Kuvatud on postitused sildiga Patune Minni (12.03.1918-20.12.2016). Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Patune Minni (12.03.1918-20.12.2016). Kuva kõik postitused

kolmapäev, 1. detsember 2021

VLRK 110: Minni Patune ja Viljandi Linnaraamatukogu

Kitsastes ruumides asunud Viljandi linnaraamatukogu lõi enne uude majja asumist sageli kaasa ülelinnaliste ürituste ettevalmistamisel. Ühena neist on paslik mainida 1991. aasta mais tulevases linna kunstisaalis avatud näitust, kus oma töid eksponeeris nahakunstnik Minni Patune. Näitus sündis Evi Murdla mõttest ning seda korraldati koos kunstisaali perenaise Aate-Heli Õunaga.

Viljandi Keskraamatukogu lugeja kaart nr 1599.
Välja antud raamatukoguhoidja Salme Tomsoni poolt
13. mail 1941 Minni Patusele

Originaalkaart annetatud Aires Põderi poolt
Linnaraamatukogu arhiivi 1. detsembril 2021

Näitust ette valmistades juhtunud kunstniku ja raamatukoguhoidja vahel järgmine lugu. Tulnud Minni Patune raamatukokku ja pöördunud raamatukoguhoidja poole: „Tere! Mina olen Patune!“

Raamatukoguhoidja järeldanud sellest, et tegu on suure võlglasega. Tol ajal puudusid raamatukogus arvutid ning raamatukoguhoidja Nele on siis kehtinud töömeetodit oma teistlaadi praktikaaruandes kirjeldanud järgmiselt: „Ainuüksi lugejakaartide paigutus laenutusletis oli omaette raketiteadus, kus kaardid jagunesid tagastamiskuupäevade, lugejate töökohtade, õppeasutuste ja raamatukogu töötajatega sugulus- või sõprussuhte alusel ning iga grupp oli märgistatud erinevat värvi plastmassist nupsukeste ehk reiteritega. Vene sõjaväelased olid varjatud vastupanu märgiks tähistatud mustade nupsukestega.“ 

Seega, et lugeja laenutuskaart üles leida, pidid raamatukoguhoidjad inimesi põhjalikult ristküsitlema. Kuna antud loos oli leti ette saabunud naisterahvas ise öelnud, et on patune, kumas ristküsitlust alustanud töötaja toonis ametniku konkreetsust ja õpetajalikku etteheidet: „Mis kuupäevaks Teil raamatud tagastada oli vaja?“ Kui proua tegi selgeks, et nimi on „Patune“, oli raamatukoguhoidjal pehmelt öeldes piinlik.

Õnneks kõik laabus ning suurejooneline personaalinäitus toimus. Ülo Võsar kirjutas 28. mail 1991 "Sakalas" avaldatud artiklis "Näitus Minni Patuse loomingust":

Viljandi kunstnike kevadnäitus on suletud. Aga juba homme kell 12 avatakse samas (Vabaduse plats 6) Viljandimaalt pärit tarbekunstniku Minni Patuse näitus, mille on kujundanud Aate-Heli Õun. Kahes saalis on väljas akvarellid, nahkvaibad, raamatuköited, külalisraamatud, heliplaadiümbrised, vakad, laekad ja karbid. Nii palju nahkehistöid ühekorraga ei ole küll vist varem nähtud. Sellepärast oleks tore, kui Viljandi Keskraamatukogu organiseeritud näitust, mis on avatud 19. juunini iga päev kella 10-18, ka hästi palju viljandlasi vaatama läheks.

Minni Patune on sündinud 12. märtsil 1918 Tallinna talus Surva külas Tänassilma vallas. 1936 lõpetas ta Viljandi Eesti Haridusseltsi Gümnaasiumi, niisiis praeguse C. R. Jakobsoni nim. Viljandi 1. Keskkooli. 1950-1973 oli ta kunstikombinaadi nahkehistööde ateljees kunstiline juht. Alates 1973. aastast on Minni Patune vabakutseline kunstnik. Näitustel on esinenud alates 1966. aastast. Tema loomingut peetakse üheaegselt suurejooneliseks ja lihtsaks.

