Kolmapäev, 20. aprill 2011

Ühistegevus Karksi mail minevikus ja tänapäeval

Karksi Kultuuriseltsi projekt "Arendame kodukohta ühistegevusega"
Koostas Helve Joon
Karksi, 2008

Füüsiline kirjeldus 27 lk. : ill. ; 21 cm

Aastad ja inimesed Karksi kultuuri- ja hariduselus : I

Helve Joon [sissejuhatuse autor]
[Viljandi] : Hetika, 2010

Karksi Kultuuriseltsi ja Karksi Haridusseltsi koostööna on valminud raamatu „Aastad ja inimesed Karksi kultuuri- ja hariduselus“ esimene osa.

See on kogumik, kuhu on koondatud A. Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilase Valdis Vilumetsa uurimistöö Lille-Astra Arrastest ning õpetajate mälestusi oma kooliajast ja tööaastatest. Raamatuid on kavas välja anda osadena, sõltuvalt rahastamisvõimalustest.

Raamatututvustus: Juhan Viiding, eesti luuletaja

Juhan Viiding, eesti luuletaja : Artikleid, esseid, mõtisklusi. Bibliograafia

Koostajad Marin Laak ja Aare Pilv

Bibliograafia koostajaks on Aare Pilv
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2010

Väheste kirjanike tähendus eesti kultuuripildis on kasvanud sedavõrd suureks kui see nii iseenesest mõistetavalt on juhtunud Juhan Viidinguga. Tundub, nagu oleks Juhani kirjutusmasin vaikinud alles eile, ometi on tema tekstid meie keelemälus kindlalt salvestunud, tähendused täidetakse üha uuesti, ravi kestab. Kas ehk seepärast, et tema luule on puudtanud seda tabamatut kunsti tulist tuuma, milles tõde on nii tajutatavalt-talumatult lähedal? Ja milles meile kõigile teadaolevatest sõnadest saab kunst, luule, mis loob ümber maailu.

Üdi ja Viidingu luulesse on kodeeritud 1970. ja 1980. aastate õhustikku, hoiakuid, piiranguid. Kuid paradoksaalselt, isegi kui lugeja seda aega enam ei mäleta või pole kogenud oma nooruse tõttu, on Üdi/Viidingu luuleread, lugematute helisalvestuste kaudu ka Juhani hääl ja rütmid, tema lausete eriline „kurb soojus“, saanud märkamatult osaks meie igapäevakõnest.
Katkend raamatu eessõnast.

Kirjanik Aare Pilvest siin blogis

Raamatututvustuse koostasid praktikandid Heleen Karja ja Mai-Liis Niit

***
Kogumik "Juhan Viiding, eesti luuletaja" koondab legendaarse eesti luuletaja Jüri Üdi ja Juhan Viidingu kohta kirjutatud artikleid, esseid ja mõtisklusi. Tegemist on esimese selletaolise raamatuga, esmakordselt ilmub ka Viidingu/Üdi bibliograafia. Raamat pakub nii mälestuspilte luuletaja noorpõlvest tema sõpradelt ja kaaslastelt kui ka põnevaid arutlusi Üdi/Viidingu üksikute luuletuste tähenduste üle.

Arutletakse ka laiematel teemadel, näiteks luuletaja rolli üle 1970. aastate kultuurikontekstis – oli ju Üdi/Viidingu luule ka teravalt sotsiaalne. Raamatus avaldatud artiklite ja esseede aluseks on Tartus 29. ja 30. augustil 2008 peetud Juhan Viidingu 60. sünniaastapäeva mälestuskonverents, mis tõi ülikooli raamatukogu suurde konverentsisaali üle mitmesaja kuulaja. Raamatu kaastöölisteks on peale eesti nimekate kirjandusteadlaste Arne Merilai, Mart Velskri, Ülar Ploomi, Hasso Krulli ja tema õpilase Laura-Madeleen Vaariku ka Juhan Viidingu tütar luuletaja Elo Viiding, kirjanduslikud kaaslased ja sõbrad Viivi Luik, Doris Kareva ja Joel Sang, lapsepõlvesõber filosoof Rein Ruutsoo ja filosoof-teoloog Jaan Kivistik, mälestuste põhjal on artikli kirjutanud Mihkel Kaevats.

Kogumiku teiseks osaks on «Juhan Viidingu ja Jüri Üdi bibliograafia», koostajaks Aare Pilv. See on terviklik vahekokkuvõtte mitmel pool avaldatud luuletaja loomingust, tema rollidest teatrilavadel ja muusikast, mis on tema luuletuste tekstidele loodud. Lisatud on kõik allikad, millest on Viidingust kirjutatud. Raamat on illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga, Riina Viidingu, Viivi Luige ja fotograaf Jaan Klõšeiko erakogudest ning Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi fotokogust.

