Häid pühi!

~Kingikotid ritta sea~
~Raamatutest lugu pea~
~Kui on mure, kui ei tea~
~meie juurde sammud sea!~

Oleme pühade ajal avatud:

kolmapäeval, 23. detsembril 10–17 ja
28.-30. detsembril 10-20

Raamatukogu on suletud:
24.-27. detsember ja 31. detsember – 3. jaanuar

Jõulutunnet südamesse,
hoolimist ja silmailu!

Loodusteadused ja geograafia : 12/09

Eesti väikesaared
Koolibri, 2009

Koolibri kirjastusel on valmis saanud arvukate fotodega illustreeritud raamat eesti väikesaartest. Tegu on populaarse ülevaatega, mis on koostatud mitmesugustes väljaannetes ilmunud paljude teadlaste ja uurijate kirjutiste põhjal, eesmärgiga avardada lugeja silmaringi ning ärgitada huvi meie väikese maa eriilmeliste paikade looduse ja kultuuriloo vastu. Ta võib olla toeks ka matkasihi valikul, sest väikesaared on muutumas üha populaarsemateks külastuskohtadeks. Paljudel väikesaartel on juba olemas ka tähistatud ja teabega varustatud matkarajad.

Meie esivanemad on aastatuhandeid olnud seotud merega, eriti rannarahvas, kes ammutas rannikumerest oma leivakõrvase ja sai seda edasi vahetades-müües põhisissetuleku. Järk-järgult asustati ka rannikut palistavad suuremad ja väiksemad saared, kus kujunes omapärane kultuur ja paigaga seotud eluviis.

Tänapäeval on aga suurem osa neist, eriti väiksemad, jäänud alaliste elaniketa: sõja jalust põgenesid rannarootslased; paljud saared tühjendas võõrvõim vägivaldselt; või mindi lihtsalt mandrile kergema elu peale. Veel kahekümne aasta eest vajas eestlane selleks, et minna kaema kas või ühte Eestimaa rannikumerre pillutatud enam kui 1500 saarest, eriluba, ja suurele osale neist ei lubatud põliselanikke üldsegi mitte. Poolteist tuhat meresaart, mis on meie rannikumerre nagu juhuslikult laiali pillatud, on väga suur arv. Käesolevas väljaandes on tehtud valik nende väikesaarte kasuks, mis on kunagi olnud asustatud või kus on püsiasustus ka tänapäeval.

Nüüd on Eesti väikesaari taas avastama ja asustama hakatud. Raamatus „Eesti väikesaared“ tutvustatakse neist kolmekümmet, alustades Soome lahes vastu idapiiri asuvast Vaindloost läände liikudes ja peatusi tehes kuni Liivi lahes lõunapiiril mõnuleva Ruhnuga. Eesti suuruselt esimesed neli saart - Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi - on tuntud-teatud rohkem kui mis tahes teine saar Soome lahes või Lääne-Eesti väikesaarte hulgas. Nemad jäävad nii suuruse kui ka tuntuse poolest mängust välja.

Saartele minek on praegugi tihti üksjagu keeruline ja aeganõudev, kuid ometi võimalik. Lisaks ülevaatele saare loodusest, avastusloost ja huviväärsustest on raamatus andmed haldusliku ja looduskaitselise kuuluvuse, pindala, asustuse ja kauguse kohta punktist, kust on võimalik alustada teekonda saarele. Kaartskeemid näitavad kätte saarte asukoha ja rohked fotod annavad aimu sellest, missugused näevad nad välja praegusajal ja millele tähelepanu pöörata.

Loe veel: Ulvar Käärt „Põgus tutvumisretk idülliliste väikesaarte juurde“

Ihu, hinge ja tervise heaks : 12/09

Neville Symington
Isikuks kasvamine psühhoanalüüsis
Cum Grano, 2009

Neville Symington on psühhoanalüütik, kes on õppinud ka usuteadust, filosoofiat, psühholoogiat, maalimist ja lennukijuhtimist. Autor näeb inimese arengut eelkõige pürgimisena isiklikult väärtustatud ja mõtestatud elu suunas, mis suudaks integreerida võimalikult palju isiksuses peituvat. Lugejal on võimalus huviga jälgida psühhoanalüütiku arengut läbi kõhkluste ja mässumeelsuse kuni oma teooriate ja tööpõhimõtete leidmiseni. Nauditav ja haruldane on autori eneseanalüüsi kirjeldus. Põnevust lisab lõik, et eneseanalüüs toimus üheaegselt piloodikoolitusega. Raamatu väärtust tõstavad autori isikliku töökogemusega seotud teoreetilised arutelud ning praktilised näited tööst vaimupuudega ja psühhootiliste patsientidega, kriminaalsete psühhopaatidega ja nartsissistlike häiretega inimestega.

Hingamiselundite ravi : taimeretsepte ja hingamisharjutusi
Odamees, 2009

Kas me tahame olla terved? Loomulikult tahame, kuid selleks et olla terve, peab üht-teist teadma ja iseendaga tööd tegema. Käesolevas raamatus tutvustatakse lugejale, millised on võimalused enesetervendamiseks, mida on otstarbekas kasutada hingamiselundite haiguste puhul.

• Kuidas valmistada kodusel teel taimeravimeid?

• Kuidas ennast ja oma last õigesti karastada?

• Milliseid võtteid kasutada massaaži tegemisel?

Samuti esitletakse taimesegude retsepte hingamiselundite raviks ning tutvustatakse füüsiliste harjutuste ja hingamisgümnastika komplekse sageli respiratoorseid haigusi põdevate inimeste tervise taastamiseks (vastavad metoodikad, joogahingamine, hiina hinga- mismeetodid jt).

Töökeskkonna kantserogeenid : Mida töötaja võiks teada?
Tervise Arengu Instituut, 2009

Käesolev juhend käsitleb eri töökeskkondades ja tööaladel esinevate kantserogeenide võimalikku toimet, ohutut käsitlemist ning kantserogeenidega kokkupuutuvate töötajate tervise jälgimist.
Töökeskkonna kantserogeene on enam kui 300, nendest kümnendikul on kindlalt tõestatud ja sama suurel hulgal suure tõenäosusega vähki tekitav toime, ülejäänute kohta puudub piisav informatsioon.

Kõige rohkem kasutatakse u 20–30 kantserogeeni, millega puutub kokku 95% kantserogeensete ainetega töötavatest inimestest.

Käesoleva juhendiga koos on soovitatav kasutada Tervishoiuameti 2007. a juhendit “Vähiriskid töökeskkonnas. Töökeskkonna vähiriskide ennetamise ja vähendamise üldjuhend“ (E. Merisalu, M. Jürgenson).

Trükis avaldatud ka elektrooniliselt

Pille Valk
Religiooniõpetus - Mis? Miks? Kuidas?
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009

Põhineb doktoritööl: Eesti kooli religiooniõpetuse kontseptsioon

Loe veel:
Peeter Olesk „Korralik aluspõhi“

Friedrich Nietzsche
Tragöödia sünd
Sari Avatud Eesti raamat
Tänapäev, 2009

Tragöödia sünd on Friedrich Nietzsche (1844-1900) üks tähtsamaid teoseid, sellega sai filoloogist filosoof. Ühest küljest on see arutlus kreeka tragöödiatest, kuid muutub hiljem mõtisklusteks saksa kultuuri üle. Nende ideede põhjal teeb autor üldistusi kunsti ja kultuuri rolli üle.

