16. september - Ants Rulli

Eesti kirurg

Ants Rulli

snd Alfred Hans Rullinkov

16.09.1908 Aidu v, Paistu khk, Viljandimaa - 31.10.1986 Tartu

Ants Rulli (kuni 1935. aastani Alfred Hans Rullinkov; 3. september (vkj)/ /16. september 1908 Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 31. oktoober 1986 Tartu) oli eesti kirurg.

Kooliteed alustas Heimtali vallakoolis, jätkas Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1928. aastal. 1928. a. detsembrist 1930. a. maini viibis sõjaväeteenistuses Tallinna sidepataljonis. 1930. aasta sügisel asus õppima Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, kuid juba oktoobris läks üle arstiteaduskonda. 1936. aastal lõpetas A. Rulli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

Pärast ülikooli lõpetamist asus tööle ülikooli haavakliinikus assistendina. 1940. aastal töötas lühikest aega Võrus linnaarst-kirurgi ametikohal, sealt siirdus edasi Viljandi haigla kirurgiaosakonna juhataja ametikohale.

1945. aastast oli ta Tartu Ülikoolis üldkirurgia kateedri juhataja ning pidas üldkirurgia loenguid. 1953-1954 töötas A. Rulli teaduskonnakirurgia kateedri juhatajana. 1955. aastal astus Leningradi I Meditsiiniinstituuti prof. F. G. Uglovi juurde doktorantuuri. Järgmisel aastal kutsuti dots A. Rulli uuesti üldkirurgia kateedri juhatajaks Tartusse. Samal aastal kirjutas A. Rulli valmis doktoritöö, kuid töö jäi kaitsmata. Tema doktoritöö ilmus 1959. aastal venekeelse monograafiana Tartu Riikliku Ülikooli toimetistes. 1969. aastal sai ta meditsiinidoktoriks, 1974. aastal professoriks.

Ta on õpetanud tuhandeid tulevasi arste. Ta on õpiku „Üldkirurgia“ üks autoreid.

Ants Rulli avab Tartu Kliinilise Haigla operatsioonibloki 

Allikad:

• Padrik, V. (2016). Eesti kirurgiast läbi aegade. – Tartu: E.J.N.T. : V. Padrik · Ants Rulli. – Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Rulli (vaadatud 01.09.2023)
• TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 24, 23 september 1983 https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19830923.2.12&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-rulli%2c+ants------------

Fotode allikad 

• Alfred Hans Rullinkov (Ants Rulli). https://ajapaik.ee/photo/1133887/alfred-hans-rullinkov-ants-rulli/ (vaadatud 02.09.2023)
• Ants Rulli avab Tartu Kliinilise Haigla operatsioonibloki. Ajapaik. https://ajapaik.ee/photo/386316/ants-rulli-avab-tartu-kliinilise-haigla/ (vaadatud 02.09.2023)

12. september - Andreas Kurrikoff

Järvamaa Muuseum, http://muis.ee/museaalview/238718,
Andreas Kurrikoff, PM F 2364:38

Eesti vaimulik ja rahvusliku liikumise tegelane. Esimene eestlasest kirikuõpetaja Eestimaal
Andreas Kurrikoff
12.09.1848 Pärsti – 13.07.1904 Viljandi

Andreas Kurrikoff sündis Viljandis Savikotil talumehe Hansu pojana. Ta alustas õpinguid vallakoolis, jätkas kooliteed Viljandi elementaar- ja kreiskoolis. Aastatel 1862–1869 õppis Tartu kubermangugümnaasiumis. 1869. aastal alustas õpinguid Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ning lõpetas 1874. aastal.

1870. aasta kevadsemestril algatas "Kalevipoja õhtute" kooskäimised. Esimesel kohtumisel koguneti tema korterisse "Kalevipoega" lugema. Seda päeva peetakse Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamise päevaks. Kurrikoff oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi üks asutajaliikmeid. Lisaks osales ta Vanemuise Seltsi tegevustes. EKS-i koosolekul 1875. aastal valiti ta "vana varanduse korjamise" komitee liikmeks ja koolmeistrite osakonna juhatajaks.

