29. oktoober - Viljandi Esimese Lugemisringi liige Andres Kurrikoff

Seltskonnategelane, Viljandi Esimese Lugemisringi ja Maapäeva liige 
Andres Kurrikoff 
29.10.1863 Kurrika t, Pärsti v - 13.08.1925 Viljandi

Viljandi Esimese Lugemisringi liikmena kanne protokolliraamatus aastal 1917. Liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Savikotil“.

***

Andres Kurrikoff sündis 29. oktoobril 1863. a. Pärsti vallas Kurrika talus põllumehe pojana. Ta õppis Viljandi kihelkonna koolis. Kooli lõpetamise järel jäi koju ja oli oma isale abiks. 

1884. aastal läks teenistusse Poolamaale. Kodumaal tagasi olles astus 1890.a. Vastemõisa mõisas oma onu teenistusesse. Kolm aastat seal valitseja olles võitis ta oma onu lugupidamise ning talle renditi 1893.a kevadel Kõo mõis. Mõisat pidades oli ta ka mõisa politsei kohuste täitja ning VIII sõjaväe hobustejaoskonna juhataja. 

1894.a abiellus Andres Kurrikoff Aina Anweltiga. 

1909. aastal sai ta päranduseks Sawikoti talu ning asus sinna elama. 

A. Kurrikoff töötas Põltsamaa ja Pilistvere põllumeeste seltsides. Aastaid oli ta Eesti Aleksandri põllutöökooli kuratooriumi abiesimeheks ja esimeheks. Ta kuulus Viljandi põllumeeste seltsi juhatusse ja 1917.-1923. a. oli seltsi esimees. Aastatel 1917-1919 oli ta Eesti Maapäeva liige. Ta oli ka Laenu- ja Hoiu Ühisuse Nõukogu liige. Viljandi Esimese Lugemisringi registreeritud liige aastal 1917.

1924. aastal sai Kurrikoff halvatuse ja kevadel kaotas ka nägemise. 

Andres Kurrikoff suri 13. augustil 1925.a. ja maeti Viljandi vanale kalmistule. 

Allikad

• Kurrikov, A. (1913). Kurrikoffide suguvõsa. – Viljandi: A. Tõllasepp · (1925). 
• Andres Kurrikoff † // Postimees (1925) 17. aug. URL: https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/08/17/6 (vaadatud 12.10.23)
• Kalmistute register HAUDI URL: https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDWp49avd (vaadatud 16.09.2023) 
• Andres Kurrikoff. – Wikipedia. URL: https://en.wikipedia.org/wiki/Andres_Kurrikoff (vaadatud 21.09.2023)
• Geni.com URL: https://www.geni.com/people/Andres-Kurrikoff/6000000029696918338 (vaadatud 12.10.2023)

17. september - Endel Rössler

Koolijuhataja ja kodu-uurija 
Endel Rössler
17.09.1923 Metsküla k, Suure-Kõpu v, Viljandimaa - 3.05.1991 Tartu

Endel Rössler sündis Viljandimaal Suure-Kõpu vallas Metsküla külas. Oma kooliteed alustas ta Metsküla Algkoolis, mille lõpetas 1935. aastal. Sellele järgnes Puiatu 6.-klassiline Algkool, Viljandi Kaubanduskool ja 1943. aastal Türi Gümnaasium. Olles valinud oma elukutseks õpetaja ameti astus ta 1948. a Tallinna Õpetajate Instituudi matemaatika-füüsika osakonda, kuid segased ajad ei lasknud tal kooli lõpetada. Alles 1957. aastal sai ta pedagoogi kutse lõpetades Tartu Pedagoogilise Kooli kaugõppe teel.

Esimesed tööaastad möödusid Viljandi Maavalitsuse transpordi ja liikluse osakonna transpordikorraldajana, Vastemõisa valla TSN TK-s sõjaväe arvelauapidajana, Statistika Keskvalitsuse Suure-Jaani jaoskonna inspektorina ja Palitse sideagentuuri juhatajana. Septembrist 1949. a sai temast Viimsi 7-klassilise kooli õpetaja. Kuna ta abiellus (22.10.1949) Saaremaalt Laimjala vallast Tooma talust pärineva Meeri-Laine Rüütliga, kes töötas õpetajana Saaremaal, siis asus 1950. aasta algusest tööle Kingissepa haridusosakonnas statistikuna. Töötas aastaid direktorina Saareküla (1950), Lõõne (1951–1953) ja Pamma 7-kl. koolis (1953–1960) ning Kingissepa linna Tehnilises Erikutsekoolis (1960-1961). Viimast töökohta pidas oma pedagoogilise töö raskeimaks perioodiks, kuna õpilased olid peamiselt lastekodu lapsed. 