Miguel de Unamuno

Kristluse agoonia
Ilmamaa, 2009

Baski päritolu hispaania kirjaniku ja mõtleja Miguel de Unamuno loomingut on eesti keeles ilmunud varemgi: «Abel Sánchez» (1989), «Püha Manuel Hea, märter» (2008), «Udu» (2009), «Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest» (1996, 2008). Just viimasega neist saab seostada ka «Kristluse agooniat», sest mõlemal teosel on ühine lähteprobleem, mida autor ise on nimetanud «surematusenäljaks». Inimese loomulik soov on mitte kunagi päriselt surra ja selles kätkebki tema tõeline olemus. Seepärast näeb Unamuno surematuseihas ja -lootuses vajalikku stiimulit, et astuda vastu elu väljakutsetele, traagilisuse tundele, mis johtub mõistusega adutavast elu lõplikkuse paratamatusest. Siit ka valulik igatsus irratsionaalse usu ja seda usku kinnitava Jumala järele, mis tekitab inimese hinges lakkamatu heitluse, agoonia, nagu Unamuno seda nimetab.

OSHO
Meditatsioon : esmane ja lõplik vabadus : praktiline meditatsiooni käsiraamat
Pilgrim Group, 2009

Buddha-järgse perioodi esimene raamat meditatsioonist. Buddha eluajal dünaamilisi meditatsioonimeetodeid ei vajatud. Inimesed olid rahulikumad ja elasid lihtsamalt. Nüüd kulgeb elu hoopis kiiremas tempos, see tekitab palju stressi ja pingeid. Tänapäeval pole sugugi lihtne vaikses meditatsioonis istuda.

Selles 21. sajandi jaoks mõeldud meditatsiooni käsiraamatus pöörab Osho traditsioonilised meditatsioonikäsitlused pea peale. See raamat ütleb, et meditatsioon ei ole muust elust eemalseisev spirituaalne treening, vaid et oma olemuselt on meditatsioon kunst olla teadlik, mis toimub meie sees ja meie ümber. Ja kui inimesed saavad „nipi kätte”, võib mediteerida kus iganes – nii töötades kui ka puhates.

Raamat „Meditatsioon” koosneb Osho valitud ja/või loodud erinevate meditatsioonitehnikate praktilistest samm-sammult ede­ne­vatest tutvustustest. Üks populaarsemaid neist on unikaalne OSHO aktiivne meditatsioon, mis on loodud just tänapäeva pingelist elu silmas pidades. Osho suhtub mõistvalt sel­lesse, et täna­päeval ei suuda enamik inimesi vaikselt istudes mediteerida. Just seetõttu algavad mitmed meditatsioonid – nt OSHO dünaamiline meditatsioon ja OSHO kundalini meditatsioon – ühe või enama füüsilist tegevust sisaldava etapiga. See viib meie füüsilised ja vaimsed energiad sellisesse haripunkti, et seejärel on rahu ja vaikust kerge saavutada. See muudab meid erksamaks, värskemaks ja energilisemaks.

Osho „Meditatsioon” on ideaalne kaaslane uurimisretkel meditatsioonimaailma.

Kultuur : 12/09

Kultuurikorraldus Islandil
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, 2009

Õppematerjalis jagavad 2008.a.oktoobris õppereisil Norras ja Islandil viibinud Eesti kultuuridelegatsiooni liikmed oma vahetuid muljeid reisil kogetust ning ära on toodud Islandi Haridus-, Teadus- ja Kultuuriministeeriumi ametliku materjali tõlge, mis käsitleb toetussüsteeme erinevatele kultuurivaldkondadele.

Õppematerjali väljaandmist toetasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium.

Edwars Sapir
Keel : sissejuhatus kõne uurimisse
Sari Avatud Eesti Raamat
Eesti Keele Sihtasutus, 2009

Tõlgitud väljaandest "Language : an introduction to the study of speech".

Selle väikese raamatu eesmärgiks pole mitte keele kohta fakte kuhjata, vaid sellest teatud ülevaade anda. Sel on vähe öelda keele psühholoogiliste põhialuste kohta, siit leiab vaid üldiste põhimõtete illustreerimiseks vajalikul määral kirjeldavaid või ajaloolisi tõiku konkreetsetest keeltest. Peamine eesmärk on näidata, mis ma arvan keele olevat, kuidas see varieerub ajas ja ruumis ning milline on keele suhe teistesse põhivaldkondadesse, mis pakuvad inimesele huvi – mõtlemise probleemi, ajaloolise protsessi olemusse, rassi, kultuuri ja kunsti. Edward Sapir

Edgar Valter
Karid ja kõrgused : I
Elmatar, 2009

Edgar Valteri looming, nii pildiline kui tekstiline, on tuttav enamikule eestlastele. Aga palju me teame temast endast? Temast kui inimesest kõikide oma omadustega; tema lapsepõlvest, temast kui mehest ja loomeinimesest.

"Karid ja kõrgused" on Edgar Valteri eluraamat, elav pihtimuslik intervjuu. Vestlus, kus küsija rollis Külli Leppik, on pikk ja põhjalik, vastused on ausad ja otsekohesed, puudutades ka üliisiklikke ja tundlikke teemasid. Nende kahe salvestatud vestlus sai alguse 2002. aastal ja kestis ajani kuni paar nädalat enne kunstniku lahkumist siitilmast.

See on esimene köide Edgar Valteri elule ja loomingule pühendatud kolmeköitelisest sarjast, mis hõlmab kunstniku varasemat eluperioodi lapsepõlvest kuni 1964. aastani. Põhjalikku usutlust ilmestavad 72 eluloolist fotot ning 323 reproduktsiooni selle perioodi loomingust.

Olev Soans

Eesti kultuuriloolised kaardid = Cultural History Maps of Estonia

Ilo, 2009

Graafik ja pedagoog Olev Soans (29.05.1925–28.04.1995) alustas kunstnikuteed raamatuillustraatori ja plakatikunstnikuna, kuid üldsusele sai ta tuntuks eelkõige oma infograafiliste kultuurilooliste kaartide kaudu. Esinduslikus trükises kirjeldatakse tema sügavtrükitehnikas kaarte kuue erineva teema all: arhitektuur, loodus, kultuurilugu, regioonid-linnad-institutsioonid-sündmused, rajoonid-maakonnad ja saared.

Raamat annab ülevaate Olev Soansi meeskonnatööna valminud mahuka kaardikogu 39 kaardist. Kaardi legendi toetab kirjeldus ja 3–4 vinjetti igast kaardist ning ingliskeelne kokkuvõte.

Ott Kurs

Elusid ja eluruume
Ilmamaa, 2009

Geograaf Ott Kursi artiklikogumikus põimub isiklik mälestuslik aines teadusloolise ja teaduslikuga. Vormilt on tegemist raamatuarvustuste, ettekannete, kirjavahetuste ja maateaduslike kirjeldustega. Kogumik algab isikulugudega: baltisaksa maadeavastajaist, saksa inimgeograafidest, Eestis tegutsenud soome teadlastest ning eesti oma teadus- ja kirjameestest. Raamatu teises pooles käsitletakse loodus- ja inimruume ning viimaste jagunemist poliit- ja haldusruumideks, samuti nende kõikide nimetamist. Eestis praegu rohkem või vähem aktuaalsete küsimuste taustal äratavad tähelepanu pealkirjad nagu «Eesti piirid Euroopa riikide taustal» ja «Setud ida poolt vaadatuna», või seisukoht, et Eestis oleks otstarbekas taastada sajandite jooksul kujunenud keskuste ja tagamaade ning piiridega ajaloolised maakonnad vastandatult praegusele 15 maakonnale – need on endised maarajoonid, mille halduspiirid lõhuvad tihtilugu linnade tagamaade terviklikkuse.

