teisipäev, 27. detsember 2011

Jaak Kõdar. Linnutee lõpus on karjatee algus

[Tallinn] : J. Kõdar, 2011
74, [5] lk. : ill.

Raamat sisaldab mõtisklusi põlis- ja päriskodust, inimese tahtmistest, saamistest ja olemistest. Nagu alati lisanduvad reisiluule, maailmaruumiteema ja veidike pila. Kujundus on kunstnik Jaan Tammsaarelt.
*
Ma ellerheina heinamaal
jään igavesti leinama.
*

Olaf Rebane. Koerte kasvandik

Romaan Liivimaa ühe mõisa talurahva elust 18. sajandil
Toimetanud Ülo Alo Võsar 
Kujundanud ja illustreerinud Monika Järvekülg
Loodi : A.-R. Ilves-Annunciata, 2011
113, [1] lk. : ill.

Raamat on ajaloolise taustaga ja räägib kahe poisi, Jaagu ja Juhani, uskumatust lapsepõlvest 18. sajandil Lõuna-Viljandimaal. Poiste elu keerdkäikude taustaks on tolleaegse Õisu mõisa elu-olu ja sakste suhted maarahvaga. Raamatu aluseks on Juhan Kulli, kes oli hiljem Õisu valla esimene koolmeister, enda päevikud.

Raamatu tagakaanelt:


Olaf Rebane (surnud 1988)

Elas palju aastaid Karksi-Nuias, kus osales aktiivselt küla kultuurielus. Ta mängis rahvapilli, komponeeris valsse, (oli kunagi nooruses käinud Viljandi muusikakoolis klaverit õppimas), ja isegi maalis.

Olaf oli Juhan Kulli järglane. Tema vanaema Liisi oli Juhan Kulli tütar. Vanemad põlvkonnad panid talle kohustuseks avaldada kirjanduses see tragöödia, see kordumatu lugu. Raamat oli kirjutatud juba 1970. aastatel. Raamat on koostatud juhan Kulli kaduma läinud päeviku põhjal.

Siin ta nüüd lõpuks on.

Juhan Kull töötas 20 aastat õpetajana . Ta oli esimene Õisu mõisa õpetaja, hiljem Loodi mõisas kooliõpetaja.

Elle Eha Are. Fotokalender 2012

Sügis sööb suve
Fotod Mati Mõttus
[Viljandi] : Elle Eha Are, 2011
12 spiraalköites lehte : ill.

Kalendris Mati Mõttuse fotod ja Elle Eha Are haikud

neljapäev, 15. detsember 2011

Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962-1997

Järelsõna Arne Merilai
Kujundanud Andres Tali
2. tr.
[Tallinn] : Tänapäev, 2011
524 lk. : portr.

Autori enda koostatud kogumik sisaldab luulet aastaist 1962–1997. Raamatust leiab ka kogudes seni ilmumata luuletused ja Arne Merilai põhjaliku järelsõna. Seekordne väljaanne on esmakordselt 2006. aastal ilmunud raamatu uues kujunduses kordustrükk.

neljapäev, 10. november 2011

Luhtatulek : ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes

Koostaja Sven Vabar
Toimetaja Mari Laaniste
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Kujundaja Piia Ruber
Tallinn ; Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2011
192 lk., [4] lk. ill. : ill.
Sari Etüüde nüüdiskultuurist, 3
Bibliograafia artiklite lõpus
Mehis Heinsaare valikbibliograafia lk. 184-192.

Raamat sisaldab kriitilisi artikleid eesti ühe tuntuma uueaegse kirjaniku Mehis Heinsaare kohta. Mõned neist on ilmunud kümne aasta jooksul ajakirjanduses, mõned on uued, seni ilmumata artiklid.

Autoriteks on hulk tuntud eesti kirjanikke ja kriitikuid nagu näiteks Hasso Krull, Lauri Sommer, Andres Ehin, Tõnu Õnnepalu, Mart Velsker jpt. Mitmel puhul saab sõna ka Heinsaar ise, kes kirjeldab seda aega ja ruumi, kus ta kirjanikuks arenes, ning peegeldab oma vaateid loomingule. Samuti on kogumik illustreeritud Heinsaare joonistustega ning sisaldab fotosid kirjanikust.

Loe ka:
Arno Oja ajalehes Sirp ilmunud artiklit "Luhtatulek härra Pauliga"
Kõigepealt laseb kirjanik Mehis Heinsaar ühel unesegasel „miskil” ennast senikaua näpistada, kuni „miskist” saab härra Paul, kes hakatuseks õpib emakeeles vaikima ja valdab täiuslikult asjade kaotamise kunsti. Viieaastasena asutab mehike (deminutiiv pärisnimest Mehis?) iseenda sees Teadmatuse Akadeemia, kus elutu mateeria õpetab talle olemise suuri saladusi. Alles 37selt on härra Paul oma lubaduse täitnud ning võib iseeneses peituva puu tagant välja astuda. Ta on saanud selleks, kes ta on. Ja jätkab oma kroonikate ülestähendamist. Kuid kes härra Paul siis õigupoolest on? Loe edasi

Hendrik Adamson. Kuldsel elukoidikul

Koostanud Hando Runnel
Tartu : Ilmamaa, 2011
480 lk.

Hendrik Adamson (1891–1946) tuli eesti luulesse klassikaks saanud raamatuga “Mulgimaa” (1919), tema mahukaim luulekogu ilmus 2008 – “Ommaid maailman tuhandit”. Nüüd on paras aeg tutvustada lugejale Adamsoni proosat, osaliselt varem ilmunud, osalt veel käsikirja jäänud.

“Kuldsel elukoidikul” kätkeb endas üheksat juttu, kirjutatud ajavahemikul 1919–1930, kuus esimest ammustest ja haruldusiks saanud raamatuist, kolm viimast Kirjandusmuuseumi käsikirjade hoidlast. Lood pole kanoonilised, vaid viivad lugeja tunnetuslikult luule ja proosa piirimaile, müstilise elamuse lähedale. On ka kriminaalkirjanduse jäljendusi, pooleldi fantastikat, näitemängu taolist dialoogi. Adamsoni proosat iseloomustab keeleline rikkus ja virtuooslikkus, huumorimeel ja kannatustest kiusatud erootiline tundepinge.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Kultuuriministeeriumi Mulgimaa kultuuriprogramm.

neljapäev, 3. november 2011

Ülo Alo, pseud. Anarhia ananassiga

Luuletused
Illustreerinud Monika Järvekülg
Viljandi : Talisman, 2011
46, [2] lk. : ill.


Ülo Alo luulekogu "Anarhia ananassiga" sisaldab paari viimase aasta värsse: huumorit ja satiiri, ajalaule ja lüürikat, tõsielupilte ja fantaasiahetki. Ühesõnaga täielik anarhia nagu terves ilmaski. Midagi on selles, mis meenutab "Sõnade simmani" pila ja pinget. Ja ometi jääb üle kõige kõlama mure Eestimaa ja tema inimeste pärast.

Nikolai Baturin : Bibliograafia

Koostaja Veronika Raudsepp Linnupuu
Viljandi : Viljandi Linnaraamatukogu, 2011
75 ühepoolset lehte : ill.

Kirjanik Nikolai Baturini 75. sünnipäeva puhul koostatud bibliograafianimestik peegeldab eesti ühe väljapaistvaima kirjaniku loomingut enam kui neljakümne aasta jooksul.

Käesolev biblioraafia esitab Nikolai Baturini trükis ilmunud töid. Eraldi ilmunud teoste kõrval leiab nimestikust ka perioodikas ilmunud luulet, proosat ning muid kirjaniku loodud ja temaga seotud artikleid, intervjuusid, mõttekilde.

Nimestik hõlmab kõiki Viljandi linnaraamatukogu kartoteegis, 1986. aastal linnaraamatukogus koostatud soovitusnimestikus, Eesti artiklite ja retsensioonide kroonikates, Eesti humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna artiklite bibliograafilises andmebaasis ISE ning Eesti suuremate raamatukogude e-kataloogis ESTER 1. juuli 2011 seisuga leiduvad kirjed.

