laupäev, 26. november 2022

26. november - luuletaja ja ajakirjanik Ülo Alo Võsar

Foto: Elmo Riig / Sakala

Luuletaja ja ajakirjanik

Ülo Alo Võsar
26.11.1942 Viljandis 


Sündinud Viljandis sõjaväelase ja kunstnikust ema pojana, õppis Viljandi koolides, sh. 1956-1961 Viljandi 1. Keskkoolis. Oli 1961-1964 Nõukogude armees ajateenistuses. Astus 1964 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda eesti filoloogiat õppima. Katkestas õpingud 1968 aastal, sai ülikoolidiplomi 1972. aastal. 

Aastast 1968 töötas Viljandi ajalehe „Tee Kommunismile“ toimetuses, koostas seal lehekülgi „Loomingulistelt radadelt“. 1972. aastal edutati tegevtoimetajaks. Töötas „Sakala“ nime tagasisaanud lehe toimetajana 1994. aasta sügiseni, pärast seda veel kultuuri-toimetajana. 

1995. aastast vabakutseline literaat Viljandis. 

Ajalehe toetusel rajas ja toimetas „Sakala“ harrastusluuletajate (Ü. Alo, E. Eha, M. Maagemust, I. Põldsaar, M. Pärn, E. Rajari, L. Rohtla, K. Tammik) värsikogude sarja, toimetas ka mujal avaldatud algajate luuletajate (A. Tosin, E. Põder, V. Osila) värsivihikuid, samuti viljandlase Jaak Sarapuu raamatuid. Avaldas perioodikas ülevaateid, intervjuusid ja mälestusi kirjanikest, eriti viljandlastest (Minni Nurme, Valda Raud, Vello Lattik, Jaak Sarapuu jt.).

Allikas: Kruus, O. Alo, Ülo // Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 28 

Ülo Alo Võsari panus Viljandi kultuuriellu on kaalukas. Eriti tuleb esile tõsta teda kui kultuuriloolast: ta teab aegu ja inimesi ning on oma mälestusi ilmekalt ja heas keeles jäädvustanud. Paljud on ilmunud Sakalas, mõned on küllap ilmumatagi. Kas ei ole Viljandi linna või kultuur-kapitali maakondliku ekspertgrupi kohus ärgitada ja aineliselt toetada kõigi nende sisukate tekstide kõvade kaante vahele koondamist? Autor on veel tegus ja võimeline seda ise tegema, nii et selleks on just õige aeg. Ülo Alo Võsari iseloomu teades on raske eeldada, et ta ise kuhugi abi paluma läheb ja projekte kirjutama hakkab. Initsiatiiv peaks tulema mujalt.
Allikas: Sarv, Tiina. Lõbus vaadata, huvitav lugeda // Sakala (2017) 4. veebr.

Võsar, Ülo (Alo, Ülo) Es. luuletus ilmus „Pikris“ 1962, kui ise teenis sõjaväes. Hiljem avaldas „Edasis“. „TK“ ei võtnud algul vastu. „Pikris“ ilmus teise nime all (seda ei avaldanud). Arvab, et Alo ei jäägi lõpl. nimeks. (Telefonitsi 14.III 75) 
Allikas: Orig. kodulookartoteegis


Luule- ja mälestustekogud 

  • Anarhia ananassiga (2011) 
  • Betti Alverile tähtedesse (2006)
  • Eestimaa valge lumi (1992) 
  • Hüpassaare hüüe (2002) 
  • Jõuluheinamaa (2005)
  • Kingitakse kristalli (2006)
  • Kus külas kõndis Koidula (2010) 
  • Kuupaistekaasikud (1990) 
  • Mälestustega mängides (2013) 
  • Näost näkku Eiaga (2016) 
  • Peeglite pidu (2019) 
  • Pilved lõhnavad lumest (2004)
  • Sõnade simman (2009) 
  • Täht põleb laubal (2020)
  • Universumi unede udus (2012)
  • Viiulivaikus (2002) 
  • Õnne asupaik (2017)
  • Ööbikuvalgus (1994)

  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar