29. oktoober - Viljandi Esimese Lugemisringi liige Andres Kurrikoff

Seltskonnategelane, Viljandi Esimese Lugemisringi ja Maapäeva liige 
Andres Kurrikoff 
29.10.1863 Kurrika t, Pärsti v - 13.08.1925 Viljandi

Viljandi Esimese Lugemisringi liikmena kanne protokolliraamatus aastal 1917. Liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Savikotil“.

***

Andres Kurrikoff sündis 29. oktoobril 1863. a. Pärsti vallas Kurrika talus põllumehe pojana. Ta õppis Viljandi kihelkonna koolis. Kooli lõpetamise järel jäi koju ja oli oma isale abiks. 

1884. aastal läks teenistusse Poolamaale. Kodumaal tagasi olles astus 1890.a. Vastemõisa mõisas oma onu teenistusesse. Kolm aastat seal valitseja olles võitis ta oma onu lugupidamise ning talle renditi 1893.a kevadel Kõo mõis. Mõisat pidades oli ta ka mõisa politsei kohuste täitja ning VIII sõjaväe hobustejaoskonna juhataja. 

1894.a abiellus Andres Kurrikoff Aina Anweltiga. 

1909. aastal sai ta päranduseks Sawikoti talu ning asus sinna elama. 

A. Kurrikoff töötas Põltsamaa ja Pilistvere põllumeeste seltsides. Aastaid oli ta Eesti Aleksandri põllutöökooli kuratooriumi abiesimeheks ja esimeheks. Ta kuulus Viljandi põllumeeste seltsi juhatusse ja 1917.-1923. a. oli seltsi esimees. Aastatel 1917-1919 oli ta Eesti Maapäeva liige. Ta oli ka Laenu- ja Hoiu Ühisuse Nõukogu liige. Viljandi Esimese Lugemisringi registreeritud liige aastal 1917.

1924. aastal sai Kurrikoff halvatuse ja kevadel kaotas ka nägemise. 

Andres Kurrikoff suri 13. augustil 1925.a. ja maeti Viljandi vanale kalmistule. 

Allikad

• Kurrikov, A. (1913). Kurrikoffide suguvõsa. – Viljandi: A. Tõllasepp · (1925). 
• Andres Kurrikoff † // Postimees (1925) 17. aug. URL: https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/08/17/6 (vaadatud 12.10.23)
• Kalmistute register HAUDI URL: https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDWp49avd (vaadatud 16.09.2023) 
• Andres Kurrikoff. – Wikipedia. URL: https://en.wikipedia.org/wiki/Andres_Kurrikoff (vaadatud 21.09.2023)
• Geni.com URL: https://www.geni.com/people/Andres-Kurrikoff/6000000029696918338 (vaadatud 12.10.2023)

17. september - Endel Rössler

Koolijuhataja ja kodu-uurija 
Endel Rössler
17.09.1923 Metsküla k, Suure-Kõpu v, Viljandimaa - 3.05.1991 Tartu

Endel Rössler sündis Viljandimaal Suure-Kõpu vallas Metsküla külas. Oma kooliteed alustas ta Metsküla Algkoolis, mille lõpetas 1935. aastal. Sellele järgnes Puiatu 6.-klassiline Algkool, Viljandi Kaubanduskool ja 1943. aastal Türi Gümnaasium. Olles valinud oma elukutseks õpetaja ameti astus ta 1948. a Tallinna Õpetajate Instituudi matemaatika-füüsika osakonda, kuid segased ajad ei lasknud tal kooli lõpetada. Alles 1957. aastal sai ta pedagoogi kutse lõpetades Tartu Pedagoogilise Kooli kaugõppe teel.