Kirjete järjestuspõhimõteteks on kronoloogia ning alfabeet. Alfabeetilisel süstematiseerimisel on lähtutud põhimõttest, et alguses on kirjed ladina, seejärel slaavi tähestikus.

Alajaotuses „Ilukirjanduslikud teosed ja nende retsensioonid“ on teosed nimestikku järjestatud kronoloogiliselt ilmumise järgi. Teoste kordustrükid on nimestikus paigutatud vahetult esmatrüki juurde. Teose all välja toodud retsensioonid on väljaspool ühtset numeratsiooni autorite alfabeedis, kuid korduvad viimases osas ning on registrites kajastuvad.

Alajaotustes „Laulusõnad“ ning „Artiklid, mõtisklused, intervjuud“ on Nikolai Baturini autorsusega kirjed kronoloogiliselt.

Osa „Artiklid Nikolai Baturini ja tema loomingu kohta“ on aastakäikude siseselt alfabeetiliselt grupeeritud.

Koosataja ei pretendeeri nimestiku täielikkusele, kuna viiteid Nikolai Baturini nimele, töödele ning katkendeid tema töödest võib leida väga ootamatutes kohtades. Loodetavasti annab töö aimu Eesti tänapäeva väärtkirjaniku loomingust.

Koostaja

Nikolai Baturini kohta põhjalikumalt postituses "5. august - Nikolai Baturin 75"

Ilmar Soomere. Paleokontakt

Viljandi : [Ilmar Soomere], 2011
133 lk.

Raamatus käsitletakse fakte, mis näitavad, et planeet Maa tsivilisatsioon ja religioonid on olulisel määral saanud mõjutusi maaväliste tulnukate muistsest tegevusest. Detailsemalt on vaadeldud Sumeri,Induse, Kreeka, Ameerika, Iirimaa, Iisraeli, Kreeka ja Soome-ugri vaimset ning materiaalset pärandit.On esitatud andmeid antiiksete kosmoselaevade vaatlustest kirjaoskuse-eelsetest aegadest tänapäevani. On püütud süstematiseerida kosmosesõidukite ja tulnukate iseärasusi. Analüüsimist leiab ka mitte ainult soomeugrilastel, vaid ka maailmas laiemalt tuntud jumal Taara päritolu. Juttu tuleb ka aatomisõdadest enne meie ajaarvamist ning meie keskel elavate inimeste mälestustest elust teistel planeetidel. Käesolev ülevaade põhineb 73-l kirjanduslikul ja interneti allikal, kaasa arvatud piibel ja apokrüüfid.

Ilmar Soomere
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud ja Jämejala psühhoneuroloogia haiglas psühhiaatriana töötanud Soomere onparapsühholoogiat süstemaatiliselt uurinud juba 1963. aastast. Ta on kirjutanudkümmekond raamatut, näiteks "UFO-kontaktid ja usk", "800 parajuhtumit Eestis","Tähendusunenäod, ended ja prohvetlus", "Unenägude sümboolika", "Karma jataassünd", "Teateid bardo eeskojast", "Väike eesti seksiraamat", "VaimuelustEestis", lisaks neurokirurgia- ja meditsiiniajalooalaseid raamatuid, arvukalt artikleidning tõlkinud Holger Kersteni raamatu "Jeesus elas Indias". Parapsühholoogia onkonventsionaalse psühholoogia piiride taha jääv uurimisvaldkond, mis hõlmabparanormaalseid nähtusi ehk siis kõike seda, mis näib olevat vastuolusfüüsikaseaduste ja üldtunnustatud teadusliku maailmapildiga.
Allikas: HALLO, KOSMOS! Ilmar Soomere. (ERR Audioarhiiv http://194.36.162.160/vaata/32509)

neljapäev, 27. oktoober 2011

Ootame omaloomingut!

Tuletame meelde, et läheneb 15. omaloominguvõistluse võistlustööde esitamise tähtaeg!

Vabalt valitud teemal ning žanris gümnaasiumiealiste noorte kirjutatud võistlustööd palume saata 30. oktoobriks e-postile veronika.linnupuu@raamatukogu.viljandi.ee .

Osalejatel palume koos oma loominguga edastada meile ka oma nimi, kool, klass, telefoninumber ning pseudonüüm. Laureaate hinnatakse luules ja proosas eraldi.


Pildi autor: Jaanika Hunt

laupäev, 15. oktoober 2011

Svjata Vatra. Zillja Zelenen´ke

[Viljandi] : Svjata Vatra, 2010
1 CD
Esitus eesti ja ukraina keeles

Salvestatud Tartu Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemia stuudios
Svjata Vatra:
Ruslan Trochynskyi - trombone, scythe, vocal
Kulno Malva - accordion, vocal
Juhan Suits - bagpipes, whistle, jew's harp, woodern horn, vocal
Kalle Kindel - drum ethno set
Dmitri Dmitrenko - percussions
Alo Jaanivald - sound engineer
Terje Trochynskyi - manager

01. Zillja zelenen'ke / Green Buds
02. Verhovyna 1
03. Poiss nagu ponks / The Boy is Swell
04. Piimanaiste polka / Milkmaid's Polka
05. Ma olin enne nuori miesi / I was a Young Lad Before
06. Marusja
07. Ristmik nagu sild / Crossroad like a Bridge
08. Esimene mida ma / First One That...
09. Je t´aime
10. Lety ptah / Fly Bird
11. Punk - Polka - Tuli / Punk Polka Fire
12. Verhovyna 2
13. Kalyna

Ro:Toro. Wabariigi polka

Cätlin Jaago, Silver Sepp, Sandra Sillamaa, Marko Mägi, Marek Talts
[Eesti] : Ro:toro : Hitivabrik, 2011
1 CD

1. Wabariigi polka
2. Läksin ma, läksin ma
3. Nooruki ärasaatmine
4. Tee marss
5. Tantsulugu
6. Venetants
7. Torupilli tegemine
8. Jaan Pihti polka
9. Polka
10. Hiidlase vene kamarushka

Innovatiivne Eesti pärimusmuusikaansambel RO:TORO mängib peamiselt traditsioonilisi torupillilugusid. Saksofon ja löökpillid lisavad torupillidele moodsat helikeelt, kuid kõlapilt jääb ikka ürgseks ja torupillikeskseks.

Cätlin Jaago on õppinud Eesti torupilli TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.
Sandra Sillamaa on olnud tema õpilane juba kümme aastat. Koos mängides on nende vahel tekkinud suurepärane muusikaline teineteisemõistmine.
Marko Mägi lisab saksofonijazziga ansamblile värskust ning teeb üllatavaid improvisatsioonilisi vahekäike.
Silver Sepp loob kordumatut heli- ja rütmimaailma mängides nii veega täidetud pesukausse kui ka jalgrattakodaraid.
Marek Talts elektrikitarril kammib kõik segi - jazzkitarr võib tema käes äkitselt muutuda elektriliseks pärimuspilliks või milleks iganes.

Roost keeltega Eesti torupilli muusika vanust mõõdetakse sadade aastatega. RO TORO liikmete keskmine vanus on 31, nad seisavad kahe jalaga kaasaajas ning nad usuvad, et nende loodud muusikat on parimatel hetkedel kuulda ka üle tuleviku piiri.

Riigivanem

Jaan Tõnisson
Artiklikogumik
Koostaja ja eessõna autor Simo Runnel
Sarja peatoimetaja Hando Runnel ; toimetanud Siiri Ombler ; sarja kujundus: Kaljo Põllu
Tartu : Ilmamaa, 2011
526 lk. : ill.
Sari Eesti mõttelugu, 100

Jaan Tõnisson (22.12.1868 Viljandi vallas Tänassilma lähedal, Viljandi vald – 1941? Tallinn? (teadmata))

Jaan Tõnisson oli aastatel 1919–20 kaks korda Eesti vabariigi peaminister ning 1927–28 ja 1933 riigivanem. Lisaks oli ta 1923–25 ja 1932–33 riigikogu esimees, 1917–18 juhtis Eesti välisdelegatsiooni, 1918–19 oli portfellita minister ja 1931–32 kaks korda välisminister. Ta kuulus Maanõukogusse, Asutavasse Kogusse ja riigikogu kõigisse kuude sõdadevahelisse koosseisu.

