5. aprill - Otto Oidermann

Sõjaväelane
Otto Oidermann
5. 04 (vkj 24.03) 1893 Uulu v, Pärnu khk, Pärnumaa - 13.07.1929 Kuke t, Sootaga v, Tartumaa

Sündis 5. aprillil (vkj 24. märtsil) 1893 Pärnumaal Pärnu kihelkonna Uulu vallas kooliõpetaja peres. Teenis jaanuarist märtsini 1918 Viljandis 2. Eesti polgu kuulipildujate komando ülemana. Vabadussõja eel, 11. novembrist 1918, osales Kaitse Liidu formeerimisel ning ohvitserina Piirivalve brigaadis. 25. jaanuarist 1919 määrati Viljandi kaitsepataljoni (hilisem Sakala partisanide pataljon) ülemaks. Detsembris 1919 nimetati Sakala partisanide polgu ülema abiks. Jaanuarist 1921 oli 5. jalaväepolgu ülema abi ja Sakala pataljoni ülem. Juulis 1921 sai Sakala partisanide üksiku pataljoni ülema abiks, jaanuarist märtsini 1924 oli pataljoni ülema ja Viljandi garnisoni ülema kt. Märtsist 1924 jaanuarini 1925 oli Sakala jalaväerügemendi Sakala pataljoni ülem. Jaanuaris 1925 määrati Viljandis maakondliku kaitseliidu organiseerijaks. Märtsist 1925 maini 1926 oli Viljandi Kaitse Maleva (maist 1925 Kaitseliidu Sakalamaa malev) pealik.

Otto Oidermann suri 13. juulil 1929 Tartumaal Sootaga vallas Kuke talu heinamaal südameinfarkti. Maeti Tallinna Mõigu kalmistule. Märtsis 1936 maeti ümber Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistule. (Vt VMA 2005: 132–134).

Allikas: Ajaloolisi andmeid ja tekste Pilistvere kihelkonna ja sealt pärit inimeste kohta. Rmt.: H. Raudla "Pilistvere kihelkond - Eestimaa Taani", Viljandi Muuseum, 2012, 583 lk ; ill.

3. aprill - Kata-Riina Luide

Näitleja
Kata-Riina Luide
3.04.1973 Tallinn




Viljandi Prima Vistal (2009)
Foto: Viljandi Linnaraamatukogu

Näitleja Kata-Riina Luide sündis 3. aprillil 1973 Tallinnas, kuid kolis kolmeaastasena koos uuesti abiellunud ema Ave Alavainuga Kärdlasse. Juba koolis tegi Kata-Riina kaasa ema juhendatavas kooliteatris. Lõpetas Kärdlas keskkooli 1991. aastal.

 

Keskkooli järel sai ta sisseastumiskatsetel Lavakunstikoolis eelvoorust läbi, kuid Kalju Komissarovi kursusele sisse siiski ei saanud. Läbis seejärel sekretäri kiirkursused ning töötas mõnda aega sekretärina. 1992. aastal proovis Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna režii õppetooli sisse saada, kuid Toomas Lõhmuste ütles: „Tütarlaps, tundub, et te tahate rohkem kaamera ees kui taga olla.“

 

Enne Viljandi Kultuurikolledžis näitekunsti erialale õppima asumist 1995. aastal töötanud pool aastat Inglismaal lapsehoidjana, juhatanud laste näiteringi Pelgulinna rahvamajas ja õppinud aasta Tallinna Perdagoogikakoolis.

 

Lõpetas 1999. aastal Viljandi Kultuurikolledži teatrikateedri 2. lennu. Esimesel aastal oli kursuse juhendajaks Peeter Tammearu, kelle hiljem vahetas välja Kalju Komissarov.

 

Töötas aastatel 1999–2001 Kuressaare Linnateatris. Aastast 2001 töötab Ugalas.

 

Pälvis 2002. aastal Kristallkingakese auhinna

Kata-Riina Luide ristib Kulturikolleži vanema kursuse
 "ristiemana" oma noorema kursuse "ristipoega" (1997)
Foto: erakogu

 

Juhendab 2005. aastast MTÜ Singel puuetega inimeste näiteringi.

 

Õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes aastast 2014.

 

Lisaks teatrirollidele mänginud väiksemaid osi mängufilmides Elavad pildid (2013, pioneerijuht) ja Kertu (2013, Maire).

 

Teinud kaasa telesarjades

•  Kelgukoerad (aastal 2009, Grete osas „Pruudi mõrv“),
• Viimane võmm (2014, osas „Ma ei mäleta midagi“),
• Kättemaksukontor (2011, Eva trapp osas „Näivuse seadus“; 2017, Riina Kessel osas „Tappev saladus“),
• Siberi võmm (2017, direktor osas „Giljotiin“).