Pärast ülikooli lõpetamist 1874. aastal läbis Kurrikoff vaimulikele kohustusliku prooviaasta Kõpu, Türi ja Paide koguduses. Pärast Türi pastori Grohmanni surma 1874. aastal kandideeris Kurrikoff tema kohale, mille kohalik kirikukonvent heaks kiitis. 1880. aastatel hakkasid tekkima erimeelsused koguduse ja õpetaja vahel. Kurrikoffile esitati järjest kaebusi ja noomitusi ning 15. veebruaril 1891 vabastati ta pastori kohalt. Peale seda elas ta 5 aastat Tartus ja töötas usuõpetuse õpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tartust ära tulles elas mõned kuud Kõo ja Vastemõisa mõisades, kuid siis asus elama Viljandi linna. Viimastel eluaastatel ei huvitunud Kurrikoff enam ühiskondlikust tegevusest, vaid luges kodus ajalehti. 1904. aastal Kurrikoff suri ning ta maeti Viljandi vanale kalmistule.

1880. aastal ilmus Kurrikoffi tõlgitud Johann Wolfgang von Goethe "Hermann ja Dorothea" ("Härmann ja Doora"), mis oli esimene suurem Goethe teos eesti keeles.

Vändra Martini koguduse õpetaja Ernst Sokolowsky kutsel pidas ta 1882. aastal Carl Robert Jakobsoni haual kõne.

Tema kirjatööna on teada artikkel "Läänemaa-vaimulik liikumine, pruugitud abinõud selle vastu ja selle vili – üks osa kiriku ajaloost Eestimaal" (Postimees 1895, nr 100–106).

Türi kiriku taga asuv tänav (Kungla tänava paralleel) on nimetatud A. Kurrikoffi tänavaks.

Allikad: 

Foto allikas: Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Andreas_Kurrikoff (vaadatud 31.08.2023)

• Eesti biograafiline leksikon. – Saku: Mart Tamberg, 2001. Lk. 236-237
• Kurrikov, A. Kurrikoffide suguvõsa. – Viljandi: A. Tõllasepp, 1913. Lk 20-22 
• Andreas Kurrikoff. - Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Andreas_Kurrikoff (vaadatud 31.08.2023) 
• Kurrikoff, Andreas. Eesti Teatriliit. http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kurrikoff_andreas2 (vaadatud 01.09.2023)

Biograafia koostas Laura Randoja

3. oktoober - Jaak Vendla

Pilt:  fotokoopia, Jaak Vendla (Feldmann), VR I/3, VM VMF 385:3 F, Viljandi Muuseum, http://www.muis.ee/museaalView/2895749 

Eesti sõjaväetegelane

Jaak Vendla

kuni 1935 Jakov Feldmann 

03.10.1893 Rääka t, Vastemõisa v, Viljandimaa - 20.10.1969 Tallinn

Sündis 03. oktoobril (vkj 21. september) 1893 Viljandimaal Vastemõisa vallas Rääka talus.  Õppis Põhjaka Nõmme valla-, Kaansoo ja Olustvere õigeusu kihelkonna- ning Vastemõisa ministeeriumi koolis, aastail 1911-1912 Kroonlinna merejungade kooli kaldakursustel, 1913-1914 Balti mere laevastiku suurtükiõppekoolis ning 1923-1925 ja 1937 Merekindluste ohvitseride kursustel.

I Maailmasõja alguses oli suurtükiõppekooli noorem allohvitser ja instruktor, augustist 1914 lahingulaeva Poltava soomustorni vanem.  Jaanuarist 1917 teenis Peeter Suure merekindluse 12-tollise patarei instruktori ja tornivanemana Sõrve säärel. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 17. oktoober 1917 vangi, vabanes novembris 1918.  

