kolmapäev, 31. august 2011

Viljandi Guitar Trio [CD]

Viljandi Guitar Trio
Viljandi : Viljandi Guitar Trio, 2011.

Salvestatud Andre Maakeri kodustuudios ja Jaak Aheliku kodustuudios

Viljandi Guitar Trio - Argo Vals, Jalmar Vabarna, Jaan Jaago

Viljandi Guitar Trio sai alguse 2008. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias Robert Jürjendali juhendamisel tegutsenud kitarristuudiost, kus ta tutvustas meile kvinthäälestuses kitarride põnevat maailma. Sellesse süvenedes avastasime lisaks uutele väljendusvõimalustele ja mänguvõtetele ka kokkusobivuse trioliikmete muusikalises mõtlemises, mille me kõik ka käesolevale helikandjale jäädvustasime. Nautige!

Vaata ERR vidoet: Viljandi Guitar Trio esitleb debüütalbumit
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=40060

teisipäev, 30. august 2011

Kõik on kokku elu lugu : Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1908-2008

Koostajad : Virve Kikas ja Liina Smolin ; vahetekstid : Ülle Luik.
Viljandi : C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, 2011
226 lk. : ill.

Kooli 100. sünnipäevaks ilmus kooli ajalooraamat „Kõik on kokku koolilugu“.

Enne Jakobsoni-kooli kadumist 2012. aastal otsustas sihtasutus C.R. Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi Arengufond anda välja veel ühe raamatu, et jäädvustada kooli vilistlaste mälestusi. Ajalooraamatu teises osas „Kõik on kokku elu lugu" vaatavad kooli vilistlased läbi seitsme aastakümne tagasi oma kooliajale ning räägivad edasisest käekäigust.

laupäev, 27. august 2011

Evald Reieri elu ja šaržid : Kodu-uurimistöö

Koostaja Jaan Oras (10R klass) ; juhendaja Riina Kangro.
Viljandi : [s.n.], 2011.
118 lk. : ill

Sissejuhatusest:

Hakkasin seda uurimistööd tegema kõigepealt fotoloona. 201. aasta kevadeks valmis Rahvusarhiivi konkursi jaoks minu fotolugu Evald Reierist. See töö baseerus allikatel ja piltidel, mis olid kergesti kättesaadavad. Pilte ja mälestusi sain näiteks vanavanematelt, veidike kaugematelt sugulastelt Maia Pootsmannilt ja Agnes Reimolt ning Heiki Raudlalt, kes on avaldanud mitu artiklit Evald Reierist.

Teema pakkus mulle jätkuvalt huvi ja tundus, et on võimalik põhjalikumaks minna. Edasine töökäik algas kõigepealt pooleaastase informatsiooni kogumisega. Kohtusin mitmete Evald Reierit tundnud inimestega. [...]

Oma uurimistöös kajastan Evald Reierit kui andekat kunstnikku ja värvikat isiksust. Sellest lähtub minu töö jagamine peatükkideks. Esimeses peatükis kajastan lühidalt Evalt Reieri elulugu. Teise peatüki kaudu rõhutan, et ta kuulub minu sugupuusse ning kolmands kirjeldan Evald Reierit kui igaveseks Viljandi kultuurilukku jäävat inimest.

neljapäev, 25. august 2011

Kristiina Ehin. Viimane Monogaamlane


Luuletused 2009-2011
Joonistused: Kristiina Ehin ; kujundus: Lemmi Kuulberg ... [jt.].
Tallinn : Pegasus, 2011
78 lk. : ill.

Jutud 2009-2011
Joonistused: Kristiina Ehin ; kujundus: Lemmi Kuulberg ... [jt.].
Tallinn : Pegasus, 2011
96 lk. : ill.

Eesti armastatuim ja rahvusvaheliselt tuntuim eesti poetess Kristiina Ehin ütleb oma uue luule- ja proosakogumiku kohta järgmist:
Minu tegelased otsivad kaasaegses võimalusterohkes maailmas kaht väga vanamoodsat asja: tõelist armastust ja tõde. Mõned neist saavad haledalt peksa, aga otsivad ikka edasi. Teised leiavad oma aarde ja seisavad siis silmitsi küsimusega, kuidas seda hoida. Kolmandad avastavad endas kummalisi mustreid ja kirgi, millele järele anda või siis sõda kuulutada. Viimane Monogaamlane veenab Tagantpoolt Esimest Polügaamlast enda juurde tagasi tulema. Vetelkõndija arendab visalt nii oma annet kui ka armastust. Neiud, kellele hõbekuulid peale ei hakka, hüppavad hämarikus läbi kuldse sõrmuse ning sõnajalapadrikus nilpsavad neid näljased isased küsimused. Kaks talvevalget liblikat keerutavad, keerutavad ja põrkavad kokku. Müütiline Uitlaiu Lena, püüdmatu Sürrealisti tütar ja Mees, kes pole 55 000 aastat mänginud, täiendavad hästi mu enda traagiliselt mängulist iseloomu.
Kristiina Ehin

OP! lahkab Kristiina Ehini raamatut "Viimane monogaamlane"



Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist".