 

Allikad:

• Kata-Riina Luide. - Ugala koduleht. URL: http://www.ugala.ee/tootaja/kata-riina-luide/ (vaadatud 04.04.2018)

 • Kata-Riina Luide. – Facebooki profiil (vaadatud 04.04.2018)

• Kata-Riina Luide. – Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Kata-Riina_Luide (vaadatud 04.04.2018)

• Kata-Riina Luide. - IMDb. URL: http://www.imdb.com/name/nm4791043/ (vaadatud 04.04.2018)

• Kärdla Põhikool : Kärdla Ühisgünaasimi vilistlased 44. lend. URL: http://www.kardla.edu.ee/nimekirjad/vilistlased/220-44-lend-1991 (vaadatud 04.04.2018)

• Luide, Kata-Riina. Kata-Riina Luide usub, et kõik tema soovid ükskord täituvad / interv. Tiina Sarv // Sakala (2002) 6. aprill

• Valdaru, Egon. Singel õpetab endaga tööd tegema // Sakala (2008) 25. märts

3. aprill - Peeter Kõpp

Põllumajandusteadlane ja loodusõpetaja
Peeter Kõpp
3.04.1888 Untiuse t, Kärstna v – 20.08.1960 Chicago, USA

Sündis 3. aprillil 1888 metsavahi perre. Õppis 1904–1907 Viljandi linnakoolis. Sooritas 1907 Peterburis linnakooli õpetaja kutseeksami. Omandas 1912 eksternina Moskvas keskkooli küpsustunnistuse.

 

Töötas 1908 Viljandis, 1909–1912 Nuustaku progümnaasiumi ja 1914–1919 Viljandimaal Kõos Eesti Aleksandri Alampõllutöökoolis õpetaja. 1919–1944 Tartu Ülikooli õppejõud. Omandas 1912 eksternina Moskvas keskkooli küpsustunnistuse.

 

Õppis 1912–1914 Königsbergi Ülikoolis põllumajanduse ökonoomikat. Õppetöö kõrvalt uuris kohaliku põllunduse tulukust, oli selle ala referent.

 

Tegutses ka Pilistvere Haridusseltsi esimehena.

 

Valiti 1919 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna esimeseks dekaaniks. Aastani 1940 oli dekaan kolmel korral. 1919–1924 oli Tartu Ülikooli agraarökonoomika dotsent, aastast 1924 professor. Tegutses aastatel 1923–1940 ka ülikooli mõisate ülemvalitsejana. Uuris Tartu ülikoolis ja 1920 stipendiaadina Helsingi Ülikoolis peamiselt agraarökonoomika- ja poliitika probleeme. Kaitses 1926 Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja „Der Einfluss der Preis-, Intensitäts- und Produktiwitätsrelationsberschiebungen auf Rentabilität der Production der einzelnen landwivtschaftlichen Produkte mit besonderer Berücksichtigung der Kriegsverhältnisse."

 

Põgenes 1944 Saksamaale, töötas 1945-1946 Geislingeni eesti gümnaasiumis õpetajana, oli samas Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Agronoomide Koondise esimees.

 

1950 siirdus USAsse, töötas Chicagos põllumajandusliku raamatupidamise alal. Oli Eesti Teaduliku Ühing Ameerikas liige.

 

Ühiskondlik tegevus

• Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi asutaja ja 1921-1940 esimees

• 1930-1940 Ühistegelise Liidu nõukogu esimees

• 1934-1940 Konjunktuuriinstituudi põllumajandussektsiooni esimees

• Põllutöökoja esimees

• 1935-1940 Agronoomide Koja liige ja distsiplinaarkohtu esimees

• 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu liige

• Rooma Rahvusvahelise Põllumajandusinstituudi tegevliige

• Kuulus 1937 Viljandimaa esindajana Rahvuskogusse

 

Tunnustused

1940 Valgetähe III klassi teenetemärk

 

Väljaanded

Oli Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi väljaande „Põllumehe käsiraamat (I, Tartu, 1926) ning Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi kogumiku „ühistu probleeme ja uurimusi (I, Tartu, 1937) koostamise algataja ja toimetaja.

 

Tema organiseerimisel hakkas Akadeemiline Põllumajanduslik Selts välja andma ajakirja „Taluperenaine“.

 

Oli „Põllumajandusliku entsüklopeedia“ toimetuse liige ja Eesti Entsüklopeedia põllumajanduse osa toimetaja.

 

Allikad:

• J. Kuum, K. Martinson. Kõpp, Peeter // Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon. 2005. Lk. 214
• Kõpp, Peeter // EE14 Eesti elulood. 2000. Lk. 205
• Kaja, nr. 122, 1 juuni 1926 tr. 1 http://dea.digar.ee/article/kaja/1926/06/01/1/7 (vaadatud 04.04.2018)
• Peeter Kõpp. - Vikipeedida. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_K%C3%B5pp (vaadatud 04.04.2018)