Aastal 1934 alanud vaikival ajastul surus Tõnissoni suurim omariikluse-aegne poliitiline konkurent Konstantin Päts ta lõpuks tagaplaanile.

“Riigivanem”, Eesti Mõtteloo sarja 100. raamat, toob lugejani läbilõike Jaan Tõnissoni Eesti iseseisvusperioodi kirjutistest, kõnedest ja loengutest.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Riigikantselei ja Tartu linn.

neljapäev, 13. oktoober 2011

Lugusid Siversitest ja Heimtalist


Imbi-Sirje Torm
Toimetaja Ene Luka
Tõlkija Kaia Kirs
Viljandi : Vali Press, 2011
101 lk. : ill.

Heimtali mõisniku Friedrich von Siversi memuaarid andsid ajaloolasele Imbi-Sirje Tormile ainet raamatuks "Lugusid Siversitest ja Heimtalist". Raamat on järg Imbi-Sirje Tormi 2008. aastal ilmunud teosele "Heimtali Siversid ja mõisaajaloo käsitlusi koolitöös". Raamatu illustratsioonid on pärit Friedrich von Siversi käärilõikelabumist, mille on autorile kinkinud Dorothea von Bich (Friedrichi sugulane) 1996. aastal.

Imbi-Sirje Torm raamatuesitlusel Viljandi Linangaleriis

Mehis Heinsaar. Härra Pauli kroonikad

Jutustused
Kujundanud ja illustreerinud Juka Käärmann
2., täiend. tr.
Tallinn : Menu Kirjastus, 2011
173 lk.
Sari Teadmatuse akadeemia

Hasso Krull "Härra Pauli aeg teeb trikke" (Eesti Päevaleht 23. november 2001)


“Vahepeal on mu unenägudes vargad käinud. Ära on viidud mõtteline osa tagahoovist, kus ma üht karpkala suudlesin, ja veerandik aohämarust...” (lk 95)

Igal kirjanikul on oma eriomane aeg. Mõnikord on see tema kaasaeg; mõnikord minevik; mõnikord öeldakse, et kirjanik “oli ajast ees”, s.t tema aeg polnud kirjutamishetkel veel nähtavaks saanud ja ilmus hiljem, toonasest vaatepunktist tulevikus. Mõnikord on neid aegu mitu: ja muidugi võib nende hulgas olla mõni ajalooline, ulmeline, mütoloogiline või poeetiline aeg, mis asetub teiste aegade kõrvale, põimub neist läbi või koguni hõlmab neid. Ühe hõlmava aja sees võib olla mitu teist.

Mehis Heinsaare aeg on kirjanduslik, fiktsionaalne aeg. Uusaegse kirjanduse taustal on see Poe, Kafka ja Borgese aeg; mitte psühholoogilise analüüsi, Prousti või Joyce’i aeg, ega mitte maagilise realismi, Márqueze või Rushdie aeg. Küll võiks öelda, et see on sürreaalne aeg, kui võtta sõna-sõnalt Bretoni omaaegset kinnitust, et tulevikus sulanduvad unenägu ja reaalsus “teatavaks absoluutseks reaalsuseks, sürreaalsuseks”, ja et “müsteeriumid, mis ei olegi müsteeriumid, annavad ruumi ühele suurele Müsteeriumile” (1924). Kuid sama hästi võib öelda, et see on härra Pauli aeg: sest härra Paul on Heinsaarel une-näo ja tegelikkuse, fiktsiooni ja reaalsuse teatav absoluutne kese.

“Kuigi mind enda idapoolsest aknast välja puhuti, ei saa ma kindel olla, et olen juba endast väljas, sest eespool võib ju mind veel üks tagumine aken oodata, milleni ehk pean alles jõudma. Ja seal akna taga on vahest ka mu head iseloomuomadused ja südametunnistus...” (lk 92)

Härra Paul on puhas virtuaalsus, “võimaluste võimalikkus”; temaga võib juhtuda ükskõik mida, kuid see, mis juhtub, on määratud härra Pauli ajaga. Selles ajas on toimuval teatav järjestus – jutustamise järjestus, ja nii ei saa enam päriselt öelda, et ükskõik mis võib juhtuda ükskõik millal. See tähendab, võib küll, aga ainult härra Pauli ajas. See aeg ise on määratud ühtaegu fiktsionaalselt ja kosmogooniliselt: raamat algab palaga “Veidi enne maailma loomist” ja lõpeb palaga “Veidi peale maailma lõppu”. Esimeses neist härra Paul sünnib, või õigemini tekib näpistusest, mõttest või liigutusest; viimane lõpeb härra Pauli vuntside kadumisega, misjärel “pole enam midagi” (104). Raamatus pole ühtegi pala, kus härra Paul üldse ei figureeriks.

On kaks kirjandusteost, millele härra Pauli kuju näib otseselt viitavat. Üks neist on Paul Valéry “Härra Teste”, mille pealkirjast ja autorinimest “härra Paul” paistabki olevat kombineeritud: seda seost võib ehk nimetada geneetiliseks, kui meenutada “Väljavõtteid härra Teste’i logiraamatust” (härra Paulil “aoraamatust”) ja muidugi Teste’i monoloogi, mille lõpetab lause “uni jätkab mistahes ideed”. Valéry “Õhtupoolik härra Teste’iga” oli sürrealistide kultusraamat. Teine viide toob meid aga Mihhail Bulgakovi “Meistri ja Margarita” juurde: sest kuidas muidu seletada härra Pauli intensiivseid seoseid majavalitsusega, kus ta “juba kümmekond aastat” töötab raamatupidajana, ja kõiki neid painajalikke tubasid, kust Paul tihti pääseb vaid hädavaevu? Siin on tunda Wolandi ja Peemoti ligidust.

Need viited ei tähenda, et “Härra Pauli kroonikad” muudes asjades meenutaksid Valéryd või Bulgakovit. Kuid nad märgivad maha härra Pauli fiktsionaalse, kirjandusliku aja, annavad ta fantaasiaruumi kaks erinevat võtit. Ühtlasi seletavad, miks “Härra Pauli kroonikates” on nii palju retrospektiivseid viiteid (nt väntorel, konstaabel, “puhkehetked kummipuud kastes ning harfi sõrmitsedes” jne). See aeg on määratlematu, aga ta pole tõsises mõttes retro: viited teisele ajale on üldised viited kirjanduslikule ajale, Poe-Valéry-Kafka-Bulgakovi-Borgese jt ajale, mis on integreeritud härra Pauli aega.

“Härra Pauli kroonikad” on Heinsaare teine raamat. Ometi ei sunni ta lugejat tegema mingeid mööndusi. Võiks isegi öelda, et siin on varase meistriteose hõngu. Nii läbimõeldud, lõpetatud ja ühtlasi köitvaid proosatekste ilmub harva.

kolmapäev, 12. oktoober 2011

Mae Lender. Eleanor

Toimetanud Kristiina Ainelo
Kujundanud Villu Tammer
Tallinn : Tammerraamat, 2011
231, [1] lk.
Sari Eesti romaan

Mida aasta edasi, seda vähem Eleanor mõistis, miks inimesed üldse abielluvad. Öeldakse, et naine ja mees moodustavad terviku, kuid tema arvates oli just vastupidi – abielu lõhkus terviku. Enne abielu oli tervik, aga pärast lõhuti see ilus ja täiuslik komplekt. Midagi võeti ära, midagi pandi juurde, midagi sobitati kokku hoopis sobimatute tükkidega. Ikka ja jälle juhtus, et tuli loobuda millestki endale nii olulisest, kuidas sai seda siis nimetada terviku moodustamiseks?

