9. juuni - Heino Rannap

9.06.1927 Halliste
Muusik ja pedagoog

Heino Rannap sündis 1927. aasta 9. juunil Hallistes. Tema vanaisa oli Tuhalaane mõisa tõllassepp, kes tegi aga ka viiuleid. Isa Jaan Reinbach (aastast 1936 Rannap) oli Hallistes koolijuhataja.

 

Samas koolis oli õpetajaks ka ema Linda. Et vanemate korter asus otse klassitubade kõrval, alustas Heinogi varakult õpinguid. Esimeseks pilliks sai vanaisa tehtud viiul, ema õpetas klaverimängu.

 

Keskhariduse omandas Heino Rannap Viljandi Maagümnaasiumis. Aastatel 1945-1950 õppis ta aga juba Tallinna Konservatooriumis muusikapedagoogika erialal.

 

Pärast lõpetamist jätkas ta sealsamas õppejõuna, 1987. aastast alates professorina. Aastast 1995 on Heino Rannap Eesti Muusikaakadeemia emeriitprofessor. Andeka ja tööka inimesena on teda jätkunud õpetama ja juhatama Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli.

 

1965. aastast kuulub Heino Rannap õpetajate uurimiskursuste baasil moodustatud Ühiskondliku Pedagoogika Uuurimise Instituudi (ÜPUI) liikmeskonda, algul kursuslasena, hiljem kooliajaloo probleemgrupi juhataja ja ÜPUI direktorina. Heino Rannapi lemmikuurimisteemaks on kujunenud muusikaline kasvatus eesti koolides ja perekonnas. Samal teemal on tal valminud nii kandidaadi- kui doktoritöö. Üle 150 artikli on temalt ilmunud ajakirjanduses ja teadusväljaannetes. Rannapi olulisemad raamatud on "Muusikaseltsid Eestis", "Muusika eesti perekonnas ja rahvakoolis" ning "Eesti kooli biograafiline leksikon".

Allikas: Birk, Vaike. Rein Rannapi isal on sünnipäev // Sakala (2002) 8. juuni
Foto: https://www.geni.com/people/Heino-Rannap/6000000018922953315

9. juuni - Rudolf Juha

9.06.1892 Paunküla - 21.05.1938 Mõisaküla
Pedagoog 

Sündinud Johanson

Lõpetanud Tartu Aleksandri I Gümnaasiumi ning õppinud Saksamaal Sterlitzi Polütehnilises Instituudis.

 

On töötanud Tartu elektrijaama tehnilise juhatajana.

 

Eesti Vabadussõja ajal arsenali ja sõjaministeeriumi materjalide büroo ülem.

 

1924-1925 Valga Tööstuskooli ülem.

 

Alates 1925 Mõisaküla tööstusõpilaste kooli juhataja.

 

Suri Mõisakülas 21. mail 1938.

Allikad:

• Tiideberg, Akse. Halliste kihelkond. – 1994;
• Kutsehariduse ajaloost Valgamaal // Valgamaa Kutseõppekeskuse koduleht http://www.vkok.ee/kooli-ajalugu/

Ajalehes Sakala ilmus 20. mail 1938 teade:

9. juuni – Johannes Kaup 110

Johannes Kaup

9.06.1911 Viljandi vald – 12.09.2004 Berlin USA
Ajakirjanik ja kirjanik
 

Johannes Kaup oli Viljandimaa mees, sündinud Viljandi vallas 9. juunil 1911 talupidaja pojana. Õppis Kalmetu algkoolis ja lõpetas 1930 Viljandi Poeglaste Gümnaasiumi. Hakkas ajakirjanikuna tööle Viljandis ilmuva „Oma Maa“ juures ning oli aastail 1936-40 ja 1941-44 Paides „Järva Teataja“ toimetaja.

Põgenes 1944 Saksamaale, kus elas Kempteni ja Augsburgi laagrites ning toimetas kvaliteetset kultuuriajakirja „Kauge Kodu“ ja ajalehte „Eesti Rada“. Siirdus 1950 USA-sse, asudes elama Wilmingtoni, Delaware'i osariiki. Õppis kirja teel Chicago tehnikumi kursustel ja sai ehitustehniku diplomi. Hiljem töötas Wilmingtonis raamatukaupluse laojuhatajana ja elas Ocean Pines'is, Marylandis. Oli Kanadas ilmuva ajalehe „Meie Elu“ pidev kaastööline, toimetades vahepeal selle kultuurilehekülge, aga kirjutas ka teistes pagulaslehtedes ja -ajakirjades. Jõudnuna kõrgesse ikka elas ta tagasitõmbunult oma tütre Eneken Kaup Frischkorni hoole all ja tundis rõõmu kahest lapselapsest ja üheksast lapselapse-lapsest. Ta põrm tuhastati ja maetakse Seabrooki, N.J., abikaasa Niina Kaupi kõrvale.

Literaat Johannes Kaup oli Välis-Eesti Kirjanike Liidu, hiljem ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Juba enne sõda avaldas ta populaarteaduslikud biograafiad „Kapten Anton Irv“ ja „Mihkel Veske“ (mõlemad 1936). Ta oli ladusa sulega prosaist, kelle enamik loomingut jäi ajakirjanduse veergudele: järjejutuna „Järva Teatajas“ 1943 ilmunud romaan Kautla metsavendadest „Sinise taeva all“, järjejutuna „Eesti Rajas“ (1946) romaan põgenike elust „Kurjust koerad“, mitmed jutustused, lühipalad. Mõned hilisemad novellid avaldas ta raamatus „Üksikud majad tähtede all“ (1975). Ilmusid ka ta noorsooraamatud „Linnuseehitajad“ ja „Sügise laul“.