 

Vabadussõja ja Eesti Vabariigi ajal aastatel 1919–1939 mereväes. Oli teenistuse jooksul korduvalt Aegna saare komandandi ülesannetes:  

• alates 09. jaanuar 1919 2. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus ja suurtükiväe tagavarapatareis  
• veebruarist 1919 miiniristlejal Wambola 
• märtsis 1919 lähetatuna Meredessantpataljoni Wambola kompaniis laiarööpmelisel soomusrongil nr 5 
• aprillist 1919 Aegna saare komandantuuri 12-tollise soomustorni ülema abi 
• septembrist 1919 ülema kt 
• novembrist 1919 rannapatarei nr 9 ülem
• aprillist 1919 ka ohvitseri asetäitja 
• Osales lahingutes Punaarmee vastu Soome lahel ja Lõuna-Eestis  
• jaanuarist 1920 rannapatarei nr 1 soomustorni ülema kt  
• aprillist 1934 rannapatarei ajutine ülem, korduvalt Aegna saare ajutise komandandi kt 
• aprillist 1940 Naissaare komandantuuri rannapatarei nr 16 ülem. Nooremleitnant maist 1921, leitnant 1925, vanemleitnant 1934
• Oli Aegna saare komandantuuri ohvitseride kogu abiesimees ning Mereväe Ekipaaži kohtu, merekindluste ohvitseride aukohtu ja Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osak liige
• Septembris 1940 vabastati teenistusest.  Peale seda küünlatehase Steariin aiaäri juhataja ja töötaja 

1950-1964 bakaalkaupade hulgikaubanduse kontori kaubatundja ja laojuhataja. 

Suri 20. oktoober 1969 Tallinnas. 

Maeti Tallinna Metsakalmistule 28. oktoobril 1969. 

Tunnustus

• Vabadusrist, I klassi 3. järk – 1925
• VR I/3, nr 2984/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis mereväe noorem-leitnant Jaak Feldmann Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Aegna saare Rannapatarei Nr 1 soomustorni ülemana juhtides selle korda tegemist aprillis-mais 1919 ning lahinguvalmis seadmist vaenlase laevastiku vastu võitlemiseks ja pealinna kaitseks. 
• Kotkaristi IV klassi teenetemärk – 1938

Isiklikku

Abikaasa Leida, esimeses abielus Tartlain, sündinud Raukas  (10. oktoober 1905 - 19. juuni 1966), poeg Jüri (1939-2013), kasupoeg Mati (1936-1981). Vend Tõnis Vendla VR II/3.  

 

*Teksti ja ka Jaak Vendla sünni- ja surmadaatumite aluseks on võetud Jaak Pihlaku raamat “Eesti Vabaduse Risti kavalerid” Viljandi 2016.  

 

Kasutatud kirjandus:  

• Pihlak, J., Strauss, M., Krillo, A. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. - Viljandi : Print Best, 2016. 
• Sakala Kalender 2023. - Põltsamaa : Sakala Kalender, 2022

Biograafia koostas Ingel Vossmann-Treial

 

LÖÖDUD. KUI SEITSE ELU KOKKU PÕRKAVAD

Autorid: Sara Barnard, Holly Bourne, Tanya Byrne, Non Pratt, Melinda Salisbury, Lisa Williamson, Eleanor Wood 
Tammerraamat, 2019
435 lk

UKB on briti suurim telestuudio, mille fuajees on sel päeval tavapärasest melust veelgi rohkem sebimist. Saabuvad gümnasistidest praktikandid ja kohale jõuab kooliekskursioon, administraatoritel pole pakikandja jaoks ilmselgelt aega.

Ühte lifti satuvad sõitma kuus noort: Sasha, Hugo, Velvet, Dawson, Kaitlyn ja Joe ning siis veel keegi Steven Jeffords, kes siseneb teisel korrusel kärutäie pappkastidega. Ent enne, kui lift jõuab sihtkohta üheksandale korrusele, vajub mees kokku ning sureb.

