25. september - Heino Olev 95

Heino Olev
Sündinud 25.09.1926 Vaalamäe talu, Vastemõisa vald, Viljandimaa
Kodu-uurija, Vastemõisa raamatukogu juhataja 1940-1959, 1962-1988, 1989-1990

 

Raamatukoguhoidja Heino Olev sündis väikekohapidajate Mihkel ja Marie Olevi (sündinud Niider) perre. Õppis Kildu 7-klassilises koolis.

Detsembrist 1944 kuni 1945 juulini teenis Nõukogude armees, seejärel töötas mõned kuud Leningradi merekaubasadamas.

Heino Olevi elutööks sai töötamine Vastemõisa raamatukogus, mille juhatajaks ta sai 1. oktoobril 1949. a. Oli kehtestatud kord, et uued raamatukogudesse tööle asujad peavad läbi tegema kahenädalase praktika maakonna keskraamatukogus. Heino Olev meenutab praktikast järgmist: “Töö raamatukogus tundus mulle kõrvalt nähtuna lihtne ja kerge, olles aga praktikal Viljandi Keskraamatukogus, kogesin, et see töö on hoopis keerulisem ja raskem. Tuli õppida selgeks raamatute liigitamise ja kataloogimise reeglid ning nende praktilist kasutamist; tööplaanide, aruannete ja teiste vajalike dokumentide koostamist. Tänu suurte kogemustega ja heatahtlike raamatukogu töötajate juhendamisele, sain esialgsed teadmised kätte. Tuli osa võtta ka raamatute laenutamisest laenutusosakonnas. Koos juhendajatega raamatuid laenutades nägin, kui püüdlikult ja heatahtlikult aidatakse lugejale leida sobiv raamat ja kui head kirjanduse tundmist see nõuab.”

Heino Olev läks pensionile 1. augustil 1988. Uueks juhatajaks sai Viljandi Kultuurikooli raamatukogunduse eriala lõpetanud Kaaja Kippel, kes sai olla raamatukogu juhatada ainult mõnda aega, kuna ta läks varsti peale tööle asumist lapsepuhkusele. Tema puhkuse ajaks /1.06.1989-30.09.1990) kutsuti taas tööle Heino Olev.

Heino Olevi kodu-uurimuslik tegevus jääb ajavahemikku 1978-1992. Tõuke kodu-uurimisega tegeleda andis tollase Vastemõisa külanõukogu esimehe Leonhard Pruusi ja kodu-uurija Endel Rössleri algatatud kodu-uurimispäevad. Ta on koostanud kodulookartoteegi, väljapanekuid ajakirjanduses ilmunud artiklitest koduloopäevadel jne. Tema koostatud „Vastemõisa raamatukogu kroonika“ hõlmab aastaid 1909-1993.

Heino Olev koostas kaks kodulooliste materjalide kogumikku. Üks neist oli Vastemõisa valla omavalitsuse, koolide, seltskondlike ja majanduslike organisatsioonide, tööstuslike ettevõtete tekkimisest ja arenemisest ning neis tegutsenud isikute eluloolised andmed seisuga 1. aprill 1936. Ning teine Albert Kivikase seoseid Vastemõisa ja Kilduga.

Isiklikku

Abikaasa Meeta Olev (sündinud Päärmets), peres kaks last.

 

Tunnustused

• Raamatukogutöötajate teenetemedal 1986
• Vastemõisa valla tänukiri koduvalla ajaloo uurimise ja jäädvustamise eest

 

Allikad

• Torim, Tiina. Vastemõisa raamatukogude ajalugu : lõputöö / juhendaja Ilmar Vaaro. – Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond Raamatukogunduse ja infoteaduse eriala. – Viljandi, 2008. - SISSEJUHATUS (core.ac.uk)
• Viljandimaa koduloolasi : teatmik. – Tartumaa Trükikoda, 2009. – Lk. 53-54

25. oktoober - Enn Uibo 105

Enne eestistamist Ervin Uibu
25. okt. 1912 Kiisa t, Vana-Kariste v, Halliste khk – 31. aug. 1965 Dubravlag, Mordva ANSV
Luuletaja

Sündinud Pärnumaal Halliste kihelkonnas Vana-Kariste vallas Kiisa talus taluniku pojana. Õppis Maru algkoolis, Halliste kihelkonnakoolis ja Abja Kultuurtehnika gümnaasiumis.

 

Töötas aastani 1933 Tallinnas ajakirjanikuna, 1935. aastal lõpetas raamatupidamis-kursused Tallinnas ja töötas kuni 1941. aastani raamatupidajana peamiselt põllutööministeeriumis ja metsatööstuse peavalitsuses.

 

Osales aktiivselt taarausuliste ühingus „Hiis“ ja Ülemaailmse Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna kirjandussektsioonis. Avaldanud 1928-1944 üle 200 luuletuse, lühijutu ja artikli.

 

Enn Uibo loomingust ilmus eluajal vaid väikene osa, 1935. aastal esikkogu „Kuldkõrte igatsus” ja 1938. aastal „Homse nimel”. Kolmas valikkogu „Testament. Valik luulet 1930- 65” ilmus juba postuumselt 1995. aastal.

 

Oli 1941. aasta suvel metsavend. 1941. aasta sügisest töötas Tallinnas Omakaitse peavalitsuse raamatukogus, sügisest 1943 Omakaitse ülema kolonel A. Sinka käsundusametnikuna.

 

1944. aastal arreteeris Gestapo Enn Uibo rahvusliku meelsuse tõttu ja mõistis surma, kuid vabastati peagi. Pärast nurjunud katset põgeneda septembris Rootsi, arreteeris nõukogude sõjaväeluure Uibo 20. sept. 1944. aastal poliitilistel põhjustel ja Leningradi sõjatribunal mõistis ta 1945. aastal surma. Hiljem asendati otsus 15-aastase vabadusekaotusega Krasnojarski krai Norilski töö- ja paranduslaagris.

 

Vabanes laagrist 1954. aastal ja asumiselt Norilskist 1956. aasta suvel. 1957. aasta algusest oli remondi- ja laotööline Viljandi limonaadivabrikus.

 

Arreteeriti 25. aprillil 1957 rahvuslike ja nõukogudevastaste luuletuste pärast. Mõisteti 10 aastaks sunnitööle Mordvasse. Suri Dubravlagi poliitvangide laagris, maeti nimetusse hauda Sosnovska kalmistul. Mälestuskivi Metsakalmistul.

Allikad:
• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 624-625
• Enn Uibo, leegitsev isiksus, unustatud luuletaja. - Tartu Memento kodulehel URL: http://tartumemento.ee/?p=462

Foto: URL: http://kultuur.elu.ee/ke490_uibo.htm