Anu Sööt. Loovmäng

Valik mänge ja tegevusi igale vanusele
Illustratsioonid: Kaisa Sööt
Kujundus: Brit Pavelson
Fotod: Hedi Jaansoo, Urmas Volmer
Viljandi : Eesti Tantsuhariduse Liit, 2011
101, [1] lk. : ill.

Raamatusse on koondatud 99 nime-, usaldus-, rüselemis-, koostöö-, julguse proovilepanemise-, jooksu-, kulli-, püüdmis-, tähelepanu-, keskendumis-, nutikuse, mõtte-, äraarvamis-, heli- ja rütmimängu.

Loovus tähendab lahenduse leidmist uues, tundmatus, mittestandardses olukorras. Pannes kokku loovuse ja mängu, saame loovmängu, mis võiks tähendada osalejate vabal tahtel toimuvat tegevust – mängu ning lahenduse leidmist uues, tundmatus olukorras. Mänguolukorrad on alati uued ja peegeldavad reaalset elu.

Miks peaksime mängima loovmängu? Et ennast ja teisi tundma õppida, õppida tundma oma seesmisi ja välimisi piire, õppida suhtlema teiste, meist erinevate inimestega, õppida tundma ümbritsevat. Kes mängu kaasahaaravust ja spontaansust on tundnud, mõistab, et mänguolukorras toimuvad need protsessid vahetult ja varjamatult, justkui „mängeldes”.

esmaspäev, 10. oktoober 2011

Leili Närska. Valuoja kooli lapsed

Vilistlastest
Toimetanud ja kujundanud Ülo Alo Võsar
Viljandi : L. Närska : Viljandi Valuoja Põhikool, 2011
183, [1] lk. : ill., portr.

Väljaannet on toetanud Viljandi Linnavalitus, Viljandi Omavalitsuste Liit, Sihtasutus Viljandi Valuoja Põhikooli Arengufond, Valuoja Põhikool.

Valuoja kool tähistas 2007. aastal oma 235. aastapäeva ja Leili Närska avaldas sel puhul ajalooraamatu "Kool Valuoja kaldal". Ja kuigi tuleval aastal enam 240. aastapäeva enam tähistada ei saa, sest õppeasutus lõpetab tegevuse (kui mitmendat korda juba!), on õpetaja Leili Närskal valminud kogumiks "Valuoja kooli kaldal".
Katkend raamatust, lk. 7

Sille Varblane. Mitmekesised köögiviljatoidud

Pildistanud ja kujundanud Irina Tammis
Tallinn : Tammerraamat, 2010
192 lk. : ill.

Köögiviljade söömine ei tähenda vaid toorsalatit või köögiviljahautist, selleks on palju mitmekesiseid maitsvaid võimalusi. Köögivilju on võimalik kasutada lisaks tavapärastele soolastele roogadele ka magustoitudes, kookides, küpsistes, kommides. Nii saab võimalikult tervislikult toituda ja rikastada lauda kasulike köögiviljadega.

See on hea võimalus ka lastele köögivilju peidetult pakkuda, sest kui suur porgandikuubik supis sorditakse kiirelt taldriku äärele, siis porgandiküpsiseid või -kooke söövad lapsed hea meelega. Kasutades köögivilju tavapäratumates toitudes selgub, et kartul, kabatšokk ja kõrvits on oma olemuselt magedad köögiviljad, porgand ja peet aga lausa magusad.

kolmapäev, 5. oktoober 2011

Sakala kalender 2012

Loomingulise kollektiivi Sakala Kalender väljaanne
Koostanud Marge Liivakivi, Jaak Pihlak, Heiki Raudla, Olav Renno, Ülo Stöör ja Ain Vislapuu
Põltsamaa : [Sakala Kalender], 2011
290, [1] lk. : ill.

Sakala Kalender on Eestis ainus järjepidevalt, nüüd juba 23. aastat järjest ilmuv kultuurilooline kogumik. Tegemist on laiemale avalikkusele mõeldud Viljandimaa ajaloo- ja kultuuripärandit tutvustava hariva väljaandega.

Loe ka:
Olav Renno. Tuleva aasta tähtraamat on juba ilmunud (Sakala 14.09.11)

esmaspäev, 26. september 2011

Ootame maakonna gümnaasiumiealistelt noortelt töid omaloominguvõistlusele

Pilt: Eve Tihane
 
Konkursist osavõtjad on oodatud väljendama oma mõtteid ilukirjanduslikus vormis. Loovtöö vorm on vaba - luuletus, haiku, jutustus, näidend, novell jm. Illustratsioonid käivad asja juurde.

Laureaate hinnatakse luules ja proosas eraldi. Kolmeliikmelise žürii eesotsas on kirjanik Lauri Sommer. Žürii hindab võistlustöödes originaalsust, head kujundiloomet, sisukust, isikliku emotsiooni olemasolu, ainestiku tabamist ja head keeletaju.

Eelarvamustevaba hinnangu saamiseks edastatakse noorte looming žüriile lugemiseks ning hindamiseks pseudonüümi või märgusõnaga allkirjastatult.

Vabalt valitud teemal ning žanris kirjutatud võistlustööd palume saata 30. oktoobriks e-postile veronika.linnupuu@raamatukogu.viljandi.ee. Osalejatel palume koos oma loominguga edastada meile ka oma nimi, kool, klass, telefoninumber ning pseudonüüm.

Tulemuste avalikustamine toimub 18. novembril 2011. aastal ning auhindadeks on raamatupoe kinkekaardid.

Auhinnatud töödest koostatakse 2012. aastal viimase kolme aasta parimatest töödest kogumik, mida jagatakse tasuta koolidele ja raamatukogudele. Žüriil on õigus välja anda ka eripreemiaid.

Käesoleval sügisel tähistame omaloominguvõistlusega juba 15. korda Mulgimaalt pärit kirjanikest õdede Salme Ekbaumi ja Minni Nurme sünniaastapäeva. Võistlus on osa Viljandi Linnaraamatukogu 100. juubelile pühendatud sündmuste sarjast. Varasemate kogumikega on võimalik tutvuda Viljandi Linnaraamatukogus ning koolide raamatukogudes. Eelmise aasta võidutöid on võimalik lugeda linnaraamatukogu kodulehel (http://www.raamatukogu.viljandi.ee/)

neljapäev, 1. september 2011

Laulud kodumaale

Reet Post
Toimetaja Anne-Mari Alver ; fotod ja kujundus: Lea Sõmer
[Habaja] : Kentaur, 2011
60 lk. : ill.

Väikelinnad kannavad oma vaimu ja üks niisugustest nähtustest, mis annab praegusele Viljandile näo ja hinge, on poetess Reet Post, kellelt ilmus äsja ka valikkogu „Laulud kodumaale“.

Tuhandeaastane Tartu

Malle Salupere
Nooruse ja heade mõtete linn
2., täiend. tr.
Tartu : Vanemuise Seltsi Kirjastus, 2011
147, [1] lk., [8] l. ill. : ill., portr.

Raamat kutsub tartlasi ja Tartu külalisi avastama seda Eesti vanimat, kaunimat ja nooruslikumat linna kultuuriloolase Malle Salupere silmadega. Aastaid Tartu-teemalisi uurimusi avaldanud ja giidina tegutsenud autor on linnast ja selle ajaloost huvitujatele jutustanud oma kodulinna huviväärsustest veidi ebatraditsiooniliselt, püüdes olla võimalikult faktitruu, mis alati ei tule kasuks armsakssaanud müütidele.

Suurt tähelepanu on pööratud sellele, kuidas endine rikas hansalinn pärast paljusid sõdu ning siin Baltikumi esimese ülikkoli rajamist kujunes ja jäi Eesti Eesti vaimupealinnaks, kust on pärit kõik rahvuslikud ideed ja liikumised. Samavõrd aga oli keiserlik saksakeelne ülikool Vene impeeriumis oluliseks teguriks mitmekülgsete kultuurikontaktide arendamisel ning euroopalike arengute süvendamisel.

Üle 20 aasta on see esimene seda tüüpi linnajuht mittekiirustavatele uudishimulikele ja esmakordselt hõlmab see ka XX sajandi ajalugu tänaseni välja. Mõeldud laiale lugejaskonnale lugemiseks nii kodus kui reisil, aga ka üksikule uitajale abivahendiks jalutuskäigul vanalinnas

kolmapäev, 31. august 2011

Viljandi Guitar Trio [CD]

Viljandi Guitar Trio
Viljandi : Viljandi Guitar Trio, 2011.

Salvestatud Andre Maakeri kodustuudios ja Jaak Aheliku kodustuudios

Viljandi Guitar Trio - Argo Vals, Jalmar Vabarna, Jaan Jaago

Viljandi Guitar Trio sai alguse 2008. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias Robert Jürjendali juhendamisel tegutsenud kitarristuudiost, kus ta tutvustas meile kvinthäälestuses kitarride põnevat maailma. Sellesse süvenedes avastasime lisaks uutele väljendusvõimalustele ja mänguvõtetele ka kokkusobivuse trioliikmete muusikalises mõtlemises, mille me kõik ka käesolevale helikandjale jäädvustasime. Nautige!

Vaata ERR vidoet: Viljandi Guitar Trio esitleb debüütalbumit
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=40060

teisipäev, 30. august 2011

Kõik on kokku elu lugu : Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1908-2008

Koostajad : Virve Kikas ja Liina Smolin ; vahetekstid : Ülle Luik.
Viljandi : C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, 2011
226 lk. : ill.

Kooli 100. sünnipäevaks ilmus kooli ajalooraamat „Kõik on kokku koolilugu“.

Enne Jakobsoni-kooli kadumist 2012. aastal otsustas sihtasutus C.R. Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi Arengufond anda välja veel ühe raamatu, et jäädvustada kooli vilistlaste mälestusi. Ajalooraamatu teises osas „Kõik on kokku elu lugu" vaatavad kooli vilistlased läbi seitsme aastakümne tagasi oma kooliajale ning räägivad edasisest käekäigust.

laupäev, 27. august 2011

Evald Reieri elu ja šaržid : Kodu-uurimistöö

Koostaja Jaan Oras (10R klass) ; juhendaja Riina Kangro.
Viljandi : [s.n.], 2011.
118 lk. : ill

Sissejuhatusest:

Hakkasin seda uurimistööd tegema kõigepealt fotoloona. 201. aasta kevadeks valmis Rahvusarhiivi konkursi jaoks minu fotolugu Evald Reierist. See töö baseerus allikatel ja piltidel, mis olid kergesti kättesaadavad. Pilte ja mälestusi sain näiteks vanavanematelt, veidike kaugematelt sugulastelt Maia Pootsmannilt ja Agnes Reimolt ning Heiki Raudlalt, kes on avaldanud mitu artiklit Evald Reierist.

Teema pakkus mulle jätkuvalt huvi ja tundus, et on võimalik põhjalikumaks minna. Edasine töökäik algas kõigepealt pooleaastase informatsiooni kogumisega. Kohtusin mitmete Evald Reierit tundnud inimestega. [...]

Oma uurimistöös kajastan Evald Reierit kui andekat kunstnikku ja värvikat isiksust. Sellest lähtub minu töö jagamine peatükkideks. Esimeses peatükis kajastan lühidalt Evalt Reieri elulugu. Teise peatüki kaudu rõhutan, et ta kuulub minu sugupuusse ning kolmands kirjeldan Evald Reierit kui igaveseks Viljandi kultuurilukku jäävat inimest.

neljapäev, 25. august 2011

Kristiina Ehin. Viimane Monogaamlane


Luuletused 2009-2011
Joonistused: Kristiina Ehin ; kujundus: Lemmi Kuulberg ... [jt.].
Tallinn : Pegasus, 2011
78 lk. : ill.

Jutud 2009-2011
Joonistused: Kristiina Ehin ; kujundus: Lemmi Kuulberg ... [jt.].
Tallinn : Pegasus, 2011
96 lk. : ill.

Eesti armastatuim ja rahvusvaheliselt tuntuim eesti poetess Kristiina Ehin ütleb oma uue luule- ja proosakogumiku kohta järgmist:
Minu tegelased otsivad kaasaegses võimalusterohkes maailmas kaht väga vanamoodsat asja: tõelist armastust ja tõde. Mõned neist saavad haledalt peksa, aga otsivad ikka edasi. Teised leiavad oma aarde ja seisavad siis silmitsi küsimusega, kuidas seda hoida. Kolmandad avastavad endas kummalisi mustreid ja kirgi, millele järele anda või siis sõda kuulutada. Viimane Monogaamlane veenab Tagantpoolt Esimest Polügaamlast enda juurde tagasi tulema. Vetelkõndija arendab visalt nii oma annet kui ka armastust. Neiud, kellele hõbekuulid peale ei hakka, hüppavad hämarikus läbi kuldse sõrmuse ning sõnajalapadrikus nilpsavad neid näljased isased küsimused. Kaks talvevalget liblikat keerutavad, keerutavad ja põrkavad kokku. Müütiline Uitlaiu Lena, püüdmatu Sürrealisti tütar ja Mees, kes pole 55 000 aastat mänginud, täiendavad hästi mu enda traagiliselt mängulist iseloomu.
Kristiina Ehin

OP! lahkab Kristiina Ehini raamatut "Viimane monogaamlane"



Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist".

Kristiina Ehin on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond.

Kristiina Ehin elab juba ligi aasta Viljandis


Liisi Seil ja Elmo Riig. Teekond läbi viie aastaaja : Soomaa päevik

Liisi Seil
Fotod: Elmo Riig
Teekond läbi viie aastaaja : Soomaa päevik
Toimetaja Maarja Möldre
Viljandi : L. Seil, 2011 (Viljandi : Print Best)
191, [1] lk. : ill. ; 23 cm

Soomaa koostöökogu algatusel on valminud teos «Teekond läbi viie aastaaja», mis tutvustab selle rahvuspargi ainulaadset loodust, kultuuripärandit, ajalugu ja tänapäeva. Kõik need väärtused jõuavad lugejateni läbi fotograaf Elmo Riigi fotode ja päeviku vormis tekstide, mille on üles kirjutanud ajakirjanik Liisi Seil.

Mõtet Soomaa rahvuspargist raamat teha olid kaks loodushuvilist – ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig – kaalunud juba mõnda aega. 2010. aasta ei andnud neile võimalust selle idee elluviimisega rohkem venitada, sest tõotas tulla erakordne aastaring. «Mõni aasta on teistsugune kui teised. Juba esimesed nädalad lubavad millegi erakordse saabumist ja kõik järgnev kinnitab seda aimdust,» öeldakse näituse tutvustuses.

Pidi valima, kas tegutseda või loobuda mõttest. Viimane valik leiabki kinnitust avaldatud teoses. Üles on võetud suurveega kohanenud kohalikke elanikke, kanuudega mööda maanteed aerutavaid loodushuvilisi, hooneid ja Šoti mägiveised kesk laiuvat vetevälja jm.

192-leheküljeline kõvade kaantega raamat keskendub 2010. aastale, mis tõi Soomaale erakordse suurvee, palava suve, seenerikka sügise ja tormise talve. Raamat kirjeldab autorite retki Soomaale. Dokumentaalne jutustus toob lugejateni kohtumised kohalike inimeste ja teadlastega ning seiklused nii maal, veel kui õhus.

Autoritel on materjali kogumise ajal pidanud silmitsi seisma paljude ootamatustega ja elama läbi põnevaid hetki. Raamatust leiab ka loodusvaatlusi, põikeid ajalukku ning looma- ja linnujutte. Inforikkaid peatükke täiendavad fotod. Rohkem kui paarisaja leheküljega teos pakub palju enamat kui turismiinfot. See on südamlik lugu Soomaast ja selle inimestest.