Raamat kirjeldab kuut aastat nende noorte elust pärast traagilist juhtumit liftis. Mingil põhjusel näevad nad kohustust igal aastal Jeffersoni surma-aastapäeval kokku saada. Tavaliselt kujuneb sellest kokkusaamisest katastroof, kuid ikka ja jälle naasevad nad enne nn tähtpäeva vestlusgruppi „Oleks Pidanud Trepist Minema“ ja leppivad kokku uue kohtumise. Kuue aasta jooksul juhtub mõndagi ja igal neist on võidelda omad võitlused. Kuid olulisim, mida noored ise ei märkagi, on see, kuidas selle ajaga kasvab nende sõprus.

Raamat on ses mõttes tavapäratu, et sellel on seitse autorit. Kes millise osa kirjutas ja kuidas kogu protsess välja nägi jääb saladuseks, aga tulemus on väga hea.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1900177

15. juuni - Helgi Raidal

Raamatukoguhoidja, ajaleht Sakala keeletoimetaja ja -korrektor

Helgi Raidal
15.06.1933 – 05.12.2007

foto, Helgi Raidal u 1.a., 1934
 J. Riet, VM VMF 502:20 F 9368, Viljandi Muuseum
 http://www.muis.ee/museaalView/949176

Helgi Raidal sündis õpetajanna Regina Lauri (abiel. Raidal) ja meier Jaan Freudenthali (peale eestistamist Raidal) pere ainsa lapsena.

Ta lõpetas 1952. aastal Viljandi I Keskkooli ning jätkas õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis lõpetades Juhan Peegli õpilasena 1959. aastal Eesti filoloogia ajakirjanduse eriharu.

Töötas peale lõpetamist aastatel:

• 1959.-1961. Massiaru 8-kl kooli õpetajana.
• 1961.-1962. Uusna raamatukogu juhatajana
• 1962.-1972. Viljandi lasteraamatkogu lugemissaali juhatajana ja ka metoodikuna.
• 1972.-2002. ajalehtede Tee Kommunismile/Sakala keeletoimetajana.
• 2003.-2004. ajalehe Sakala korrektorina.

Peale viimaselt ametikohalt lahkumist jätkas erinevate väljaannete toimetamist ning tegeles hobidega, milleks olid reisimine, laulmine, raamatute lugemine, teater ja fotograafia.

Laulis noorena Artur Koorti naiskooris ja hiljem segakooris „Koit“, mille liige oli alates aastast 1962.

Fotohuvilisena oli tal päris suur pildikogu, milles leidus jäädvustusi paljudelt reisidelt, millel ta elu jooksul käis.

Viljandi toimetus 1975
Helgi Raidal esireas paremalt esimene
Aime Kivistiku erakogu

Allikad:

• Viljandi Linnaraamatukogu 100 : 1911-2011 / Koost. Sarapuu, L. - Viljandi: Print Best, 2011.
• Kase, S. Saarepeedi kultuurilugu. - Viljandi: Hetika, 2007.
• Verbum creat omina / Koost Uus, S., Vihalemm, P., Pallas, A. - Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, 2004
• Eesti NSV Teeneline Segakoor „KOIT“ 1869-1969 / Koost. Kaljuste, J. - Viljandi: Trükikoda „Kiir“, 1969
• Kaldma, H. „Sakala“ toimetus tänas vealeidjat //  Sakala (2004) 06. mai
• In memoriam HELGI RAIDAL 15.06.1933-05.12.2007 // Sakala (2007) 07. dets.

