24. detsember - poliitik, diplomaat ja ajakirjanik Hans Rebane

Eesti poliitik, diplomaat ja ajakirjanik

Karl August Hindrey šarž Hans Rebasest

Hans Rebane
24.12.1882 Ärma t, Hallist khk—16.12.1961 Stockholm-Bromma

Hans Rebane õppis 1903 Tartu ülikoolis arstiteadust.

Oli 1906 ja 1911–1918 Postimehe toimetuse liige ja vastutav toimetaja, 1918–1927 Päevalehe vastutav toimetaja ja peatoimetaja, õppis 1921–1926 ühe semestri Berliini ülikoolis poliitikateadust ja reisis Euroopas.

1927–1928 oli Eesti Vabariigi välisminister; osales Eesti ja Nõukogude Venemaa, Eesti ja Läti ning Eesti ja Saksa kaubanduslepete sõlmimisel. 1931–1937 oli Eesti Vabariigi saadik Soomes, 1937–1940 Lätis. Riigikogu III koosseisu liige (põllumeestekogude rühmas).

Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1941, põgenes Tallinna sadamas laevalt ja läks Rootsi.

1945–49 oli Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse minister peaministri ja välisministri ülesannetes. Osales pagulasorganisatsioonide töös. Vikipeedia artiklis selle kohta erinevad andmed: "Ta nimetati ministriks ja Välisministri kohuste täitjaks eksilis August Rei poolt salaja 15. jaanuaril 1945, kuid August Rei tühistas nimetamise kui teostamatu 24. juunil 1949. Hans Rebane ei ole kunagi olnud Vabariigi Valitsuse eksiilis välisminister."

Hans Rebase mälestuseks asutati erakondadevälise mittetulundusühinguna 2006. aasta alguses Hans Rebase Euroopa Instituut.

Hans Rebane on Toomas Hendrik Ilvese ema kasuisa vend. Tema abikaasa oli Johanna Sild-Rebane.

Autasud
• Belgia Kuningriigi Krooni I klassi orden (1927)
• Läti Vabariigi Kolme Tähe I klassi orden (1927)
• Polonia Restituta I klassi orden (1928)
• Soome Valge Roosi Rüütelkonna suurrist (1933)
• Kotkaristi I klassi teenetemärk (1935)

Allikad:

• EE 14, 2000; muudetud 2011
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Rebane (vaadatud 18.01.2018)

24. detsember - Toivo Univer

Foto: Elmo Riig.
URL: https://sakala.postimees.ee/3090743/teadur-toivo-univer-palvis-viljandimaa-vapimargi

Toivo Univer

24.12.1940 Petserimaa
Põllumajandusteaduste kandidaat (PhD)

Mulgimaa juurtega, kuid sündinud Petserimaal, kus tema Pööglest pärit isa mõnda aega koolmeistri ametit pidas. Kooliteed alustas Maie Algkoolis ning jätkas Nuia 7-klassilises koolis. Lõpetas Räpina Aiandustehnikumi 1958. aastal ning jätkas töö kõrvalt agronoomia erialal kõrghariduse omandamist, õppides 1959-1968 Eesti Põllumajanduse Akadeemias. 

Pärast tehnikumi lõpetamist töötas Toivo Univer Halliste 7-klassilises koolis bioloogiaõpetajana, Luua Metsamajanduse Tehnikumis aednikuna ja Tõrva aiandussovhoosis aiandusagronoomina. Sõjaväe-teenistuse järel asus tööle Polli esialgu aiabrigadirina, seejärel aiandusagronoomina. Teadustegevust alustas ta 1970. aastal Eesti Maaviljeluse jaa Maaparanduse TU Instituudi aspirantuuri astumisega ning põllumajandusteaduste teadusliku kraadi kaitses 1980. aastal Moskvas.

Pärast aspirantuuri lõpetamist töötas Pollis viis aastat teadurina ning alates 1989. aastast vanemteadurina. Kui uurimisasutus viidi üle Eesti Põllumajandusülikooli haldusalasse, oli ta aastatel 1995—1999 Polli Aianduse Instituudi teadusdirektor ning 2003. aastani direktor. 2010. aastani Polli Aiandusuuringute Keskuse vanemteadur, 2011. aastast projektijuht. Põhitöö kõrvalt oli ta ka ligikaudu kümme aastat põllumajandusülikooli õppejõud puuviljanduse alal, vanemõpetaja, dotsendi ja professori ametikohal.

Kohalikke ja välisriikidest pärinevaid sorte on juubilar uurinud 40 aastat ning õuna- ja pirnisortide omaduste tundmisel on ta silmapaistev spetsialist. Tema pikaajaline uurimistöö on andnud väärilise panuse õuna- ja pirnipuude soovitussortimendi  muutmisel Eestis parema sobivuse suunas.

Pikemat aega on Toivo Univer tegelnud ka õunapuu kloonaluste aretusega. Peaeesmärk on olnud saada Eesti kliimaoludes vastupidavaid ja sortidega sobivaid keskmise kasvutugevusega ja nõrgakasvulisi kloonaluseid varaviljakate õunapuude saamiseks ja nendega madaltihedate intensiivaedade rajamiseks. Tema pärusmaaks selles valdkonnas on uute aluste aretamine ja esialgne uurimine.

Toivo Univeri kauaaegseim abiline on olnud laborandina töötav abikaasa Irene, kellega koos on ta üles kasvatatud kolm tublit last. Vanaisa ja vanaema on nad viiele lapselapsele. Teadlastena töötavad tema vanem poeg Neeme ja tema abikaasa Krista Tiirmaa, kes koos juubilari endaga ja tema abikaasaga moodustasid õuna- ja pirnipuude uurimistöögrupi tuumiku. 

Lisaks teadustööle on Toivo Univer aianduse õppepäevadel aktiivne nõuannete jagaja ja õunte degusteerimise korraldaja. Veel on ta tuntud rahva poolt hinnatud giidina. Samuti on Toivo Univer aktiivne tegutseja Kitzbergi Sõprade seltsis ja Looduskaitse Seltsis. Toivo Univeri üks noorpõlveharrastusi oli muusika. Ta on mitu aastat mänginud Nuia puhkpilliorkestris klarnetit.

Ta on juhendanud mitmeid väitekirju ja trükisõnas avaldanud üle 70 erialase kirjutise.

2020. aastal on Toivo Univer jätkuvalt tegev Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskuses Õunviljaliste sordiaretus ja kasvatustehnoloogiaate üksuses.

Teaduspreemiad ja tunnustused

·       2015 Viljandimaa Vapimärk
·       2011 Karksi valla teenetemärk
·       2011 Eesti Põllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk
·       2005 EMÜ teenetemedal
·       1995 Eesti Põllumajandusministeeriumi aukiri
 

Allikad:

• Toivo Univeri CV Eesti Teadusinfosüsteemis. URL: https://www.etis.ee/CV/Toivo_Univer/est?tabId=CV_EST
  
• Haak, Edgar. Polli vanemteadur Toivo Univer 70 // Maaleht (2010) 7. dets. URL: https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/polli-vanemteadur-toivo-univer-70?id=43900745
  
• Teadur Toivo Univeri autasustatakse Viljandimaa vapimärgiga. URL: https://kylauudis.ee/tag/toivo-univer/