Kristiina Ehin on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond.

Kristiina Ehin elab juba ligi aasta Viljandis


Liisi Seil ja Elmo Riig. Teekond läbi viie aastaaja : Soomaa päevik

Liisi Seil
Fotod: Elmo Riig
Teekond läbi viie aastaaja : Soomaa päevik
Toimetaja Maarja Möldre
Viljandi : L. Seil, 2011 (Viljandi : Print Best)
191, [1] lk. : ill. ; 23 cm

Soomaa koostöökogu algatusel on valminud teos «Teekond läbi viie aastaaja», mis tutvustab selle rahvuspargi ainulaadset loodust, kultuuripärandit, ajalugu ja tänapäeva. Kõik need väärtused jõuavad lugejateni läbi fotograaf Elmo Riigi fotode ja päeviku vormis tekstide, mille on üles kirjutanud ajakirjanik Liisi Seil.

Mõtet Soomaa rahvuspargist raamat teha olid kaks loodushuvilist – ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig – kaalunud juba mõnda aega. 2010. aasta ei andnud neile võimalust selle idee elluviimisega rohkem venitada, sest tõotas tulla erakordne aastaring. «Mõni aasta on teistsugune kui teised. Juba esimesed nädalad lubavad millegi erakordse saabumist ja kõik järgnev kinnitab seda aimdust,» öeldakse näituse tutvustuses.

Pidi valima, kas tegutseda või loobuda mõttest. Viimane valik leiabki kinnitust avaldatud teoses. Üles on võetud suurveega kohanenud kohalikke elanikke, kanuudega mööda maanteed aerutavaid loodushuvilisi, hooneid ja Šoti mägiveised kesk laiuvat vetevälja jm.

192-leheküljeline kõvade kaantega raamat keskendub 2010. aastale, mis tõi Soomaale erakordse suurvee, palava suve, seenerikka sügise ja tormise talve. Raamat kirjeldab autorite retki Soomaale. Dokumentaalne jutustus toob lugejateni kohtumised kohalike inimeste ja teadlastega ning seiklused nii maal, veel kui õhus.

Autoritel on materjali kogumise ajal pidanud silmitsi seisma paljude ootamatustega ja elama läbi põnevaid hetki. Raamatust leiab ka loodusvaatlusi, põikeid ajalukku ning looma- ja linnujutte. Inforikkaid peatükke täiendavad fotod. Rohkem kui paarisaja leheküljega teos pakub palju enamat kui turismiinfot. See on südamlik lugu Soomaast ja selle inimestest.

Lehitse raamatut SIIT
Foto: Urmas Luik

reede, 12. august 2011

Lüüli Kiik. 17 kirrivat paela

Toimetaja: Tuuli Tomson
Keeletoimetaja: Liina Smolin
Fotod: Grete Ojamaa, Lüüli Kiik
Paelad pununud: Astri Kaljus, Lüüli Kiik
Ilmumisaeg: aprill 2011
Kirjastus Eesti Loomeagentuur
Lehekülgi 36 ; Mõõtmed 210x230
Õmmeldud klamberköide, pehmekaaneline
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Viljandi Linnavalitsus.
Raamat on eesti keeles

Sellesse väiksesse paelaõpikusse on koondatud enamiku traditsiooniliste Eesti tekstiilide juures kasutatud paelade valmistamise juhendid.

Paelapunumine on jõukohane näpuharjutus algajale käsitööga tegelejale, samas võib see pakkuda väljakutseid isegi kogenud meistrile. Seetõttu on punumistehnikad raamatus järjestatud nii, et algaja võib oskuste arenedes jõuda ka keerukamate paelade valmistamiseni.

Paelad, mille valmistamise juhendeid raamatust leida võib: keerutatud pael, näpunöör, kolmeharuline palmik, kuue lõnga palmik, kördipael, südametega pael, ponimus, ai, neljatahuline pael, poolik säärepael, labaselt põimitud säärepael, kiira-käära säärepael, toimselt põimitud säärepael, kaaruspael hargil, kaaruspael 2 heegelnõela/vardaga, heegeldatud vöö, klaasisuuvöö.

Raamatu lõpust leiab vihjeid, kuidas käsitsi punutud paelu tänapäevasel viisil kasutada - miks mitte alustada ettevalmistusi tänavuseks noorte laulu- ja tantsupeoks.