Esimesed tööaastad möödusid Viljandi Maavalitsuse transpordi ja liikluse osakonna transpordikorraldajana, Vastemõisa valla TSN TK-s sõjaväe arvelauapidajana, Statistika Keskvalitsuse Suure-Jaani jaoskonna inspektorina ja Palitse sideagentuuri juhatajana. Septembrist 1949. a sai temast Viimsi 7-klassilise kooli õpetaja. Kuna ta abiellus (22.10.1949) Saaremaalt Laimjala vallast Tooma talust pärineva Meeri-Laine Rüütliga, kes töötas õpetajana Saaremaal, siis asus 1950. aasta algusest tööle Kingissepa haridusosakonnas statistikuna. Töötas aastaid direktorina Saareküla (1950), Lõõne (1951–1953) ja Pamma 7-kl. koolis (1953–1960) ning Kingissepa linna Tehnilises Erikutsekoolis (1960-1961). Viimast töökohta pidas oma pedagoogilise töö raskeimaks perioodiks, kuna õpilased olid peamiselt lastekodu lapsed. 

1961/1962 õppeaastal lahkus E. Rössler tervislikel põhjustel kooli direktori kohalt ning asus tööle EKP Kingissepa Rajoonikomitee instruktorina. 

1964. aastal haigestus tuberkuloosi, mille tagajärjel sai II invaliidsusgrupi. Peale tütre Malle keskkooli lõpetamist (1969) kolis pere Tarusse. Siin töötas Endel Rössler Tartu Plastmasstoodete Katsetehases brigadirina, teeninduskombinaadis Edu vastuvõtjana, TRÜ kirjastuse trükiosakonnas tehnilise toimetajana. 

Endel Rössler suri Tartus 3. mail 1991. Ta on maetud Viljandimaa Kõpu kalmistule.

Endel Rössler alustas aktiivset tegevust kodu-uurijana 1978. aastal. Ta on teinud kaastööd Eesti Raadiole, osalenud mitmel nimekonkursil, koostanud kodu-uurimuslikke töid oma koduküla ja -valla kohta. 

Teatmematerjalid:

1. Teatmematerjale Metsküla ajaloost ja seltside tegevusest. Tartu, 1978. 233 lk. + lisad. 
2. Teatmematerjale Kõpu kihelkonna Suure-Kõpu valla Metsküla ajaloost ja seltside tegevusest Tartu, 1978. 235 lk. + lisad. 
3. Teatmematerjale Metsküla rahvaraamatukogu asutamisest ja tegevusest aastail 1908-1968. Tartu, 1987. 
4. Vastemõisa koduloost 1.: Vastemõisa minevikust, kultuuriloost ja majanduselust. Tartu, 1978. 211 lk. 
5. Vastemõisa koduloost 2.: Vastemõisast võrsunud tublisid mehi ja naisi. Tartu, 1980. 264 lk. 
6. Vastemõisa minevikust, kultuuriloost ja majanduselust. Tartu, 1980. 264 lk. 
7. Teatmematerjale Vastemõisa aja- ja haridusloost, kultuuri- ja majanduselust – Tartu, 1986. 248 lk.

Publikatsoonid: 

1. Rössler, E. Seitsekümmend aastat : [ koori- ja orkestrijuht ning koduloo-uurija Jaan Joandi ] // Kultuur ja Elu ( 1980 ) nr. 7, lk. 35 : foto. 
2. Rössler, E. “ Pillipuu ” ja “ Perepill ” [: Raidsalude pere- ja sugu-võsa-kapellid ]. Kultuur ja Elu 1984:7, 12-14, ill. 
3. Rössler, E. Lagi käeulatuses [: Kandlemängija Erni Kasesalu ]. Kultuur ja Elu 1982:10, 32-33, ill.
4. Rössler, E. Mantlipärija [: Torupillimängija Ants Taul ja rahvamuusikarühm “ Torupill ”]. Kultuur ja Elu 1983:4, 15-17, ill.
5. Rössler, E. Taimelava [: Rahvamuusikajuht Vello Tikerpalu ja Muhu 8-kl. Kooli rahvamuusikaorkester ]. Kultuur ja Elu 1983:10, 25-28, ill. 

