Foto allikas: www.eestikirik.ee
Noorest põlvest kuni aastani 1910
Martin Lipp ; Eesti Kirjandusmuuseum, EELK Nõo Põha Laurentsiuse kogudus
Koostanud ja toimetanud Mare Kanarbik, Kristi Metste, Vello Paatsi, Mart Jaanson, Madis Kanarbik
Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2013
269, [2] lk. : ill.
Pärast paariaastast tööd on sel kevadel kaante vahele jõudnud Nõo koguduse kauaaegse õpetaja, luuletaja, kirikuloolase ja genealoogi, Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu (1854–1923) autobiograafia «Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910», mis ootas oma aega Eesti Kirjandusmuuseumi fondis.
Raamat toob meieni Martin Lipu, Eesti ärkamisaja teise põlvkonna ühe tuntuma esindaja mälestusi oma noorpõlvest, õpi- ja tööaastatest, taustaks 19. sajandi teise poole eesti haritlaste rahvavalgustuslik tegevus, Eesti Üliõpilaste Seltsi sünd, venestamine ja 1905. aasta revolutsioon.
Raamat sündis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga. Selle on koostanud ja toimetanud Mare Kanarbik, Kristi Metste, Vello Paatsi, Mart Jaanson ja Madis Kanarbik. Raamatu ladina- ja saksakeelsed tekstid on tõlkinud Marju Lepajõe, küljendus- ja kujundustöö tegi Ivi Piibeleht.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Lipu Selts, siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programm, Nõo vallavalitsus ja volikogu, Nõo Püha Laurentsiuse kogudus, sihtfinantseeritav teadusteema «Kultuuriloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus».
2. (ukj 14.) aprillil 1854 sündis Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas Vooruküla Peetruse talus mees, kelle luuletusele loodud laulu „Eesti lipp“ teab arvatavasti iga eestlane. Küllap puudutab see Martin Lipu luuletus eestlaste südameid seetõttu, et autor – vaimulik, luuletaja, genealoog ja kirikuloolane – on koos meie esivanematega käinud läbi rõõmude ja murede tee ärkamisajast kuni iseseisvuseni. Martin Lipu mälestusteraamatus avaneb meile pilt ühe eesti haritlase elust 19. sajandi viimasel kolmandikul ja 20. sajandi alguses, taustaks eestlaste kultuurilise ja poliitilise iseteadvuse kasv, Eesti Üliõpilaste Seltsi sünd, venestamine ja 1905. aasta revolutsioon. Martin Lipp on oma mälestused visandanud 1910. aasta sügisel ja andnud kümmekond aastat hiljem, juba pärast iseseisva Eesti sündi neile lõpliku kuju.
Raamat toob meieni Martin Lipu, Eesti ärkamisaja teise põlvkonna ühe tuntuma esindaja mälestusi oma noorpõlvest, õpi- ja tööaastatest, taustaks 19. sajandi teise poole eesti haritlaste rahvavalgustuslik tegevus, Eesti Üliõpilaste Seltsi sünd, venestamine ja 1905. aasta revolutsioon.
Raamat sündis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga. Selle on koostanud ja toimetanud Mare Kanarbik, Kristi Metste, Vello Paatsi, Mart Jaanson ja Madis Kanarbik. Raamatu ladina- ja saksakeelsed tekstid on tõlkinud Marju Lepajõe, küljendus- ja kujundustöö tegi Ivi Piibeleht.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Lipu Selts, siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programm, Nõo vallavalitsus ja volikogu, Nõo Püha Laurentsiuse kogudus, sihtfinantseeritav teadusteema «Kultuuriloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus».
Allikas: Jaanson, Mart. Nõos esitletakse raamatut Martin Lipust http://www.eestikirik.ee/?p=18410
2. (ukj 14.) aprillil 1854 sündis Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas Vooruküla Peetruse talus mees, kelle luuletusele loodud laulu „Eesti lipp“ teab arvatavasti iga eestlane. Küllap puudutab see Martin Lipu luuletus eestlaste südameid seetõttu, et autor – vaimulik, luuletaja, genealoog ja kirikuloolane – on koos meie esivanematega käinud läbi rõõmude ja murede tee ärkamisajast kuni iseseisvuseni. Martin Lipu mälestusteraamatus avaneb meile pilt ühe eesti haritlase elust 19. sajandi viimasel kolmandikul ja 20. sajandi alguses, taustaks eestlaste kultuurilise ja poliitilise iseteadvuse kasv, Eesti Üliõpilaste Seltsi sünd, venestamine ja 1905. aasta revolutsioon. Martin Lipp on oma mälestused visandanud 1910. aasta sügisel ja andnud kümmekond aastat hiljem, juba pärast iseseisva Eesti sündi neile lõpliku kuju.
Mälestuste käsikiri on Eesti Kirjandusmuuseumis kannatlikult oma aega oodanud. Meie põlvkond leiab sellest Martin Lipu soovi oma järeltulijaile, et tema ülestähendused, „kui nad ühele ehk teisele neist veel silmade ette peaksivad saama, peaksivad neile näitama, kuis nende vanemad on tööd teinud ja palavat palehigi valanud, et pimedusest päiksepaistele saada, ja kuis nad selle juures ka piskus ustavad olnud, võttes elu sihiks põhimõtet „Tee tööd ja palu Jumalat!”“ Vanemate nimel tahab Lipp noortele hüüda: „Käige nende jälgedes! Olgu see Eesti, kelle vabadus verega välja ostetud, teile niisama kallis, nagu ta meile olnud! Mis vanemaile püha olnud, olgu see ka lastele püha! Teist teed Eesti tuleviku kindlustamiseks ei ole kui see, mille vanemad ära proovinud. Üksi siis, kui need noored, kelle päralt tulevik, sellest tõest kinni peavad, saab vaba Eesti ka vabaks jääma.”
Allikas: vanaraamat.ee