Biograafia koostas Ingel Vossmann-Treial

10. juuni - Viljandi Esimese Lugemisringi tegija Oskar Laidoner

Oskar Laidoner
10.06.1890 Vardja, Viiratsi v, Viljandimaa – 22.01.1914

Viljandi Esimese Lugemisringi liige. kindral Laidoneri noorim vend

Oskar Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938)  neljanda lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka tema vennad Johan (1984-1953), Villem (1886-1915) ja Peeter (1888), kes jäi I Maailmasõjas teadmata kadunuks.

VEL liikmena kanded protokolliraamatus aastatest 1911-1913. 

• Kindral Johan Laidoneri noorem vend Oskar valiti VEL protokolliraamatu järgi 18.  augustil 1911 pidutoimkonda ühena isikutest „kes pidude eeskawa wälja töötawad, niisama korter pidusaali asjus järele kuulawad.“ 31. oktoobril 1911 toimuval peole määrati nooruke Laidoner uksehoidjaks.
• 1912. liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Kassisaba u. N15“
• 1913. aasta liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Viljand., Raatuse Tornis“.

Oskar Laidoner on maetud Viljandi Vanale kalmistule oma ema, isa ja vend Villemi kõrvale. https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=4v9g1oq8BNQd

20. aprill - Peep Aru

Poliitik

Peep Aru
20.04.1953 Abja-Paluoja

Sündis Abja-Paluojal. Lõpetas 1968. aastal Tuhalaane 8-klassilise kooli, 1971. aastal Elva Keskkooli. Kõrghariduse omandas 1978. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia majandusteaduskonna põllumajanduse ökonoomika ja organiseerimise erialal.

Akadeemia järel töötas 1980. aastani Kalju kolhoosis ökonomistina, seejärel ELKNÜ Viljandi Rajoonikomitees ja EKP Viljandi Rajoonikomitees ning aastatel 1985-1989 Viljandi Agrotööstuskoondise aseesimehena. Oli 1996-1997 Tallinna Panga Viljandi filiaali juhataja ja AS Eesti Posti Edela regiooni juhataja 2005.

Peep Aru on olnud Viljandi aselinnapea 1993–1996, Viljandi abimaavanem 1989–1993 ning Viljandi linnapea 1999–2003 ja 2005–2007. Ta oli regionaalminister Mart Siimanni valitsuses 1997–1999.

Aru oli X Riigikogu liige 2003–2005, XI Riigikogu liige 2007–2011 ja XII Riigikogu liige. 7. juulil 2016 sai ta seoses Riigikogu liikme Martin Kuke tagasiastumisega XIII Riigikogu liikmeks. Ta oli XIII Riigikogu liige 23. novembrini 2016. Peep Aru sai XIII Riigikogu asendusliikmeks taas 2018. aasta 7. mail pärast Remo Holsmeri lahkumist riigikogust.

Aru oli 1995–2001 Koonderakonna liige ja on 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Kuulunud Reformierakonna volikogusse.

Kuulunud Eesti Raudtee nõukokku, Ugala teatri nõukokku, Viljandi Rotary Klubi juhatusse ja Viljandimaa Kogukonna Fondi nõukokku. Peep Aru kuulus Viljandi haigla nõukogusse 2010. aasta algusest 2016. aasta detsembrini. 1998–2002 Eesti Maaspordi Liidu Jõud juhatuse esimees, 1999–2002 Võrkpalliföderatsioonii juhatuse liige ja 2001–2015 Võrkpalliklubi Amer juhatuse liige. A-st 2019 Viljandimaa Spordiliidu juhatuse liige.

 

Allikad:

• ESBL https://www.esbl.ee/biograafia/Peep_Aru
• Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Peep_Aru
• Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aru_peep
• Kuulsad mulgid https://www.mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/kuulsad-mulgid/peep-aru/
• Muudatus Viljandi Haigla nõukogu koosseisus https://vmh.ee/muudatud-viljandi-haigla-noukogu-koosseisus/
• Pilt http://entsyklopeedia.ee/meedia/aru_peep/aru_peep

Jørn Lier Horst. VEEALUNE MÕISTATUS

Varrak, 2023
143 lk

Raamat krimkahuvilistele lastele!