Fotokollektsioonid: 

• Eesti Filmiarhiivis asub tema fotokollektsioon – Vastemõisa kultuurielu 1902-1979. 

Allikad: 

• Rang, M. Endel Rössler 1923-1991 // Leole (2013) 1. sept. URL:  https://dea.digar.ee/page/leole/2013/09/01/3 (vaadatud 07.09.2023)

Foto allikas: 

• Kingissepa Erikutsekooli nr. 3 direktor Endel Rössler annab diplomi Palmile, kooli 1961. a. meistrile poksis. Ajapaik. URL: https://ajapaik.ee/photo/704760/kingissepa-erikutsekooli-nr-3-direktor-endel/ (vaadatud 08.09.2023)

Biograafia koostas Laura Randoja

10. juuni - Helju Lehesmets

Raamatukoguhoidja, bibliograaf ja kodu-uurija

Helju Lehesmets

10.06.1928 Äriküla, Polli v, Pärnumaa

Helju Lehesmets (s Veevo) sündis 10. juunil 1928. aastal Pärnumaal Polli vallas Ärikülas muusikalembeste kooliõpetajate perekonnas. Isa Nikolai (Nigul) Veevo (1893–1951) oli Polli vallakirjutaja ja hilisem Olustvere vallasekretär. Ema Lydia (s Marjak, 1902–1984) oli pärast sõda kassapidaja, sidetöötaja. Helju vend Peeter oli kaubandustöötaja.

Helju Lehesmets on õppinud:

• Saaretsi ja Tääksi algkoolis
• Viljandi I keskkoolis
• Viljandi töölisnoorte keskkoolis
• Viljandi lastemuusikakoolis
• Tartu riiklikus ülikoolis kaugõppes bibliograafiat ja raamatukogundust.

Ülikooli diplomitöös pealkirjaga “Viljandi rajooni raamatukogude võrgu arengutee 1860-1967” esitas ta ülevaate Viljandimaa raamatukogudest. Diplomitöö kaitses edukalt 1967. aastal.

Helju Lehesmets on töötanud:

• raamatukogudes
• õpetajana Viljandi kultuurikoolis (aine: bibliograafia) ja Abja keskkoolis (aine: eesti keel)
• kasvataja ja logopeedina Abja lastekodus

1956. aastal abiellus Helju eesti filoloogi Paul Lehesmetsaga (1929–2014). Oma elutöö tegid nad Abjas. Neil on kaks last poeg Taivo (s 1957) ja tütar Suivi (s 1967).

Helju Lehesmets juhtis Abja kirjandusklubi ja rahvatantsuringe. Ta on laulnud ansamblites ja koorides, mänginud näidendites, osalenud operetiringis. Ta kuulub Eesti muinsuskaitse, Eesti kodu-uurimise ja Eesti genealoogia seltsi. Lisaks veel aianduse ja mesinduse ning mulkide seltsi, kus ta teeb Abja krooniku tööd. Helju on olnud Mulgi Ukuvaka käsitööhuviliste üks eestvedajaid. Ta on kogunud andmeid Karksi, Halliste ja Abja tuntumate isikute kohta. Andnud erinevatele muuseumidele käsikirjalisi uurimusi, fotosid, käsitöid jm ning juhendanud õpilasi uurimistööde koostamisel.

Helju Lehesmetsa koostatud käsikirjad:

• „Abja kirjandusklubi (1973–2003)“
• „Karksi-Mõisaküla aiandusselts alates 1955“
• „Abja raamatukogu ajalugu“
• „Abja-Paluoja“

2004. aastal ilmus tema kirjutatud raamat „Abja mõis läbi aegade“.

Helju on kaasa aidanud mulgi keele ja kultuuri säilitamisele ja tutvustamisele. Koos abikaasaga tegid nad kaastööd Mulkide seltsi väljaannetele „Mulgi almanak“ ja „Mulke sõna“ ning 2004. aastal ilmunud Silvi Väljali ja Lembit Eelmäe mulgikeelse lugemiku „Mulgi meelen ja keelen“ koostamisele. Helju oli koos abikaasa Pauliga ka 1994. aastal üleriigilise mulkide kokkusaamise peamisi organiseerijaid Hallistes.

