Laupäev, 27. november 2010

Reet Post. Sinule... : [CD] : valik luulet

Loevad Karmela Tannemaa ja Indrek Sammul
Solistid
Helin Arumets, Kaia Köörna, Kadri Kosk
Viljandi : [Reet Post], 2010

See heliplaat, mida sa kuulama asud, on Sinule, kes sa armastad muusikat ja luulet. Olen selle kokku pannud oma nelja seniilmunud raamatu järele. Need on "Palju tähti", "Kaksteist lille", "Aoeelsed laulud" ja valikkogu "Hilissuvi".

Loevad Karmela Tennemaa ja Indrek Sammul. Muusika on Triin Normani vokaalkvartetilt ja solistidelt. Heli vahendab Jaan Viilberg.

Tänan Viljandi Linnavalitsust, Eesti Kultuurkapitali ja Viljandi Muusikakooli, kes aitasid mul plaati välja anda.

Loodan, et see CD pakub Sulle palju ilusat äratundmisrõõmu ja naudingut heast muusikast, nagu ta pakkus selle tegijale.

Hääd kuulamist!

Lugupidamisega,

Reet Post
22. XI 2010



Sisu:
Sinule / Karmela Tennemaa
Four friends / (T. Normann, T. Normann)
Ilus on ikkagi Isamaa pale / solist Helin Arumets (H. Runnel, K. Tamra)
Viljandile / Indrek Sammul
Otse - ESTOLE / Karmela Tennemaa
Kes oleksin? / Indrek Sammul
xxx sinu silmad / Karmela Tennemaa
Kõnelus vihmaga / Karmela Tennemaa
Kannikesed emale / solist Kaia Köörna (H. Hermani, K. Kirsi, K. Kikerpuu)
Pärast ema surma / Karmela Tennemaa
Jaanipäine / Indrek Sammul
Karikakramäng / Indrek Sammul
Kullerkupp / Indrek Sammul
Tuliliilia / Karmela Tennemaa
Hellitav hääl / (Hannah) solist Kadri Kosk
Jumalagajätt / Indrek Sammul
Ära II / Karmela Tennemaa

Reet Post on ise enda kohta öelnud:
Olen sündinud 7. septembril 1950. aastal Viljandis. Põhikoolihariduse sain Viljandi Maagümnaasiumis. 1971. aastal lõpetasin Tallinna Georg Otsa nimelises Muusikakoolis Leelo Kõlari klaveriklassi.

Kirjutama hakkasin juba lapsena. Esimese luuletuse "Lumehelbeke" panin kirja 5-aastaselt. Oma loomingut olen avaldanud kogumikes "Ilmre", "Valguseoks" ja "Kontakt" ning ajalehes "Sakala". 1996. aastal võitis minu "Otse - ESTOLE" "Kuldse kaselehe" luulevõistluse I preemia.

Mulle meeldib koostada kassette ning salvestada heliplaate eesti luule ja klassikalise klaverimuusikaga.

Helle Paldra. Olen kui vikerkaar : Elu mõte on armastus

Kujundus: Evi Kaur2010
Helle Paldra esimene trükitud luulekogumik. Ta on Viljandi tantsuklubi Linavästrik treener

Foto autorist: Elmo Riig (Sakala)

Autorilt
Olen 1946. a. sündinud tantsuõpetaja. Elan ja töötan Viljandis. Mul on hea abikaasa, kaks tublit tütart ja kaks toredat tütrepoega.

Käesolev luulevihik on paljudele üllatuseks, sest seni teadsid minu harrastusest väga vähesed. Ootamatu uitmõte viis osalema luulekonkursil, mille tulemusena on osa elu jooksul sahtlisse kogunenud hingelauludest nüüd raamtuks saanud.

Julgustuse, toetuse ja abi eest tänan Ingvar Luhaäärt, kunstnik Evi Kauri ja oma lähedasi, eriti Kristinit ja Tobiast.

Olen tänulik, kui mu luuletused kedagi liigutavad, panevad kaasa leama ja enda sisse vaatama.

Et kogeda ilu ja armastust, leia need üles eneses. Head asjad tulevad su juurde, kui oled valmis neid vastu võtma. Ja kunagi pole hilja.

Ava uks Armastusele.




Kevad saabub
Kevad saabub.
Midagi muud
ma ei tea.
Kevad saabub!
Arukad mõtted
lahkuvad reas.


