Suvine lugemismäng 2025

Selle aasta suvise lugemismängu täidetud lehed paljude lugemissoovitustega on jõudnud kokkulepitud ajaks meieni ning saame rõõmuga jagada, mida lapsed oma kogemuse põhjal teistele lugeda soovitavad. Tänutäheks olid tublid raamatusõbrad kutsutud Suvemängu ja Suvise lugemismängu ühisele lõpupeole 12. augustil.

 
Mängus osalemiseks tuli lugeda vähemalt viis raamatut, kuid vaid üksikud piirdusid nii väikese hulga lugemisrõõmuga. Viljandi, Võhma, Tänassilma ja Karksi-Nuia raamatukokku jõudis tähtajaks 26 täidetud lehte 24-lt noorelt lugejalt, kes lugesid üheskoos läbi 207 raamatut.
 

Inspiratsiooniks andsime ette ka värskeid lugemissoovitusi erinevas vanuses noortele lugejatele, mille seast tuli valida vähemalt kaks raamatut. Noorimatele lugejatele sattus raamatukogu poolt soovitatud teostest enim lugemislauale Riikka Jäntti „Väikese hiire kevad”, Margit Saluste „Pink” ja Liis Seina „Vapper vanaisa”. Veidi suuremad lugejad eelistasid Tomasz Małkowski „Lugu poisist, kes näeb kätega”, Ester Urbala „Koolipõlgurid” ja Luis Sepùlveda „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas”. Noortekate seast loeti enim Reeli Reinausi jutustust „Iiris, ilu ja instapildid” ja Marja-Leena Tianeni arekeelset raamatut „Gängsteri poeg”.

 
Saime ka suurepärast tagasisidet selle kohta, mis meeldib ja miks ning sellegi kohta, miks mõni raamat loetute seast kõige vähem meeldis. Ikka meeldisid põnevad, lahedad, lõbusad ja ka õpetlikud lood.  Paljud arvasid, et sellist raamatut polegi, mis neile kõige vähem meeldis. Kui toodi välja teoseid, mis eriti ei kõnetanud, siis oli põhjuseks teose liigne lühidus („Väikese hiire kevad”, „Laud”)  või pikkus („Mõmmi lood”) ja ka selle lugeja jaoks igav sisu. Mõni raamat osutus raskesti loetavaks („Molli ja pirakas lemmik”), sisaldas liiga keerulisi sõnu („Pink”), mõnes oli tüütu ja ennasttäis peategelane („Ühe äpardi päevik”) ning väga halvaks mõtteks peeti Margit Saluste „Pingi”-loo alguses mõtet pink lõkkesse heita.

Viljandi Linnaraamatukokku toodud ankeetidel hinnati loetute seast kõige rohkem meeldinud raamatuteks:

M. Saluste „Pink”, sest „sisu on õpetlik”.
L. Sein „Vapper vanaisa” oli kahe lugeja lemmik, sest „huvitav, palju tegemist ja põnev” ning „seal olid armsad lood”.
A. Kivirähk „Oskar ja asjad”, sest „lahe”.
L. Sein „Minu maailm”, sest „see oli nii lahke”.
K. Smitt „Väike romb”, sest „kirjanik on peretuttav ja kirjutab ning joonistab imetlusväärselt”.
U. Nilsson „Kui me olime maailmas üksi”, sest „see oli nii põnev ja ei hakanud igav. Mulle meeldis väga.”
K. Kirkopelto „Molli ja pirakas lemmik”, sest „see oli lahe”
A. de Pettigny „Laura lood”, sest „lõbusad on”.
T. Kitsniku „Emil, Sass ja kivimutukad”, sest „see oli õpetlik. Õpetas, et on vaja ise raha teenida.”
„Jutukogu: Littlest Pet Shop”, sest „õpetlikud ja põnevad lood sõprusest”.
Tšehhi muinasjutt „Tuulepea ja kuldsarvedega hirv”.
A. Puškini „Muinasjutt tsaar Saltaanist”.
T. Małkowski „Lugu poisist, kes näeb kätega”.
P. Brown „Pöörane robot”, sest „see oli parem kui film”.
M. Widmark „Vanglamõistatus”, sest „põnev”.
O. Könnecke „Sport on lahe” oli kahe lugeja lemmik ja meeldis, sest „see oli lihtsalt nii naljakas” ja „nunnu”.
A. Woltz „Sada tundi ööd” oli kahe lugeja lemmik ja meeldis, sest „põnev” ja „see oli põnev, kaasahaarav ja väga hea noorteromaan”.
S. Rooseboom "Lahenduste ministeerium ja pilgeni täis maja" meeldis kahele lugejale, sest „see on hea lasteraamat, õpetlik ja räägib inimeste aitamisest”.
N. Huppertz „Elamiseks liiga pikk”, sest „oli vahest kurblik ja on hea noorteromaan”.
E. Urbala „Koolipõlgurid”, sest „see on põnev kaasahaarav ja räägib koostööst”.
K. Brandis „Woodwalkers. Caragi muundumine” oli kahe lugeja lemmik ja meeldis, sest „seal olid lapsed, kes oskasid muunduda” ja „oli väga põnev”.
R. R. Russelli sari „Luuseri päevik”, sest „tal läheb palju asju vussi, kuid tänu oma bestikatele tuleb ta kõigest välja.”