Helju on pälvinud koduvalla tunnustusena aastapreemia 2005, aukirju ja muid preemiaid.

Kasutatud kirjandus:

• Viljandimaa koduloolasi. - Viljandi : Tartumaa trükikoda, 2009
• Viljandimaa naised ajasillal. - Viljandi : Viljandimaa Naisselts, 2022
• Kaldma, H. Pere pühendub ühiskondlikule tegevusele // Sakala (2004) 18. veebr.
• Sõerd, M. Valmis raamat Abja mõisa ajaloost // Lõuna-Mulgimaa (2004) nr 7, lk 2
• Kaldma, H. Pulmapäeval 50 aastat tagasi sadas jõululund // Sakala (2006) 23. dets.

Biograafia koostas Ingel Vossmann-Treial

16. september - Ants Rulli

Eesti kirurg

Ants Rulli

snd Alfred Hans Rullinkov

16.09.1908 Aidu v, Paistu khk, Viljandimaa - 31.10.1986 Tartu

Ants Rulli (kuni 1935. aastani Alfred Hans Rullinkov; 3. september (vkj)/ /16. september 1908 Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 31. oktoober 1986 Tartu) oli eesti kirurg.

Kooliteed alustas Heimtali vallakoolis, jätkas Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1928. aastal. 1928. a. detsembrist 1930. a. maini viibis sõjaväeteenistuses Tallinna sidepataljonis. 1930. aasta sügisel asus õppima Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, kuid juba oktoobris läks üle arstiteaduskonda. 1936. aastal lõpetas A. Rulli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

Pärast ülikooli lõpetamist asus tööle ülikooli haavakliinikus assistendina. 1940. aastal töötas lühikest aega Võrus linnaarst-kirurgi ametikohal, sealt siirdus edasi Viljandi haigla kirurgiaosakonna juhataja ametikohale.

1945. aastast oli ta Tartu Ülikoolis üldkirurgia kateedri juhataja ning pidas üldkirurgia loenguid. 1953-1954 töötas A. Rulli teaduskonnakirurgia kateedri juhatajana. 1955. aastal astus Leningradi I Meditsiiniinstituuti prof. F. G. Uglovi juurde doktorantuuri. Järgmisel aastal kutsuti dots A. Rulli uuesti üldkirurgia kateedri juhatajaks Tartusse. Samal aastal kirjutas A. Rulli valmis doktoritöö, kuid töö jäi kaitsmata. Tema doktoritöö ilmus 1959. aastal venekeelse monograafiana Tartu Riikliku Ülikooli toimetistes. 1969. aastal sai ta meditsiinidoktoriks, 1974. aastal professoriks.

Ta on õpetanud tuhandeid tulevasi arste. Ta on õpiku „Üldkirurgia“ üks autoreid.

Ants Rulli avab Tartu Kliinilise Haigla operatsioonibloki 

Allikad:

• Padrik, V. (2016). Eesti kirurgiast läbi aegade. – Tartu: E.J.N.T. : V. Padrik · Ants Rulli. – Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Rulli (vaadatud 01.09.2023)
• TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 24, 23 september 1983 https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19830923.2.12&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-rulli%2c+ants------------

Fotode allikad 

• Alfred Hans Rullinkov (Ants Rulli). https://ajapaik.ee/photo/1133887/alfred-hans-rullinkov-ants-rulli/ (vaadatud 02.09.2023)
• Ants Rulli avab Tartu Kliinilise Haigla operatsioonibloki. Ajapaik. https://ajapaik.ee/photo/386316/ants-rulli-avab-tartu-kliinilise-haigla/ (vaadatud 02.09.2023)

12. september - Andreas Kurrikoff

Järvamaa Muuseum, http://muis.ee/museaalview/238718,
Andreas Kurrikoff, PM F 2364:38