Eneken Laanes
Lepitamatud dialoogid : subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis
Sari Oxymora, 1406-3298 ; 6
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2009

Lepitamatud dialoogid on doktoriväitekirja põhjal ilmunud monograafia, mis uurib kolme romaani - Emil Tode Piiririik (1993), Jaan Krossi Paigallend (1998) ja Ene Mihkelsoni Ahasveeruse uni (2001) - põhjal eesti nüüdisromaani dialoogi nõukogudejärgse Eesti mälukultuuri ja identiteedidiskursustega. Käsitledes nende tekstide keskseid kujundeid paigallend ja hääletu pillipuhumine (Paigallend), mäletamise lühis (Ahasveeruse uni), piiril seismine(Piiririik), näitab uurimus, kuidas eesti nüüdisromaan aitab kaasa mitmekesisema ja pluralistlikuma mälukultuuri tekkele Eestis.

Ajalugu ja ajalooteadused : 12/09

Walter Isaacson
Einstein: tema elu ja universum
Eesti Raamat, 2009

Albert Einstein oli üks XX sajandi ja kogu teadusajaloo suurimaid nimesid, kelle elust, teaduslikust tegevusest, maailmavaatest on senini eesti keeles puudu isegi põgusam ülevaateteos. Ameerika teadusloolase W. Isaacsoni mahukas ja põhjalik uurimus, mille allikmaterjalide nimistu on aukartustäratavalt pikk, korvab igati selle tühiku. Teose väärtust tõstab asjaolu, et autoril on kasutada olnud viiskümmend aastat pärast Einsteini surma arhiivikeelu all olnud materjale.

Kes? Mis? Kus? 2010 : aastaraamat : sündmused, faktid, hinnangud, inimesed Eestis ja maailmas september 2008 kuni oktoober 2009
Tammerraamat, 2009

Johan Kõpp
Vaimu valgusel
Ilmamaa, 2009

Johan Kõpp oli usuteadlane, ajaloolane, EELK piiskop ja peapiiskop ning Tartu ülikooli rektor. Ajaloolasena on ta uurinud Eesti Aleksandrikooli teemat, talurahvaseaduste kujunemist, Tartu ülikooli ja EÜS-i ajalugu ning ka usuvahetusliikumist Eestis. Tema peateoseks võib pidada “Laiuse kihelkonna ajalugu” (1937). Käesolevas raamatus on rõhk pisut enam Kõpu ajaloo-alastel töödel, aga tutvuda saab ka tema praktilist kirikukorraldust käsitlevate artiklitega.

Juhan Kõpp
Laiuse kihelkonna ajalugu
2. trükk
Tartu, 1937/2009

1937. aastal avaldas Juhan Kõpp enda kui ajaloolase peateose "Laiuse kihelkonna ajalugu", mis on oma mahult siiani üks lokaalajaloo tipteoseid. Selleks oli ta varemalt leidnud originaalset materjali Laiuse kirikuarhiivist, kuhu Heinrich Georg von Jannau oli omal ajal kogunud informatsiooni 1830. aastate kooliolude kohta kogu Lõuna-Eestis.

Loe ka:
Merje Talvik „Kõpu aastad Laiusel“
Peeter Järvelaid „Johan Kõpust ja kihelkonnaidentiteedist“

Maret Tamjärv

Möödunud aegade rajad Eesti Vabaõhumuuseumis = Path of Bygone Times Estonian Open Air Museum
Oomen, 2009

Tallinna südalinnast vaid kiviviske kaugusel asub imeline paik Rocca al Mare. Ehki võõrapärane nimi laseb aimata koha seoseid baltisaksa ajaloo ja kunagiste suvemõisate traditsiooniga, on see juba üle poole sajandi koduks Eesti Vabaõhumuuseumile, mis on pühendunud meie talurahva ehituspärandi ja eluolu uurimisele ning hoidmisele.

Muuseum asutati 22. mail 1957, tegevust alustas 1. juunist samal aastal. Juulis kinnitati muuseumile 66 ha suurune maa-ala Tallinna lähedal, Kopli lahe kaldal, 19. saj rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal. Külastajatele avati ehitusjärgus muuseum 1964. a. Nüüdseks on muuseumi territoorium 84 ha, 1996. aasta 1. jaanuari seisuga on üle toodud 79 hoonet.

Muuseum on keskne vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist (kaasa arvatud väiksemate etniliste gruppide: setude, peipsi-venelaste ja eesti-rootslaste ehitised). Arhitektuuriobjektid koos olustikulise tarbevaraga peavad andma pildi talurahva erinevate sotsiaalsete rühmade elust 18. sajandist kuni 20. sajandi kolmekümnendate aastateni.

Muuseumi territoorium on jagatud tinglikult neljaks osaks, vastavalt eesti rahva materiaalse kultuuri ajaloolistele valdkondadele: Lääne-Eesti, Põhja-Eesti, saared ja Lõuna-Eesti. Kesksel kohal on eri perioodide ja erinevate sotsiaalsete rühmituste taluõued.

Tõetruu pildi andmiseks Eesti külast eksponeeritakse ka üksikobjekte (nn avalikke ehitusi): kirik, kõrts, koolimaja, vallamaja, magasiait, külapood, seltsimaja, veskid, pritsikuur.

Väljaehitatuna peab muuseumi ekspositsioon olema sügavalt terviklik lahendus, kus ajalooliselt tõepärane miljöö luuakse erinevate paikkondade loodust, asulate tüüpe, taluõuede planeeringut, tüüpilisi originaalhooneid ja interjööre sidudes. Talupoja elamu arengust ja järk-järgulisest täiustamisest saab ammendava ülevaate kõigi etnograafiliste piirkondade ekspositsiooniga tutvumise järel.

Merike Jürjo

Eestlane – sõdur = Estonian man - a soldier
Tänapäev, 2009

Kogumik «Eestlane – sõdur» annab nii sõnas kui ka pildis ülevaate eesti sõdurist 20. sajandil. Selle sajandi jooksul sõdisid eesti mehed Euroopas, Aafrikas ja Aasias ning läksid vaenlasele vastu ka oma kodumaa pinnal. Milline ta siis oli, see eesti sõjamees? Vapper ja visa, kanget eesti jonni täis. Vähenõudlik, aga leidlik. Iseseisev ja algatusvõimeline. Väärikas ja sirgeseljaline, kuid ka kaval. Truu ja vahetevahel hulljulge, millest annavad märku nii mõnegi sõjamehega seotud uskumatud legendid.

R. G. Grant
Sõdurid: Sõdalaste ajalugu piltides
Varrak, 2009

See illustreeritud teatmeteos jutustab sõjapidamise värvika ajaloo nende meeste vaatenurgast, kellel läbi aegade on tulnud relva kanda ja võidelda – alates Antiik-Kreeka hopliitidest ja keskaegsetest rüütlitest kuni tänapäeva eriüksuslasteni. Raamatus antakse ülevaade sõjameeste elust ja argipäevast läbi aastatuhandete ning käsitletakse põhjalikult nii väljaõpet kui ka võitlusviise ja taktikat. Teksti ilmestavad rohked detailsed fotod relvadest, mundritest, turvistest ja varustusest.