Nahakunstnik Minni Patuse personaalnäituse avamisel 1991. aasta mais. Vasakult Kalle Jents, Evi Murdla, Minni Patune, Heiki Raudla, Aate-Heli Õun ja Ülo Stöör

teisipäev, 27. märts 2018

12. märts - Minni Patune

Seinavaip "Sõnajalaõis" 1967 nahk, autoritehnika
Minni Patune
12.03.1918 Surva k, Tänassilma v. – 20.12.2016
Eesti nahakunstnik

Minni Patune sündis ja kasvas üles Viljandimaal talupidaja perekonnas. Ta õppis Vana-Tänassilma Kalmetu 6-klassilise koolis lõpetas aastal 1936 Viljandi Eesti Haridusseltsi tütarlastegümnaasiumi.
 
Teda ei rahuldanud väljavaade elada oma elu ära taluperenaisena ning 1940. aastal otsustas ta juhusliku välgusähvatuse ajel minna õppima elektrit Tallinna tehnika¬ülikooli, olles sissepürgijate seas ainuke tüdruk. Sisse saada tal ei õnnestunud. 1940ndate alguses läks ta õppima Tallinna Varma majapidamiskooli, mis tundus pretensioonikale neiule liialt ühekülgne. 1945. aasta talvel leiduski tarbekunsti instituudis nahkehistöö erialal vaba koht, kuhu Minni Patune õppima asus. Aastal 1950 lõpetas ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi nahakunsti erialal.
 
Minni Patuse elutööks kujunes pea¬kunstniku amet kunstikombinaadi Ars nahaateljees aastatel 1950–1973. Ateljee peakunstnikul tuli võidelda tööliste voli vastu kujundada oma äranägemise järgi nahkesemete välimust ja määrata koloriiti. Tal tuli lahendada konflikte ja seista kunstnike õiguste eest, tagada neile sissetulek ja hoida heal järjel kavandite kunstiline tase. Patune tuli sellega toime, jäädes sealjuures viisakaks, delikaatseks, ausaks ja õiglaseks ning tehes selle kõrval ka loometööd. Minni Patune oli see inimene, kelle silme alt käisid aastakümnete vältel läbi kõik Arsile teos¬tamiseks esitatud nahatöökavandid.
 
1960ndatel hakkas ta tegema taimparknahkseid suuri autoritehnikas vaipu ehk pannoosid, nagu neid tol ajal liigitati. Elevustki põhjustanud vastuvoolu ujumine andis vääramatu tulemuse: just nende töödega on Minni Patune naelutanud end meie nahakunsti ajalukku. Teadmine, et iga asja võib teha väga hästi, kui oled tegija, hoidis teda erialatruuna pensionipõlveni välja. Avarust lisas elukestev armastus akvarelli vastu, mida ta samuti oma näitustel rohkelt eksponeeris.
 
Minni Patune säilitas oma elupäevade lõpuni erakordse erksuse, huvi maailma ja inimeste vastu. Ta hoidis end kursis päevapoliitikaga ja valutas südant oma eriala toimimise pärast ka veel elu viimasel õhtul. Ta oli tundlik ja terane ega muutunud mitte kunagi enesekeskseks. Ta astus läbi oma pika elu alati sirge seljaga, sõbralik naeratus näol.

Töökäik:
1945–1950 Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut, nahakunsti eriala
1950–1973 Tallinna Kunstitoodete Kombinaadi ARS nahkehistöö ateljee kunstiline juht
1973. aastast vabakutseline kunstnik
1954 Eesti Kunstnike Liidu liige
1983. aastast auliige Eesti Nahakunstnike Liidu auliige

Loonud põhiliselt laekaid, karpe, köiteid, külalisraamatuid ja 1968. aastast nahkvaipu. Tehnikatest on olnud eelistatumad vool, põime, põletus, intarsia, käsi- ja presstrükk, on kasutanud palju musta ja valge ühendust ning kulda. Esinenud arvukatel näitustel kodu- ja välismaal.

Isikunäitused:
1968, 1978, 1988 – Tallinna Kunstisalong
1991 – Viljandi
2003 – Estonia teatri talveaed
2008 – “Minni Patune 90”, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Valik näitusi:
1958 – Brüsseli maailmanäitus (ARS-i väljapanek, kuldmedal), Belgia
1960, 1968 – Eesti tarbekunstinäitused, Helsingi, Berliin, Oslo Alates
1968 – akvarellinäitused
2008 – nahakunstinäitus “Paikkond”, Estonia teatri talveaed

Allikad: