kolmapäev, 26. juuni 2013

Martin Lipp. Minu elumälestused

Foto allikas: www.eestikirik.ee

Noorest põlvest kuni aastani 1910
Martin Lipp ; Eesti Kirjandusmuuseum, EELK Nõo Põha Laurentsiuse kogudus
Koostanud ja toimetanud Mare Kanarbik, Kristi Metste, Vello Paatsi, Mart Jaanson, Madis Kanarbik
Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2013
269, [2] lk. : ill.

Pärast paariaastast tööd on sel kevadel kaante vahele jõudnud Nõo koguduse kauaaegse õpetaja, luuletaja, kirikuloolase ja genealoogi, Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu (1854–1923) autobiograafia «Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910», mis ootas oma aega Eesti Kirjandusmuuseumi fondis.

Raamat toob meieni Martin Lipu, Eesti ärkamisaja teise põlvkonna ühe tuntuma esindaja mälestusi oma noorpõlvest, õpi- ja tööaastatest, taustaks 19. sajandi teise poole eesti haritlaste rahvavalgustuslik tegevus, Eesti Üliõpilaste Seltsi sünd, venestamine ja 1905. aasta revolutsioon.

 Raamat sündis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga. Selle on koostanud ja toimetanud Mare Kanarbik, Kristi Metste, Vello Paatsi, Mart Jaanson ja Madis Kanarbik. Raamatu ladina- ja saksakeelsed tekstid on tõlkinud Marju Lepajõe, küljendus- ja kujundustöö tegi Ivi Piibeleht.

 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Lipu Selts, siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programm, Nõo vallavalitsus ja volikogu, Nõo Püha Laurentsiuse kogudus, sihtfinantseeritav teadusteema «Kultuuriloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus».
Allikas: Jaanson, Mart. Nõos esitletakse raamatut Martin Lipust http://www.eestikirik.ee/?p=18410
 

2. (ukj 14.) aprillil 1854 sündis Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas Vooruküla Peetruse talus mees, kelle luuletusele loodud laulu „Eesti lipp“ teab arvatavasti iga eestlane. Küllap puudutab see Martin Lipu luuletus eestlaste südameid seetõttu, et autor – vaimulik, luuletaja, genealoog ja kirikuloolane – on koos meie esivanematega käinud läbi rõõmude ja murede tee ärkamisajast kuni iseseisvuseni. Martin Lipu mälestusteraamatus avaneb meile pilt ühe eesti haritlase elust 19. sajandi viimasel kolmandikul ja 20. sajandi alguses, taustaks eestlaste kultuurilise ja poliitilise iseteadvuse kasv, Eesti Üliõpilaste Seltsi sünd, venestamine ja 1905. aasta revolutsioon. Martin Lipp on oma mälestused visandanud 1910. aasta sügisel ja andnud kümmekond aastat hiljem, juba pärast iseseisva Eesti sündi neile lõpliku kuju.

Mälestuste käsikiri on Eesti Kirjandusmuuseumis kannatlikult oma aega oodanud. Meie põlvkond leiab sellest Martin Lipu soovi oma järeltulijaile, et tema ülestähendused, „kui nad ühele ehk teisele neist veel silmade ette peaksivad saama, peaksivad neile näitama, kuis nende vanemad on tööd teinud ja palavat palehigi valanud, et pimedusest päiksepaistele saada, ja kuis nad selle juures ka piskus ustavad olnud, võttes elu sihiks põhimõtet „Tee tööd ja palu Jumalat!”“ Vanemate nimel tahab Lipp noortele hüüda: „Käige nende jälgedes! Olgu see Eesti, kelle vabadus verega välja ostetud, teile niisama kallis, nagu ta meile olnud! Mis vanemaile püha olnud, olgu see ka lastele püha! Teist teed Eesti tuleviku kindlustamiseks ei ole kui see, mille vanemad ära proovinud. Üksi siis, kui need noored, kelle päralt tulevik, sellest tõest kinni peavad, saab vaba Eesti ka vabaks jääma.”
Allikas: vanaraamat.ee

Ülo Alo. Mälestustega mängides

Illustreerinud Monika Järvekülg
Kujundanud Ülo Alo Võsar
Viljandi : Ü. A. Võsar, c2013
45, [3] lk. : ill.



Toetanud Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp ja sponsorid





***
Mängud on ainsad,
mis inimesele
tema eluõhtuks
alles jäävad -
mälestutes.

Ja mälestusi
ei saa keegi
temalt võtta.

Selles ajas,
mis meeletult
tõttab.


