17. september - Endel Rössler

Koolijuhataja ja kodu-uurija 
Endel Rössler
17.09.1923 Metsküla k, Suure-Kõpu v, Viljandimaa - 3.05.1991 Tartu

Endel Rössler sündis Viljandimaal Suure-Kõpu vallas Metsküla külas. Oma kooliteed alustas ta Metsküla Algkoolis, mille lõpetas 1935. aastal. Sellele järgnes Puiatu 6.-klassiline Algkool, Viljandi Kaubanduskool ja 1943. aastal Türi Gümnaasium. Olles valinud oma elukutseks õpetaja ameti astus ta 1948. a Tallinna Õpetajate Instituudi matemaatika-füüsika osakonda, kuid segased ajad ei lasknud tal kooli lõpetada. Alles 1957. aastal sai ta pedagoogi kutse lõpetades Tartu Pedagoogilise Kooli kaugõppe teel.

Esimesed tööaastad möödusid Viljandi Maavalitsuse transpordi ja liikluse osakonna transpordikorraldajana, Vastemõisa valla TSN TK-s sõjaväe arvelauapidajana, Statistika Keskvalitsuse Suure-Jaani jaoskonna inspektorina ja Palitse sideagentuuri juhatajana. Septembrist 1949. a sai temast Viimsi 7-klassilise kooli õpetaja. Kuna ta abiellus (22.10.1949) Saaremaalt Laimjala vallast Tooma talust pärineva Meeri-Laine Rüütliga, kes töötas õpetajana Saaremaal, siis asus 1950. aasta algusest tööle Kingissepa haridusosakonnas statistikuna. Töötas aastaid direktorina Saareküla (1950), Lõõne (1951–1953) ja Pamma 7-kl. koolis (1953–1960) ning Kingissepa linna Tehnilises Erikutsekoolis (1960-1961). Viimast töökohta pidas oma pedagoogilise töö raskeimaks perioodiks, kuna õpilased olid peamiselt lastekodu lapsed. 

1961/1962 õppeaastal lahkus E. Rössler tervislikel põhjustel kooli direktori kohalt ning asus tööle EKP Kingissepa Rajoonikomitee instruktorina. 

1964. aastal haigestus tuberkuloosi, mille tagajärjel sai II invaliidsusgrupi. Peale tütre Malle keskkooli lõpetamist (1969) kolis pere Tarusse. Siin töötas Endel Rössler Tartu Plastmasstoodete Katsetehases brigadirina, teeninduskombinaadis Edu vastuvõtjana, TRÜ kirjastuse trükiosakonnas tehnilise toimetajana. 

Endel Rössler suri Tartus 3. mail 1991. Ta on maetud Viljandimaa Kõpu kalmistule.

Endel Rössler alustas aktiivset tegevust kodu-uurijana 1978. aastal. Ta on teinud kaastööd Eesti Raadiole, osalenud mitmel nimekonkursil, koostanud kodu-uurimuslikke töid oma koduküla ja -valla kohta. 

Teatmematerjalid:

1. Teatmematerjale Metsküla ajaloost ja seltside tegevusest. Tartu, 1978. 233 lk. + lisad. 
2. Teatmematerjale Kõpu kihelkonna Suure-Kõpu valla Metsküla ajaloost ja seltside tegevusest Tartu, 1978. 235 lk. + lisad. 
3. Teatmematerjale Metsküla rahvaraamatukogu asutamisest ja tegevusest aastail 1908-1968. Tartu, 1987. 
4. Vastemõisa koduloost 1.: Vastemõisa minevikust, kultuuriloost ja majanduselust. Tartu, 1978. 211 lk. 
5. Vastemõisa koduloost 2.: Vastemõisast võrsunud tublisid mehi ja naisi. Tartu, 1980. 264 lk. 
6. Vastemõisa minevikust, kultuuriloost ja majanduselust. Tartu, 1980. 264 lk. 
7. Teatmematerjale Vastemõisa aja- ja haridusloost, kultuuri- ja majanduselust – Tartu, 1986. 248 lk.

Publikatsoonid: 

1. Rössler, E. Seitsekümmend aastat : [ koori- ja orkestrijuht ning koduloo-uurija Jaan Joandi ] // Kultuur ja Elu ( 1980 ) nr. 7, lk. 35 : foto. 
2. Rössler, E. “ Pillipuu ” ja “ Perepill ” [: Raidsalude pere- ja sugu-võsa-kapellid ]. Kultuur ja Elu 1984:7, 12-14, ill. 
3. Rössler, E. Lagi käeulatuses [: Kandlemängija Erni Kasesalu ]. Kultuur ja Elu 1982:10, 32-33, ill.
4. Rössler, E. Mantlipärija [: Torupillimängija Ants Taul ja rahvamuusikarühm “ Torupill ”]. Kultuur ja Elu 1983:4, 15-17, ill.
5. Rössler, E. Taimelava [: Rahvamuusikajuht Vello Tikerpalu ja Muhu 8-kl. Kooli rahvamuusikaorkester ]. Kultuur ja Elu 1983:10, 25-28, ill. 

Fotokollektsioonid: 

• Eesti Filmiarhiivis asub tema fotokollektsioon – Vastemõisa kultuurielu 1902-1979. 