Lehitse raamatut SIIT
Foto: Urmas Luik

reede, 12. august 2011

Lüüli Kiik. 17 kirrivat paela

Toimetaja: Tuuli Tomson
Keeletoimetaja: Liina Smolin
Fotod: Grete Ojamaa, Lüüli Kiik
Paelad pununud: Astri Kaljus, Lüüli Kiik
Ilmumisaeg: aprill 2011
Kirjastus Eesti Loomeagentuur
Lehekülgi 36 ; Mõõtmed 210x230
Õmmeldud klamberköide, pehmekaaneline
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Viljandi Linnavalitsus.
Raamat on eesti keeles

Sellesse väiksesse paelaõpikusse on koondatud enamiku traditsiooniliste Eesti tekstiilide juures kasutatud paelade valmistamise juhendid.

Paelapunumine on jõukohane näpuharjutus algajale käsitööga tegelejale, samas võib see pakkuda väljakutseid isegi kogenud meistrile. Seetõttu on punumistehnikad raamatus järjestatud nii, et algaja võib oskuste arenedes jõuda ka keerukamate paelade valmistamiseni.

Paelad, mille valmistamise juhendeid raamatust leida võib: keerutatud pael, näpunöör, kolmeharuline palmik, kuue lõnga palmik, kördipael, südametega pael, ponimus, ai, neljatahuline pael, poolik säärepael, labaselt põimitud säärepael, kiira-käära säärepael, toimselt põimitud säärepael, kaaruspael hargil, kaaruspael 2 heegelnõela/vardaga, heegeldatud vöö, klaasisuuvöö.

Raamatu lõpust leiab vihjeid, kuidas käsitsi punutud paelu tänapäevasel viisil kasutada - miks mitte alustada ettevalmistusi tänavuseks noorte laulu- ja tantsupeoks.

Raamatu autor Lüüli Kiik lõpetas 2004. aastal Viljandi kultuuriakadeemias rahvusliku tekstiili eriala ning peab oma missiooniks õpitud oskuste edasi andmist. Käsitööga tegeleb autor „päris algusest“: lambast ja villast, täiendades ennast pidevalt lambapügamise, villa pesemise, kraasimise ja ketramise alal. Samuti on Lüüli juhendanud läbi aastate nõeltehnika, viltimise, vöökudumise, silmuskudumise, rahvusliku tikandi, gobeläänvaiba kudumise, rahvuslike mänguasjade valmistamise ja paelapunumise kursuseid.

Rohkem infot autori blogist http://kalletytar.wordpress.com/

neljapäev, 11. august 2011

Anu Raud. Juturaamat

Koostaja ja toimetaja Annus Raud ; pildid: Anu Raud ; kujundus: Levo Jõgiaas ; esikaas ja fotod: Maarika Nõmtak
Heimtali (Viljandimaa) : A. Raud, 2011.
204, [4] lk. : ill.

Valimik tekstiilikunstnik Anu Raua lühijutte ja miniatuure nii kaugemast kui lähemast minevikust.
Mõtlemapanevad tähele- panekud, sügav elutarkus ja avara hingega tunnetatud elu. Kodus, metsas, võõrsil. Eestmaal.

Väike elamisõpetus igale, kel vaja abi õigete otsuste langetamisel, oma raja leidmisel.

Raamat loodusest, elust, inimesest, armastusest, tööst ning eluväärtustest, mida sageli märgatagi ei osata.
Sõnaosavalt seatud, jumekalt jutustatud, vallatult värvikas, ehedalt eestimaine asi.

Mulgikiilsid ütlemisi

Koostas Erna-Elise Neimann ; toimetas Kaupo Ilmet ; kunstiline kujundus: Silvi Väljal
Põltsamaa ; [Viljandi] : Mulkide Selts, 2010.
35 lk. : ill


Om ütlemede ää miil, et mede Tarvastu tüdrik Erna-Elise om nõusse võtnu ja kirja pannu, mede kauni mulgikiilse vällaütlemise.
Kaupo Ilmet

reede, 27. mai 2011

Kalle Gaston. Ma olin pastor ehk püha (t)öö

Killukesi kirikuteelt
Kulla (Viljandimaa) : K. Gaston, 2011

Raamat sisaldab ühe endise pastori mälestuste- ja loomekatkeid kaheksa aasta pikkuselt kirikuteelt – humoorikaid juhtumisi, pastoriks kujunemist, õnne ja õnnetusehetki ning muudki. Peatükid on paigutatud piiblis leiduvate raamatute raamistikku. Igast neist on autor võtnud salmi või paar meetodil „silmad kinni-sõrm peale.“

Loe ka Margus Haava Sakalas ilmunud artiklit "Mees, kes loobus ametist, kuid mitte usust"

Ajatud lood

Koostajad Heiki Raudla, Raul Kilgas
Toimetaja Raul Kilgas
Kujundaja Hille Jääger
Sator, 2011

„Ajatud lood“ on paariline varem mitmes trükis ilmunud „Kuldsetele lugudele“. See on uus valik mõistu- ja muid jutte, mis annavad jõudu ja juhivad meid meie sisemise tarkuse juurde. Enamik metafoorseid süžeesid on arhetüüpsed ja levinud mitmesugustes variantides, erinevate ümberjutustustena. Sellistel lugudel on samuti tähtis koht paljudes usundeis ja pärimuslikes vaimsetes õpetustes. Raamat, mida ikka ja jälle avada ja üle lugeda.

Loe veel:
Silja Lättemäe "Ajatud lood on täis võlusõnu" (Maaleht)
Hiljuti jõudis raamatupoodidesse väike salmikuna mõjuv lühilugude kogumik “Ajatud lood”, mille on koostanud Heiki Raudla ja Raul Kilgas. Kena kinkida ja mõnus lugeda, sest kiirustavas maailmas saad lühilugusid haarata tükikaupa. Loe edasi

neljapäev, 26. mai 2011

Jaak Kõdar. Ütlemata ütlused : 1980 : 1990

Steamark, 2011

Mõtlemisi ja ütlemisi sotsialistliku nurumajanduse ajast.

Raamat algab luuletusega:
On väga ohtlik- nii ütelnud Voltaire,
kui sul on enam õigust asjades,
kus suurte meeste seisukoht on väär...

Ja lõpeb:
Minevik tuli, oli ja jäi,
teda ma kummardan paljapäi.

(Jaak Kõdar)

Alli Lunter. Gilgamešist "Puhastuseni"

Gümnaasiumi kirjanduskonspektid
Koolibri, 2011


Sirvi raamatut SIIT

Foto: Peeter Kümmel / Sakala
Alli Lunter on Viljandi Maagümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse pedagoog

Konspektide kogumik on koostatud uue õppekava nõudeid järgides ja sisaldab gümnaasiumis käsitletavate proosa- ja draamateoste ülevaateid. Samaväärselt teose probleemide vaatlusega on tähelepanu pööratud ka žanrile, stiilile ja keele kujundlikkusele. Nii maailma- kui ka eesti kirjanduse teosed on reastatud kronoloogiliselt.

Kogumik sobib kasutamiseks koolitunnis, aga on abiks ka iseseisvas töös ja eeldab kirjandusteose läbilugemist, sest konspektide autori tõlgendus teoseist on vaid üks võimalus paljudest.

kolmapäev, 18. mai 2011

Abja aastad ja inimesed : II

Koostaja Aksel Tiideberg
Abja Vallavalitsus, 2011

Kogumiku koostamisele aitasid kaasa kaasautorid Leida Lepland, Salme Vainlo, Ants-Vello Rõigas ning toetaja Peeter Rahnel.

Üle kolme aasta tagasi ilmus kodulooline ja mälestuste kogumik "Abja aastad ja inimesed". Aeg möödub, selle jooksul me unustame palju, samas aga suudame mõndagi meenutada, täpsustada, uuendada. Eelmise kogumiku ja üle-eelmise koduloolise ülevaate ilmumise vahe oli samuti üle kolme aasta (2003). Tundub, et 3-4 aastat on optimaaalne aeg, mille jooksul koguneb piisavalt materjali, et seda avaldada.