Suur aitäh kõikidele suvelugejatele oma soovituste jagamise eest!

Lugemissoovitusi kõige noorematelt (kuni 7-aastased):

Aru, J. Osav aju - Raamat annab tarkust meile

Beekman, A. Päästekoer Walter - See meeldiks teistele         

Imelised jõulud - Saab jutu kõrvale muusikat kuulata 

Littlest pet shop. Jutukogu - Õpetlikud lood sõprusest 

Mänd, H. Mõmmi lood - Saab õppida luuletusi        

Paw patrol. 5 minuti lood - Tuttavad tegelased multikatest

Pètigny, Aline de. Laura lood - Tore lugu          

Pètigny, Aline de. Laura lood 6. raamat - Põnev. Ilusad pildid

Pervik, A. Paula ja Joosep - Nagu multikas      

Petrone, Epp; Saviauk, Remo. Paharet ja unistaja - Ilusad pildid

Tolle, E., Friedman, R. S. Miltoni saladus - sest see on südamlik
Tungal, Leelo. Kas printsess peseb käsi? - See õpetab meile, et käsi peab pesema          
Widmark, M. Vanglamõistatus (LasseMaia) - Põnev!  
Willems, Mo. Kas ma pean oma jäätist jagama? - naljakas               
Willems, Mo. Kas me lähme õue mängima? - naljaks                 
Willems, Mo. Me oleme raamatus! - naljakas               
Willems, Mo. Sul on lind peas! - naljakas 

 

Lugemissoovitusi veidi suurematelt (8-9-aastastelt):

Blade, Adam. Beast quest. 1, Tulelohe Ferno - Äge                     
Blade, Adam. Beast quest. 2, Meremadu Sepron - Põnev!  
Clary, Julian. Perekond Julged - Väga äge
Davidson, Susanna. Printsessi käsiraamat - Naljakas
Disney koomiksikogu nr 97 - Äge       
Hickman, John. FC friigid - hariv
Inetu pardipoeg (adapreerinud A. Vandwiele) - Mulle meeldivad raamatud loomadest ja lindudest              

Jäntti, R. Väike hiir läheb telkima - See on tore suve lugu
Jäntti, R. Väike hiir sõidab maale - Hea ja lihtne lugemine. Põnev oli / - Seda on lihtne lugeda        
Kangilaski, K. Päike läheb puhkusele - Toredad pildid, aga raamatu sisu ei olnud väga õpetlik, vaid pigem muinasjutulik  
Kass, K. Nõianeiu Nöbinina - Sest Nöbinina paneb inimesi paremini käituma.          
Keränen, Mika. Fantoomrattur - Põnev!  
Kitsnik, T. Emil, Sass ja kivimutukad - See õpetab, et peab ise töötama, et raha teenida / - Sest see on tore ja see õpetab, et peab ise raha teenima
Kitsnik, Tiiu. Vennad - Armas
Kivirähk, Andrus. Oskar ja asjad - Naljakas, armas ja kurb     
Könnecke, Ole. Sport on lahe - Lahe / - Naljakas / - Sest see on lõbus
Laanem, Tiina. Maailma parim liivaloss - natuke kurb, aga heasüdamlik raamat
Pervik, A. Sinivant - Lahe raamat
Stark, U. Võidumees - Kui sul on väikene vend. Siis tulevad need lood tuttavad
Taplin, Sam. Piraadi käsiraamat - Tore / - Sest see on õpetlik
Tungal, L. Meie koduloomad - Loomadest on tehtud lõbusad luuleread. Mulle meeldisid need.
Velthuijs, Max. Konn ja sõbrad - Lahe / - Nunnu
Widmark, M. Haiglamõistatus (LasseMaia) - lustakas raamat                  
Widmark, M. Koolimõistatus (LasseMaia) - salapärane raamat
Widmark, M. Rongimõistatus (LasseMaia) - See oli põnev    

  

             

Lugemissoovitusi 10+ lugejatelt:

Akerlie, Iben. Lars lol - Sest see on huvitav                          

Boyce, F. C. Miljonid - Sest see on põnev ja räägib, mida teha miljon naelsterlinguga                  
Chanfreau, S. Kaelkirjaku süda on uskumatult suur - Ma soovitan seda raamatut teistele, sest selles raamatus on imelikud tegelased.                          
Clary, Julian. Perekond Julged - See on vaimustav
Clary, Julian. Perekond Julged lähevad puhkama - Üliäge                 
Disney koomiksikogu nr 59 - Sest see on tore                 
Disney koomiksikogu nr 93 - Sest see on naljakas                         
Ferreira, K. V. G. Pimeduse paitus - Soovitan mitte põnevike lugejatele                
Holm, J. L. Kuldkala number 14 - See raamat oli põnev ja naljakas / - Mulle see raamat meeldis, ses see oli teadusega seotud.             
Horst, J. L. Kuldse kella mõistatus - See on põnev / - Sest see on põnev
Juku tembutab jälle - Palju häid nalju                 
Jurin, A. Puru kuningriik - See on põnev                    
Keränen, Mika. Fantoomrattur  - Põnev! / - See on põnev / - See on äge
Kinney, J. Ühe äpardi päevik. 4 - Head naljad osa ajast. Hästi välja mõeldud.                 
Kirby, K. Eriti piinlikud bestikadraamad - Kui sulle meeldivad naljakad raamatud, siis on                  
Kitsnik, T. Me kolime ära - Nii tore ja sisukas raamat                 
Kivirähk, A. Leiutajateküla Lotte - Väga rõõmsameelne ja tore raamat                
Knight, Eric. Lassie tuleb ikka koju - Ma soovitan seda raamatut, sest selles raamatus reisis koer pika maa.                    
Kunnas, Nora. Hull Kamp - Naljakad, kuid ka veidrad lood                      
Käit, H. Kristiine poisid tegutsevad - See on hea vaheldus põnevatele ja hirmsatele raamatutele / -Raamatu tegevus toimub Eestis       
Käit, H. Pirita kloostri kummitus - Väga põnevust täis raamat               
Laanem, T. Liisu laseb jalga - Seal oli palju seiklusi                       
Larsson, A., Korsell, I. Pax: loitsusau - seal olid maagilised tegelased                        
Lilleste, L. Inimröövlid internetis - Sest see on õpetlik ja räägib, et internet pole kogu aeg turvaline
Lilleste, L. Köhi pappi või muidu…! - Sest on krimka ja sobib vanusele 15 või vanematele                 
Lilleste, L. Ohtlikud miljonid - Sest see on kaasahaarav ja on hea lasteraamat                           
Lilleste, L. Sünged saladused - Sest see on huvitav ja on kriminaalne                          
Lindgren, A. Meisterdetektiiv Blomkvist - Ma soovitan seda raamatut teistele, sest see oli põnev.  
Nilsson, U. Kui me olime maailmas üksi - Seda lugedes ei hakka igav                            
Ohlsson, K. Klaaslapsed - Sest see on hea lasteraamat ja räägib kummitusmajast               
Pennypacker, S. Lõpuks Jetke - See oli seikluslik               
Piiper, Kristi. Salapaha - Sest see on hea                  
Pilkey, D. Kapten Aluspüks ja kurja Kiusu-Krõhva koletu raev - See oli naljakas ja absurdne                           
Priilinn, K. Peaaegu tuhkatriinu - See oli põnev ja seal juhtus asju, mida ei ole minuga juhtunud. Seal olid rotid!                   
Puškin, A. Muinasjutt tsaar Saltaanist - Väga tore värssmuinasjutt               
Reinaus, R. Nõidkapteni needus - Sest see on põnevik ja räägib nõiutud laevast              
Rowling, J. K. Harry Potter ja tulepeeker - See raamat oli nii põnev                  
Rowling, J. K. Harry Potter ja Fööniksi ordu - See raamat siiamaani minu lemmik Harry Potteri osa                  
Rowling, J. K. Harry Potter ja segavereline prints - See raamat oli väga põnev               
Rowling, J. K. Harry Potter ja surmavägised - See raamat oli väga hea. Seda oli põnev lugeda ja seda lugedes oli ka natuke kurb.                 
Russel, R. R. Luuseri päevik. 1 - Südamliku tüdruku päevik. Hea huumoriga.               
Russel, R. R. Luuseri päevik. 6 - VÄGA TOREDA tüdruku päevik. Humoorikalt kirjutatud toredatest tegelastest.                       
Rõõm, Grethe. Viimane - see on põnev lugu pikast teekonnast              
Santini, G. Aardekütid - seal oli nii palju fakte                       
Simon, F. Hirmus Henry röövib panka - Krutskeid täis sari              
Sootak, Berit. Viimane Hingelind - see raamat oli huvitav ja pani mõtlema                        
Standish, A. Uskumatud lood Baskerville Hallis: Viie märk -  sest see on põnev ja räägib asjadest, mida meie ei tea                
Sullivan, C. Taylor läbi albumite ajastute - Saab teada kuidas ja kui tähtis Taylor oma fännidel ja vastupidi on.       
Tianen, M.-L. Tantsib koos sääskedega - sest on põnev ja kurblik ja on huvitav raamat. /  - Sest see on mõtlema panev
Tomusk, I. Algaja ajaränduri seiklused - sest see on põnev, saab uusi teadmisi ja kaasahaarav    
Tomusk, I. Linnutee südames -  sest see on hea lasteraamat ja räägib füüsikast                            
Tomusk, I. Seiklused paraleelmaailmas - sest see on põnev, sobib lastele kellele meeldib ilukirjandus ja füüsika ja väga hea lasteraamat                           
Tomusk, I. Tulnukate rünnak - sest see on põnev, hea lasteraamat ja räägib füüsikast                
Tomusk, I. Universumi saladused -  sest räägib ajaloost, füüsikast ja geograafiast. Hea lasteraamat.   
Tšehhi muinasjutt: Tuulepea ja kuldsarvedega hirv - Väga huvitav raamat                       
Vaiksoo, J. King nr 39 - See on põnev ja lõbus                     
Vari, Irene. Irka - Sest see on armas              
Vilep, Heiki. Unemati väga uued udujutud - seda oli väga lihtne lugeda ja seal olid naljakad lood    
Vilep, H. Unenägude kaitsjad - see oli armas ja mõtlemapanev                      
Widmark, M. LasseMaia kosmosemõistatus - on põnev ja kaasahaarav                 
Wolf, Klaus-Peter. Nohik - Hariv                   
Woltz, A. Sada tundi ööd - sest see on kurblik, sobib lastele kellele meeldivad raamatud ja on hea laste ja noorte raamat / - See on lahe         