Loe veel:Helgi Kaldma Tantsuõpetaja Helle Paldra tõi oma luuleloomingu
salalaekast välja
Pealkirjad "Varasügis", "Nostalgia", "Sügisball", "Talve viimane öö",
"Kevad saabub!", "Loojang" räägivad enda eest.
Endastki mõeldes võtab autor appi looduse:Uhke roos ma ei tahagi olla
ja pole ma uimastav nelgiõis.
Olen kasvanud kaskede alla,
samblamätastelt kastet ma jõin.
See on avaluuletus, neiupõlves loodud "Kreedo" esimene salm. Riimide looja
kirjutab, et tahab olla sinilill või
süda muretu, mõtted täis luulet / -
karikakra õrnlihtne õis.
Loe edasi: Sakala (2011) 14. jaan., lk. 9

Öökulli noodi- ja pildiraamat

Tarvastu Muusika- ja Kunstikooli õpilaste omaloomingu kogumik 2007-2010
Tarvastu, 2010

Tarvastu Muusika- ja Kunstikoolis õppijate jaoks kujunes selle aasta tippsündmuseks ”Öökulli noodi- ja pildiraamatu” väljaandmine. Sellesse omaloomingukogumikku on koondatud õpilaste loodud muusikapalad ja neist inspireeritud kunstitööd aastatest 2007 – 2010. Trükisega on kaasas CD.

„Öökulli noodi- ja pildiraamatu” sünniloost kirjutab direktor Mai Talu eessõnas: „Igal palal on erinev saamislugu. Näiteks „Kotinõel ja Pikk Hermann” ning „Pikk Peeter ja Maias Mees” on õpilaste kirjutatud sõrmeharjutused. Selle asemel, et otsida harjutusi noodimaterjalist, on õpilastele pakutud võimalust need ise kirjutada. Nii mõnigi pillitund on alanud sõnadega: Õpetaja, mul on oma lugu, kas ma võin seda mängida?” Kunstikooli lapsed on püüdnud piltidel edasi anda meeleolusid, mida loo kuulamine neis tekitas.”

Õpilaste tööd said avaldamisküpseks tänu muusika- ja kunstikooli õpetajatele Riina Grencšteinile, Lii Tammele, Jaan Tammele ja Merike Kiivitile. Kogumik on valminud Tarvastu Avatud Noortekeskuse rahalisel toel.

Erna Kupperkukk. Tundeteerajad : laulik

Sõnad ja viis Erna Kukk
Nooti kirjutanud Ermas Hein
Noodigraafika Tõnu Kallaste
Illustreerinud, kujundanud ja küljendanud Kärt Kukk
Viljandi, 2010
Väljaandmist toetas Tarvastu Vallavalitsus



Nii nagu füüsiline kest vajab elamiseks
HINGE,
on hinge elushoiuks vaja
ARMASTUST.
Sestap ei tähendagi
hingamine alati elusolemist!


Sisu:
Ilusad muinasjutud
Aegade laul
Eraku sisemaailm
Suvevirv
Hingelinnud
Tuhalaane nostalgia
Hingedepäev
Kustunud täht
Sügismuusika
Vihur pillutab oksi
Hingeränd
Läbi ajavoolu
Lahkumine
Uks homsesse
Taaskohtumine


Erna Kupperkukk (kodanikunimega Erna Kukk) on sündinud Mulgimaal Tarvastus. Tema ema juured on Karksi ning isa omad Penuja-Tuhalaane kandis. Sestap pole ime, et ta kirjutab ka murdeluulet. Peale selle on ta teinud laule (nii sõnad kui viisi), mida ta loodab lähemal ajal samuti trükituna näha.

Luuletusi on ta kirjutanud juba V klassist alates, aga avaldatud on neid paarkümmend aastat. Eelnevalt on tema loominguga saanud tutvuda ajalehtede, almanahhide ning valimike «Valguseoks» kaudu.

Ta on lõpetanud Tartu meditsiinikooli ja töötanud Paistu haiglas ning Kärstna hooldekodus.

Erna on üles kasvatanud kolm tütart ja kaks poega. Ülo Alo Võsar ütleb Erna loomingu kohta, et Erna Kupperkuke luule on mitmekihiline, ulatudes isiklikest siseheitlustest inimeste kannatusteni. Ta oskab näha, mida paljud ei näe või ei taha näha.

(Eluloolised andmed võetud ajalehest Tarvastu Teataja nr. 7 (2007), lk. 1 ning Sakala on-line arhiivist)