Rodney Castleden

Inimesed, kes muutsid maailma
Tänapäev, 2009

Selles raamatus on juttu rohkem kui sajast isikust, kelle teod on märkimisväärselt mõjutanud teiste inimeste elusid ja maailma ajaloo kulgu. Nende hulgas on valitsejaid, leiutajaid, teadlasi, kirjanikke, kunstnikke, filosoofe, maadeavastajaid, sportlasi, meelelahutajaid ja isegi kurjategijaid antiikajast tänapäevani – Egiptuse esimese püramiidi kavandajast Imhotepist islami terrorijuhi Osama bin Ladenini, kreeka leiutajast Archimedesest tarkvaralooja Bill Gatesini. Suurkujude elulugusid illustreerivad joonistused ja fotod.

Ajalugu : tsivilisatsiooni koidikust tänapäevani : täpne ja näitlik teejuht
Varrak, 2009

See tõeline suurteos käsitleb inimkonna ajalugu ja arengut, uurides võtmesündmusi, pöördelise tähtsusega ideid, poliitilisi jõude, mineviku suurkujusid ja tehnilisi suursaavutusi, mis on muutnud inimkonna lugu. Rikkalikult illustreeritud ja põhjalikult koostatud entsüklopeediline teos annab suurepärase ülevaate tsivilisatsiooni algusest tänapäevani. Keskendudes maailma muutnud sündmustele ja ideedele, uuritakse muu hulgas ka selliseid mõisteid nagu demokraatia, evolutsioon ja üleilmastumine. Oma koht on tähtsamate ja mõjukamate ajalooliste isikute elulugudel alates Aleksander Suurest kuni Adolf Hitlerini.

Norman Davies

Euroopa sõjas 1939-1945 : Lihtsat võitu ei ole
Tänapäev, 2009

II maailmasõjast on kirjutatud lõputult palju raamatuid. Norman Davies on üks maailma tunnustatumaid ajaloolasi, kes on spetsialiseerunud Euroopa ajaloole. Paljude kriitikute sõnul on «Euroopa sõdib» kõige tasakaalustatum II maailmasõja raamat, mis iial kirjutatud. Meie jaoks on raamat tähtis ka seetõttu, et Davies muutis lääne lugeja jaoks mõistetavaks ka meie piirkonda tabanud kannatuste tähtsuse. Davies kommenteerib põhjalikult maailmasõja sündmusi kõigil Euroopa rinnetel ning pakub välja ka hulga kirjandust, filme, muuseume ning muid allikaid, mis räägivad täpsemalt erinevatest sõja osadest. Kahtlemata üks tähtsamaid tänavu ilmuvaid ajalooraamatuid, bestseller paljudes riikides.

Esteetika ja kunst : 12/09

Aivo Aia

Eesti kirikud läbi sajandite
Tammerraamat, 2009

Eesti kirikud on erineva ajaloo ja kunstiväärtusega. Ühtesid on uuritud põhjalikult, teisi vähem, mõned on sõdades ja muudes õnnetustes sootuks hävinud. Kohaliku elaniku jaoks on aga tema kodukirik kõige tähtsam ja armsam. Aivo Aia on aastaid kogunud vanu fotosid Eesti kirikutest, viimastel aastatel neid ka ise palju pildistanud. Käesoleva albumi fotod annavad ülevaate luteri kirikutest Eestis läbi kolme sajandi.

Patrick Brade, Sarah Costello ja Joseph Manca

1000 geniaalset skulptuuri
Trak Pen, 2009

Antiikajast kahekümnenda sajandi lõpuni ulatuv skulptuurikollektsioon, mis pakub tõeliselt originaalset visiooni läänemaailma kunsti arenguloost viimase kahe ja poole tuhande aasta vältel. Esindatud meistriteoste spekter küündib ülimalt sensuaalsetest ja harmoonilistest kõige väljakutsuvamate ja minimalistlikeni.

Alari Kivisaar ja Marii Karell
Minu fotohaigus ja selle tagajärjed
Fookus Meedia, 2009

Sellest raamatust leiad ligi sada kaunist loodusfotot, mille autoriks on raadio- ja telesaatejuht Alari Kivisaar. Päris tavaline fotoraamat see siiski ei ole, sest piltide kõrvale räägib Alari talle omasel humoorikal moel enda teest fotograafia juurde ja sellest, kuidas raamatus avaldatud pildid sündisid.

«Pehmelt öeldes kiskus hobi esimesel suvel hulluks kätte ära. Ostsin endale ratta ja kihutasin sellega kakssada kilomeetrit läbi, ehkki tegelikult sõitsin ainult kodust mõne kilomeetri kaugusele metsa ja tagasi. Vahel tõusin isegi hommikul kell kolm üles ja käisin enne hommikuprogrammi pildistamas. Nii kui töölt tagasi sain, vaatasin kodus kilavate silmadega ringi: nii, midagi tegema ei pea, viuhh – minekut! Nüüd enam nii hull asi ei ole. Olen pisut maha rahunenud. Ehkki just paar nädalat tagasi panin laupäeva hommikul kella kolmeks äratuse, et rabasse pildistama minna. Naine ütles ka, et maga, inimene, laupäevalgi, muidu pead ju kogu aeg vara tõusma ja raadiosse minema. Aga ei. Läksin rappa ja seal pikutas üks vend laudtee peal magamiskotis, fotokott kõrval. Ei olnud raatsinud vahepeal koju minna. See oli talvel, krõbeda pakasega. Mõni on ikka veel rohkem peast soe kui mina.»

Loe lisaks:
Raamatusoovitus: ''Minu fotohaigus ja selle tagajärjed''

Kais Allkivi „Abikaasa: jälle sa lähed pildistama!“

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond : Aastaraamat 2006-2008 = Estonian Academy of Art Department of Interior Architecture : Yearbook 2006-2008

Eesti Kunstiakadeemia, 2009

EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna poolt üllitatud raamat tutvustab Eesti värskeimat ja noorimat disaini – üliõpilaste viimase kolme aasta parimaid ruumilahendusi ja mööbliesemesid.

Sissejuhatus osakonna juhatajalt Toivo Raidmetsalt: «Esimestest katsetustest viis aastat tagasi on saanud traditsioon, mis tutvustab meie tegemisi ning võimaldab hindava pilguheidu peeglisse».

EKA sisearhitektuuri osakonna kolmas almanahh.

Šveitsi maastikud Balti valgustusaja kunstis = Schweizer Landschaften in der baltischen Kunst der Aufklärungszeit : Kadrioru Kunstimuuseumi kevadkonverents 2008

Sari Eesti Kunstimuuseumi toimetised = Schriften des Estnischen Kunstmuseums, 1736-5503 ; 5 (eesti ja saksa keeles)
Eesti Kunstimuuseum, 2009

Väljaanne koondab Kadrioru kunstimuuseumi 2008. aasta kevadkonverentsi materjale. Konverents oli seotud näitusega «Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis» (Kadrioru lossis 08.02.–11.05.2008), mis vaatles Balti kunstnike joonistusreise Šveitsi 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses.