Jaan Rannap. AGU SIHVKA ANNAB ARU

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Noortekirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

4. parand. juurdetr.
Pegasus, c2020, 2022, 2025

Jaan Rannap „Agu Sihvka annab aru“ on humoorikas raamat koolielust. Tema kirjutamisstiil on vaimukas ja elav. Lühikesed ja iseseisvad lood on kergesti loetavad. Raamat sobib lugemiseks nii lapsele kui täiskasvanule ja samuti ettelugemiseks.

Raamatu on illustreerinud Edgar Valter. Tema joonistused lisavad tekstile visuaalset huumorit ja täiendavad lugemiselamust.

Igas loos selgitab Agu oma vaatenurgast, miks ta sattus järjekordsesse pahandusse — olgu selleks hilinemine, kooli vara rikkumine või mõni muu seiklus. Need „aruanded“ on täis huumorit, fantaasiat ja lapsemeelset loogikat, mis paljastavad nii tolle aja koolielu absurdsusi kui ka noorte leidlikkust. Agu seletused võivad kohati tunduda üle võlli, kuid neis peegeldub lapse siirus ja katset toime tulla – mis on tänagi väga aktuaalne.

Kuigi raamat on kirjutatud 1973. aastal, on see mõnus lugemine ka täna, pakkudes palju nalja ja tekitades hea tuju. Ja miks mitte ka äratundmisrõõmu.

NB! Jaan Rannap on sündinud Hallistes ja lõpetanud Abja keskkooli.

Raamatut luges: Ülle Rüütel

Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1962078

Reeli Reinaus. IIRIS, ILU JA INSTAPILDID

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Lastekirjandus, Noortekas

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Ronk Ronk, 2024

Loo idee ja kandev mõte olid tugevad. Teemad on igati eakohased ja olulised: sotsiaalmeedia, enesevigastamine, “naeratav depressioon”, esimesed suhted, enesehinnang ja -väärikus.

Siiski tuleb tõdeda, et mitmed kohad mõjusid pigem nagu jutustaja kokkuvõtted juhtunust, mitte kaasakiskuva jutustusena. Ainus tõeliselt intrigeeriv osa oli minu jaoks raamatu alguses mina-jutustaja rollis olev... ma ei ütle, kes. Tema lugu oleks tahtnud rohkem avamist.

Peategelased arenesid , kuid oleksin soovinud rohkem sügavust. Samas lugesin raamatu ühe hooga läbi ja see pani mõtlema. Ilmselt ma ei ole sihtgrupp, et kohe vaimustuda. Võib-olla oskab mõni 14–16-aastane paremini öelda, kuidas temale mõjus?

Raamatul on 176 lehekülge, mis on paljude noorte jaoks hea argument selle lugemiseks. Soovitaksin seda 8.–9. klassi noorele (pigem tüdrukule), kelle jaoks lugemine pole esimene armastus, aga mõnikord peab kasvõi kooli jaoks mõne kaasaegse noorteraamatu läbi lugema.

Suur pluss on kujundus ja illustratsioonid – need on tõesti väga head ja mõjuvad.

