5.august – Nikolai Baturin 85

5.08.1936 Arumetsa küla, Suislepa - 16.05.2019

Kirjanik

Nikolai Baturin on sündinud Suislepas Võrtsjärve ääres Arumetsa külas. Tema mõlemad vanemad on pärit peipsivenelaste seast - suguvõsa isapoolne liin on pärit Alatskivilt Nina külast, emapoolne vanaisa Varnjast ja vanaema Mustveest. Mulgimaale tulid Nikolai Baturini esivanemad juba tsaariajal. Arumetsas oli Baturinitel suur tare-tüüpi maja. Praeguse Kaluri talu Kalbuse külas, kus kirjanik elas, jõudis isa vanaisal üles ehitada aidata enne Siberisse saatmist. Pärast isa äraviimist hakati elama vanaisa juures Kaluri talus. Oma lapsepõlve on ta kunstilisel moel edasi andnud romaanis "Kartlik Nikas. Lõvilakkade kammija".

 

Nikolai Baturini koolitee sai alguse Viljandi 2. mittetäielikus keskkoolis Saksa okupatsiooni ajal, mil ta oli kaheksa-aastane. Hiljem õppis ta 2. keskkoolis ehk praeguses maagümnaasiumis. 1952. – 1955. õppis Vana-Võidu loomakasvatustehnikumis, 1963-1965 Tallinnas 8. töölisnoorte keskkoolis. Teenis viis aastat mereväes allveelaeval, kaitstes Kaspia mere naftavarusid ning teenides Atlandi ookeanil. Kuus aastat töötanud Siberi geoloogiaekspeditsioonis. Veel on ta töötanud naftaväljadel, olnud kalur ning viisteist aastat oma elust Siberi taigas lepinguline kütt.

 

Kirjutamisvajadust hakkas Nikolai Baturin tundma alles hiljem – esimese suleproovini jõudis naisemehena ning tema debüüdiks oli 32. aastaselt kahe teise autoriga kahasse avaldatud luulekogu „Maa-alused järved“. Nüüdseks Nikolai Baturini looming on rikastanud Eesti kirjandusmaastiku juba rohkem kui neli aastakümmet. Tema teosed on eesti trükisõna paremiku vaieldamatu osa – loomingu eripäraks on lõputuna näivad fantastilised maastikud, eepilisus ning haruldane keeletaju. Samas on kirjanik jäänud erandlikuks ja eraklikuks – vähesed on julgenud tema teosed arvustada, veelgi vähesemad julgevad üldse midagi arvata. Kuid ometi tunnevad need, kes teda lugenud, end kõnetatuna ning Baturini sõnadesse püütud maagiline maailm jääb sügavale sisemaailma helisema.

Artiklikogumiku „Retked avarilmas“ saatesõnas nimetab Berk Vaher kirjanik Nikolai Baturinit „väärtkirjanduse üheks viimaseks rüütliks Eestis“.

Autor ise on enda ja oma loomingu kohta lausunud nii: „Sündinud olen Võrtsjärve veerel, Arumetsa külas, 1936. aastal lõikuskuu viiendamal päeval. Hilisem lapsepõlvekodu – kodu tänase päevani – Tarvastu-Välustes. Elus olen teinud kõike: sõitnud merd, rännanud kõrbet ja käinud kõrvet. Muuhulgas kirjutanud raamatuid: luulet, õnnestunumaid mulgi murrakus. Ja muud…“ („Kuldrannakese“ kavalehelt)