1961/1962 õppeaastal lahkus E. Rössler tervislikel põhjustel kooli direktori kohalt ning asus tööle EKP Kingissepa Rajoonikomitee instruktorina. 

1964. aastal haigestus tuberkuloosi, mille tagajärjel sai II invaliidsusgrupi. Peale tütre Malle keskkooli lõpetamist (1969) kolis pere Tarusse. Siin töötas Endel Rössler Tartu Plastmasstoodete Katsetehases brigadirina, teeninduskombinaadis Edu vastuvõtjana, TRÜ kirjastuse trükiosakonnas tehnilise toimetajana. 

Endel Rössler suri Tartus 3. mail 1991. Ta on maetud Viljandimaa Kõpu kalmistule.

Endel Rössler alustas aktiivset tegevust kodu-uurijana 1978. aastal. Ta on teinud kaastööd Eesti Raadiole, osalenud mitmel nimekonkursil, koostanud kodu-uurimuslikke töid oma koduküla ja -valla kohta. 

Teatmematerjalid:

1. Teatmematerjale Metsküla ajaloost ja seltside tegevusest. Tartu, 1978. 233 lk. + lisad. 
2. Teatmematerjale Kõpu kihelkonna Suure-Kõpu valla Metsküla ajaloost ja seltside tegevusest Tartu, 1978. 235 lk. + lisad. 
3. Teatmematerjale Metsküla rahvaraamatukogu asutamisest ja tegevusest aastail 1908-1968. Tartu, 1987. 
4. Vastemõisa koduloost 1.: Vastemõisa minevikust, kultuuriloost ja majanduselust. Tartu, 1978. 211 lk. 
5. Vastemõisa koduloost 2.: Vastemõisast võrsunud tublisid mehi ja naisi. Tartu, 1980. 264 lk. 
6. Vastemõisa minevikust, kultuuriloost ja majanduselust. Tartu, 1980. 264 lk. 
7. Teatmematerjale Vastemõisa aja- ja haridusloost, kultuuri- ja majanduselust – Tartu, 1986. 248 lk.

Publikatsoonid: 

1. Rössler, E. Seitsekümmend aastat : [ koori- ja orkestrijuht ning koduloo-uurija Jaan Joandi ] // Kultuur ja Elu ( 1980 ) nr. 7, lk. 35 : foto. 
2. Rössler, E. “ Pillipuu ” ja “ Perepill ” [: Raidsalude pere- ja sugu-võsa-kapellid ]. Kultuur ja Elu 1984:7, 12-14, ill. 
3. Rössler, E. Lagi käeulatuses [: Kandlemängija Erni Kasesalu ]. Kultuur ja Elu 1982:10, 32-33, ill.
4. Rössler, E. Mantlipärija [: Torupillimängija Ants Taul ja rahvamuusikarühm “ Torupill ”]. Kultuur ja Elu 1983:4, 15-17, ill.
5. Rössler, E. Taimelava [: Rahvamuusikajuht Vello Tikerpalu ja Muhu 8-kl. Kooli rahvamuusikaorkester ]. Kultuur ja Elu 1983:10, 25-28, ill. 

Fotokollektsioonid: 

• Eesti Filmiarhiivis asub tema fotokollektsioon – Vastemõisa kultuurielu 1902-1979. 