Riina Trumm. Taivakõ, mu elo Laivakõ

Luulõt aastist 2004–2012
Viljandi : R. Trumm, 2013
40 lk. : ill. ; 1 CD
Võrukeelne luule. Luuleraamatuga kaasasoleval plaadil loeb autor ise oma luulet ja klaveril improviseerib Urmas Lattikas.

"See Riina Trummi väike luulekogu on kui taevane Lõuna-Eesti palvehelmekee. Kogu on võrukeelne:silmad taeva poole ja tugev side kõigekõrgemaga, meist võimsama ja kõrgemaga. Luuletused puudutavad taevast, kuud, tuult ja tuisku, vett ja vihmasadu, erinevate aastaaegade olemust ja võlu. Me leiame sealt metsalembust ning kõigeülest suurt armastust."

Anu Raud

Eha Roosalu. Viljandi

Eha Roosalu
Fotod Eha Roosalu, Jaan Männik, Janika Leiur, Tiia Arumäe
Toimetaja Ülo-Alo Võsar
Tõlkija Kaili Teras
Fotoalbum
Kujundaja Valdo Ots
Viljandi : Maksifoto, 2013
144 lk. : ill.

Fotograafide Eha Roosalu, Jaan Männik, Janika Leiur ja Tiia Arumäe piltidega fotoraamatu on toimetanud Ülo Alo Võsar ning kujundanud Valdo Ots.

 Kvaliteetse värvitrükiga, kõvaköites, mugava formaadiga raamatust leiate kauneid loodusfotosid seitsmesaja kolmekümmne aasta vanuse Viljandi erinevatest linnaosadest. Raamatus on panoraamfotosid ning meeleolukaid pilte linnaroheluses tegutsevatest lindudest ja loomadest.

 Loomulikult ei puudu pildid Viljandi sümboli, lossimägedes asuva ordulinnuse varemetest ja neist avanevatest vaadetest.

 Kajastamist on leidnud erinevad Viljandi tähtsündmused nagu pärimusmuusikafestival, vanamuusikafestival, suurjooks ümber Viljandi järve, laulu- ja tantsupeod, hansapäevad ning talvisel järvejääl toimuvad kalapüügivõistlused.

 Autori arvates on see raamat parim kink viljandlastele ja Viljandi sõpradele.

reede, 21. juuni 2013

Tsiviilseaduste kogumik 2013

Koostanud: Siim Tammer
Kujundanud Villu Tammer
[Tallinn] : Tammerraamat, 2013
541, [1] lk.

Kogumik sisaldab järgmisi seadusi: Asjaõigusseadus, Autoriõiguse seadus, Pärimisseadus, Kinnistusraamatuseadus, Korteriomandiseadus, Perekonnaseadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, Pärimisseadus, Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Töölepinguseadus, Võlaõigusseadus.

Raamatus on kasutatud materjale seisuga veebruar 2013.

Meleski klaasivabriku kolm sajandit

Ville Dreving
Toimetanud Valdek Kiiver
Kujundanud Arvo Rebane
Tartu : Eesti Ajalookirjastus, 2013
128 lk. : ill.

Raamat, mille käsikirja põhjal kirjutas Mats Traat „Ugala“ teatri 2011. aasta ülimenuka suvelavastuse „Läbi klaasi“, annab inforikka ja põneva ülevaate klaasitööstuse ajaloost Euroopas alates 18. sajandist. Sel ajal sai alguse klaasitootmine ka Viljandimaal Meleskis, kus läbi kolme sajandi tegutses Baltimaade suurim klaasimanufaktuur. Teoses jäädvustabki autor Meleski klaasivabriku värviküllase arenguloo, kõik selle tõusud, mõõnad ja lõpliku hääbumise 21. sajandi algaastail.

 Raamat on illustreeritud ajalooliste fotodega, lisatud nimede, allikate ja viidete registrid.
 

Tartu Ülikooli tudengi Viola Riatisaare bakalaureusetööst:

"Meleski küla asub Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 162 elanikku. XVIII sajandi lõpul rajati siia Eesti suurim tööstusettevõte, Rõika-Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Meleski on Eesti pikima ajalooga klaasivabrik, mis rajati 1792-1795.a. ning oma tegevuse lõpetas 1992. a. Selle aja jooksul on Meleski vabrikus valmistatud erinevaid esemeid. Alul oli vabrik tuntud peeglivalmistajana, hiljem, 20. sajandil tõusid tootmises esile pudelid ning olmeesemeid."
 
 
Meleski klaasivabriku auväärsest ajaloost saab lugeda ka aadressil http://www.meleski.eu/Ajalugu