Laupäev, 25. aprill 2009

Metsanädal Viljandis „Mets toidab, mets katab“ (4. – 10. mai 2009)

Eesti Metsaselts nimetab
Viljandi linna Metsapealinnaks
Tiitli üleandmine toimub 9. mail Arkaadia aias toimuval pidulikul üritusel

Tänavune tunnuslause „Mets toidab ja katab“ tähendab lisaks metsast korjatud marjadele ja seentele, et metsa ja puiduga seoses saab tööd ligi poolsada tuhat inimest. Viljandi linna 14,65 ruutkilomeetrisest territooriumist kolmandiku moodustavad pargid, haljas- ja rohealad.

Kõik metsanädala ettevõtmised on külastajaile tasuta. Metsanädalat korraldab Eesti Metsaselts koostöös Viljandi Linavalitsusega ja rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Meie raamatukogus on huvilistele vaatamiseks üleval metsaraamatu, joonistus- ja fotovõistluse näitused ning projekti „Ehitame maja 2009“ parimate tööd. Metsanädala ürituste koondkava võimalik näha SIIT

Alljärgneval pisike valik Eesti Metsaameti poolt Viljandi Linnaraamatukogule tehtud raamatuannetustest:

Eesti metsamajanduse juhid 1918-2008
Eelmise aasta lõpus andis Eesti Metsaselts Eesti riigimetsanduse 90. aastapäeva puhul välja raamatu, kus 120 leheküljel on kõne all meie metsamajanduse juhid.

Antakse ülevaade kolmeteistkümnest metsandusjuhist: alates 1918. aastal Tallinna metsainspektsiooni juhatajaks määratud August Mahonist, lõpetades 2000. aastal Eesti Vabariigi keskkonnaministeeriumi metsaameti peadirektori kohalt lahkunud Andres Talijärvega.

Kirjutiste autorid on Heino Kasesalu, Toomas Tiits, Ilmar Liimand, Toivo Meikar ja Ivar Etverk. Väljaanne on illustreeritud rohkete fotodega. Raamatut võib pidada teaberohkeks allikaks kõigile neile, keda huvitab Eesti riigimetsade juhtimine ning nende tippjuhid läbi ajaloo.

Jõgevamaa metsad 1918-2008
Eesti Metsaseltsi väljaandena nägi eelmisel aastal trükivalgust kolmesajaleheküljeline raamat "Jõgevamaa metsad 1918-2008", millega tähistati 90 aasta möödumist Eesti riigi metsavalitsemisest Jõgevamaal.

Raamatus on juttu, kuidas riigimetsa valitsemine tänasel Jõgevamaal alguse sai. Nimelt 1918. aasta 1. detsembril sai Võtikvere metsaülem Voldemar Valner Tartus ajutiselt valitsuse peavolinikult Luhtilt volitused Saksa okupatsioonivõimidelt Võtikvere riigimetskonna üle võtmiseks. Tartusse sõitis Voldemar Valner Mustvee sadamast aurikuga. Jõgeva rajooni ühe edukama ettevõtte Jõgeva Metsamajandi tegevusest metsa kasvatamisel ja abitootmise arendamisel kirjutab raamatus põhjalikult selle ettevõtte direktor perioodil 1981-1988 ja taasisesesvunud Eesti esimene maavanem Priit Saksing.

Arnold Milk
Albert Milk – metsateenija kahes riigis viie riigikorra ajal
Sari Kohtumisi metsateedel

Eesti Metsaselts on 2008. a. sügisel üllitanud järjekordse raamatu sarjast “Kohtumisi metsateedel”. Raamat hõlmab 160 lehekülge, illustratsioonid on mustvalged. Arnold Milki koostatud raamat on kokku pandud tema isa Albert Milki kirjalike mälestuste põhjal. Meenutused algavad tsaariaja lõpust, heidetakse pilk lapsepõlve. '