Raamatut luges: Veronika Raudsepp Linnupuu

Raamatuga saab tutvuda:  laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2424146 

Nikola Huppertz. ELAMISEKS LIIGA PIKK

 

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Lastekirjandus, Noortekas, Tõlkekirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Nikola Huppertz on hea kirjanik. Ma teadsin seda siis, kui ilmus "Kaunis nagu kaheksa" ning nüüd olen ma selles veelgi enam veendunud.

Uue eesti keelde tõlgitud raamatu peategelane on 13-aastane tüdruk. Ja nagu kõikidel 13-aastastel läbi kõikide aegade ja ülemaailmselt pole Magalilgi kerge oma nahas olla. Tema peamiseks mureks pole kehakaal ega midagi hirmsamat kui "teadlikku vanemlust" harrastavad lapsevanemad ja 5 aastat vanem suurema osa tähelepanust saav õde, vaid see, et tema normi ületava pikkuse tõttu eksisteerib reaalne oht, et keegi teda ilmaski ei suudle. Sest kuigi ta on pikk nagu hernekepp, pole keegi peale naabrite paljulapselise pere huski ja teise korteri 98-aastase naabrimehe ilmaski teda ennast päriselt näinud ega teadvustanud.

Saanud soovimatult kingiks kuldsete äärtega märkmiku, mis oli antud vihjena, et ta peaks õe eeskujul päevikut pidama, otsustab ta ehtsa taustaelemendina hakata jälgima ja üles märkima tähelepanekuid inimestest enda ümber. See mida ta näeb ja kogeb (nt kuidas õigesti surra), milliseid kaasteelisi ta endale selle protsessi jooksul leiab ja vestlusi peab, õpetab teda aga eneselegi märkamatult õigesti elama.

Tagumist kaant ette lüües oli selle raamatuga see imeline tunne, et ei taha veel käest panna ja tahaks, et kõik seda loeks, sest lihtalt nii hea raamat on. Saab samastuda, teadvustada, naerda ja pisaratki kiskuda. Soovitaksin lugejaile vanusest 12.

Raamatut luges: Veronika Raudsepp Linnupuu

Raamatuga saab tutvuda:  laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2302785

LÖÖDUD. KUI SEITSE ELU KOKKU PÕRKAVAD

Autorid: Sara Barnard, Holly Bourne, Tanya Byrne, Non Pratt, Melinda Salisbury, Lisa Williamson, Eleanor Wood 
Tammerraamat, 2019
435 lk

UKB on briti suurim telestuudio, mille fuajees on sel päeval tavapärasest melust veelgi rohkem sebimist. Saabuvad gümnasistidest praktikandid ja kohale jõuab kooliekskursioon, administraatoritel pole pakikandja jaoks ilmselgelt aega.

Ühte lifti satuvad sõitma kuus noort: Sasha, Hugo, Velvet, Dawson, Kaitlyn ja Joe ning siis veel keegi Steven Jeffords, kes siseneb teisel korrusel kärutäie pappkastidega. Ent enne, kui lift jõuab sihtkohta üheksandale korrusele, vajub mees kokku ning sureb.

Raamat kirjeldab kuut aastat nende noorte elust pärast traagilist juhtumit liftis. Mingil põhjusel näevad nad kohustust igal aastal Jeffersoni surma-aastapäeval kokku saada. Tavaliselt kujuneb sellest kokkusaamisest katastroof, kuid ikka ja jälle naasevad nad enne nn tähtpäeva vestlusgruppi „Oleks Pidanud Trepist Minema“ ja leppivad kokku uue kohtumise. Kuue aasta jooksul juhtub mõndagi ja igal neist on võidelda omad võitlused. Kuid olulisim, mida noored ise ei märkagi, on see, kuidas selle ajaga kasvab nende sõprus.

Raamat on ses mõttes tavapäratu, et sellel on seitse autorit. Kes millise osa kirjutas ja kuidas kogu protsess välja nägi jääb saladuseks, aga tulemus on väga hea.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1900177

Sarah Crossan. IIRIS

Varrak, 2021

360 lk.

Sarah Crossani vabavärsilikus stiilis noorteromaani "Iiris" juhatab sisse Carl W. Buehneri tsitaadiga:

"Inimesed võivad unustada, mida sa ütlesid, kuid nad ei unusta kunagi, mis tunde sa neis tekitasid."

Lugu ise, teksti rütm ja visuaalne ülesehitus võimendasid seda ideed kandva joonena algusest lõpuni.

Allison on ca 16-aastane tüdruk, kes põgenes kodust, näos ja kehal isa tekitatud põetusjäljed. Vaatamata kõigele on lugu ilus, sest ootamatult leiab ta dementses Marlas, keda algul ära kasutada soovis, endale sõbra ja päästja. Allisoni ema suri peagi peale tema sündi ja see on miski, mida isa tütrele andestada ei suuda. Ainult üks isa sõbrannadest - Kelly-Anne - on suutnud tüdrukut armastada, kuid temagi põgenes tigeda mehe eest.

