Muusikateadlane ja pedagoog
95 aastat sünnist
Allikas: Rahvusvaheline Artur Kappi Ühing http://www.kappiyhing.ee/muu_artiklid/johannes_jyrisson.html
Johannes Jürisson sündis 5. juunil 1922 Taevere vallas Nõmmitsa külas. Lapsepõlvekodu kasinate võimaluste tõttu algas Jürissoni töömeheelu varakult. “Karjapoiss, talusulane, pagariõpipoiss, äriteenija,” märgib ta oma ankeeti.
1941. aasta Nõukogude mobilisatsioon viis ta neljaks aastaks sõtta. 1945. aasta detsembris asus 23aastane sõjast tulnud mees õppima Tartu Muusikakooli, 1951. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Konservatooriumi muusikateaduse erialale. Jürissoni diplomitöö “Mart Saar ja tema soololaulud” (juhendaja Karl Leichter) valmis 1958. aasta kevadel ja äratas tavalisest laiemat tähelepanu. Ühte žanrit kokku võttev uurimus – eesti muusikaloos esimene – on kantud kultuuri arengu järjepidevuse ideest. “Saare looming pole ootamatu “ilmutus”, vaid kultuurilise protsessi seaduspärane kehastus,” kirjutas Jürisson hiljemgi (“Hüpassaare laulik Mart Saar”, lk 88).
Järgnesid tööaastad 1953—1965 Tallinna Muusikakoolis, 1965—1989 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (a-st 1987 dotsent) ja 1991— 1995 Viljandi Kultuurikolledžis. Vägagi olulist rolli täitis ta aastail 1960—1980 lektorina Tallinna Kultuuriülikoolis.
- Tosso, Tiiu. Johannes Jürisson - mees, kes otsis muusikas ja kirjasõnas vitamiini // Teater. Muusika. Kino (2010) nr. 3, lk. 62-64
- Johannes Jürisson 5. VI 1922 – 30. XII 2005 // Sirp (2006) 6. jaan., lk. 20
5. VI 1922 Taevere v, Viljandimaa – 30. XII 2005 Haapsalu
Eesti muusikateadlane, pedagoog
Lõpetas 1958 muusikateaduse erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning töötas 1953-65 muusikaajaloo õppejõuna Tallinna Muusikakoolis, 1965-89 TRKs (1987. a-st dotsent) ja 1991-95 Viljandi Kultuurikolledžis. 1960-80 oli ta ühtlasi Tallinna Kultuuriülikooli lektor.
Muusikaajaloolasena uuris Jürisson peamiselt Eesti ja Euroopa klassikalist muusikat. Ta avaldas mitu raamatut sarjas "Kultuuriülikool", kirjutas muusikaartikleid ning esines tele- ja raadiosaadetes. Eriti palju kirjutas ta Eesti helikoojatest, sh Mart Saarest, Kappide suguvõsast, Karl Leichterist, Cyrillus Kreegist ja Heino Ellerist.
Jürisson kuulus Eesti Heliloojate Liitu (1965) ja Eesti Muusikateaduse Seltsi (1992). 2003 pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustusauhinna.
Eesti riiklik teenetemärk. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2004)
Allikas: TEA entsüklopeedia 9