Allikad: 

• Rang, M. Endel Rössler 1923-1991 // Leole (2013) 1. sept. URL:  https://dea.digar.ee/page/leole/2013/09/01/3 (vaadatud 07.09.2023)

Foto allikas: 

• Kingissepa Erikutsekooli nr. 3 direktor Endel Rössler annab diplomi Palmile, kooli 1961. a. meistrile poksis. Ajapaik. URL: https://ajapaik.ee/photo/704760/kingissepa-erikutsekooli-nr-3-direktor-endel/ (vaadatud 08.09.2023)

Biograafia koostas Laura Randoja

10. juuni - Helju Lehesmets

Raamatukoguhoidja, bibliograaf ja kodu-uurija

Helju Lehesmets

10.06.1928 Äriküla, Polli v, Pärnumaa

Helju Lehesmets (s Veevo) sündis 10. juunil 1928. aastal Pärnumaal Polli vallas Ärikülas muusikalembeste kooliõpetajate perekonnas. Isa Nikolai (Nigul) Veevo (1893–1951) oli Polli vallakirjutaja ja hilisem Olustvere vallasekretär. Ema Lydia (s Marjak, 1902–1984) oli pärast sõda kassapidaja, sidetöötaja. Helju vend Peeter oli kaubandustöötaja.

Helju Lehesmets on õppinud:

• Saaretsi ja Tääksi algkoolis
• Viljandi I keskkoolis
• Viljandi töölisnoorte keskkoolis
• Viljandi lastemuusikakoolis
• Tartu riiklikus ülikoolis kaugõppes bibliograafiat ja raamatukogundust.

Ülikooli diplomitöös pealkirjaga “Viljandi rajooni raamatukogude võrgu arengutee 1860-1967” esitas ta ülevaate Viljandimaa raamatukogudest. Diplomitöö kaitses edukalt 1967. aastal.

Helju Lehesmets on töötanud:

• raamatukogudes
• õpetajana Viljandi kultuurikoolis (aine: bibliograafia) ja Abja keskkoolis (aine: eesti keel)
• kasvataja ja logopeedina Abja lastekodus

1956. aastal abiellus Helju eesti filoloogi Paul Lehesmetsaga (1929–2014). Oma elutöö tegid nad Abjas. Neil on kaks last poeg Taivo (s 1957) ja tütar Suivi (s 1967).

Helju Lehesmets juhtis Abja kirjandusklubi ja rahvatantsuringe. Ta on laulnud ansamblites ja koorides, mänginud näidendites, osalenud operetiringis. Ta kuulub Eesti muinsuskaitse, Eesti kodu-uurimise ja Eesti genealoogia seltsi. Lisaks veel aianduse ja mesinduse ning mulkide seltsi, kus ta teeb Abja krooniku tööd. Helju on olnud Mulgi Ukuvaka käsitööhuviliste üks eestvedajaid. Ta on kogunud andmeid Karksi, Halliste ja Abja tuntumate isikute kohta. Andnud erinevatele muuseumidele käsikirjalisi uurimusi, fotosid, käsitöid jm ning juhendanud õpilasi uurimistööde koostamisel.

Helju Lehesmetsa koostatud käsikirjad:

• „Abja kirjandusklubi (1973–2003)“
• „Karksi-Mõisaküla aiandusselts alates 1955“
• „Abja raamatukogu ajalugu“
• „Abja-Paluoja“

2004. aastal ilmus tema kirjutatud raamat „Abja mõis läbi aegade“.

Helju on kaasa aidanud mulgi keele ja kultuuri säilitamisele ja tutvustamisele. Koos abikaasaga tegid nad kaastööd Mulkide seltsi väljaannetele „Mulgi almanak“ ja „Mulke sõna“ ning 2004. aastal ilmunud Silvi Väljali ja Lembit Eelmäe mulgikeelse lugemiku „Mulgi meelen ja keelen“ koostamisele. Helju oli koos abikaasa Pauliga ka 1994. aastal üleriigilise mulkide kokkusaamise peamisi organiseerijaid Hallistes.

Helju on pälvinud koduvalla tunnustusena aastapreemia 2005, aukirju ja muid preemiaid.

Kasutatud kirjandus:

• Viljandimaa koduloolasi. - Viljandi : Tartumaa trükikoda, 2009
• Viljandimaa naised ajasillal. - Viljandi : Viljandimaa Naisselts, 2022
• Kaldma, H. Pere pühendub ühiskondlikule tegevusele // Sakala (2004) 18. veebr.
• Sõerd, M. Valmis raamat Abja mõisa ajaloost // Lõuna-Mulgimaa (2004) nr 7, lk 2
• Kaldma, H. Pulmapäeval 50 aastat tagasi sadas jõululund // Sakala (2006) 23. dets.

Biograafia koostas Ingel Vossmann-Treial