Kirjanik teab, millest ta oma teostes räägib ning ehk just seetõttu on tema peategelaste nimed tuletatud tema enda nimest – Karu südame Niika, Kentauri Nikyas Bigard, Sõnajalg kivis Nikolas Batrian. Ta on öelnud oma intervjuus Jaak Urmetile: „Minu käest on küsitud, kellele ma kirjutan – et elan väikesel maal ja kirjutan kogu maailmast. Ma kirjutan kogu inimkonnale, aga kuna ma kirjutan eesti keeles, siis ennekõike eesti rahvale, eesti lugejale. Nii või teisiti, see sõnum läheb eesti keele kaudu ennekõike siia. Kirjanik ei saa rääkida teistest asjadest kui neist, mida ta teab. Kuna olen naftat puurinud ja geoloogilistel ekspeditsioonidel käinud, kõik mu noorepõlve aastad on ju rännakute rõõmud, siis olen selles sfääris ringelnud. “Karu südame” kirjutasin metsast, nüüd kirjutasin kõrbest, ja järgmise raamatu tahan kirjutada merest, sest merd ma ka tunnen, olen kuus aastat merd sõitnud. Kõrb, meri ja mets on kolm maailmasfääri, millest ma tahaks kõnelda.“

Nikolai Baturin on illustreerinud ise mitu oma teost ning lavastanud Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris oma näidend-novelli „Anekdoot Haroni venest“.

Tema teoseid on tõlgitud teistesse keeltesse, peamiselt vene keelde. Nikolai Baturini tekstidele on kirjutanud laule Raimond Lätte, Ester Mägi, Gennadi Taniel, Anu Taul jt heliloojad.

Nikolai Baturin oli Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973.

Nikolai Baturin suri 19. mail 2019. 

Loe Eesti Kirjanike Liidu järelhüüet "Sirbis": Nikolai Baturin 5. VIII 1936 – 16. V 2019

Kasutatud allikad:

• Eesti kirjanike leksikon / koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel ; toimetanud Heino Puhvel. - Tallinn : Eesti Raamat, 2000. - 693 lk.

• Epner, Luule. Nikolai Baturin : an unusual Estonian writer // Elm : Estonian Literary Magazine (2004) nr. 19, sügis, lk. 24-27 : foto (N. Baturin)

• Nikolai Baturin : Biography. Estonian Literature Information Centre (URL: http://www.estlit.ee/?id=10817&author=10817&c_tpl=1066&tpl=1063, viimati külastatud 5.08.2011)

• Nikolai Baturin 50 : kirjanduse soovitusnimestik / koostaja Helle Valgus // Viljandi : Viljandi Keskraamatukogu, 1986. - 17 lk.

• Palli, Ilmar. Nikolai Baturin : just üksinduses täituvad süda ja hing sisuga // Maaleht (2008) 31. juuli, lk. 14-15 : fotod (N. Baturin)

• Retked avarilmas : mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust / [toimetaja ja eessõna Berk Vaher ; kujundaja Andres Rõhu] // Tartu : Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, 2009 (Tallinn : Bookmill). - 135, [1] lk. : ill.

Raamatud kronoloogiliselt

*Numeratsiooni kannavad vaid esmatrükid.

1. Maa-alused järved : luuletusi 1963-1967 (1968)
2. Väljadelt ja väljakutelt : Loodus ja lembelüürikat kirja- ja murdekeeles (1972)
3. Kuningaonni kuningas : laanejutustus (1973)
4. Varahilisel ajal : [jutustus] (1974)
5. Kajokurelend : luuletusi mulgi murden (1975)
6. Oaas : [jutustused] (1976)
7. Galerii : Maaliassotsiatsioone luules (1977)
8. Leiud kajast : [romaan] (1977)
9. Lüürakala : Sõna- ja mõttemängulist lüürikat (1978)
Король Королевской избушки : таежные повести (1978)
10. Poolusevaikus ; Vaikusepoolus : talvitusluuletusi, 1979-1980 (1980)
11. Tirelilood : [luule-proosapõimik] (1980)
12. Laiuvad laaned, kauguvad kõrved : ladvajutte, võravesteid lastele ja lapselikele : proosapoeem (1981)
13. Noor jää : armastusromaan (1985)
14. Teemandirada ; Mu ööde päevik : lugemisteater (1986)
15. Karu süda : romaan (1989)
Молодой лед : любовный роман (1989)
Полет колодезного журавля : стихи (1989)
16. Sinivald : luuletuse mulgi murden, 1963-1983 (1990)
17. Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija : lapsepõlvemartüürium (1993)
18. Kummitus kummutis : lugemisteater (1993)
19. Mõrv majakal : kriminaalromaan (1993)
20. Ringi vangid : romaan (1996)
21. Apokalüpsis anno Domini... : [romaan] (1997)
Сердце медведицы : роман (1998)
Karu süda : romaan (2. tr., 2001)
Оазис ; Алмазная тропа : [повесть и пьеса] (2001)
22. Kentaur : romaan (2003)
23. Sõnajalg kivis : romaan (2006)
24. Delfiinide tee : romantiline histooria (2009)
Noor jää : armastusromaan (2. tr., 2009)