Kuidas Iiris/Allison Marla kõrval iseseivaks ja eneseküllaseks inimeseks saab, sellest lugu räägibki.

Soovitan soojalt, sest lugu on tänu autori stiilile mõnusalt sujuv, mitte imal ega pinnapealne, ning kuidagi emotsionaalselt hoomatav. Täpselt nagu sissejuhatav tsitaat aimu annabki.

Romaan sai 2022. aasta kevadel üle-eestilisel hääletusel "Noor loeb" tõlkekirjanduse kategoorias enim hääli. Üle-eestilist "Noor loeb" hääletust korraldab Tallinna Keskraamatukogu koostöös Eesti Noortekirjanduse Ühinguga. Hääletusel saavad noored ise valida eelmisel aastal ilmunud noorteromaanide seast kõige lemmikumad.

Sel aastal saab "Noor loeb" raames oma hääle anda märtsikuu lõpuni aadressil 

https://www.menti.com/al8t9xwf39z2/0

Raamatut luges: Veronika Raudsepp Linnupuu

Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)

Link raamatule reserveerimiseks: https://www.lugeja.ee/record/1985328

NOOR LOEB

Noored vanuses 13-26, tulge märtsis VALIMA!

Millised möödunud aastal ilmunud noorteromaanid meeldivad Sulle kõige enam?

VALIKU SAAD TEHA SIIT kuni 31. märtsini 2023.

Sinu hääl loeb!

Valida saab parima:

• • eesti autori kirjutatud noorteromaani
  • eesti keelde tõlgitud noorteromaani
  • võõrkeelse noorteromaani
  • kaanekujunduse (võib valida rohkem kui ühe).

Hääletusel osalenute vahel loositakse välja head noortekirjandust.

Valikus on 2022. aastal ilmunud noortekirjandus, mis on:

• nii eesti, inglise kui ka vene keeles
• üksikteosed või sarja esimesed osad (nt ei näe seal Sass Henno “Mina olin siin 2. Tagasitulek”)
• esmatrükk (nt ei näe seal Kristi Piiperi “Tõde või tegu 1.-3. osa”).

2022. aastal ilmunud noorteraamatud, mis on valikus:

→ “Anatoomia” Dana Schwartz
→ “Inglite linn” Mann Loper
→ “Isegi kui ma kukun” Abigail Johnson
→ “Ja siis ma upun” Ditte Wiese
→ “Koduõpe“Marje Aavik
→ “Kui ainult” Kaia Raudsepp
→ “Kui armastus külmutab südame. [1], Väljavalitu” Koidu V. G. Ferreira
→ “Kurat ja ingel mu õlal” Maarja Astover
→ “Kutsung sisekosmosest” Elin Nilsson
→ “Kõik tahavad olla meie moodi” Jessica Goodman
→ “Langenud impeeriumi tütred” Carolyn Tara O’Neil
→ “Lucy Clark ei palu vabandust” Margo Rabb
→ “Lunastuseaasta” Kim Liggett
→ “Lõpus surevad mõlemad” Adam Silvera
→ “Minu pere ja muud ülikangelased” Marek Liinev
→ “Mitte midagi” Janne Teller
→ “Nõod” Karen M. McManus
→ “Rääkimine hõbe, vaikimine kuld” Evelin Alliksaar, Silja Kerge
→ “Sloane Sullivani kadumine” Gia Cribbs
→ “Tahaksin süüa su pankreast” Yoru Sumino
→ “Tiuhkamäe” Meelis Kraft
→ “Unenäod ei tähenda midagi” Ane Barmen
→ “Vangistatud” Salla Simukka
→ “Väike raamatupoodnik Alice” Ketlin Priilinn
→ “Gold diggers” Sanjena Sathian (Viljandi raamatukogudes ei ole)
→ “The girl with no soul” Morgan Owen (Viljandi raamatukogudes ei ole)
→ “You can trust me” Gina Blaxill (Viljandi raamatukogudes ei ole)
→ “От одного зайца” Ася Лавринович (Viljandi raamatukogudes ei ole)
→ “Я был здесь.№ 1” Sass Henno

Üle-eestilist hääletust „Noor loeb“ korraldavad Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti Noortekirjanduse Ühing.

Lisainfo: noorte@tln.lib.ee, 683 0913

NB! Kohtumiseni Noortekirjanduse päeval, mis toimub 14. aprillil 2023 Tallinnas

Sōsuke Natsukawa. LUGU KASSIST, KES PÜÜDIS PÄÄSTA RAAMATUID

Varrak, 2022
224 lk.