Väljaande on tundlikult kujundanud kunstnik Ly Lestberg. Raamat on mõeldud kõikidele Juhan Viidingu luule austajatele, see on tänuväärne abimaterjal emakeele ja kirjandusõpetajatele. Bibliograafia sihtrühma võiks kuuluda iga lugeja, muusika ja teatrihuviline.
Marin Laak


Raadioteater : Kuula ja sa näed
Mõtteid ja meeleolusid Juhan Viidingu loomingule pühendatud konverentsilt Tartus. Sõna võtavad kirjanik Elo Viiding, religioonifilosoof Jaan Kivistik, luuletaja Doris Kareva, sõber Rein Ruutsoo, kirjandusteadlane Mart Velsker. Repliigi korras saavad sõna Joel Sang ja Hando Runnel.
Laulab lavakunstikooli tudeng Kristjan Üksküla.
Salvestanud helirežissöör Külli Tüli, toimetaja Maris Johannes

Teisipäev, 19. aprill 2011

Sissejuhatus võrgutehnoloogiasse

Erkki Laaneoks
Tartu Ülikool, matemaatika-informaatikateaduskond, Arvutiteaduse Instituut
Teine, täiendatud trükk
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010

Raamat on mõeldud kasutamiseks Tartu Ülikooli ainete Võrgutehnoloogia I ja II õppematerjalina ning sobilik arvutiga rohkem kokkupuutunud ja teadlikumatele kasutajatele, kes soovib ennast iseseisvalt võrgutehnoloogia alaselt harida või täiendada.
Vanadel tehnoloogiatel peatutakse vaid siis, kui see on vajalik edaspidise mõistmiseks. Samuti püütakse võimalikult vähe käsitleda ajalugu.

Esmaspäev, 18. aprill 2011

101 Eesti pühapaika

Marju Kõivupuu
Sari 101 Eesti…
Varrak, 2011

Matthias Johann Eisenile omistatakse ütlust, et eestlasel on kolm püha kohta – saun, hiis ja kirik. Selles raamatus saunast juttu ei tule, küll aga rändame Eesti maastikel nii ajas kui ruumis, et (taas)avastada Eestit läbi pühapaikade.

Eestlase hingele on eriti lähedased looduslikud pühapaigad – hiied, põlispuud, kivid, jõed ja ojad-allikad. Pühapaikadega seotud kohalood, uskumused, tavad ja kombed on väärtuslik osa meie rahva ühismälust. Looduslikke pühapaiku mitte ainult ei mäletata, vaid nii mõnegi paiga pühadust on hoolikalt ja järjepidevalt hoitud tänaseni.

Pühad on paigad, kus kodumaa vabaduse eest on verd valatud verd; pühad on paigad, kuhu koguneme, et tähistada oma rahva ajaloo tähtsündmusi ja pühad on paigad, kus puhkavad igavest und meie lähedased. Ajaloosündmustega otseselt või kaudselt seotud pühapaigad ning mälestusmärgid peegeldavad ka meie rahva valusat kogemust elada ida ja lääne kultuuride piirialal.

See rikkalikult fotodega illustreeritud raamat toob lugejani põnevad lood Kaali meteoriidikraatrist ja Kagu-Eesti ristimetsadest, Tuhala nõiakaevust ning paljudest teistest meile olulistest paikadest.

Sirvida saab raamatut SIIT

Kuulata raamatust:
„Nädala raamat“ (Hallar Lind, raadio Kuku), 08.04.2011? Kuula SIIT


Loe veel:
Olav Renno. Pühapaigad seovad meid esivanematega
Pühaks peetakse nii looduslikke kui inimkätega loodud paiku, kus ollakse silmitsi muinaskultuuri, uskumuste ja ajaloosündmustega.Eestimaad mitmekülgselt tutvustav 101-seeria on saanud väärt täienduse: eelmisel kuul jõudis raamatulettidele rahvakultuuriteadlase filosoofiadoktor Marju Kõivupuu raamat meie pühapaikadest.
[..]
«Keskpõranda» lõunaservalt Mulgimaalt on raamatusse mahtunud kolm paika, Põhja-Viljandimaalt veel kaks. Helme ordulinnus polnud ju esimene sealne rajatis: koopad ja allikad olid teeninud maarahvast tuhat ja enamgi aastat varem, läheduses paiknev Orjakivi võis nendest praktilisema, pelgu leidmise ja arstimise otstarbega kohtadest olla paras jagu eemal ohvritoomise varjuvajaduse pärast.


Ka Läti piiri äärne Annemägi oli nii ohverdamise ja matmise kui pillerkaaritamise paik. Kirjutises on segi läinud kaks Annemäge: teine pärimuskild ja väiksem foto pärinevad Holstre-Polli kandist.


Loodi Siniallikad on tuntud ohverdamiskohana ja varanduse peidupaigana, Sinialliku linnamägi aga on muinsuse pöördumatu rikkumise näide: esialgu võeti sealt raudteetammi rajamiseks kruusa ja 60 aastat hiljem kohendati paika veelgi, et kolhoosirahvas peoplatsile juurde pääseks.