Kentaur : romaan (2. tr., 2010)
25. Lendav hollandlanna (2012)
26. Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse (2016)

27. Fööniksburgi karusell (2017)

28. Maskide defilee : poeetiline elurännak (2019)

2021. aastal ilmus Inna Baturini raamat "Piiritu igatsus", millesse on põimitud Nikolai Baturini kirjad Innale. 

Nikolai Baturini teoseid saab laenata Viljandi Linnaraamatukogu 2. korruse ilukirjanduse saalist.

Tunnustus

• Tammsaare romaaniauhind "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" eest (2018)
• Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia (2016)
• Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaheaastane loomestipendium (2009)
• Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaheaastane loomestipendium (2007)
• Kultuurkapitali 2007. aasta kirjanduse aastapreemia kandidaat proosa kategoorias romaaniga Sõnajalg kivis“ (2007)
• Tarvastu valla Hendrik Adamsoni nimelise murdeluule võistluse peapreemia ajakirjas „Looming“ ilmunud luuletsükli „Elukillu“ eest (2006)
• Viljandimaa Vapimärk (2005)
• Tarvastu valla aukodanikuks valimine (2004)
• Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kolmeaastane loomestipendium (2004)
• Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2003 aastaauhind: proosa - romaan "Kentaur" (2003)
• Eesti Romaaniühingu romaanivõistluse peapreemia romaani "Kentaur" eest (2002)
• Valgetähe V klassi teenetemärk (2001)
• Romaanivõistluse II auhind romaani „Apokalüpsis anno Domini…“ eest (1997)
• Kirjanduse aastapreemia (1996)
• F. J. Wiedemanni keeleauhind (1994)
• Riiklik kultuuristipendium (1992)
• „Ugala“ näidendivõistluse eripreemia näidendi „Kääbus koturnidel“ eest (1991)
• E. Vilde kirjanduspreemia romaani "Karu süda" eest (1990).

VLRK 110: Nikolai Baturin ja Viljandi Linnaraamatukogu

Kirjanik Nikolai Baturinil olid raamatukoguga väga südamlikud suhted. Ta kirjutas Viljandi Linna-raamatukogu 100. juubeliks, et peab seda oma raamatukoguks ajast, mil seitsme-kaheksa aastase poisikesena "tulles Lossimägedest üle Varesesilla linna poole" paiga avastas.

"Hakkasin seal kohe käima ning, lõug vaevu küündimas lauani, võtsin ülalt kellegi soojadest sõbralikest kätest vastu raamatuid, raamatuid, raamatuid . . . 

 Käin tänini Viljandi Linnaraamatukogus, mis asub nüüd mujal, kõrgemal – raamatutel on tung tõusta ülemale – ning võtan kellegi soojadest sõbralikest kätest vastu raamatuid. Tänan!" (Baturin, Nikolai. Raamatukogu (kr. bibliothèke) kui nurgakamber // Viljandi Linnaraamatukogu 100. 2011. Lk. 184)

Enne järjekordse romaani loomist käis ta ikka meie lugemissaalist selle tarvis vajalikke raamatuid või ajakirju laenamas. Hiljem, kui tervis ei võimaldanud tal enam ise nii tihti kohapeale tulla, suhtlesime korduvalt telefoni ja kirjakeste vahendusel - tema esitas päringu, meie lugemissaali naistega otsisime vastuseid ja soovitud materjali. Seda toredam oli hiljem romaanides ära tunda, et see infokild ongi see, mille kohta vastust otsisime. 

