Kuidas Euroopa Liit toimib : Euroopa Liidu institutsioonide teatmik Euroopa Komisjon, käsikiri koostatud juulis 2007
Euroopa Liit (EL) on ainulaadne. EL ei ole föderatsioon nagu Ameerika Ühendriigid, sest liidu liikmesriigid säilitavad oma rahvusliku sõltumatuse ja suveräänsuse. See ei ole ka ainult valitsustevaheline organisatsioon nagu ÜRO, sest liidu liikmesriigid ühendavad osa oma suveräänsusest, olles koos tugevamad ja mõjukamad kui üksi.
Suveräänsuse ühendamine tähendab, et liikmesriigid teevad otsuseid ühiste institutsioonide – ELi kodanike valitud Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide valitsusi esindava nõukogu – kaudu. Oma otsused teevad need institutsioonid Euroopa Komisjoni ettepanekute põhjal, milles on esindatud ELi kui terviku huvid. Kuid kuidas iga üksik institutsioon toimib? Kuidas toimib nendevaheline koostöö? Kes vastutab mille eest?
Käesolevast brošüürist leiab nendele küsimustele lihtsad selgitused. Lühidalt kirjeldatakse ka ELi tegevusse kaasatud asjaomaseid ameteid ja teisi asutusi. Teatmiku eesmärk on tutvustada ELi otsuste tegemise süsteemi.
Trükis on avaldatud ka elektrooniliselt:
Ainult tekstIllustreeritud versioon
Aimur Joandi Ado Johanson : Eesti põllumajanduse arendaja
Halo, 2006
Ado Johanson ei olnud silmapaistev kuulus teadlane, kirjanik, kunstnik või riigimees. Tal polnud kõrgemat haridustki, kuid selle eest oli ta väga mitmekülgsete teadmiste ja laia silmaringiga, talle oli antud väga suur iseõppimise võime. Ta oli loomult tagasihoidlik, kuid vaatamata sellele on ta suutnud jätta Eesti kultuurilukku jälje, millest niisama lihtsalt mööda minna ei saa.
Eesti esimene põllumajanduse nõuandja Ado Johanson sündis 1. märtsil 1874 Vastemõisa vallas Vahemuru talus. 1884–1892 õppis ta Kasari küla- ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, 1898–1900 Soomes Harju põllutöökoolis. Osales aktiivselt Viljandi Põllumeeste Seltsi tegevuses.
Loe ka:
Joandi, Aimur.
Ado Johansoni tegevus andis eestlastele innustava mõtte (Sakala 13.03.2004)
Heino Levald
Tehnoökoloogia
Euroülikool, 2009 Tehnoökoloogia eesmärk on inimese jätkusuutliku mõistusliku elukeskkonna - noosfääri ehk mõistuskeskkonna või mõistusmaailma kujundamine (noo lad – mõistus). Tehnoökoloogia iseärasuseks on lähenemine probleemidele ja nende lahendamisele majandusteaduse - jätkusuutliku arengu ökonoomika kaudu, mille oluliseks osaks on ressursside ja nende kasutamise tulemuste perspektiivne majanduslik hindamine ja majandustegevuse kõiki aspekte hõlmavate efektiivsuse näitajate kasutamine. Tehnoökoloogia tulemused realiseeruvad arengu strateegilise planeerimise kaudu majandusharude ja regioonide kaupa. Autor loodab, et esitatud põhimõtted, seisukohad ja ettepanekud leiavad mõistusliku arenduse majandusliku, tehnoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja ökoloogilise arengu asjatundjate poolt.
Loov Eesti väljaanded:
- Loomemajandus Eestis 2009 = Creative Industries in Estonia 2009
- Loomemajandus Eestis : jagatud kohemus
Esimene sisaldab kahe loomemajanduse uuringu kokkuvõtet: Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus ; Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed. Teises on Eesti loomemajanduse edulugude ja parimate praktikate kogumik.
Mis on loomemajandus?Loomemajandus ei ole oma olemuselt uus nähtus, kuigi sellest on maailmas tõsisemalt rääkima hakatud alles 1980ndatel ning Eestis ja teistes Euroopa riikides alles käesoleva sajandi alguses.Eestis viidi 2005. aastal läbi esimene loomemajanduse kaardistus, mille raames püüti sõnastada ka definitsioon ja määratleda valdkonnad. Definitsiooni sõnastamisel lähtuti peaasjalikult Suurbritannias kasutusel olnud lähtealustest, mille järgi on loomemajandus majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu.