Eesti vaimulik ja rahvusliku liikumise tegelane. Esimene eestlasest kirikuõpetaja Eestimaal
Andreas Kurrikoff
12.09.1848 Pärsti – 13.07.1904 Viljandi

Andreas Kurrikoff sündis Viljandis Savikotil talumehe Hansu pojana. Ta alustas õpinguid vallakoolis, jätkas kooliteed Viljandi elementaar- ja kreiskoolis. Aastatel 1862–1869 õppis Tartu kubermangugümnaasiumis. 1869. aastal alustas õpinguid Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ning lõpetas 1874. aastal.

1870. aasta kevadsemestril algatas "Kalevipoja õhtute" kooskäimised. Esimesel kohtumisel koguneti tema korterisse "Kalevipoega" lugema. Seda päeva peetakse Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamise päevaks. Kurrikoff oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi üks asutajaliikmeid. Lisaks osales ta Vanemuise Seltsi tegevustes. EKS-i koosolekul 1875. aastal valiti ta "vana varanduse korjamise" komitee liikmeks ja koolmeistrite osakonna juhatajaks.

Pärast ülikooli lõpetamist 1874. aastal läbis Kurrikoff vaimulikele kohustusliku prooviaasta Kõpu, Türi ja Paide koguduses. Pärast Türi pastori Grohmanni surma 1874. aastal kandideeris Kurrikoff tema kohale, mille kohalik kirikukonvent heaks kiitis. 1880. aastatel hakkasid tekkima erimeelsused koguduse ja õpetaja vahel. Kurrikoffile esitati järjest kaebusi ja noomitusi ning 15. veebruaril 1891 vabastati ta pastori kohalt. Peale seda elas ta 5 aastat Tartus ja töötas usuõpetuse õpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tartust ära tulles elas mõned kuud Kõo ja Vastemõisa mõisades, kuid siis asus elama Viljandi linna. Viimastel eluaastatel ei huvitunud Kurrikoff enam ühiskondlikust tegevusest, vaid luges kodus ajalehti. 1904. aastal Kurrikoff suri ning ta maeti Viljandi vanale kalmistule.

1880. aastal ilmus Kurrikoffi tõlgitud Johann Wolfgang von Goethe "Hermann ja Dorothea" ("Härmann ja Doora"), mis oli esimene suurem Goethe teos eesti keeles.

Vändra Martini koguduse õpetaja Ernst Sokolowsky kutsel pidas ta 1882. aastal Carl Robert Jakobsoni haual kõne.

Tema kirjatööna on teada artikkel "Läänemaa-vaimulik liikumine, pruugitud abinõud selle vastu ja selle vili – üks osa kiriku ajaloost Eestimaal" (Postimees 1895, nr 100–106).

Türi kiriku taga asuv tänav (Kungla tänava paralleel) on nimetatud A. Kurrikoffi tänavaks.

Allikad: 

Foto allikas: Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Andreas_Kurrikoff (vaadatud 31.08.2023)

• Eesti biograafiline leksikon. – Saku: Mart Tamberg, 2001. Lk. 236-237
• Kurrikov, A. Kurrikoffide suguvõsa. – Viljandi: A. Tõllasepp, 1913. Lk 20-22 
• Andreas Kurrikoff. - Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Andreas_Kurrikoff (vaadatud 31.08.2023) 
• Kurrikoff, Andreas. Eesti Teatriliit. http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kurrikoff_andreas2 (vaadatud 01.09.2023)

Biograafia koostas Laura Randoja

3. oktoober - Jaak Vendla

Pilt:  fotokoopia, Jaak Vendla (Feldmann), VR I/3, VM VMF 385:3 F, Viljandi Muuseum, http://www.muis.ee/museaalView/2895749 

Eesti sõjaväetegelane

Jaak Vendla

kuni 1935 Jakov Feldmann 

03.10.1893 Rääka t, Vastemõisa v, Viljandimaa - 20.10.1969 Tallinn

Sündis 03. oktoobril (vkj 21. september) 1893 Viljandimaal Vastemõisa vallas Rääka talus.  Õppis Põhjaka Nõmme valla-, Kaansoo ja Olustvere õigeusu kihelkonna- ning Vastemõisa ministeeriumi koolis, aastail 1911-1912 Kroonlinna merejungade kooli kaldakursustel, 1913-1914 Balti mere laevastiku suurtükiõppekoolis ning 1923-1925 ja 1937 Merekindluste ohvitseride kursustel.