Raamatu peategelane on noormees Rintarō Natsuki. Ta elab koos vanaisaga, kes peab hubast raamatuantikvariaati. Rintarō on vaikne ja hoiab omaette, talle meeldib raamatuid lugeda. Peale vanaisa lahkumist jääb poiss üksi. Ta puudub koolist ning veedab aega vanaisalt päranduseks saadud raamatupoes. Tema kaastundlik ja hooliv klassiõde Sayo Yuzuki toob talle iga päev peale tunde koolitööd koju kätte, et poiss ei jääks õppimises teistest maha. Nad saavad sõpradeks ning aeg-ajalt käib neiu raamatupoes lobisemas ja teed joomas. Poiss ei soovi kooli minna, kuna ta teab, et peagi peab ta kolima oma tädi juurde ning vahetama kooli.

Ühel päeval ilmub raamatupoodi kass, kes oskab rääkida. Kass palub Rintarõ appi raamatuid päästma. Raamatupoe tagumine sein hakkab helendama ning sealt paistab lõputuna näiv tunnel, mille ääres on raamaturiiulid ning laternad. Sinna sisenedes satuvad poiss ja kass mõistatuslikesse seiklustesse. Nad ekslevad müstilistes labürintides, kus nad kohtavad raamatute vangistajat, raamatute purustajat ja raamatute parseldajat.

Kas poisil õnnestub päästa raamatud?

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: Laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2036788

Katja Millay. VAIKUSE MERI

Päikese Kirjastus, 2016 
455 lk

Nastja on tüdruk, kes ei räägi. Josh on poiss, kelle ümber on surmatsoon. Ja siis veel Drew - poiss, kellel ei jää ükski tüdruk kahe silma vahele.

Kui Nastja satub ühel õhtul ootamatult Joshi garaaži, hakkab arenema sõprus, mis peab murdma müüte ja lahendama saladusi.

Nastja käed teevad imelisi küpsetisi, aga ta ei mängi enam mitte kunagi klaverit. Ühel päeval hakkab ta rääkima, aga mitte sellest, miks ta keha on täis arme. Ja ühel päeval kohtub ta kunstinäitusel oma mõrvariga.

See raamat on toimetulemisest, valust, leinast, leppimisest ja armastusest ning seal on ka kübeke ettemääratust.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1400035

Raamatuklubi soovitab: Eva ja Indrek Koff. LASTE HOTELL

Kogumikus:  Hea sõna : aastasaja alguse eesti laste- ja noortenäidendeid
Eesti teatri Agentuur, 2009
317 lk

Valisin tutvustamiseks Eva ja Indrek Koffi näidendi "Laste hotell" (ilmunud aastal 2010 kogumikus "Hea sõna"), sest see jõuab õige pea Ugala mängukavasse ja on plaanis seda vaatama minna. Näidendid on lugemiseks ses mõttes head, et need toidavad tohutult fantaasiat. Kui proosatekstis on kirjeldatud tegelaste mõtteid, ilmeid ja väljanägemist, siis näidendi dialoogimaailmas pigem mitte. Ning siis hakkab ettekujutus palju paremini tööle.

"Laste hotell" ei ole lihtsakoeline lastenäidend, kus tegelased on üheplaanilised ja tegevus lõbus ja naljakas nagu võiks ühelt lastenäidendilt oodata. Oeh, missugused nauditavad karakterid! Laste hotell on üks omapärane koht, kus viibivad väga erinevad lapsed (näiteks koerakoonlane!), kelle vanematel pole mahti nendega tegeleda. Ja siia on sattunud ka üks vanaonu Riks, kes tervisehäda tõttu istub ratastoolis ja kelle tütar tunneb muret, kuidas isa omapäi hakkama saab. Ehk et siis midagi lasteaia ja vanadekodu vahepealset või siis kaks ühes. On ülipüüdlik asutuse juhataja Kulla Juurikas, kes laveerib vanemate nõudmiste ja laste soovide vahel, kes peab olema asjalik ametnik, kes salamisi naudib muusikat. Ja muidugi ei saa mainimata jätta kõrge kvalifikatsiooniga mängijat Renét ning tema "arendavaid" tegevusi. Ja ainus on mõistagi Riks, kes tihkab toriseda, et mis jama see veel peaks olema.

Selles loos avaldub tasahaaval lapse kurbus üksioleku pärast, meeletu ootus ning mure, et ei vasta oma vanemate ootusele. Ja teisalt vanainimese üksi jäämine, tema ootus ja kurbus. Ent siin tuleb ka see, kui oluline on eaka inimese elukogemus ja kuidas tema saab lapsi oma elutarkusega toetada ja aidata. Ja vana Riks oma aususega

Tore on selles loos see, milliseid remarke on autorid lugejale ja lavastajale jätnud. Üks on päris pikk - peaaegu lehekülg - ja selles selgitatakse üpris detailselt, milline peaks olema Ilmalind. Ja siis on tärniga joone alla lisatud märge: "Teatrikunstnik vaatab nüüd ise, kuidas ta hakkama saab." See oli päris humoorikas!