Eestis läbiviidud uuringutes on loomemajandus jaotatud järgmisteks (all)valdkondadeks:
Valdkond
Allvaldkond
Arhitektuur
arhitektuur, sisearhitektuur, maastikuarhitektuurprojekteerimine (seotud tegevusala)
Audiovisuaalvaldkond
film ja video, ringhääling
Disain
disainiteenused
Etenduskunstid
teater, tants, festivalid
Infotehnoloogia
meelelahutuse IT
Kirjastamine
kirjastamine, trükindus (seotud tegevusala)
Kultuuripärand
käsitöö, muuseumid, raamatukogud
Kunst
kujutav kunst, tarbekunst
Muusika
muusikaettevõtted- ja organisatsioonid
Reklaam
reklaamindus, meediavahendus
allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut, 2009Tutvu ka Loov Eesti kodulehega
http://www.looveesti.ee/Arvi Hamburg ja Arno Köörna
Innovatsioon: Teooria ja praktika
Euroülikool, 2009Väljavõtted sissejuhatusest:Innovatsiooniteooria on suhteliselt uus teaduslik distsipliin, mis olemuselt on interdistsiplinaarne. Kõige tihedamalt seostub innovatsiooniteooria tehnikateaduste, sotsiaalteaduste(majandus- ja psühholoogiateadus) ning paljude teiste teoeetiliste ja rakenduslike distsipliinidega.
Käesolev raamat püüab vahendada sissejuhatavaid teadmisi innovatsiooniteooriast, selgitada teaduse sisemist loogikat, näidata innovatsiooni ja teaduse seoseid. Positsioneerime Eesti seisundit globaalses majandusruumis, püüame näidata innovatsiooni praktilist väljundit ja hädavajalikkust majanduse ümberkorraldamisel. Käsitleme innovatsiooni kui riigi jätkusuutlikkuse tagamise vahendit.
Põhiliselt on aga raamat mõeldud õppevahendiks üliõpilastele. Sellest on tingitud ka informatiivne esituslaad. Käsitleme innovatsiooni teoreetilisi aluseid kui ka innovatsiooni praktilist poolt, tema toimimist organisatsioonis, riigis ja regioonis.
Raamatus on rohkesti meie majandusseisu ja innovatsiooni taset iseloomustavaid diagramme ja tabeleid, mis pärinevad statistikast ja erinevatest uuringutest.
Läbilöök : Eesti majandus 1989-2009 = Breakthrough : Estonian economy 1989 - 2009 = Прорыв : Экономика Эстонии 1989 - 2009 годы
Äripäev, 2009Massiivne kogumik „Läbilöök“ annab kaasakiskuva ülevaate Eesti majanduse viimase 20 aasta olulisematest tegijatest ja sündmustest. Mahukas emotsionaalne, väga huvitava pildimaterjaliga varustatud kaemus kahele viimasele aastakümnele, mil nõukogude Eestist sai edukas läänelik riik, tähistab vaba turumajanduse 20. aastapäeva. Raamat pakub äratundmisrõõmu paljudele tänastele tegijatele, nostalgilisi meenutusi ja ununenud seiku Eesti majanduse lähiajaloost. Põhiautoriteks Äripäeva peadirektor ja peatoimetaja Igor Rõtov ja Meelis Mandel.Rõtov nimetas seda parimaks kokkuvõtteks Eesti põnevast ettevõtlusajaloost viimase 20 aasta jooksul, kus midagi pole unustatud ega maha vaikitud. Kõik eesti majanduseliidi suured ja väikesed kangelased on sõnas ja pildis esindatud.Raamat pakub äratundmisrõõmu senistele tegijatele ja avastamisrõõmu noortematele, kelle tegemised järgmistesse aastakümnetesse jäävad. Vene- ja ingliskeelsed tõlked teevad raamatust suurepärase kingituse äripartnerile.