„Veealune mõistatus“ on CLUE sarja kolmas raamat. Eelnevalt on ilmunud „Salamandri mõistatus“ ja „Kuldse kella mõistatus“.

Lühend CLUE (inglise keeles juhtlõng, saladuste võti) tuleb peategelaste eesnime tähtedest. C on Cecelia Gaathe, L on Leo Bast, U on Une Flaker ja E on Une koer Egon.

Peamiseks tegevuskohaks on pansionaat Pärl, kus Cecelia oma isaga elab. Tema isa on pansionaadi omanik ja juht. Pansionaadi juures ja rannas käivad filmivõtted, milles ka lapsed saavad osaleda. Kohal on hulk filmirahvast ja ka väga kahtlaselt käituvaid tüüpe, kes tulevad lastele tuttavad ette juba eelmistest lugudest.

Filmi tegemist jäädvustab üks tudeng, kelle kaamera varastatakse. Ilmselgelt ei meeldinud mõnel inimesel filmi peale jääda. Kaamera küll leitakse, aga mälukaart? 

Vaikselt hakkab hargnema lugu kahtlastest motomeestest ja koos rahaga kadunud mootorratturist. Kui lapsed lähevad sukelduma, et otsida vana karile sõitnud kuunarit, kerkib nende paadi kõrvalt pinnale saabas, mille sees on inimese jala jäänused. Kas pansionaadis elav kahtlane tüüp, kadunud mälukaart ja veealune saladus on omavahel seotud? 

Kõiki sarja osasid ühendab lugu Cecelia ema saladuslikust hukkumisest ühel suveööl, aga igas raamatus hargneb lahti veel omaette kriminaalne lugu, mida lapsed lahendada püüavad.

Jørn Lier Horst on endine kriminaalpolitseinik ja Norra tunnustatumaid krimikirjanik.

Raamatut luges: Kalli Hendrikson

Raamatuga saab tutvuda:  laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2106524

12. mai - Joosep Kapp

Eesti koolmeister ja muusik
Joosep Kapp 
12. mai 1833 Rutikvere, Põltsamaa khk – 20. veebruar 1894 Suure-Jaani (vkj 30. aprill 1833 – 08. veebruar 1894)

Joosep Kapp, C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Maaelumuuseumid SA
Foto: Vikipeedia

J. Kapp sündis Rutikveres Põltsamaa kihelkonnas. Tema isa oli koolmeister, kes venestamise alguses asus tööle Adavere mõisa aidamehena. Rutikveres sai Joosep Kapp isa käe all alghariduse ja saadeti peagi Tartu Kreiskooli. Hiljem jätkas õpinguid Tartus gümnaasiumis ja peale seda Valgas Cimze seminaris.

1853. aasta suve veetis Joosep Kapp Tormas Adam Jakobsoni poegade Carl Roberti ja Friedrich Corneliuse koduõpetajana. Avara silmaringiga ja haritud Joosep Kapi mõju C. R. Jakobsoni arenemisteele oli suur. Rõhutamist väärib Joosep Kapi kriitiline suhtumine usuküsimustesse ning Prantsuse revolutsioonile kaasamõtlemise oskus.

1853. aastal sai temast Suure-Jaani kihelkonnakoolis õpetaja, 1857. aastal valiti ta Suure-Jaani kihelkonnakooli koolmeistriks ja köstriks. Õppetöös pani erilist rõhku külakoolmeistrite väljaõpetamisele.

1878. aastal koostas J. Kapp õppekirjanduse rikastamise eesmärgil raamatu “Geomeetria. Kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks” (110 lk, vaata digikoopiat arhiivis DIGAR), mis jäi pikemaks ajaks ainsaks selle teemaliseks õpikuks.