Kogumik sisaldab artikleid, milles keskendutakse Vabadussõja-aegsetele pöördelahingutele, vabatahtliku tuletõrje 110 tegutsemis-aastale, Abja valla taluhäärberitele, Abja mõisale 1915. aastal, kohalike õpilaste vastupanuliikumisele ning Abja Keskkooli teatripäevadele, Abja motoklubi tegevusele ja veel paljule muule

XIII Suure-Jaani Muusikafestival


17.-23. juuni 2010 ; pühendatud heliloojatele Kappidele
[2010]

Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. Sellist kultuurikontsentratsiooni ei leia me kuskilt mujalt: heliloojad ja muusikud Artur Kapp, Villem Kapp, Eugen Kapp, Mart Saar, Julius Vaks; maalikunstnik Johann Köler; naivistlik kunstnik Paul Kondas - need on vaid mõned Suure-Jaani kandist pärit suurmehed.

1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo.

Suure-Jaani Muusikafestivali traditsioonilisteks kontserdipaikadeks olid esimestel aastatel Suure-Jaani Ristija Johannese kirik, Heliloojate Kappide majamuuseum, RMK Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Igal aastal on lisandunud uusi huvitavaid kohti: kohvik Arturi Juures, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere linnamägi ja Hüpassaare rabasaar. Kontserdid on toimunud nii sees kui väljas, keskpäeval, õhtul, hilistel öötundidel ja koidu ajal!

Kui esimesel muusikafestivalil kõlas vaid Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare muusika, siis aastatega on lisandunud teosed paljudelt eesti heliloojatelt, maailma muusikaklassikast, aga ka kaasaegsemast loomingust. Traditsioonilistele kontsertidele on lisandunud meeleolukad Strauss-oskestri ajaloolistes kostüümides tantsudega kontserdid ja lõunamuusikatunnid Arturi Juures, kus interpreedid ja heliloojad mängivad ning räägivad muusikast. Festivalipäevil toimuvad kunsti- ja fotonäitused.

2007. aastal pälvis Suure-Jaani Muusikafestival Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia.

Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel jaanipäeva paiku ja on pühendatud heliloojatele Kappidele.

Võhma Gümnaasiumi Almanahh nr 4

2010

Selles raamatus on lood Võhma Gümnaasiumist läbi erinevate inimeste silmade. Esindatud on erinevate põlvkondade mälestused ja läbi aegade kestev kool... (Külli Saarnik, Võhma Gümnaasiumi direktor)

Kalmetu luulepäev 2010

Kalmetu, [2011]

Maakondlik põhikooliealiste õpilaste luulekogu on kokku pandud Kalmetu Põhikoolis. Seekord juba kaheteistkümnes. Luuletused kirjutati 19. veebruaril 2010. aastal V. Luige nimelisel Kalmetu Luulepäeval Viljandi Linnaraamatukogus. Sel päeval esinesid noortele inspireerijana luuletaja Mehis Heinsaar ning Vilajndi muusikakoolist Piret Villem, Taavi Toomsalu ja Liisi Toomsalu. Kohal oli 16 kooli 90 õpilast.

teisipäev, 17. mai 2011

Johannes Tetsmann. Mis oli, mis tuli

Meenutusi 1950-1990-ndatest aastatest Viljandis ja Kõpu-Tipus, vaadetega ka pisut taha- ja ettepoole
Fotod autori erakogust ning Janis Tobreluts
Arvutikiri, küljendus ja kaanekujundus Piret Holtsmann
J. Tetsmann, 2011

Raamatu väljaandmist on toetanud Viljandi Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Vilajndimaa ekspertgrupp, AS Viljandi Metall, Print Best OÜ

Paljudele minu generatsiooni inimestele ei pruugi raamatus peituv info olla uudise väärtusega. Kuid tunduvalt rohkem on neid inimesi, kes ei ole 1950-1960-1970-1980-ndate aastatega üldse kokku puutunud või on mujalt siia elama asunud. Need ei tea mõnekümne aasta tagustest sündmustest ja tegemistest midagi ega ole saanud jälgida tänase kodulinna kujunemist selliseks, milline see on. [...]

Kirjatöö annab ülevaate ka kohaliku ajalehe saatusest ja tegemistest 1954-1994. Mis tingimustes neil aastakümnetel lehte tehti, sellest ei ole vist eriti kirjutatud. Peatükk annab ülevaate toimetuse koosseisust läbi aastakümnete ja aktiivsematest välisautoritest. (Lk. 3, Sissejuhatuseks)

Johannes Tetsmann on sündinud 1. augustil 1929. aastal Viljandimaal Sürgavere vallas. Sealt on siirdunud 8-aastasena Kõpu valda Kõpu-Tippu, mis on jäänudki tema kodukülaks. On lõpetanud 1943. aastal Tipu Algkooli, 1949. aastal Viljandi Maagümnaasiumi ja 1967. aastal Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas. Ta töötas 1954-1994 aastani Viljandi ajalehe toimetuses, kus on pidanud kõiki kirjutamise ja toimetamisega seotud ameteid, viimased 22 aastat olnud peatoimetaja.

Loe veel: Helgi Kaldma intervjuud Johannes Tetsmanniga Sakala Onlines

kolmapäev, 11. mai 2011

Jüri Jaanson

Gunnar Press
Sauruse tee
Menu Kirjastus, 2011

Kui Jüri Jaanson 15-aastasena Viljandis esimesse sõudetrenni jõudis, ütles ta treenerile otsesõnu, et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks. Eesti kullad jättis ta vaimusilmas lihtsalt vahele. Mõni päev hiljem uuris ta koduköögis kalendrit ja teatas, et jõuab 1988. aastal olümpiale. Vend Erkiga sõlmis ta kirjaliku lepingu, millega kohustus tulema maailmameistriks. See kõik juhtus 1981. aastal teiste naeru saatel. Aga samm-sammult ülespoole liikudes täitis Jaanson kõik lubadused. Tema karjäär kasvas maailma spordiloo üheks pikemaks, esimest MM-i ja viimast olümpiamedalit lahutab 20 hooaega. Raamatus avab Jaanson heade ja halbade aegade tagamaid, räägib oma perest, treeneritest ja suurtest konkurentidest.

Kuidas Viljandiga seotud?
  • Viljandis keskkooli lõpetanud Jaanson võistles siinsel järvel 1988. aastal enne Souli olümpiat.
  • 2010. aastal krooniti Jüri Jaanson Viljandi paadimeheks

Jaak Kõdar. Jää, lume ja jäätise raamat

Steamark, 2011

Kõigil meeldib elada oma kuningriigis. Lumi lõpmatuis pilvedes ja lumeväljades, jää veekogudel, jäätis aga on kõige pirtsakam. Kui keegi temast välja ei tee, ei tee ka tema teistest.Pirtsakas jäätis hetkega sulada ja teda ei leia enam keegi. Nii juhtub kõigi pirtsakatega. Kolmteist muinasjuttu aitavad lastel aru saada, kes on tugev, hoolitsev ja sõber, kes jäiselt külm ja vaenulik.

Viljandi Muuseumi toimetised. I

Viljandi Muuseum, 2010

Eelkäija: Viljandi Muuseumi aastaraamat

Toimetised on jätkuks kuni 2009. aastani ilmunud kaheteistkümnele muuseumi aastaraamatule, jätkates ajaloo ning muuseumi kogudes olevate kultuuriväärtuste tutvustamist. Väljaande uus nimetus on tingitud muutunud oludest ning vajadusest paindlikuma vormingu järele. Trükis ilmub nüüd ka suuremas B5 formaadis, mis lubab kujutisi paremini esitada.

Artiklite valiku põhimõtted on esialgu jäänud samaks, kuid plaanis on avardada nii geograafilisi, kronoloogilisi kui ka temaatilisi piire.

Toimetiste esimeses väljaandes kirjutab Tiina Parre kollektsionäär Olev Bendist ja tema väärtuslikust fotokogust, Ain Vislapuu Viljandi Kodu-uurimise Seltsi tegevusest aastatel 1929–1944 ning Jaak Pihlak lõpetab oma uurimuste sarja Vabaduse Risti kavaleridest.