Eksootilisena mõjub metsanduse õppimine Parfino metsakoolis Venemaal ning sellele järgnev töö metsakorraldajana ning -ülemana Venemaal. Eesti iseseisvumise järel tuli Albert Milk tagasi kodumaale. Temast sai Kambja metsaülem. Tööd sellel ametikohal kuni 1939. aastani võib Albert Milki mälestuste põhjal pidada vist kõige helgemaks kogu ta elus. Metsaülema sihikindla hoole all muutus Kambja metskond aina paremaks: enne Teist maailmasõda kuulus see Eesti parimate hulka. Rahutute aegade alguses sai Albert Milkist metsainspektor, esimese Nõukogude okupatsiooni ajal metsateadlane ja Saksa okupatsiooni ajal Tartu metsaülem. Kui Eesti taas Nõukogude Liidu koosseisu langes, sai Albert Milkist tema enese tahtmata metsade valitsuse juhataja. Hiljem töötas ta metsakorraldaja ja Tartu metsamajandi juhttöötajana. Raamat peegeldab ühe metsamehe kireva elukäigu kaudu huvitavalt selle heitliku ajalooperioodi olusid ja muutusi.

Paul Reim
Sari Eesti metsanduse suurmehed
Teine, täiendatud trükk

Eesti Metsaseltsi metsandusjaloo sarja raamat käsitleb esimesest Tartu Ülikooli metsateaduskonna lõpetanud dr. rer. for. Paul Reimist.

Oma lühikese töö- ja teguderohke eluga andis ta suure panuse meie metsandusse, tema tööde tulemusi kasutame veel tänapäevalgi.

Paul Reimi uurimused ulatusid metsabioloogiast ja metsakasvatusest metsapoliitikani, ta pani aluse kodumaisele metsatööriistade loomisele jpm. Tema aktiivset tegutsemist poliitikuna loeti suureks patuks sõjaeelses Eesti Vabariigis ja lausa surmapatuks Nõukogude okupatsiooni ajal.

Heino Kasesalu
August Karu : Elu ja töö
Sari Eesti metsanduse suurmehed

Eesti Metsaseltsi 168-leheküljelise raamatu esimene veerand esitab ülevaate August Karu elust ja tööst. Selle andeka metsateadlase elu jäi tänamatult lühikeseks. Kuid tema legendaarne kuulsus õppejõuna jäi kauaks püsima. Kui mitte muidu, siis metsandusüliõpilaste hümni sõnade kaudu: “Kord metsas kõndis Karu, tal nukker oli meel ..”. Seda laulu teadsid peast nii minu kui ka palju hilisemate üliõpilaste põlvkonnad.
Valdavalt sisaldab raamat üsna akadeemilises ja kuivas laadis kirjatöid August Karu kohta. Esitatud on August Karu kirjutiste ja tema kohta ilmunud kirjatööde bibliograafia. Millegipärast puudub selles viide Heino Kasesalu artiklile, mis ilmus 2007. aastal ajakirja Eesti Mets 3. numbris. Järgnevad kolmes keeles resümeed tema eluloost, hulk dokumente ja fotosid. Kõige lõpust leiame näidisena ühe August Karu teadustöö “Vaatlusi Loodi metskonna kultuurpuistute kasvukäigust”.

Metsaalmanahh 2008
Eesti Metsaseltsi traditsiooniline aastaraamat on seekord 66-leheküljeline – märksa õhem kui möödunud aastal. Traditsiooniliselt antakse ülevaade metsanädalast, metsaharidusest ja -teadusest, konverentsidest, õppepäevadest ja võistlustest, metsaseltside tegemistest. Ühtlasi on kaante vahele saanud Eesti metsameeste pikemaid või lühemaid mälestuskilde. Tutvustatakse ka pärandkultuuri uurimist ja aasta jooksul ilmunud metsanduskirjandust. Võrreldes eelmise aasta almanahhiga on artiklite juures seekord kenasti kirjas autorite nimed.