Erinevad modernismid, erinevad avangardid : Kesk- ja Ida-Euroopa kunstiprobleemid pärast Teist maailmasõda : Kumu kunstimuuseum. Sügiskonverents 2007 = Different modernisms, different avant-gardes : problems in Central and Eastern European art after World War II : Kumu Art Museum. Autumn Conference 2007
Sari Eesti Kunstimuuseumi toimetised = Proceedings of the Art Museum of Estonia, 1736-5503 ; 4 (eesti ja inglise keeles)
Eesti Kunstimuuseum, 2009

Väljaanne koondab 2007. aasta samanimelise rahvusvahelise konverentsi materjale. Konverents keskendus teoreetilisele küsimusele: kuidas defineerida modernismi ja avangardi sõjajärgses Kesk- ja Ida-Euroopas. Uurimusi ja kirjeldusi kunstipoliitikast ja kunstiprotsessidest nn sotsialismileeri maades on tehtud tänaseks palju ning korraldatud ka ridamisi rahvusvahelisi konverentse. Sellest on olnud abi mõistmisel, et Euroopa kultuurisfääri arengus kehtinud reeglid on Lääne- ja Ida-Euroopas mitte ainult erinevad, vaid et viimases pole olnud domineerivat mudelit (peale fakti, et kõik toimus poliitiliselt kontrollitud ideoloogilise kultuuripoliitika hegemoonia all). Kogu regioon tervikuna esitab modernismist teistsugust käsitlust kui Lääs, kuid regiooni sees on samuti tuntavad tugevad erisused. (Kuidas näiteks on võimalik võrrelda Tito kultuuripoliitikat Jugoslaavias ning Baltimaade olukorda 1950. aastatel?) Konverents ei sea eesmärgiks ühiste seisukohtade kujundamist, vaid hindab eeskätt erinevate vaatenurkade paljusust, uut informatsiooni ja sellega kaasnevaid tõlgendusviise. Uuringud, mis algasid kohe 1990. aastate alguses, jätkuvad, olles suurel määral aluseks kogu Kesk- ja Ida-Euroopa uute kunstiajalugude kirjutamisel.


Ultima memoria

Arhitektuuripärandi Hoidmise Selts, 2009

Näituse Ultima Memoria materjalidest on välja antud raamat, kus tutvustatakse Eesti mitmekülgset, kuid lagunenud või hävimisohus olevat muinsuspärandit. Analüüsi all on mälestised kõikidest Eesti maakondadest ning tähtsamatest linnadest. Käsiteldavaid objekte on kokku 20. Nende hulgas on mõisaid, elamuid ja tööstusrajatisi 18. sajandist tänapäevani.

Raamat on näitusest rikkalikum nii teksti kui fotomaterjali poolest. Intervjuud on lisatud DVD-l, mida saab küsida letist.

Eesti moepiibel 2010 = Estonian fashion Bible 2010
Eesti Moedisaini Liit, 2009

Eesti Moedisaini Liidul on eesmärk tutvustada eesti disainereid rohkem nii kohalikule potentsiaalsele moetarbijale kui ka professionaalsetele moevahendajatele maailmas. Selleks on ellu kutsutud Eesti moedisaini kataloog – kvaliteetses ja vingelt kujundatud trükis, mis jäädvustab võimsalt eesti moe hetkeseisu anno 2009!Igal disaineril on duubel-lehekülg, kus on kontaktandmed, väike portree ja 2 näidet loomingust. Loomingu jäädvustamisel osales eesti fotograaide absoluutne paremik (Toomas Volkann, Madis Palm, Filippo Caroti, Laura Kallasvee jpt).

Rühmitused : koostöö võimalikkusest kaasaegses Eesti kunstis ; Artists Groups: possibility of collaboration in contemporary art of Estonia
Sari Lisandusi Eesti kunstiloole ; 5
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2009

On rõõm teatada, et Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 5. ettekannetepäev sarjast "Lisandusi eesti kunstiloole" on saanud raamatukaante vahele. Reprodega varustatud eesti- ja ingliskeelne publikatsioon "Rühmitused: koostöö võimalikkusest kaasaegses Eesti kunstis / Artist Groups: Possibility of Collaboration in Contemporary Art of Estonia", mis põhineb Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus 7. novembril 2008 peetud samanimelisel ettekandepäeval, sisaldab käsitlusi järgmistelt kunstiteadlastelt: Anu Allas, Maarin Ektermann, Mari Laanemets, Karin Laansoo, Elnara Taidre, Airi Triisberg. Artiklikogumiku eesmärgiks on kunstirühmituste tekkimise võimalike põhjuste kaardistamine ja rühmitusi koondavate ideede uurimine taasiseseisvumisjärgses Eestis. Kogumikuartiklid keskenduvad koostöö erinevatele aspektidele ja probleemidele 1990ndate ja 2000ndate aastate kunstiväljal, tuues esile kollektiivse autorluse toimemehhanisme ja -loogikaid.

Eesti Kunstiakadeemia tudengitööde kataloog ja aastaraamat 2008/2009 = Estonian Academy of Arts Student Works and Yearbook 2008/2009
Eesti Kunstiakadeemia, 2009

Kunstinäituse kataloog

Sigrid Saarep ja Triin Ojari

Vaba stiil : arhitektuur ja aiaskulptuur = Free style : architecture and garden sculpture
Sihtasutus Tallinna Kunstihoone Fond, 1999

Sigrid Saarep on avaldanud kogumiku "Vaba stiil" eesti naivistlikust arhitektuurist ning aiaskulptuurist, mis on jätk tema 1997. a kureeritud samanimelisele näitusele Kunstihoone galeriis.

Tegemist on unikaalse materjali jäädvustamisega nii fotode kui ka teksti kujul, samuti 30 kunsti-autsaideri väärtustamisega ­ alates sajandialguse Nõmme "hullust parunist" Nicolai von Glehnist kuni Suure-Jaani­Vändra maantee kuulsa amatöörarhitekti Lubja Vaikeni. Kogumikule on kaastööd kirjutanud ka arhitektuuriteadlane Triin Ojari.

Parasürrealistide kunst "Paranorm" : Jõhvi, Narva, Tartu 2008/2009 Kerava, Tampere, Turku : [kunstinäituse kataloog] = Parasurrealistien taide "Paranorm"
Tartu, 2008

Kunstinäituse kataloog

Väike arhitektuurileksikon
Tänapäev, 2009

Kas te tunnete ära dooria samba? Aga gooti kaare või rokokoo stiilis interjööri? Väike arhitektuurileksikon on rikkalikult illustreeritud teejuht terve maailma arhitektuuri pärandi juurde iidsetest Egiptuse ja Lähis-Ida kultuuridest kuni tööstus – revolutsiooni aegadeni. Sajad põhjalike allkirjadega pildid näitavad ehitusstiile ja arhitektuurilisi detaile, mis pakuvad huvi igaühele, keda köidavad ehitised ja nende arengulugu läbi ajaloo. See raamat on vältimatu kaaslane igale arhitektuuriajaloohuvilisele.

Haridus ja kasvatus : 12/09

Avastusõpe : Võrdlemine ja mõõtmine

Sari Õpetajalt õpetajale
Ilo, 2009

Avastuslik õppeviis suunab küsimuste ja juhendamise varal last iseseisvale teadmiste hankimisele, aktiivsele tegutsemisele ning arusaamisega õppimisele. Pärnu Mai Lasteaia õpetajate koostatud materjal pakub uudseid ideid ja võtteid, kuidas käsitleda võrdlemise ja mõõtmise teemat avastusõppe võtmes. Näidiskonspekt sisaldab 19 õppetegevuse kirjeldust, seoseid teiste valdkondadega ja andmelehti.

Toivo Niiberg, Airi Metspalu, Mare Linnas
Muinasjutt lapse arendaja ning lohutajana
Atlex, 2009

Raamatust leiab lugeja vastused küsimustele, kust muinasjutud pärinevad, mis on nende tähendus ja sügav sisu, kuidas muinasjutte jutustada. Arutletakse fantaasia ja fantastika olulisuse üle lapse mõttemaailma mõjutajate ja arendajatena. Samuti tuuakse välja üldised seaduspärasused muinasjuttudega töötamisel. Eraldi leiavad käsitlust didaktilised, psühhokorrektuursed, meditatiivsed ja psühhoterapeutilised muinasjutud. Raamatus on ka muinasjututeraapia praktilisi lahendeid.

Kasvamine ja kasvatamine on organismi kvantitatiivsete omaduste muutumine-muutmine. Kasvamine on mõõdetav kaalu ja sentimeetritega, lapse (inimese) arengu mõõtmiseks puudub seni objektiivne mõõdik. Kurb ongi, et liiga palju tegeletakse lapse kasvatamisega ja vähe arendamisega.

Areng ja arendamine on organismi kvalitatiivsete omaduste muutumine-muutmine. Sellepärast on ka suur vahe, kas muinasjuttu jutustab lapsele täiskasvanu vahetult või teeb seda mingi tehniline monstrum hingetult. Muinasjutud peavad aitama lapsel areneda täiskasvanu vahetu abiga. (lk. 7)

Ants Kõverjalg
Valikud elus. Neljas raamat : Inimsuhete tugitalad pedagoogi pilgu läbi
Hotpress, 2009

Ants Kõverjalal, nii nagu ta ise sellest oma mälestusteraamatuis kirjutab, on selja taga keeruline elukäik. Sõja ajal astus Viljandist pärit poiss otse koolipingist vabatahtlikuna Eesti Leegionisse, sõdis Narva rindel ja Sinimägede all. Tapatalgutest eluga pääsenud, asus ta kangekaelse sihikindlusega ellu viima oma unistusi. Esimene edu saabus spordi vallas – nooruses tuli Ants Kõverjalg mitmel korral ENSV meistriks keskmaajooksu distantsidel.

Paralleelselt spordiga jätkas ta õpinguid, lõpetades teineteise järel kaks kõrgkooli ning, läbinud aste-astmelt kogu akadeemilise karjääri, tõusis viimaks selle kõige kõrgemasse tippu – Ants Kõverjalale on omistatud pedagoogikateaduse akadeemiku aunimetus. Eeltoodust on autor pikemalt kirjutanud oma kolmes esimeses raamatus.

Käesolev, sarja viimane, neljas raamat on usutavasti kõige intrigeerivam. Selles kirjutab Kõverjalg avameelselt nii oma lähisuhetest kaunite (väga tuntud) daamidega ja sõpradega kui ka teda elu jooksul tabanud rasketest saatuselöökidest.

Kuuludes Eesti akadeemilise koorekihi absoluutsesse ladvikusse, on Ants Kõverjalg lähedalt kokku puutunud paljude avalikkusele tuntud isikutega, kellest ta oma raamatutes teab rääkida ka palju põnevaid lugusid. Isikunimede register hõlmab raamatus tervelt 7 lehekülge. Mainigem siinkohal vaid mõnda tuntud nime, kellest Kõverjalg kirjutab – tippadvokaat Monika Mägi, Helvi Jürisson, Heino Kaljuste, Ferdinand Eisen, Peeter Tarvas, Gustav Ernesaks, Valdo Pant, Kaljo Kiisk …

Martin Karu ja Lars Trunin
Teadmiste raudvara
Märter, 2009

2. osa
Teadmiste raudvara II osa sisaldab endas 10. klassis omandatud materjalide tuumikut. Nagu ka I osa, on raamat koostatud õpilaste poolt riikliku õppekava järgi ning üle vaadatud oma aine parimate õpetajate poolt. Raamat sisaldab konspekte 6 enim vajaminevas õppeaines.



3. osa
Teadmiste raudvara III osa sisaldab endas 11. klassis omandatud materjalide tuumikut. Nagu ka I osa, on raamat koostatud õpilaste poolt riikliku õppekava järgi ning üle vaadatud oma aine parimate õpetajate poolt.Raamat sisaldab konspekte 6 enim vajaminevas õppeaines.




Pille Tani
Tikkimine ja rahvarõivad : Mänge käsitöötuni
Ilo, 2009

„Tikkimine ja rahvarõivad. Mänge käsitöötundi” on „Hea tunni võtme” sarja lisamaterjal käsitööõpetajale. Raamat koosneb doomino ja memoriini tüüpi mängudest, ristsõnadest ja sõnarägastikest, mis aitavad 4.–9. klassi tütarlatse käsitöötunde huvitavamaks ja mängulisemaks muuta. Töölehed käsitlevad materjale, töövahendeid, põhisilmuseid, töövõtteid, koekirju, skeeme, tingmärke, hooldustähiseid ning rahvarõivaste osi.

Raamatus on 8 doominot, 2 memoriini, 1 sõnarägastik ja 2 pilti värvimiseks.

Räpina Aianduskool 85
2009

Räpina Aianduskooli 85 juubeliks välja antud raamat. Raamat sisaldab endas nii kooli ajalugu ja vilistlaste meenutusi kui ka tänapäeva tegemisi, mida ilmestab rikkalik fotomaterjal. Raamatu on toimetanud Eesti Ekspressi ajakirjanik ja Räpina Aianduskooli vilistlane Madis Jürgen ning kujundanud Eesti Ekspressi kujundaja Kristel Kaerma.

Klassiõpetajale õpetamisest : Abimaterjale pedagoogilises praktikas
Tallinna Ülikool, 2007

Raamat on pühendatud klassiõpetajate tegevuspraktika eri aspektidele. Teoreetilised teadmised on esitatud konkreetses rakenduslikus vormis. Raamatu temaatika on eriti aktuaalne uue õppeaasta algul, kusjuures abimaterjalist leiavad mõtteainet ja näpunäiteid nii klassiõpetajaks õppivad üliõpilased, pedagoogilise praktika juhendajad kui ka klassiõpetajad.

Mai Kahru
Valmistume ühiskonnaõpetuse riigieksamiks : Ülesanded
Ilo, 2009

Töövihik sobib nii koolitundi kui iseseisvaks tööks õpitu kinnistamisel ja kordamisel ning on asendamatu materjal ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumisel. Töövihik sisaldab:
• teste
• valikvastustega ülesandeid
• situatsioonide lahendamist nõudvaid ülesandeid
• lünkade täitmist, skeemide lõpetamist, karikatuuride, jooniste ja graafikute lahtimõtestamist

Muusika. Kino. Teater. Sport : 12/09

Meistri haare : meenutusi Bruno Lukist
Eesti Klaveriõpetajate Ühing, 2009

Mälestusteraamaton koostaja Maia Lilje sõnul ka raamat temast kirjutanud õpilastest endist. Mälestusi on ka väga erinevaid. Kuidas teisiti - Lukk ei suhtunud oma õpilastesse ühtmoodi. Ei puudu ka naljakad lookesed - ja kibedamad tõdemused. Palju on fotosid.

Res Musica (1. osa) : Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse aastaraamat

EMTS, 2009

«Res Musica» nr1/2009 on suures osas 19. saj. muusikaelust ning eriti ülikoolide muusikaõpetajate tegevusest. Tegemist on esimese eestikeelse muusikaalase eelretsenseeritava väljaandega, mis hakkab ilmuma kord aastas - põhitekstid eestikeelsena, aga kokkuvõtted mõnes muus keeles (selles numbris on need teemadest tulenevalt saksakeelsed). Materjal ilmub valdkondade või laiemate teemade järgi.

Anatoli Landõr

Südame löögisageduse monitooring võistlusspordis, tervisespordis ning liikumisravis
Tartu Ülikool, 2009

Raamat on mõeldud eelkõige spordi- ja taastusraviarstidele, füsioterapistidele, treeneritele ja võistlussportlastele, tervisesportlastele, meditsiini- ja kehakultuuritudengeile. Õpetatakse monitoorima südame löögisagedust ja üldist kehalist koormust, analüüsima ja planeerima treeningukoormusi ning sooritama teste kehalise võimekuse hindamiseks.

Poliitika, majandus ja seadusandlus : 12/09

Kuidas Euroopa Liit toimib : Euroopa Liidu institutsioonide teatmik
Euroopa Komisjon, käsikiri koostatud juulis 2007

Euroopa Liit (EL) on ainulaadne. EL ei ole föderatsioon nagu Ameerika Ühendriigid, sest liidu liikmesriigid säilitavad oma rahvusliku sõltumatuse ja suveräänsuse. See ei ole ka ainult valitsustevaheline organisatsioon nagu ÜRO, sest liidu liikmesriigid ühendavad osa oma suveräänsusest, olles koos tugevamad ja mõjukamad kui üksi.

Suveräänsuse ühendamine tähendab, et liikmesriigid teevad otsuseid ühiste institutsioonide – ELi kodanike valitud Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide valitsusi esindava nõukogu – kaudu. Oma otsused teevad need institutsioonid Euroopa Komisjoni ettepanekute põhjal, milles on esindatud ELi kui terviku huvid. Kuid kuidas iga üksik institutsioon toimib? Kuidas toimib nendevaheline koostöö? Kes vastutab mille eest?

Käesolevast brošüürist leiab nendele küsimustele lihtsad selgitused. Lühidalt kirjeldatakse ka ELi tegevusse kaasatud asjaomaseid ameteid ja teisi asutusi. Teatmiku eesmärk on tutvustada ELi otsuste tegemise süsteemi.

Trükis on avaldatud ka elektrooniliselt:
Ainult tekst
Illustreeritud versioon


Aimur Joandi

Ado Johanson : Eesti põllumajanduse arendaja
Halo, 2006

Ado Johanson ei olnud silmapaistev kuulus teadlane, kirjanik, kunstnik või riigimees. Tal polnud kõrgemat haridustki, kuid selle eest oli ta väga mitmekülgsete teadmiste ja laia silmaringiga, talle oli antud väga suur iseõppimise võime. Ta oli loomult tagasihoidlik, kuid vaatamata sellele on ta suutnud jätta Eesti kultuurilukku jälje, millest niisama lihtsalt mööda minna ei saa.

Eesti esimene põllu­majanduse nõuandja Ado Johanson sündis 1. märtsil 1874 Vastemõisa vallas Vahemuru talus. 1884–1892 õppis ta Kasari küla- ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, 1898–1900 Soomes Harju põllutöökoolis. Osales aktiivselt Viljandi Põllumeeste Seltsi tegevuses.

Loe ka:
Joandi, Aimur. Ado Johansoni tegevus andis eestlastele innustava mõtte (Sakala 13.03.2004)

Heino Levald
Tehnoökoloogia
Euroülikool, 2009

Tehnoökoloogia eesmärk on inimese jätkusuutliku mõistusliku elukeskkonna - noosfääri ehk mõistuskeskkonna või mõistusmaailma kujundamine (noo lad – mõistus). Tehnoökoloogia iseärasuseks on lähenemine probleemidele ja nende lahendamisele majandusteaduse - jätkusuutliku arengu ökonoomika kaudu, mille oluliseks osaks on ressursside ja nende kasutamise tulemuste perspektiivne majanduslik hindamine ja majandustegevuse kõiki aspekte hõlmavate efektiivsuse näitajate kasutamine. Tehnoökoloogia tulemused realiseeruvad arengu strateegilise planeerimise kaudu majandusharude ja regioonide kaupa. Autor loodab, et esitatud põhimõtted, seisukohad ja ettepanekud leiavad mõistusliku arenduse majandusliku, tehnoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja ökoloogilise arengu asjatundjate poolt.

Loov Eesti väljaanded:
- Loomemajandus Eestis 2009 = Creative Industries in Estonia 2009
- Loomemajandus Eestis : jagatud kohemus

Esimene sisaldab kahe loomemajanduse uuringu kokkuvõtet: Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus ; Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed. Teises on Eesti loomemajanduse edulugude ja parimate praktikate kogumik.

Mis on loomemajandus?
Loomemajandus ei ole oma olemuselt uus nähtus, kuigi sellest on maailmas tõsisemalt rääkima hakatud alles 1980ndatel ning Eestis ja teistes Euroopa riikides alles käesoleva sajandi alguses.Eestis viidi 2005. aastal läbi esimene loomemajanduse kaardistus, mille raames püüti sõnastada ka definitsioon ja määratleda valdkonnad. Definitsiooni sõnastamisel lähtuti peaasjalikult Suurbritannias kasutusel olnud lähtealustest, mille järgi on loomemajandus majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu.

Eestis läbiviidud uuringutes on loomemajandus jaotatud järgmisteks (all)valdkondadeks:
Valdkond
Allvaldkond
Arhitektuur
arhitektuur, sisearhitektuur, maastikuarhitektuurprojekteerimine (seotud tegevusala)
Audiovisuaalvaldkond
film ja video, ringhääling
Disain
disainiteenused
Etenduskunstid
teater, tants, festivalid
Infotehnoloogia
meelelahutuse IT
Kirjastamine
kirjastamine, trükindus (seotud tegevusala)
Kultuuripärand
käsitöö, muuseumid, raamatukogud
Kunst
kujutav kunst, tarbekunst
Muusika
muusikaettevõtted- ja organisatsioonid
Reklaam
reklaamindus, meediavahendus
allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut, 2009

Tutvu ka Loov Eesti kodulehega http://www.looveesti.ee/

Arvi Hamburg ja Arno Köörna
Innovatsioon: Teooria ja praktika
Euroülikool, 2009

Väljavõtted sissejuhatusest:
Innovatsiooniteooria on suhteliselt uus teaduslik distsipliin, mis olemuselt on interdistsiplinaarne. Kõige tihedamalt seostub innovatsiooniteooria tehnikateaduste, sotsiaalteaduste(majandus- ja psühholoogiateadus) ning paljude teiste teoeetiliste ja rakenduslike distsipliinidega.

Käesolev raamat püüab vahendada sissejuhatavaid teadmisi innovatsiooniteooriast, selgitada teaduse sisemist loogikat, näidata innovatsiooni ja teaduse seoseid. Positsioneerime Eesti seisundit globaalses majandusruumis, püüame näidata innovatsiooni praktilist väljundit ja hädavajalikkust majanduse ümberkorraldamisel. Käsitleme innovatsiooni kui riigi jätkusuutlikkuse tagamise vahendit.