Vastemõisa lähedal paiknev Risti kabeliase on tüüpiline muinaspühapaik. Et lõpetada «ebajumalate» kummardamine, ehitas katoliku kirik samasse kohta kristliku kabeli. Kui rahvas seal ikka vanu usukombeid harrastas, tuli ka uus palvepaik maha lõhkuda. Koht jäi kummatigi alles ning inimeste kogunemist ja vanade rituaalide toimetamist ei saanud kuidagi takistada.


Uusimast ajast on märkimist pälvinud Pilistvere kiriku lähedale eestlaste möödunud sajandi kannatuste mälestuseks kokkukantud kivikangur. Loe edasi Sakalast

Tanel Veenre. Marju Kõivupuu: peaksime saama suuremaks ka hingelt : [intervjuu]
Kuigi teadlasena on folklorist Marju Kõivupuu teemaks olnud tihti üsnagi hämar valdkond – surma ja haigustega seotud pärimus folklooris ja usundis –, on tema sotsiaalse närvi tundlad tänapäevas. Meie vestlust läbib punase niidina mure, kuidas saaks nõnda, et inimestel oleks parem. Loe edasi Eesti Päevalehest


Folklorist Marju Kõivupuu (s 1960) on arvukate lõunaeesti keelt ja kultuuri puudutavate tele- ja raadiosaadete (kaas)autor ning konsultant. Tema raamatud ja artiklid on peamiselt rahvausundi ja rahvameditsiini vallast. 1995. aastal on ta saanud Eesti Vabariigi presidendi peapreemia rahvaluule kogumise eest.

Raamatututvustuse koostas praktikant Galina Antropova

Konrad Mägi

Maie Raitar, Andres Sööt
Täiendpealkiri Kunstnik. Looming. Aeg
Ilmamaa, 2011

Konrad Mäge (1878–1925) võib pidada eesti kunsti imeks. Talle oli
loominguaega antud ligikaudu 18 aastat, mille järel võis tema pärandi
hulka arvata vähemalt 400 maali (eelkõige maastikud, aga ka portreed,
natüürmordid ja figuraalkompositsioonid). Tuntud on ta ka kui üks
kunstiühingu Pallas asutajaid.

Teda on ärgitanud stiilimuutustele matkad ja erinevad elukohad, kuid
tihti on kunstnik ühendanud uueks veenvaks tervikuks mitmeid ajas ja
ruumis kaugeid algeid. Mäe jaoks ei olnud kunst mitte jäljendus, vaid
alati eneseväljendus, eneseteostus ja uue maailma loomine vastavalt
välisilmast tekkinud muljetele. Kogu tema loomingus helises kaasa tema
kaasaegne kunstiareng, kuid seda täiesti isikupärases käsituses.

Ligikaudu paarikümne aasta jooksul oli Konrad Mägi olnud üks kõige
populaarsematest eesti kunstnikest. Ta lõi oma erilise maastikukooli,
sugereeris hulkadele oma loodustunde, oma värviilma, oma kunstilise
ilmamõistmise ja vastuvõtlikkuse.

Käesolev raamat sisaldab hinnatud kunstniku tööde reproduktsioone
(sealhulgas haruldasi, kodumaal tundmata töid), tema kaasaegsete
kommentaare ja arvamusi ja killukesi tema elust ja ajast.

Sirje Kiin. Kas Ameerika on olemas?

Variantpealkiri Kirjad Madissonist 2005-2009
Tammerraamat, 2011

Sirje Kiin (Sirje Ruutsoo; sündinud 23. augustil 1949 Viljandis) on eesti kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. Kriitiku ja kirjandusteadlasena on ta keskendunud eesti luulele.

Sirje Kiin: "Mul olid USA suhtes eelarvamused, nagu on ikka neil, kes seal käinud ega elanud pole. Ent viis aastat tagasi kohtusin inimesega, kellesse armusin. Mees on kümnendat põlve ameeriklane. 2007. aastal abiellusime ja rajasime uue kodu Madisonis, Lõuna-Dakotas. Avastasin teispool maakera uue ilma. Aga aluseks on armastuslugu, mis viis kokku eesti naise ja ameerika mehe. Kirjutasin sõpradele Eestisse oma USA-elust kirju, valik neist on saanud raamatuks. Niisiis, see on minu Ameerika-avastamise raamat."

Esmaspäev, 11. aprill 2011

Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus

Erkki Tuomioja

Varrak, 2011

Eesti esimesest iseseisvusperioodist kerkib esile kaks nime: Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Nende koostöö ja konkurents on lõimelõngaks ka siinses põhjalikus Jaan Tõnissoni eluloos.

Päts alustas vasakradikaalina, aga lõpetas autoritaarse riigipeana.Tõnisson oli parempoolne rahvuslane, lehe- ja riigimees, kes tõusis mitut keerdkäiku pidi liberaalse opositsiooni juhiks ja kadus Nõukogude salapolitsei vangistatuna.

Erkki Tuomioja on valinud oma teosele huvitava lähenemisnurga: ta põimib