Viljandi Linnaraamatukogus on koostatud kaks Nikolai Baturini bibliograafiat: kirjaniku 50. juubeliks pani Nikolai Baturini kirjanduse soovitusnimestiku kokku Helle Valgus ja 25 aastat hiljem koostas Veronika Raudsepp Linnupuu uue nimestiku. Viimases lähtus koostaja kirjaniku tihti esitatud päringust viimasel ajal ilmunud arvustuste ja raamatutuvustuste kohta. Nii sündiski bibliograafia, mis koondab autori teoste loetelu juurde nimekirja avaldatud retsensioonidest ja artiklitest.

Mõned katked Nikolai Baturini kirjadest:

• Astun ikka ka ise teilt läbi, raamatuõhku hingama. (18. oktoober ? – tõenäoliselt ajal, mil „Lendavat hollandlannat“ kirjutas)
• Me kohtumine juubelipeol oli kena, sisukas, meeldejääv. Järgneva saja aasta pärast kindlasti kordame seda. (6.06.2012)
• Tänu veelkord, kui päevi jagub panen sellest Te poolt väljanopitud varasema perioodika jm; lavastamata näidenditest ja filmistsenaariumidest uute siduvate asjade lisadega, kokku raamatu. (Põhimõtteliselt meie väikse Viljandi suurtest meestest nagu Kondas, Tondu jt.) Ehk õnnestub. (22.06.2016)

Mitmed raamatukogutöötajad aitasid kirjanike tekstidel trükikujule jõuda. Algul abivahendeid otsida aidates, hiljem arvutisse tippides.

"Kord lugemissaali külastades küsis Nikolai Baturin, et kas meil on äkki kusagil vanast ajast alles jäänud mõned trükimasina tahmalindid. Nimelt armastas ta oma kirjatöid trükimasinaga teha, kuid uusi linte polevat kusagilt võtta. Ma ei tea, kas me talle sobivad lindid ka leidsime, sest vanemad kolleegid võtsid ülesande üle.  Teine kord saatsime talle raamatukokku liigse dubletina jõudnud suure luubi, et oleks parem teksti lugeda." (Veronika meenutus)

Viljandi Linnaraamatukogu omaaegne bibliograaf Kalli Kuhi meenutas 21. detsembril 2013 ilmunud "Sakala" artiklis raamatukogutöötajate ja kirjanike vahelist koostööd uute teoste trükiks ettevalmistamisel: 

"Mina kogusin kokku ja sisestasin arvutisse tema «Aken allikaga aeda» tekstid. Varasemaid kirjutisi on arvutisse ümber löönud ka raamatukogu praegune direktor Reet Lubi."

Nikolai Baturin üllatas lugemissaali töötajaid jõulude ajal mitmekiloste kommituutudega. Kommid on nüüdseks ammu söödud, ent nendega kaasas olnud head soovid on siiani alles. 

Raamatukoguhoidja Veronika meenutab oma esimest kohtumist jõulukinki tooma tulnud Nikolai Baturiniga: "Mul on olnud au Nikola Baturiniga kohtuda. Esimene kord ei teadnud ma kohe, kes on see ülisuure - no ikka üle 5 kg - kommikotiga jõluajal lugemissaali tulnud soliidne pikakasvuline erilise olekuga härrasmees. Muidugi teadsin ma tema raamatuid, mul polnud lihtsalt aimugi, milline ta välja näeb."

Suurmehe lahkumise järel kirjutas tema poeg Igor Baturin raamatukogule: 

"Teie tugi on olnud asendamatu paljude isa teoste sünnis, sh auhinnatud teosed. Läbi isa loomingu on lugematu hulk teie pühendatud tunde tiksunud millekski hindamatuks ja jäävaks. (…) Ilmselt harva on mõni Eesti raamatukogu olnud ka sedavõrd kirjanduse kaas- ja kaasalooja." (21. juunil 2019)

Nikolai Baturini poolt tagastatud raamatute
juures olnud märkmeleht 

Nikolai Baturini 85. sünniaastapäeva ja Viljandi Linnaraamatukogu 110. tähtpäeva tähistamiseks saab augustis 2021 vaadata kooskulgemise teekonda illustreerivaid materjale raamatukogu trepihalli vitriinides ja virtuaalnäitusena kodulehel

Nikolai Baturin. MASKIDE DEFILEE

„Nikolai Baturini viimaseks jäänud, 2018. aasta sügisel lõpetatud romaan „Maskide defilee“ on ühtaegu peitusemäng maagilises reaalsuses ja varjamatult elulooline tagasivaade, mis algab peategelase sünniga Arumetsa külas ning kulgeb elurännaku kokkuvõtteni.“ Nii on kirjas raamatu tutvustuses.

„On nii, et mida kaugemalt vaatad, seda selgemini näed.“ (lk 125)

Baturini elu loo raamat on mitmekihiline ja nagu tema teisedki teosed, viib lugeja rändama antiikajast tänapäevani, sünnist surmani, raamatu algusest lõpuni.

„Lapsena küsime: miks see on nii? Ja raugana: see on nii, miks?“ (lk 84)

Lugedes Nikolai Baturini lugu satub lugeja tihti ka enda elu üle mõtisklema ja minejamehe mõtted saavad sagedasti sügavama tähenduse. „Taju ja instinkte usaldagem piiritult; nad orienteeruvad paigus, kuhu mõistus vaid eksides ulatub.“ (lk 203)

Lugeja saab nautida keeleilu, sõnade täpsust ja huvitavaid sõnalahendusi. „Just samuti kui iga sillaehitus, nõudsid SÕNASILLAD materjali; nagu ME MASK peatselt koges, jäi talle olemasolevast… mitte just puudu – n a p i k s. Sõna, artikuleeritud keel jäi talle omase sisu (stiili) kohal kitsaks; ta hakkas otsima võimalust sõna avardamiseks, kui see poleks jabur, aromatiseerimiseks: et kui ta kirjutas lilledest, hakkaks tekst lõhnama; tal tekkis igatsus keele hõngu – h õ n g u k e e l e järele. Kuuldus, et see läks tal korda.“ (lk 242)

Nikolai Baturin pälvis F. J. Wiedemanni keeleuhinna 1994. aastal ja viimase teose sõnaseadmised pakuvad lugejale rikkalikult keelelist naudingut.

„AVARILM, usaldan seda sõna, sest lõin selle samal ajal kui sõnad „mõttesetteid-sõnatiherikke“; usun, et Avarilmas, see ei ole nii kaugel, elab Jumal.“ (lk 198)

Teost seob kauni pärlikeena murdeluule vaheldudes autori elu looga ja antiikaja virvendustega. Aastatuhandete jooksul on inimese olemus nii vähe muutunud ja nauditav on koos autoriga läbi raamatu rännata. Teekonnal muutuvad elavaks pildid autori varasematest raamatutest ja kirjeldused tuttavatest esemetest manavad silme ette kohtumised, millest on helged mälestused.

„LUULE… Ma ei teadnud sellest alguses (ega vahest ka nüüd, lõpus) midagi. See tuleb nagu kusagilt kaugemalt, sügavamalt, kui võimaldavad seda maised kaugused ja sügavused; see pole ärkvelolek ega uneseisund. See on see, mida pole – ja ON KÕIK. Nagu AEG.“ (lk 69)

Käo ärä lennänu, ammu ei tii ääld;

tal pennel alt ja seieri pääld

ärä kadunu ja sihverplaad valge –

ku keäki, kes tühjäss elänü om palge.

Kell seesäp. Aga käip viil ometi.

Ja kaasa mängip pikän kometin:

om kellä ala kogunenu ullu…

viil mõni minut – ja nende aig om tullu! (lk 228)

Raamatut luges: Reet Lubi

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal) ja koduloo kogus (4. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1937661

Karu süda [DVD]

[Tallinn] : Faama Film : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012

1 DVD (2 tundi 4 min.) : värv.
Sari Eesti filmiklassika ; 10

Režissöör Arvo Iho

Produtsent Mati Sepping
Stsenaristid Nikolai Baturin, Arvo Iho, Rustam Ibragimbekov
Operaatorid: Arvo Vilju, Arvo Iho

Film on vene keeles, subtiitrid eesti keeles

Valmimisajal Eesti kalleima filmi (14,5 miljonit krooni) tiitlit kandnud romantiline draama räägib noore jahimehe Niika armuseiklustest ja ohtuderikkast kütielust Siberi ürglaantes. Esialgu kolmetunnise mängufilmina ja kuueosalise teleseriaalina planeeritud „Karu süda“ jõudis lõpuks ekraanile rohkem kui kahetunnise kinoversioonina. Filmivõtted toimusid aastatel 1999–2000 peamiselt Venemaal Tjumeni oblastis ja Komimaal. Operaator Rein Kotov esitati „Karu südamega“ parima operaatori Euroopa Filmiakadeemia auhinnale.

Nikolai Baturini samanimelisel romaanil põhineva filmi peategelane on taigasse saabunud Niika, kelle võtavad kiiresti omaks kohalikud elanikud evengid. Temast saab ka mitme naise ihaldusobjekt, seda koolitüdrukust libuni. Niika abiellub hapra poolatariga, kuid elab hiljem laanes kokku müstilise karu-naisega. Elu paneb noore küti tõsiselt proovile, kuid lõpuks leiab Niika pääsetee hingelisest kriisist sisemise harmoonia ja tasakaaluni. Peale värvikate inimsuhete on filmis ohtralt hingematvalt kaunist Siberi loodust. Ehedat taigakaru mängib filmis üsna vilunult taltsas karu Malõš.

Nikolai Baturin. Lendav hollandlanna

Romaan

Toimetanud Rein Põder 

Kujundanud Peeter Laurits

Tallinn : Eesti Raamat, 2012

139, [5] lk.

“Lendav hollandlanna” sarnaneb nii sisult kui ka vormilt autori varasemate romaanidega “Delfiinide tee” (2009) ja “Sõnajalg kivis” (2006). Ühisteks tegevuspaikadeks on meri ja kõrb ja olematud rannad. Ning taas on peategelaseks üks kirjaniku kaugeid alter ego’sid, laevakirjutaja Parnassose Nikodemus, kes retkleb julgelt Ajas – vahepalaks autori visioon Wagneri ooperi esietendusest – ning kogeb selle muserdavat jõudu. Romaan on omalaadne pühendus naissoole, millele osutab ka selle pealkiri.

Nikolai Baturin : Bibliograafia

Koostaja Veronika Raudsepp Linnupuu

Viljandi : Viljandi Linnaraamatukogu, 2011

75 ühepoolset lehte : ill.

Kirjanik Nikolai Baturini 75. sünnipäeva puhul koostatud bibliograafianimestik peegeldab eesti ühe väljapaistvaima kirjaniku loomingut enam kui neljakümne aasta jooksul.

Käesolev biblioraafia esitab Nikolai Baturini trükis ilmunud töid. Eraldi ilmunud teoste kõrval leiab nimestikust ka perioodikas ilmunud luulet, proosat ning muid kirjaniku loodud ja temaga seotud artikleid, intervjuusid, mõttekilde.