Koostööpartneritelt Tartu Ülikoolist ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast pärineb kolm kirjutist. Andres Tvauri artikkel käsitleb 2009. aastal Viljandis Lossi tänav 21 tehtud arheoloogilisi kaevamisi, Eve Rannamäe artikkel kõneleb Viljandi arheoloogilistest luuleidudest ja Inna Raud on kirja pannud Vändra kihelkonna kirivööde analüüsi.

Traditsiooniliselt on oma osa ka mälestustel. Koolipõlvest pärinevad lood on üles tähendanud Peeter Hunt, Olav Renno, Jüri Schvede ja Arno Seemen.

Viljandi muuseum tänab kõiki kaasautoreid ja toetajaid, kelle abiga toimetiste ilmumine võimalikuks sai: Harald Nurk Rootsist, Helgi Sooaru Kanadast, Helju Salumets Kanadast, Detlef Masing Saksamaalt, Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapital.

Vt ka Viljandi Muuseumi toimetised I sisukorda ja sissejuhatust


Loe veel:
Margus Haav. Muuseumi toimetised said kaante vahele (Sakala)

Veekahjustustega arhivaalide käsitsemine

Jaan Lehtaru
Eesti Ajalooarhiiv, 2010

Täiendatud juhis kirjeldab erinevat tüüpi arhivaalide võimalikke veekahjustusi, arhivaalide evakueerimise ettevalmistamist ja teostamist ning vahendeid ja meetodeid kahjustunud arhivaalide pakendamiseks, märgistamiseks, külmutamiseks ja konserveerimiseks. Võrreldes 2005. aastal koostatud juhisega on lisatud illustratiivset materjali, täiendatud sisuliselt ja uuendatud asjakohaste teemat kajastavate viidetega.


Juhise eesmärk on tõhustada õnnetusjuhtumiteks valmisolekut, parandada päästetööde organiseerimist ning vähendada arhivaalide väärkäsitsemisest tingitud kahjustuste tekkimise ohtu.

Veekahjustustega arhivaalide käsitsemise juhis on mõeldud rahvusarhiivi soovitusena arhiividele ja arhiivimaterjale hoidvatele ning säilitavatele asutustele. Juhisest on abi ka kõigil teistel (raamatukogud, muuseumid, erakogud, organisatsioonid), kes on seotud meie kultuuripärandi säilitamisega.

Raamatu e-versioon SIIT

kolmapäev, 20. aprill 2011

Ühistegevus Karksi mail minevikus ja tänapäeval

Karksi Kultuuriseltsi projekt "Arendame kodukohta ühistegevusega"
Koostas Helve Joon
Karksi, 2008

Füüsiline kirjeldus 27 lk. : ill. ; 21 cm

Aastad ja inimesed Karksi kultuuri- ja hariduselus : I

Helve Joon [sissejuhatuse autor]
[Viljandi] : Hetika, 2010

Karksi Kultuuriseltsi ja Karksi Haridusseltsi koostööna on valminud raamatu „Aastad ja inimesed Karksi kultuuri- ja hariduselus“ esimene osa.

See on kogumik, kuhu on koondatud A. Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilase Valdis Vilumetsa uurimistöö Lille-Astra Arrastest ning õpetajate mälestusi oma kooliajast ja tööaastatest. Raamatuid on kavas välja anda osadena, sõltuvalt rahastamisvõimalustest.

Raamatututvustus: Juhan Viiding, eesti luuletaja

Juhan Viiding, eesti luuletaja : Artikleid, esseid, mõtisklusi. Bibliograafia

Koostajad Marin Laak ja Aare Pilv

Bibliograafia koostajaks on Aare Pilv
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2010

Väheste kirjanike tähendus eesti kultuuripildis on kasvanud sedavõrd suureks kui see nii iseenesest mõistetavalt on juhtunud Juhan Viidinguga. Tundub, nagu oleks Juhani kirjutusmasin vaikinud alles eile, ometi on tema tekstid meie keelemälus kindlalt salvestunud, tähendused täidetakse üha uuesti, ravi kestab. Kas ehk seepärast, et tema luule on puudtanud seda tabamatut kunsti tulist tuuma, milles tõde on nii tajutatavalt-talumatult lähedal? Ja milles meile kõigile teadaolevatest sõnadest saab kunst, luule, mis loob ümber maailu.

Üdi ja Viidingu luulesse on kodeeritud 1970. ja 1980. aastate õhustikku, hoiakuid, piiranguid. Kuid paradoksaalselt, isegi kui lugeja seda aega enam ei mäleta või pole kogenud oma nooruse tõttu, on Üdi/Viidingu luuleread, lugematute helisalvestuste kaudu ka Juhani hääl ja rütmid, tema lausete eriline „kurb soojus“, saanud märkamatult osaks meie igapäevakõnest.
Katkend raamatu eessõnast.

Kirjanik Aare Pilvest siin blogis

Raamatututvustuse koostasid praktikandid Heleen Karja ja Mai-Liis Niit

***
Kogumik "Juhan Viiding, eesti luuletaja" koondab legendaarse eesti luuletaja Jüri Üdi ja Juhan Viidingu kohta kirjutatud artikleid, esseid ja mõtisklusi. Tegemist on esimese selletaolise raamatuga, esmakordselt ilmub ka Viidingu/Üdi bibliograafia. Raamat pakub nii mälestuspilte luuletaja noorpõlvest tema sõpradelt ja kaaslastelt kui ka põnevaid arutlusi Üdi/Viidingu üksikute luuletuste tähenduste üle.

Arutletakse ka laiematel teemadel, näiteks luuletaja rolli üle 1970. aastate kultuurikontekstis – oli ju Üdi/Viidingu luule ka teravalt sotsiaalne. Raamatus avaldatud artiklite ja esseede aluseks on Tartus 29. ja 30. augustil 2008 peetud Juhan Viidingu 60. sünniaastapäeva mälestuskonverents, mis tõi ülikooli raamatukogu suurde konverentsisaali üle mitmesaja kuulaja. Raamatu kaastöölisteks on peale eesti nimekate kirjandusteadlaste Arne Merilai, Mart Velskri, Ülar Ploomi, Hasso Krulli ja tema õpilase Laura-Madeleen Vaariku ka Juhan Viidingu tütar luuletaja Elo Viiding, kirjanduslikud kaaslased ja sõbrad Viivi Luik, Doris Kareva ja Joel Sang, lapsepõlvesõber filosoof Rein Ruutsoo ja filosoof-teoloog Jaan Kivistik, mälestuste põhjal on artikli kirjutanud Mihkel Kaevats.

Kogumiku teiseks osaks on «Juhan Viidingu ja Jüri Üdi bibliograafia», koostajaks Aare Pilv. See on terviklik vahekokkuvõtte mitmel pool avaldatud luuletaja loomingust, tema rollidest teatrilavadel ja muusikast, mis on tema luuletuste tekstidele loodud. Lisatud on kõik allikad, millest on Viidingust kirjutatud. Raamat on illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga, Riina Viidingu, Viivi Luige ja fotograaf Jaan Klõšeiko erakogudest ning Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi fotokogust.

Väljaande on tundlikult kujundanud kunstnik Ly Lestberg. Raamat on mõeldud kõikidele Juhan Viidingu luule austajatele, see on tänuväärne abimaterjal emakeele ja kirjandusõpetajatele. Bibliograafia sihtrühma võiks kuuluda iga lugeja, muusika ja teatrihuviline.
Marin Laak


Raadioteater : Kuula ja sa näed
Mõtteid ja meeleolusid Juhan Viidingu loomingule pühendatud konverentsilt Tartus. Sõna võtavad kirjanik Elo Viiding, religioonifilosoof Jaan Kivistik, luuletaja Doris Kareva, sõber Rein Ruutsoo, kirjandusteadlane Mart Velsker. Repliigi korras saavad sõna Joel Sang ja Hando Runnel.
Laulab lavakunstikooli tudeng Kristjan Üksküla.
Salvestanud helirežissöör Külli Tüli, toimetaja Maris Johannes