10. juuni - Helju Lehesmets

Raamatukoguhoidja, bibliograaf ja kodu-uurija

Helju Lehesmets

10.06.1928 Äriküla, Polli v, Pärnumaa

Helju Lehesmets (s Veevo) sündis 10. juunil 1928. aastal Pärnumaal Polli vallas Ärikülas muusikalembeste kooliõpetajate perekonnas. Isa Nikolai (Nigul) Veevo (1893–1951) oli Polli vallakirjutaja ja hilisem Olustvere vallasekretär. Ema Lydia (s Marjak, 1902–1984) oli pärast sõda kassapidaja, sidetöötaja. Helju vend Peeter oli kaubandustöötaja.

Helju Lehesmets on õppinud:

• Saaretsi ja Tääksi algkoolis
• Viljandi I keskkoolis
• Viljandi töölisnoorte keskkoolis
• Viljandi lastemuusikakoolis
• Tartu riiklikus ülikoolis kaugõppes bibliograafiat ja raamatukogundust.

Ülikooli diplomitöös pealkirjaga “Viljandi rajooni raamatukogude võrgu arengutee 1860-1967” esitas ta ülevaate Viljandimaa raamatukogudest. Diplomitöö kaitses edukalt 1967. aastal.

Helju Lehesmets on töötanud:

• raamatukogudes
• õpetajana Viljandi kultuurikoolis (aine: bibliograafia) ja Abja keskkoolis (aine: eesti keel)
• kasvataja ja logopeedina Abja lastekodus

1956. aastal abiellus Helju eesti filoloogi Paul Lehesmetsaga (1929–2014). Oma elutöö tegid nad Abjas. Neil on kaks last poeg Taivo (s 1957) ja tütar Suivi (s 1967).

Helju Lehesmets juhtis Abja kirjandusklubi ja rahvatantsuringe. Ta on laulnud ansamblites ja koorides, mänginud näidendites, osalenud operetiringis. Ta kuulub Eesti muinsuskaitse, Eesti kodu-uurimise ja Eesti genealoogia seltsi. Lisaks veel aianduse ja mesinduse ning mulkide seltsi, kus ta teeb Abja krooniku tööd. Helju on olnud Mulgi Ukuvaka käsitööhuviliste üks eestvedajaid. Ta on kogunud andmeid Karksi, Halliste ja Abja tuntumate isikute kohta. Andnud erinevatele muuseumidele käsikirjalisi uurimusi, fotosid, käsitöid jm ning juhendanud õpilasi uurimistööde koostamisel.

Helju Lehesmetsa koostatud käsikirjad:

• „Abja kirjandusklubi (1973–2003)“
• „Karksi-Mõisaküla aiandusselts alates 1955“
• „Abja raamatukogu ajalugu“
• „Abja-Paluoja“

2004. aastal ilmus tema kirjutatud raamat „Abja mõis läbi aegade“.

Helju on kaasa aidanud mulgi keele ja kultuuri säilitamisele ja tutvustamisele. Koos abikaasaga tegid nad kaastööd Mulkide seltsi väljaannetele „Mulgi almanak“ ja „Mulke sõna“ ning 2004. aastal ilmunud Silvi Väljali ja Lembit Eelmäe mulgikeelse lugemiku „Mulgi meelen ja keelen“ koostamisele. Helju oli koos abikaasa Pauliga ka 1994. aastal üleriigilise mulkide kokkusaamise peamisi organiseerijaid Hallistes.

Helju on pälvinud koduvalla tunnustusena aastapreemia 2005, aukirju ja muid preemiaid.

Kasutatud kirjandus:

• Viljandimaa koduloolasi. - Viljandi : Tartumaa trükikoda, 2009
• Viljandimaa naised ajasillal. - Viljandi : Viljandimaa Naisselts, 2022
• Kaldma, H. Pere pühendub ühiskondlikule tegevusele // Sakala (2004) 18. veebr.
• Sõerd, M. Valmis raamat Abja mõisa ajaloost // Lõuna-Mulgimaa (2004) nr 7, lk 2
• Kaldma, H. Pulmapäeval 50 aastat tagasi sadas jõululund // Sakala (2006) 23. dets.

Biograafia koostas Ingel Vossmann-Treial

10. juuni - Viljandi Esimese Lugemisringi tegija Oskar Laidoner

Oskar Laidoner
10.06.1890 Vardja, Viiratsi v, Viljandimaa – 22.01.1914

Viljandi Esimese Lugemisringi liige. kindral Laidoneri noorim vend

Oskar Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938)  neljanda lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka tema vennad Johan (1984-1953), Villem (1886-1915) ja Peeter (1888), kes jäi I Maailmasõjas teadmata kadunuks.

VEL liikmena kanded protokolliraamatus aastatest 1911-1913. 

• Kindral Johan Laidoneri noorem vend Oskar valiti VEL protokolliraamatu järgi 18.  augustil 1911 pidutoimkonda ühena isikutest „kes pidude eeskawa wälja töötawad, niisama korter pidusaali asjus järele kuulawad.“ 31. oktoobril 1911 toimuval peole määrati nooruke Laidoner uksehoidjaks.
• 1912. liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Kassisaba u. N15“
• 1913. aasta liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Viljand., Raatuse Tornis“.

Oskar Laidoner on maetud Viljandi Vanale kalmistule oma ema, isa ja vend Villemi kõrvale. https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=4v9g1oq8BNQd

10. juuni - Tiina Tuvikene

Tiina Tuvikene

10.06.1924 Tartu – 2.11.1999 Toronto 

Kirjanik

 

Tiina Tuvikene sündis Tartus pangaametniku perekonnas. Kooliteed alustas Viljandis. lõpetas 1943. aastal Tallinnas erakolledži, õppis aastatel 1942–1944 Tallinnas teatrikoolis.  

Põgenes 1944. aastal Rootsi, õppis aastatel 1948–1950 Stockholmi rakenduskunstikoolis.  

1951. aastal asus ta elama Kanadasse Torontosse, kus töötas pangaametnikuna. 

Kirjanduslikku tegevust alustas luuletustega ajakirjanduses, järgnesid romaanid mitmesugustel maailma ja eesti kultuuriajaloo ainetel. 

Luulekogud 

• Elu ja usk : Tiina Tuvikese luulet 1958-1984 (2002) 
• Laurels of Life (1968) 

 Proosateosed 

• Aegadesse raiutud näod (1960) 
• Emajõe ööbik (1965)
• Neli inspiratsiooni (1964) 
• Urikivist ristimisajani (1961) 
• A wreath of the twinkling stars : legends and poems (1969) 

Allikas

• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 622