Raamatu autor Lüüli Kiik lõpetas 2004. aastal Viljandi kultuuriakadeemias rahvusliku tekstiili eriala ning peab oma missiooniks õpitud oskuste edasi andmist. Käsitööga tegeleb autor „päris algusest“: lambast ja villast, täiendades ennast pidevalt lambapügamise, villa pesemise, kraasimise ja ketramise alal. Samuti on Lüüli juhendanud läbi aastate nõeltehnika, viltimise, vöökudumise, silmuskudumise, rahvusliku tikandi, gobeläänvaiba kudumise, rahvuslike mänguasjade valmistamise ja paelapunumise kursuseid.

Rohkem infot autori blogist http://kalletytar.wordpress.com/

neljapäev, 11. august 2011

Anu Raud. Juturaamat

Koostaja ja toimetaja Annus Raud ; pildid: Anu Raud ; kujundus: Levo Jõgiaas ; esikaas ja fotod: Maarika Nõmtak
Heimtali (Viljandimaa) : A. Raud, 2011.
204, [4] lk. : ill.

Valimik tekstiilikunstnik Anu Raua lühijutte ja miniatuure nii kaugemast kui lähemast minevikust.
Mõtlemapanevad tähele- panekud, sügav elutarkus ja avara hingega tunnetatud elu. Kodus, metsas, võõrsil. Eestmaal.

Väike elamisõpetus igale, kel vaja abi õigete otsuste langetamisel, oma raja leidmisel.

Raamat loodusest, elust, inimesest, armastusest, tööst ning eluväärtustest, mida sageli märgatagi ei osata.
Sõnaosavalt seatud, jumekalt jutustatud, vallatult värvikas, ehedalt eestimaine asi.

Mulgikiilsid ütlemisi

Koostas Erna-Elise Neimann ; toimetas Kaupo Ilmet ; kunstiline kujundus: Silvi Väljal
Põltsamaa ; [Viljandi] : Mulkide Selts, 2010.
35 lk. : ill


Om ütlemede ää miil, et mede Tarvastu tüdrik Erna-Elise om nõusse võtnu ja kirja pannu, mede kauni mulgikiilse vällaütlemise.
Kaupo Ilmet

esmaspäev, 1. august 2011

1.august – Lilli Caroline Suburg 175


1.08.1841 Pärnumaa – 8.02.1923 Valga
Prosaist, ajakirjanik, kooliõpetaja. Aastail 1885-1889 elas ja töötas Viljandis
175 aastat sünnist

Lilli Suburg oli kirjanik, ajakirjanik, koolijuhataja ja pedagoog, Eesti esimesi naisõiguslasi. Sündinud 1. aug 1841 Vändras jõuka talupidaja tütrena, lõpetas ta Pärnus saksakeelse tütarlastekooli. Perekonna tihe läbikäimine C. R. Jakobsoniga kujundas Suburgist rahvusmeelse mõtleja, kes oma esimese romaani kirjutaski Jakobsoni õhutusel. See oli lugu saksastunud tütarlapse teest oma rahva juurde. Autobiograafiline jutustus "Liina" valmis autoril juba 1873, ilmus aga trükist alles 1877. Teos äratas tähelepanu oma ideoloogilise suunitluse tõttu, Suburg leidis selle läbi ka oma kutsumuse. "Liina" soomekeelne tõlge ilmus 1892. Veel on Suburg kirjutanud ajastu maitsele vastavad pikemad jutud "Leeni ehk igavene käsualune" (1887) ja "Linda, rahva tütar" (1900). Ajaproovile on paremini vastu pidanud tema mälestuslikud kirjutised Suburgite suguvõsast ja C. R. Jakobsonist.

Suburgi vanemate karjamõis laostus ja tütred pidid otsima endale elatust. Suburgi südamel oli olnud Eesti tütarlaste haridus ja ta viis täide ammuse unistuse rajada erakool tütarlastele. Ta avas selle raskustega võideldes Pärnus 1882, kolis aga 1885 ümber Viljandisse, kus kool elaski üle oma õitseaja, kuni ta venestusreformide käigus alla käis ja suleti.

1887 asutas Suburg Viljandis esimese Eesti naisteajakirja "Linda", mis oli idealistlikult vaimu hariv, mitte praktilisi naiselikke tarkusi jagav. Ajakiri oli mõneski mõttes oma ajast ees: Suburg oli haritud ajakirjanik, kelle naiste õigusi käsitlevad kirjutised on nüüd uuesti avastatud ja vääriliselt hinnatud. 1895 sattus Suburg majandusraskustesse ja loovutas "Linda" juriidilised õigused, misjärel sellest kujundati harilik perekonnaajakiri. Suburg suri 8. veebr 1923 Valgas ja on maetud Vändra surnuaiale.

Allikas: Aino Undla-Põldmäe. Lilli Suburgi elust ja loomingust // Lilli Suburg. Kogutud kirjatööd. 2002.