Mõtlemapanev lugemine!

Tea Raidsalu,
raamatukogu lugeja

Kogumikuga saab tutvuda: Laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/514454

Jenn Bennett. SÜDAME ÕIGE KUJU

Heli Kirjastus, 2020
314 lk

Beatrix Adams on andekas joonistaja, kes on loobunud värvidest. Tema pliiatsi-, söe- ja tindijoonistustelt vaatavad vastu lihased, koed, organid. Beatrix soovib saada meditsiiniillustraatoriks. Tal on veel üks aasta keskkoolis käia, kuid enne seda suvel otsustab ta osaleda meditsiiniliste joonistuste konkursil, et kindlustada koht ülikoolis. Selleks on tal üle kõige vaja pääseda haigla anatoomiaosakonna kehaannetusprogrammile, et harjutada joonistamist „originaalide“ pealt. See soov läheb aga esialgu luhta ja nüüd seisab ta haigla juures bussipeatuses. Sellega rikub ta mitut reeglit. Ema, kes töötab samas haiglas, ei tea, et tema tütar vastu ööd üksi väljas on, sõidab ööbussiga ja suhtleb kodutu Williga ning tundmatu nägusa noormehega.

Kui buss viimaks saabub, siseneb sinna ka sama noormees, keda Beatrix arvab riietuse järgi murdvarga olevat. Kui Jack aga väljuma asutab, veereb tema kotist välja kuldse pihustivärvi purk.

Mis saab Beatrixi suveplaanidest, kui ta armub kõrvuni San Francisco kõige tagaotsituimasse tänavakunstnikusse, kohtub üle aastate taas oma isaga, pääseb siiski anatoomikumi laipade juurde ning saab teada rohkem saladusi, kui oodata oskas? Selle jätan lugejale avastada.

Raamat on leitav laste- ja noortekirjanduse saalist, soovitan seda alates 16. eluaastast ülemise vanusepiirita.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1969324

Francesca Zappia. MÕTLESIN SU VÄLJA

Päikese Kirjastus, 2016
366 lk

Alex on teismeline tütarlaps, abiturient uues koolis, kes püüab paranoilise skisofreenikuna tavakoolis hakkama saada. Tema unistuseks on minna ülikooli ja ta kardab, et peab selle asemel minema psühhiaatriahaiglasse. 

Alexi maailm on värviline, täis erkpunaseid homaare ja Natsi-Saksamaa propagandaplakateid. Või siis raamatukoguhoidjaid, kes püüavad talle anda avaliku raamatukogu keldris tegutseva põrandaaluse kommunistliku rühmituse lendlehti.

Arstidest oli tohutult abi, ent ma töötasin reaalse ja ebareaalse eristamiseks välja ka omaenda viisi. Ma tegin pilte. Aja jooksul jäi reaalne pildile püsima ning hallutsinatsioonid kuhtusid.

Ta püüab meeleheitlikult pärismaailmal ja oma hallutsinatsioonidel vahet teha, kuid kõige keskel on tal raske jälgida sedagi, kas rohud on võetud ja koolis tekkinud silmarõõm eksisteerib ka teiste jaoks. Üldse kontrollib ta kõike, et ootamatusteks valmis olla. Sellise pagasiga pole tal ilmselgelt koolis kerge, ent ta leiab sõpru ja armub. Koolis toimub igasuguseid asju – tülid, rõõmud, isegi peod.

Klassikaaslased ei tea alguses tema haigusest midagi – nii hästi suudab Alex oma seisundit ja hirme ohjata, ent pinged kuhjuvad ja lõpuks tuleb kõik „abivalmi“ kaaslase abil välja.

„[…] Kas sa näed ikka veel hallutsinatsioone?“

„Kuidas ma peaksin sellest aru saama, ema?“

[…]

Ma olin endast väljas, sest ma ei osanud vahet teha. Ma ei osanud aru saada, et Verine Miles ei olnud päris. Ma olin muutunud – ma arvasin, et olin muutunud – vahetegemises nii osavaks. Neil piltidel ei olnud mingit mõtet. Neil ei olnud mulle midagi öelda.

Kui nüüd eelkirjutatu jätab mulje, et tegu on äärmiselt rõhuva ja masendava raamatuga, siis see pole nii. Hoopis vastupidi. Raamat on kirjutatud raskel teemal humoorikalt ja põnevalt. Raamat on naljakas ja samas paneb mõtlema, kui raske on psüühilise haigusega inimesel elada ühiskonnas, mis on täis eelarvamusi ja armastab teistsuguseid paari tunnuse põhjal ebasobivaks või suisa ohtlikuks sildistada. 

Soovitan raamatut nii noortele kui ka veidi vanematele lugejatele.

Raamatut luges: Veronika Raudsepp Linnupuu

Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)

Link raamatule reserveerimiseks: https://www.lugeja.ee/record/1408025