Küüditatud Maria Jürvetsoni kirjade ja mälestuste põhjal kirjutas Kaup dokumentaalteose „Hauatagune Siber“. Kirjandusloolist tähelepanu väärib tema koostatud ja toimetatud koguteos „Südamega ja sulega“ (1971), mis sisaldab huvitavaid fotosid ja küsitlusandmeid nimekatelt pagulaskirjanikelt. Märkida tuleb ta sisukas uurimus „Eesti esimestest korporatsioonidest ja rahvusvärvide sünnist“, mis ilmus koguteoses „Eesti Korporatsioonide Liit“ (Toronto 1966). Olles astunud korp! Rotaliasse Saksamaal, Münchenis ülikoolis käies, oli Johannes Kaup pikki aastaid Rotalia ülemaailmse ajakirja „Meie Side“ toimetajaks. Kogu ta elu oli seotud kirjasõnaga.

Suri 12. septembril 2004 93..aasta vanuses Ameerika Ühendriikides, Marylandi osariigi Berlini väikelinnas.

Allikas: Eesti elu http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=8025

VLRK110: Viljandi Esimese Lugemisringi tegijad AKELBERG ja kaks P. AKERBERGI

AKERBERG

Aitas kaasa peo toimumisele. Määrati 31. oktoobril 1911 planeeritud peole platsi kättenäitajaks samal päeval toimunud eestseisuse koosoleku otsusega (VEL protokolliraamat lk. 7). Kahjuks ei ole isiku kohta protokolliraamatus rohkem vihjeid, küll aga on põnev fakt, et Viljandi Posti tänav 14 maja nimetati omal ajal "Akelbergi majaks". (Allikas: Mirov, Ruth. Mälestuskilde lapsepõlvest Viljandis // Mäetagused nr 42. URL: https://www.folklore.ee/tagused/nr42/mirov.pdf) 

AKERBERG, P.  / PEETER

VEL liikmeks registreerimise kanded protokolliraamatus:

• Kaks erinevat isikut P. Akerberg nimega on üksteise järel kantud 1912. a. liikmete nimekirja:  Wiljandi w. Lõmsie (nr 64, lk. 19/1) ja Wiljandis (nr 65, k. 19/1)
• Peeter Akerberg nimega: 1913 (nimetäiend: noorem) - Weski uul., Eigo m.; 1914 - Leisleri kaupl.; 1917 - Viljandi vald

1912. aastal nr 65 registreeritud isik võib olla Karksi kihelkonna ärgas põllumees ja ühistegelane Peeter Aasamäe (Akerberg), kes sündis  9. juunil 1894 aastal Tätta talus, Pöögle vallas omaniku pojana. Tätta talu on vanim säilinud mulgi talukompleks Eestis (loe lisaks: EE). Hariduse omandas Pöögle valla ja Karksi kihelkonnakoolis. Osales I maailmasõjas liinisõdurina ja Vabadussõjas soomusrongil teenides ning oli aktiivne Pöögle piimaühigu tegelane.  Asus peale isa surma 1920. a. pidama isatalu. Ehitanud uued hooned, rajanud aia, seadnud tallu veevärgi ja arendanud põllu, eriti uudismaa kultuure. Abielus Ida Rõigasega 1925-aastast. Võtnud pikemalt osa Pöögle vallavalitsuse tööst v. volinikuna ja Pöögle 6-kl. algk. hoolekogu liikmena. Suri 16. juulil 1951 küüditatuna Siberis. (Allikad: Peeter Akerberg 40-ne aastane // Ühistegelised Uudised (1934) 9. juuni; Pärnumaa tegelaste bigraafiad. Sõna, 1937. Lk. 3-4; Geni.com)

Viljandi kunstiklubi asutajad:
Eduard Timberman, Gustav Mootse, Lydia Nirk-Soosaar, 
Peeter Akerberg-Põldmaa ja Juhan Kangilaski.
Foto on võetud 13. oktoobril 1934. aastal.

1912. aasta liige nr 64 on suure tõenäosusega talupidaja ja kunstnik Peeter Põldmaa (Akerberg), kes sündis 5. aprillil 1983 Lõmsil, Kärksi külas, Viljandi vallas. Suri 22. augustil 1966. Mükoloog Peeter Põldmaa (1929-1990) isa. Kunstniku elu kohta on raske midagi leida.  On teada, et ta asutas koos Eduard Timbermani, Gustav Mootse, Lydia Nirk-Soosaare ja Juhan Kangilaskiga Viljandi kunstiklubi. (Allikad: Geni.com; Talts, Mait. Timberman unistas Viljandi kunstimuuseumist // Sakala (2005) 29. okt.; Kunstnik Põldmaa (Akerbergi) elumaja põles maha // Sakala (1938) 7. märts)

28. septembril 1913 toimunud peakoosolekul pidas P. Akerberg kõne "Mönda kujutavast kunstist" (protokolliraamat lk. 32): "Kõneleja wiibib maalikunsti juures ja karakteriserib Noor-Eesti kunstnikkude rühma püüdeid. Olgugi, et kõneleja arwates Noor-Eesti kunstnikkude hulgas kõrgeandelised kunstnikud puuduwad, näitawad nende kunstnikkude püüded siiski rada, kuhu Eesti kunst minema peab." Koosolek lõppes kell 12 öösel ja allakirjutajate seas oli ka "Peter Akerberg".