Allikad: 

• Rang, M. Endel Rössler 1923-1991 // Leole (2013) 1. sept. URL:  https://dea.digar.ee/page/leole/2013/09/01/3 (vaadatud 07.09.2023)

Foto allikas: 

• Kingissepa Erikutsekooli nr. 3 direktor Endel Rössler annab diplomi Palmile, kooli 1961. a. meistrile poksis. Ajapaik. URL: https://ajapaik.ee/photo/704760/kingissepa-erikutsekooli-nr-3-direktor-endel/ (vaadatud 08.09.2023)

Biograafia koostas Laura Randoja

17. september - Agnes Taar

Aastast 1933 kodanikunimega Blaubrük, eestistatult Kajara

17.09.1897 Maru küla, Vana-Kariste vald – 7. 12.1976 Tartu
Laste- ja näitekirjanik, prosaist

Agnes-Elsa Taar sündis Pärnumaal Maru algkooli õpetaja tütrena, õppis 1907–1910 Maru algkoolis, 1911–14 Halliste kihelkonnakoolis, lõpetas 1916 eksternina Pärnu gümnaasiumi, täiendas end 1916 Johannes Voldemar Veski pedagoogilistel kursustel Tartus, omandas 1917 Pärnus õpetajakutse.

 

Töötas 1916–1917 Maru algkooli õpetajana, oli 1921–1922 Otepää kihelkonna Vidrike ja 1922–1923 Mäksa valla Sarakuste algkooli juhataja, 1924–1925 Virumaal Moora algkooli õpetaja, 1927–1928 postkontoriametnik Viljandis.

 

Avaldas aastast 1924 ajakirjanduses lastejutte, -luuletusi ja -näidendeid ning täiskasvanutele mõeldud näidendeid (neid mängiti peamiselt väiketeatrites ja maalavadel) ja kaks romaani. Aastast 1928 kutseline kirjanik Tartus, toimetas 1931–32 ajakirja „Eesti Naine“ lisa „Väikeste Sõber“.

 

Kirjutas 1932 libreto A. Virkhausi operetile „Veskineid”. Võeti Eesti Kirjanike Liidu liikmeks 1940, heideti 1950. aastal liidust välja kodanliku natsionalismi vastase kampaania ajal.

 

Läks Tartus vabasurma üheaegselt koos abikaasaga, maetud Raadi kalmistule.

 

Lasteluulekogud

• Klu-klu (1928)

• Kuldnokk naasis (1970)

 

Lastejutud

• Merepoeg (1929)

• Imeline võõras (1930)

• Musta Notsu seiklused (1930)

• Kolm poissi ja õnnenumber (1931)

• Vallimäe vana vares (1932)

• Mustlase koer (värssjutustus, 1936)

 

Romaanid

• Mari-Ann õpetajatütar (1938, 2011)

• Hulkumas ja põgenemas (1940, 2011)

 

Lastenäidendid

• Mure ja Rõõmu lossis (lavastatud 1929)

• Kuri Killi loomade kohtus (lavastatud Vanemuises 1930)

• Viiukese sõit kevaderiiki (lavastatud 1932)

 

Näidendid

• Emake maamuld (lavastatud Vanemuises 1931)

• Kõrgemäe noored (1932)

• Kes on süüdi? (1934) • Kolm sündi (1935)

• Naine tulikahjumärgiga (1936)

 

Allikas: EE 14, 2000; muudetud 2013 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/taar_agnes

17. september – Anton Irv 135

17.09.1886 Sillaotsa talu, Viljandi vald – 27.04.1919 Lätimaal Streneči lähistel

Kolme Vabaduse Risti kavaler, Kapten

Sündis 1886. aastal Viljandimaal Viljandi vallas. Üldhariduse omandas Viljandi kihelkonnakoolis. Enne Esimest maailmasõda töötas õpetajana.

Maailmasõtta astus 269. Novorževi polgu noorema allohvitserina. Lahingutes paistis silma erakordse julgusega, pälvides esimesena oma diviisist Georgi sõduriristide täiskomplekti. 1915. aastal ülendati ta vahvuse eest ohvitseriks ning määrati polgu luurekomando ülemaks. 1917.-1918. aastal oli Irv 1. Eesti polgus roodu- ja pataljoniülem.

Vabadussõja algul võttis kapten Irv aktiivselt osa 1. soomusrongi formeerimisest ning sõitis selle rongi ülema abina Viru rindele. 10. detsembril 1918. aastal nimetati kapten Irv soomusrongi ning pärast kapten Partsi haavatasaamist 1919. aasta jaanuaris soomusrongide divisjoni ülemaks.

Lisaks soomusrongidele olid tema alluvuses Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Kalevi Malev, Scouts-rügement, Võru kaitsepataljon ning välisuurtükiväeosad. Petseri vallutamisel allusid soomusrongide divisjonile ka 2. ja 7. jalaväerügement. Kapten Irv langes lahingus 27.04.1919 Egle raudteejaama lähistel. (VRSAA F 400, N 12, S 27537; ERA F 495, N 7, S 1156; EVK 1984, lk 48; Vojennõi orden…2004, lk 539)

Leitnant Anton Irve autasustati Georgi mõõgaga.

Allikas: Eestlastest kavaleride elulood

Kapten Anton Irve mälestusmärk

Viljandi Pauluse kiriku juures Viljandi Pauluse kiriku juures nn Kirikumäel asub mälestuskivi Eesti Vabadussõjas langenud sõjamehele kapten Anton Irvele. A.Irv langes 27. aprillil 1919 Lätimaal, olles tollal Eesti Soomusrongide Divisjoni ülem. Temale kui Viljandimaalt pärit mehele püstitati 6. augustil 1933 Kirikumäele mälestussammas, mis Nõukogude okupatsioonivõimude poolt hävitati. Viljandi muinsuskaitsjate poolt paigaldati 29. aprillil 1989. aastal samale kohale mälestuskivi.

Allikas: Viljandi Turismiinfokeskus