Enn Lepik
303 majandustehingut raamatupidamises : Praktilised näited
Rafiko, 2009Uue raamatu eesmärk on:• tutvustada olulisemaid muudatusi raamatupidamises, mida muudetud raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid endaga kaasa toovad;• illustreerida valitud praktiliste näidete abil erinevate majandustehingute kirjendamist raamatupidamises, lähtudes alates 2009. aasta algusest kehtivatest raamatupidamise seaduse ja Raamatupidamise Toimkonna juhendite redaktsioonidest.Raamat on koostatud suunitlusega juhtidele, raamatupidajatele, üliõpilastele, finantspraktikutele ja teistele huvigruppidele, kellel on vajadus tundma õppida ja rakendada Eesti head raamatupidamistava.Enn Leppik (s. 1949) on lõpetanud Tartu Ülikooli 1971. aastal. Täiendanud oma teadmisi Tartu Ülikooli aspirantuuris ja Saksamaal Kielis.Töötanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas õppejõuna, Audiitorbüroos ELSS AS audiitorina, KPMG Estonias audiitor-partnerina. Käesoleval ajal töötab rahvusvahelist audiitorfirmade ketti Nexia International esindavas Audiitorbüroos ELSS AS juhataja-audiitorina. On samal ajal Tartu Ülikoolis külalislektor, kus peab loenguid finantsarvestusest ja audiitorkontrollist. Teeb õppetööd ka finantspraktikute täiendkoolitustel.Enn Leppik on vannutatud audiitor alates 1990. aastast. Ta on olnud aastaid audiitortegevuse nõukogu liige. Käesoleval ajal kuulub audiitorite kutsekomisjoni koosseisu. On kirjutanud publikatsioone majandusarvestuse ja ettevõtluse valdkondades.
Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa
Õigusõpetus : õpik
Sari Majandusraamat ; 2-16
Külim, 2009
Õpik on varem ilmunud õpiku 2., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Õpikus käsitletakse
- riigi ja õiguse põhimõisteid
- õigusnormi mõistet ja liike- õigussüsteemi
- õigussuhteid
- õiguse rakendamist ja juriidilist vastutust.
Üksikutest õigusharudest vaadeldakse
- tsiviilõiguse üldküsimusi- asjaõigust- võlaõigust ning lepinguid
- äriõigust
- saneerimist ja pankrotiõigust
- pärimisõigust
- karistusõiguse põhimõtteid
- Eesti kohtukorraldust
- tööõiguse küsimusi käsitletakse 1. juulil 2009. a jõustunud uue töölepingu seaduse põhjal.
Raamat on mõeldud õpikuna nii bakalaureuse- kui ka kraadiõppe üliõpilastele. See on vajalik raamat ka firmajuhtidele, inseneridele ja laiale lugejaskonnale, kellele pakuvad huvi õiguse põhiküsimused.
Lasse Lehis
Maksuõigus
Teine, täiendatut trükk
Juura, 2009Terviklik ülevaade maksuõigusest kui õigusharust puudutab maksude olemust ja eesmärke, maksude liike, maksuõiguse allikaid, maksuõiguse üldpõhimõtteid, maksunõuete ja kohustustega seonduvat, maksumenetlust ning maksukaristusõigust.Õpiku eriosas vaadeldakse lähemalt üksikuid makse.Rohkesti on Eesti maksualast kohtupraktikat, igapäevaseid probleeme ja näiteid.
Võlaõigusseadus (3. osa) : 8.-9. osa : Kommenteeritud väljaanne Juura, 2009
Nagu kahes eelnevas võlaõigusseaduse kommentaaride osas («Võlaõigus» ja «Võlaõigusseadus»), on ka käesolevas olulist tähelepanu pööratud asjakohaste Riigikohtu lahendite analüüsile. Kommentaaride tekstis on hoidutud lugejat üle koormamast arvukate viidetega kirjanduslikele allikatele, kommentaaride lisas on aga esitatud kirjanduse loetelu, mida kommentaaride koostamisel kasutati.
Lepingute sõlmimine : Näidised ja kommentaarid
Pandekt, 2009
Käesoleva raamatu põhisisuks on juriidiliste isikute poolt kõige sagedamini sõlmitavate lepingute näidised, mis on varustatud kommentaaride ja juhenditega, millele vastavat lepingut sõlmides tähelepanu pöörata. Kogumik ei puuduta lepinguid, mis vajavad notariaalset tõestust.Raamatuga on kaasas CD, millel on lepingute näidised RTF-formaadis. CD küsida üldlugemissaali letist.
Esimese 11 leheküljega saab tutvuda siit
http://pandekt.ee/sisukorrad/Lepingud2009.pdf
Lauri Madise, Priit Pikamäe ja Jaan Sootak Vangistusseadus : Kommenteeritud väljaanne. §-d 1-109
Juura, 2009
Kommentaarid keskenduvad vangistusõigusele kitsamas tähenduses ja hõlmavad vabadusekaotuslike karistuste täideviimist puudutavat osa.
2010. aastal möödub vangistusseaduse jõustumisest kümme aastat ja selle aja jooksul on tekkinud arvestatav hulk kohtupraktikat, mille kajastamine kommentaarides peaks hõlbustama seaduse rakendamist.
Kommentaari tekst on lõpetatud 1. juuni 2009. a seisuga.