17. jaanuar - Georg (Jürri) Köhler

17.01.1847 Lubjasaare talu, Vastsemõisa vald, Suure-Jaani kihelkond – 10.11.1910 Tallinn
Meditsiinidoktor, riiginõunik. Töötas Viljandis 1881-1884

 

Kunstnik Johann Köleri vennapoeg Georg Köhler sündis Vastemõisa vallas Lubjasaare talupidajate pere noorima pojana 17. jaanuaril 1847, pool aastat peale isa surma. Oma esimese hariduse sai vallakoolist, pärast pandi ta tisleri juurde puutööd õppima. Võimaluse hea haridus saada andis toona 16-aastaseks saanud poisile Saksamaalt naasnud on J. Köler. Algul Viljandi algkooli ja siis kreiskooli lõpetamise  järel läks Georg Köhler Tartu seminari ning sealt edasi Strasbourgi arstiteadust õppima, kus heade õpitulemuste eest ka abiraha (Michsstipendiumi) välja teenis. 4-aastase õppimise järel läks arstina lühikeseks ajaks Türgi sõtta, sealt edasi täiendas end ka Viini ülikoolis. Naases Strasbourgi ülikooli väitekirja kirjutamiseks ja lõpueksamiteks ning lõpetas selle 1878. aastal dr. med. kraadiga. Saksamaalt läks esmalt aastaks Moskvasse, kus sooritas Vene arstieksamid. Täiendas end Peterburi kliinikutes. 1881. aastast elas ja praktiseeris Viljandis. Sügisel 1884 kolis Tallinnasse ning oli 1988. aastani Tallinna linnaarst. Alates 1887. aastast ka Eestimaa kroonupalati arst. 

Tallinnas oli mitmeid kordi linnavolikogu liige, võttis osa kohalike seltside tegevusest (nt Eestimaa Rahvahariduse, Lastekasvatuse, Teatrimaja ehitamise, Eesti Kirjastuse-ühisuse, „Estonia", Vastastikku Kredit-ühisuse j. t.). 1906. a oli Riigiduuma valimiste Tallinna 6. jaoskonna valimisringkonna esimees. 

Järelehüüetes mainitakse ära seltside piduõhtutel kuuldud tšello-palad Georg Köhleri esituses, mis külalisi rõõmustasid.

Maetud Johann Köleriga samale hauaplatsile: "Platsil veel kaks hauda. Riiginõunik/ Dr. med. Georg Köhler/ sünd.17.jaan.1847/ surn.10nov.1910 ja Peet Köhler/ sünd.15.sept.1843/ surn.21.dets.1921" (Allikas: Kultuurimälestiste Riiklik Register. URL: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8445).

Isiklikku

Abiellus 1890. aastal Adele Lucie Johansoniga (1866-1891), kes suri mõni päev peale poeg Georg Kasimir Johann Peter Köhleri sündi. Teisest abielust Penuja mõisahärra Peeter Widriksi tütre Marie (Marri) Widriksiga (sünd. 1867) sündisid tütred Anna-Elisabeth (1898-1942) ja Else-Marie (1900-1988).

Allikad:

• Geni 
• Jõgi, Aime. Halliste kalmistul on mulgid välja teeninud kunstiteoseid // Sakala (2002) 21. sept. 
• Postimees 11.11.1910 https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1910/11/11/19
• Päewaleht 11.11.1910 https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1910/11/11/12
• Tallinna Teataja 11.11.1910 https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1910/11/11/9

17. jaanuar – Georg Köhler

17.01.1847 Vastemõisa vald – 10.11.1910 Tallinn
Meditsiinidoktor, riiginõunik 

Maetud Johann Köleriga samale hauaplatsile: "Platsil veel kaks hauda. Riiginõunik/ Dr. med. Georg Köhler/ sünd.17.jaan.1847/ surn.10nov.1910 ja Peet Köhler/ sünd.15.sept.1843/ surn.21.dets.1921" (Allikas: Kultuurimälestiste Riiklik Register. URL: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8445)

17. jaanuar - Jaak Ümarik 130

Jaak Ümarik
(17.01.1891 Tuhalaane vald – 4.11.1981 Tallinnas)
Põllumajandusteadlane

Õppis 1899-1902 Tuhalaane kihelkonnakoolis, 1902-1912 Riia vaimulikus koolis ja vaimulikus seminaris. Lõpetas 1917 Kiievi Polütehnilise Instituudi põllumajandusosakonna agronoomi diplomiga. 1925 täiendas end USA-s Rockefelleri fondi stipendiaadina Cornelli ja Saint Pauli ülikoolis.

Kuulus 1917-1919 Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukogusse.

1919-1921 EV Põllutööministeeriumi põllumajandusosakonna eriteadlane, 1921-1924 samas kooli- ja katseasjanduse nõunik. 1920 rajas Arukülla Riigi Põllutöö Katsejaama ning oli aastatel 1921-1924 ka selle juhataja. 1924-1925 Põllutööministeeriumi põllutöökoolide peainspektor, 1925-1931 taas põllutöökoolide ja katseasjanduse nõunik, 1931-1935 hariduse ja katseasjanduse büroo juhataja ning 1935-1940 Põllutööministeeriumi põllumajandusosakonna abidirektor ning ühtlasi maatulunduse ja katseasjanduse büroo juhataja.

1940-1941 Põllutöö Rahvakomissariaadis algul peaagronoom, hiljem kaadriosakonna juhataja. 1941-1942 Põllumajanduse Keskvalitsuse nõunik, 1942-1944 Põllutöödirektooriumi põllumajanduse uurimise ja katseasjanduse osakonna juhataja. 1944-1945 ENSV Põllutööministeeriumi Rahvakomissariaadi Kuusiku Põllumajanduse Uurimise Instituudi vanemteadur, 1945-1947 samas agrotehnilise osakonna juhataja. 1947-1949 ENSV Teaduste Akadeemia Põllumajanduse Instituudi Kuusiku filiaali agrotehnika laboratooriumi nooremteadur.
1949 suvel arreteeriti ja saadeti erinõukogu otsusel Venemaale Novosibirski oblastisse asumisele. Vabanes sealt 1955. aasta lõpupäevil.

1938 pälvis Valgetähe III klassi teenetemärgi. Sai ka Läti Kolmetähe III klassi aumärgi.

Jaak Ümarik oli üliõpilasseltsi Liivika liige. Ta jõudis osa enda mäletustest ka kirja panna ning need on praegu hoiul Eesti Põllumajandusmuuseumis.
(Allikas: Eesti Majanduslugu)