1879. aastal andis välja raamatu “Eesti ema - lühikene teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate sees kasvatama peavad” (60 lk, vaata digikoopiat arhiivis DIGAR)

J. Kapp pani suurt rõhku ka muusikalise isetegevuse arendamisele.

Asutas:

• 1862. aastal Suure-Jaani meeskoori
• 1871. aastal puhkpilliorkestri
• 1887. aastal laulu-ja mänguseltsi “Ilmatar” (hiljem sai sellest haridusselts)
• 1890. aastal “Ilmatar’i” juurde segakoori
• 1891. aastal viiuliorkestri

Oli aktiivne osaline mitmetes seltsiliikumistes

• 1870. aastast alates Aleksandrikooli liikumise raames Eesti Aleksandrikooli asutaja ja peakomitee liige.
• Juhtis Suure-Jaanis ka Aleksandrikooli abikomiteed
• Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja 1872. aastani selle president, hiljem asepresident.
• Alates 1868. aastast, mil ta andis allkirja Eesti Kirjameeste Seltsi eelkäija Eesti Õppetuse Raamatude Laiali Lautamise Selts’i põhikirjale, sai temast ka selle liige. Alates 1872. aastast kuulus ka Eesti Kirjameeste Seltsi juhatusse ja tegi kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees ja Sakala. Joosepi ja C. R. Jakobsoni vaated läksid lahku alles 1881. aastal, mil Joosep Kapp koos J. Hurda ja tema pooldajatega astus Eesti Kirjameeste Seltsi ridadest välja.

Foto allikas: Turismiweb

Joosep Kapp on maetud Suure-Jaani kalmistule ja 1896. aastal püstitati endise õpilase Meineri kavandi järgi valminud hauasammas tema kalmule. Hauasamba avamiseks komponeeris tema poeg Artur Kapp ühe oma esimestest lauludest.

Joosep Kapi perekond

Tema abikaasaks oli Minna Kapp (03. november 1841 – 30. november 1901), kes pärines kaupmees Martensi perekonnast. Neil oli 15 last, kellest suureks kasvasid Valter Kapp (11. jaanuar 1865 – 23. aprill 1919), kellest sai advokaat, Else (1871 - ?) ja Margot (sünd. Kapp), Pärli (21. aprill 1882 – 1851), Linda (1888–1954), Artur Kapp (28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952), kellest sai helilooja, Aleksander Kapp (06. juuli 1874 – 09. september 1940), kellest sai vaimulik ja Hans Kapp (19. juuni 1870 – 19. aprill 1938), kes jätkas isa tööd kihelkonnakooli juhatajana.

Allikad: 

• Joosep Kapp // Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Joosep_Kapp , 23. mai 2023. Suure-Jaani kooli ajalugu https://www.sjg.edu.ee/index.php/ajalugu/ (vaadatud 23. mai 2023)
• Valgemäe, P. 1966. Gertrud Kapp IN MEMORIAM // Vaba Eestlane (1966) 09. juuli, lk 7. URL täistekstile:  https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1966/07/09/7 (vaadatud 23. mai 2023).
• Kuningas, O. Kust kõik alguse sai // Sakala (1994) 31. märts.
• Eesti ajalugu elulugudes / Koost. Vahtre, S. - Tallinn : Olion, 1997. - Lk 74-75
• Tõnson, H. Eesti heliloojaid: Villem Kapp. - Tallinn : Eesti Raamat, 1967. - Lk 5-25
• Prinits, O. Eestikeelse geomeetriaõpetuse rajajad Joosep Kapp ja Jakob Tülk // Akadeemia (1997) nr 1, lk 3-33

Juurde saab uurida Suure-Jaani raamatukogust ja Kappide majamuuseumist. Lisaks võib ka külastada algselt nende mälestuseks korraldatud Suure-Jaani muusikafestivali, mille algusaastatel kuulis ainult Kappide muusikat, kuid nüüdseks on lisandunud teisigi autoreid.

Koostaja Ingel Vossmann-Treial