Nimestik hõlmab kõiki Viljandi linnaraamatukogu kartoteegis, 1986. aastal linnaraamatukogus koostatud soovitusnimestikus, Eesti artiklite ja retsensioonide kroonikates, Eesti humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna artiklite bibliograafilises andmebaasis ISE ning Eesti suuremate raamatukogude e-kataloogis ESTER 1. juuli 2011 seisuga leiduvad kirjed.

Kirjete järjestuspõhimõteteks on kronoloogia ning alfabeet. Alfabeetilisel süstematiseerimisel on lähtutud põhimõttest, et alguses on kirjed ladina, seejärel slaavi tähestikus.

Alajaotuses „Ilukirjanduslikud teosed ja nende retsensioonid“ on teosed nimestikku järjestatud kronoloogiliselt ilmumise järgi. Teoste kordustrükid on nimestikus paigutatud vahetult esmatrüki juurde. Teose all välja toodud retsensioonid on väljaspool ühtset numeratsiooni autorite alfabeedis, kuid korduvad viimases osas ning on registrites kajastuvad.

Alajaotustes „Laulusõnad“ ning „Artiklid, mõtisklused, intervjuud“ on Nikolai Baturini autorsusega kirjed kronoloogiliselt.

Osa „Artiklid Nikolai Baturini ja tema loomingu kohta“ on aastakäikude siseselt alfabeetiliselt grupeeritud.

Koosataja ei pretendeeri nimestiku täielikkusele, kuna viiteid Nikolai Baturini nimele, töödele ning katkendeid tema töödest võib leida väga ootamatutes kohtades. Loodetavasti annab töö aimu Eesti tänapäeva väärtkirjaniku loomingust.

Koostaja

Nikolai Baturini kohta põhjalikumalt postituses "5. august - Nikolai Baturin 75"

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Nikolai Baturin

Delfiinide tee : Romantiline histooriaEesti Raamat
Kusagil soojal üksildasel ookeanirannal kõrgub kummaline ehitis, mis on tekkinud ookeanivärina tagajärjel üksteise otsa kuhjunud laevavrakkidest. Sel kummalisel moodustisel on siiski ka oma väike elanikkond, koosnedes üksildunud inimestest, igal oma lugu. Ühel päeval saabub sealt suunast, kust ei tulda, uus asukas; selgub, too naine on väljunud… merest. See on romaan ühest võimalikust maailmast, kus valitseb omapärane kooskõla, see on jutustus kohusest ja kaastundest, armastusest ja kurbusest, inimestest ja delfiinidest.

Noor jää
Eesti Raamat

Lugeja leiab siin ühe noore perekonna ootamatu purunemise loo. Ent triviaalsest armastuskolmnurgast enam huvitab autorit inimsuhete keerulisus, elu ja armastuse ning egoismi süvahoovused. Romaani võib pidada oma juurte, eestimaise kohatruuduse, iseendaks jäämise looks. Kui sellele lisada romaanitegelasi aeg-ajalt häiriv, peaaegu kuulmatu taevaalune müra, siis tõdeme koos autoriga, et inimeste maailmas on peaaegu alati midagi korrast ära.

Sodiaak : luulekogumik CD-lKoostanud Reet Post
Muusika Jan Viileberg
Loevad Indrek Sammul ja Karmela Tennemaa
Luulepõimikus kasutatud Nikolai Batuurini luule kõrval ka Urmas Sisaski, Tõnis Kaumani ja Timo Steineri tekste

CD väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Viljandi Muusikakool, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitsus ja Viljandi Linnaraamatukogu

Sodiaak : luulekogumik CD-l

Nikolai Baturin
Koostanud Reet Post
Muusika Jan Viileberg
Loevad Indrek Sammul ja Karmela Tennemaa
2009

Luulepõimikus kasutatud Nikolai Batuurini luule kõrval ka Urmas Sisaski, Tõnis Kaumani ja Timo Steineri tekste

CD väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Viljandi Muusikakool, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitsus ja Viljandi Linnaraamatukogu