Esmaspäev, 22. november 2010

Ülo Alo. Kus külas kõndis Koidula : Monika Järvekülje šaržid

Värsid Ülo Alo
Šaržid Monika Järvekülg
Ü. A. Võsar, 2010

"Kus külas kõndis Koidula..". Need on ju Koidula enda sõnad!
Pealegi päris hästi teda iseloomustavad, sest kuigi ta oli põhiliselt Vändra, Pärnu ja Tartuga elulooliselt seotud, on tema jalajälgi kõik Eesti külad täis, kaasa arvatud Viljandimaa omad. Nimetame siin vaid mõnda: vanaema kodukohta Pärassaaret, tädi talu Pärstis kauni järve kaldal, kus sugulasi elab tänaseni, Tarvastut ja Helmet.
Meie monumentaalseim poeet Betti Alver käis tihti külas oma tädil, kes elas Suislepa lähedal Voorus Alverite põliskodus. Debora Vaarandi jättis pärast sõda Viljandisse jälgi muu seas Viljandi Noorte Autorite Koondist juhtides... Jaan Taltsi võis siin näha tihti mitmesugustel "Jõu" katsumistel...
Friedrich Kuhlbars tuli Sangaste lähedalt Unikülast noore mehena Viljandisse ja jäi siia igavese uinumiseni. Aga tema luule pole uinunud tänini: see andis eestlastele võitlusvaimu isegi Vabadussõjas.
Viljandis on linna nime kandev poeet Villi Andi sama hästi kui unustatud. Aga tema sünnikohas, praeguses Õru vallas peetakse tema tähtpäevi meeles. Keda veel kui mitte Villi Andit tuleks Viljandisse pronksi valada!?
Ega Juhan Liivistki enam suurt kõnelda. Õnneks on tal siin oma tänav ja mälestustahvel kunagisel kodumajal, mälestussammast mitte.
Viljandimaalt võrsunud ja pikki aastaid pagulasena Torontos elanud (ja elav) kuulus dirigent Roman Toi on Viljandi linna aukodanik. Tema oli see, kes sõnas ja rahas toetas linna sümboli – vana veetorni – restaureerimist.
Kaheksakümnendate lõpul laulis „Ugala“ laval üle Eesti kokku tulnud huvilistele tollane vene dissidentlik bard Bulat Okudžava… Nii võikse nende jälgede otsimist Koidula vaimus jätkata. Ainult vähestel siin joonistatuist-värsistatuist pole otseseid sidemeid selle raamatu autorite sünnilinnaga. Aga kaudseid on kõigil. „Vanemuise“ balleti looja Ida Urbeli radadel jätkas niisama edukalt kui rajaja Ülo Vilimaa…

Ülo Alo Võsar
lk. 2


Ülo Alo Võsar on sündinud 1942 Viljandis. Alustas satiiriliste värssidega, kuid läks peagi üle lüürikale. Teda on avaldatud omal ajal "Pikriski". Epigramme ja epigrammilaadseid luuletusi on pidevalt hiljemgi kirjutanud. Temalt on ilmunud kümme luuletuskogu, kusjuures kolmes on ka mälestusi.

Monika Järvekülg (Liiv-Hendrichson) on sündinud 1948 Viljandis kuulsa matemaatiku Boris Hendrichsoni perekonnas. Tema ema on Juhan Liivi vanema venna järglane. Sellest siis ka Monika huvi luule ja luuleraamatute illustreerimise vastu. Kümnete luulekogude kujundamise kõrval on ta alati ka karikatuure joonistanud ning avaldanud neid nii Viljandi kui pealinna perioodikas. Temalt on ilmunud karikatuurialbum "Naerata ometi". Šaže Monika Järvekülje sulest on avaldatud varem "Sakalas".

Mart Helme. Lembitu : Eestlaste kroonimata kuningas

Kunst, 2010

Kes oli tegelikult Lembitu, kelle nime me ju kõik teame?

Milline oli tema maailm, milline tema Eesti? Need ja paljud teised on küsimused, millele siin raamatus vastuseid otsitakse, vaadeldes uudse pilguga tollaseid poliitilisi olusid ning eestlaste keerulisi suhteid naaberhõimude ja -riikidega. Läbi tollaste sündmuste värske sõjaajaloolise analüüsi püüame välja selgitada, millised võisid olla Lembitu poliitilised eesmärgid, kuidas õnnestus tal saavutada nii oluline positsioon eestlaste malevate eesotsas, kuidas koguda Madisepäeva lahingusse üle terve Eesti kuus tuhat meest. Siiski jääb vastuseta hulk küsimusi: Lembitu langemise täpsemad asjaolud, tema maharaiutud pea asukoht, tema võimalik saatus parema ajaloolise õnne korral... Kas Lembitust oleks võinud saada Eesti kuningriigi rajaja ning kuningas?

Kas Lembitu juhtimisel oleks eestlastele osaks saanud parem ja suurem ajalugu?

Loe ka:
Mihkel Mäesalu, Lembitu biograafia (Sirp nr 42, 12.11.2010)
Viimasel ajal on Eestis väga populaarne biograafiate ja elulugude lugemine. Nüüd on meil lõpuks ilmunud raamat ka kõige kuulsamast muinaseestlasest Lembitust. Katse kirjutada Lembitu biograafia on igal juhul tervitatav, kuid ka äärmiselt problemaatiline. Seda peamiselt seetõttu, et informatsioon, mida me tema kohta omame, on väga kasin. Ometigi pole Mart Helme lasknud end sellest heidutada ning on lünkade täitmiseks mananud lugeja silmade ette pildi tolleaegsete eestlaste ühiskonnast ja tollasest rahvusvahelisest poliitilisest situatsioonist, eesmärgiga luua kontekst Lembitu isiku ja tema tegevuse selgitamiseks. Lisaks otsib autor vastust ka küsimusele, miks eestlased kristianiseerimissõdades alla jäid. Loe edasi