I Maailmasõja alguses oli suurtükiõppekooli noorem allohvitser ja instruktor, augustist 1914 lahingulaeva Poltava soomustorni vanem.  Jaanuarist 1917 teenis Peeter Suure merekindluse 12-tollise patarei instruktori ja tornivanemana Sõrve säärel. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 17. oktoober 1917 vangi, vabanes novembris 1918.  

 

Vabadussõja ja Eesti Vabariigi ajal aastatel 1919–1939 mereväes. Oli teenistuse jooksul korduvalt Aegna saare komandandi ülesannetes:  

• alates 09. jaanuar 1919 2. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus ja suurtükiväe tagavarapatareis  
• veebruarist 1919 miiniristlejal Wambola 
• märtsis 1919 lähetatuna Meredessantpataljoni Wambola kompaniis laiarööpmelisel soomusrongil nr 5 
• aprillist 1919 Aegna saare komandantuuri 12-tollise soomustorni ülema abi 
• septembrist 1919 ülema kt 
• novembrist 1919 rannapatarei nr 9 ülem
• aprillist 1919 ka ohvitseri asetäitja 
• Osales lahingutes Punaarmee vastu Soome lahel ja Lõuna-Eestis  
• jaanuarist 1920 rannapatarei nr 1 soomustorni ülema kt  
• aprillist 1934 rannapatarei ajutine ülem, korduvalt Aegna saare ajutise komandandi kt 
• aprillist 1940 Naissaare komandantuuri rannapatarei nr 16 ülem. Nooremleitnant maist 1921, leitnant 1925, vanemleitnant 1934
• Oli Aegna saare komandantuuri ohvitseride kogu abiesimees ning Mereväe Ekipaaži kohtu, merekindluste ohvitseride aukohtu ja Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osak liige
• Septembris 1940 vabastati teenistusest.  Peale seda küünlatehase Steariin aiaäri juhataja ja töötaja 

1950-1964 bakaalkaupade hulgikaubanduse kontori kaubatundja ja laojuhataja. 

Suri 20. oktoober 1969 Tallinnas. 

Maeti Tallinna Metsakalmistule 28. oktoobril 1969. 

Tunnustus

• Vabadusrist, I klassi 3. järk – 1925
• VR I/3, nr 2984/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis mereväe noorem-leitnant Jaak Feldmann Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Aegna saare Rannapatarei Nr 1 soomustorni ülemana juhtides selle korda tegemist aprillis-mais 1919 ning lahinguvalmis seadmist vaenlase laevastiku vastu võitlemiseks ja pealinna kaitseks. 
• Kotkaristi IV klassi teenetemärk – 1938

Isiklikku

Abikaasa Leida, esimeses abielus Tartlain, sündinud Raukas  (10. oktoober 1905 - 19. juuni 1966), poeg Jüri (1939-2013), kasupoeg Mati (1936-1981). Vend Tõnis Vendla VR II/3.  

 

*Teksti ja ka Jaak Vendla sünni- ja surmadaatumite aluseks on võetud Jaak Pihlaku raamat “Eesti Vabaduse Risti kavalerid” Viljandi 2016.  

 

Kasutatud kirjandus:  

• Pihlak, J., Strauss, M., Krillo, A. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. - Viljandi : Print Best, 2016. 
• Sakala Kalender 2023. - Põltsamaa : Sakala Kalender, 2022

Biograafia koostas Ingel Vossmann-Treial