Põhiliselt on aga raamat mõeldud õppevahendiks üliõpilastele. Sellest on tingitud ka informatiivne esituslaad. Käsitleme innovatsiooni teoreetilisi aluseid kui ka innovatsiooni praktilist poolt, tema toimimist organisatsioonis, riigis ja regioonis.

Raamatus on rohkesti meie majandusseisu ja innovatsiooni taset iseloomustavaid diagramme ja tabeleid, mis pärinevad statistikast ja erinevatest uuringutest.


Läbilöök : Eesti majandus 1989-2009 = Breakthrough : Estonian economy 1989 - 2009 = Прорыв : Экономика Эстонии 1989 - 2009 годы
Äripäev, 2009

Massiivne kogumik „Läbilöök“ annab kaasakiskuva ülevaate Eesti majanduse viimase 20 aasta olulisematest tegijatest ja sündmustest. Mahukas emotsionaalne, väga huvitava pildimaterjaliga varustatud kaemus kahele viimasele aastakümnele, mil nõukogude Eestist sai edukas läänelik riik, tähistab vaba turumajanduse 20. aastapäeva. Raamat pakub äratundmisrõõmu paljudele tänastele tegijatele, nostalgilisi meenutusi ja ununenud seiku Eesti majanduse lähiajaloost. Põhiautoriteks Äripäeva peadirektor ja peatoimetaja Igor Rõtov ja Meelis Mandel.Rõtov nimetas seda parimaks kokkuvõtteks Eesti põnevast ettevõtlusajaloost viimase 20 aasta jooksul, kus midagi pole unustatud ega maha vaikitud. Kõik eesti majanduseliidi suured ja väikesed kangelased on sõnas ja pildis esindatud.Raamat pakub äratundmisrõõmu senistele tegijatele ja avastamisrõõmu noortematele, kelle tegemised järgmistesse aastakümnetesse jäävad. Vene- ja ingliskeelsed tõlked teevad raamatust suurepärase kingituse äripartnerile.

Enn Lepik
303 majandustehingut raamatupidamises : Praktilised näited
Rafiko, 2009

Uue raamatu eesmärk on:• tutvustada olulisemaid muudatusi raamatupidamises, mida muudetud raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid endaga kaasa toovad;• illustreerida valitud praktiliste näidete abil erinevate majandustehingute kirjendamist raamatupidamises, lähtudes alates 2009. aasta algusest kehtivatest raamatupidamise seaduse ja Raamatupidamise Toimkonna juhendite redaktsioonidest.Raamat on koostatud suunitlusega juhtidele, raamatupidajatele, üliõpilastele, finantspraktikutele ja teistele huvigruppidele, kellel on vajadus tundma õppida ja rakendada Eesti head raamatupidamistava.Enn Leppik (s. 1949) on lõpetanud Tartu Ülikooli 1971. aastal. Täiendanud oma teadmisi Tartu Ülikooli aspirantuuris ja Saksamaal Kielis.Töötanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas õppejõuna, Audiitorbüroos ELSS AS audiitorina, KPMG Estonias audiitor-partnerina. Käesoleval ajal töötab rahvusvahelist audiitorfirmade ketti Nexia International esindavas Audiitorbüroos ELSS AS juhataja-audiitorina. On samal ajal Tartu Ülikoolis külalislektor, kus peab loenguid finantsarvestusest ja audiitorkontrollist. Teeb õppetööd ka finantspraktikute täiendkoolitustel.Enn Leppik on vannutatud audiitor alates 1990. aastast. Ta on olnud aastaid audiitortegevuse nõukogu liige. Käesoleval ajal kuulub audiitorite kutsekomisjoni koosseisu. On kirjutanud publikatsioone majandusarvestuse ja ettevõtluse valdkondades.

Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa
Õigusõpetus : õpik
Sari Majandusraamat ; 2-16
Külim, 2009

Õpik on varem ilmunud õpiku 2., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Õpikus käsitletakse

- riigi ja õiguse põhimõisteid

- õigusnormi mõistet ja liike- õigussüsteemi

- õigussuhteid

- õiguse rakendamist ja juriidilist vastutust.

Üksikutest õigusharudest vaadeldakse

- tsiviilõiguse üldküsimusi- asjaõigust- võlaõigust ning lepinguid

- äriõigust

- saneerimist ja pankrotiõigust

- pärimisõigust

- karistusõiguse põhimõtteid

- Eesti kohtukorraldust

- tööõiguse küsimusi käsitletakse 1. juulil 2009. a jõustunud uue töölepingu seaduse põhjal.

Raamat on mõeldud õpikuna nii bakalaureuse- kui ka kraadiõppe üliõpilastele. See on vajalik raamat ka firmajuhtidele, inseneridele ja laiale lugejaskonnale, kellele pakuvad huvi õiguse põhiküsimused.

Lasse Lehis
Maksuõigus
Teine, täiendatut trükk
Juura, 2009

Terviklik ülevaade maksuõigusest kui õigusharust puudutab maksude olemust ja eesmärke, maksude liike, maksuõiguse allikaid, maksuõiguse üldpõhimõtteid, maksunõuete ja kohustustega seonduvat, maksumenetlust ning maksukaristusõigust.Õpiku eriosas vaadeldakse lähemalt üksikuid makse.Rohkesti on Eesti maksualast kohtupraktikat, igapäevaseid probleeme ja näiteid.

Võlaõigusseadus (3. osa) : 8.-9. osa : Kommenteeritud väljaanne

Juura, 2009

Nagu kahes eelnevas võlaõigusseaduse kommentaaride osas («Võlaõigus» ja «Võlaõigusseadus»), on ka käesolevas olulist tähelepanu pööratud asjakohaste Riigikohtu lahendite analüüsile. Kommentaaride tekstis on hoidutud lugejat üle koormamast arvukate viidetega kirjanduslikele allikatele, kommentaaride lisas on aga esitatud kirjanduse loetelu, mida kommentaaride koostamisel kasutati.

Lepingute sõlmimine : Näidised ja kommentaarid
Pandekt, 2009

Käesoleva raamatu põhisisuks on juriidiliste isikute poolt kõige sagedamini sõlmitavate lepingute näidised, mis on varustatud kommentaaride ja juhenditega, millele vastavat lepingut sõlmides tähelepanu pöörata. Kogumik ei puuduta lepinguid, mis vajavad notariaalset tõestust.Raamatuga on kaasas CD, millel on lepingute näidised RTF-formaadis. CD küsida üldlugemissaali letist.

Esimese 11 leheküljega saab tutvuda siit http://pandekt.ee/sisukorrad/Lepingud2009.pdf

Lauri Madise, Priit Pikamäe ja Jaan Sootak

Vangistusseadus : Kommenteeritud väljaanne. §-d 1-109
Juura, 2009

Kommentaarid keskenduvad vangistusõigusele kitsamas tähenduses ja hõlmavad vabadusekaotuslike karistuste täideviimist puudutavat osa.

2010. aastal möödub vangistusseaduse jõustumisest kümme aastat ja selle aja jooksul on tekkinud arvestatav hulk kohtupraktikat, mille kajastamine kommentaarides peaks hõlbustama seaduse rakendamist.

Kommentaari tekst on lõpetatud 1. juuni 2009. a seisuga.