2010
See maailm tutvustas end mulle esimest korda pool sajandit tagasi - 10.07.1959, Tallinnas.
Õppisin Tallinna 46. Keskkoolis ja hiljem Tallinna 2. Tehnikakoolis. Olen töötanud trükikojas "Punane Täht", Tallinna Paberivabrikus ja veel mõnes ettevõttes erinevatel ametikohtadel. Nüüdsels olen elanud Viljandimaal juba üle kümne aasta oma KODUS.
Armastan Looja loodu(s)t igas tema iluhetkes.
Armastan kunsti, luulet ja luuletada.
Armastan, Luuletan.
See on minu tee.
See on rebase rada.
Blogi toimetab Veronika Raudsepp Linnupuu
Meie kirjanikud ja kodulugu
Otsing sellest blogist
Teemad
- aimekirjandus (73)
- biograafiad (354)
- ilukirjandus (190)
- kodulugu (525)
- lastekirjandus (35)
- luuleraamat (15)
- noortekirjandus (28)
- omaloominguvõistlus (9)
- raamatukogundus (53)
- raamatusoovitused (183)
- VLRK 110 (74)
- VLRK110 alternatiivajalugu (34)
kolmapäev, 15. september 2010
Jaak Kõdar. Madallend üle maakera
Kui ma poleks elus õppinud mäeasjandust, iga päev lõhanud sada kilo ammoniiti, poleks kõrvale hiilinud Vene sõjaväest, õppinud mehhaanikainseneriks, töötanud tehases meistrina, konstruktorina, toimetanud TPI ajalehte, olnud TV uudistereporter ja kommentaator, SKTB Desintegraatori juhtiv töötaja, süüdimõistetu ja süütuskmõistetu, masinaosade eskportija ja puidutöömasinate importija, turu liider, kui ma poleks taastanud oma põliskodu, kui ma poleks seal ehitanud, kaevanud, rajanud näitelava ja luuleküüni, olnud talu peremees, oleks kogu elu kirjutanud üknes luuletusi ja jutukesi, siis oleksin täna ainult poeet, sest muud poleks mu kohta kellelgi midagi öelda.
Armas Maakera!
Sinu mahakandmise akt
oli inimese halb nali.
Sa oled ainus ja kordumatu.
Sa suutsid kivist,
veest ja päikesekiirtest
ning kes teab veel millest,
teha minusuguse kordumatu olendi.
Palun, lepime ära.
Olen nõus kõigega.
Kui saaks veel natuke olla!
Palun, ära korda minu rumalat nalja.
Palun!
Sinu inimene.
****
Päev-päevalt,
samm-sammult,
tõde-tõelt,
läbi rakkude galaktika,
mööda närvide internetti,
hääle ja mõistuse e-maili
saab valmis inimene.
teisipäev, 14. september 2010
Viljandimaa mõisad
Koostanud Val
do Praust
Sari Väike mõisaraamat
Tänapäev, 2010
Ligi 60 Viljandimaa mõisa kirjeldused koos põhjaliku ajalooülevaate ning vanade fotodega on kokku pannud mõisauurija Valdo Praust, kes on ka sama seeria kuue varasema raamatu –“Pärnumaa mõisad” “Läänemaa mõisad“ “Tartumaa mõisad“ jt – autor.

Sari Väike mõisaraamat
Tänapäev, 2010
Ligi 60 Viljandimaa mõisa kirjeldused koos põhjaliku ajalooülevaate ning vanade fotodega on kokku pannud mõisauurija Valdo Praust, kes on ka sama seeria kuue varasema raamatu –“Pärnumaa mõisad” “Läänemaa mõisad“ “Tartumaa mõisad“ jt – autor.
Esmapilgul ei üllata Viljandimaa mõisad millegi erilisega, neid on lihtsatest hoonetest suursuguste lossideni nagu mujal Eestis. Kuid Viljandimaa mõisatele lisavad omapära arvukad 20. sajandi alguse juugend- ja heimantstiilis hooned. Seal asuvad Eesti selle stiili vaieldamatud tipud Taagepera, Väikemõisa ja Holdre, lisaks veel Peetrimõisa. Ka Eesti üks luksulikum Inglise stiilis mõisahoone - 20. sajandi alguse püstitatud Olustvere - asub Viljandimaal.
Viljandimaa mõisaid iseloomustab ka eraldi seisvate mõisakalmistute rohkus: neid on arvukamalt kui kusagil mujal. Nii mitmeltki mõisakalmistult leiab pilkupüüdvaid matusekabeleid, näiteks Tarvastu ja Jõgeveste klassitsistlikud kabelid kuuluvad vaieldamatult oma stiili tippude hulka. Mausoleumiks kutsutavale Jõgeveste matusekabelile annab kuulsust lisaks ta ajalugu - sinna on maetud kunagine Vene vägede ülemjuhataja Michael Andreas Barclay de Tolly. (lk. 5)
Tellimine:
Postitused (Atom)