Meie kodu Suure-Jaani

Tekst: Helle Saluveer

Suure-Jaani : Suure-Jaani Vallavalitsus, 2011

106 lk. : ill.

Teos tutvustab Suure-Jaani valla tähtsamaid objekte.

Mõte selline raamat teha tuli vallavanem Tõnu Aavasalule 2009. aastal, mil ta omavalitsuse etteotsa asus. "2005. aastal ühines neli omavalitsust: Suure-Jaani linn ning Suure-Jaani, Olustvere ja Vastemõisa vald. Kogu piirkonda tutvustavat teost seni polnud, nüüd saame seda saabuvatele külalistele jagada," rääkis Aavasalu ajalehele "Sakala".

Tekstid on kirjutanud ja raamatu koostanud Suure-Jaani gümnaasiumi eesti keele õpetaja Helle Saluveer. Enamik fotosid on just selle köite tarvis tehtud ning ilmuvad esimest korda. Pildistamas käidi mullu varakevadest hilissügiseni. Põhifotograaf oli Tanel Voormansik, tema kõrval on fotode autorid Villem Voormansik, Leili Kuusk, Jaanus Siim ja Marko Reimann.

Tõnu Aavasalu, Helle Saluveer ja Tanel Voormansik rääkisid esitlusel, kuidas kajastatavate paikade valikuid tehti, kuidas kolmekesi kõik objektid läbi käidi ja kuidas lõpuks raamat valmis.

Muu hulgas leiavad raamatus tutvustamist Sürgavere mõisahoone ja park ning ilmavaatlusradar, Olustvere mõisakompleks ja tähetorn Orion, Aimla looduskeskus, Lahmuse mõis, Energia talu ja ravimtaimekeskus, "Sakala" tee, Tääksi ja Kuhjavere küla, Lõhavere linnamägi ja mälestusmärk, Arturi kohvik, Suure-Jaani külalistemaja ja kohvik, Paul Kondase koolimaja ja park, Lembitu monument, Suure-Jaani kirik, heliloojate Kappide majamuuseum, Mart Saare kodukoht, Johann Köler ja Lubjassaare.

Raamatust võib näiteks leida fakti, et valla territooriumil asub Eesti suurim küla Sandra (173,02 ruutkilomeetrit), mis on suurem kui Tallinna linn. Samuti on juttu sellest, et Suure-Jaani valla maadel oli Muinas-Eesti tuntuima vanema ja sõjapealiku Lembitu kants.

108-leheküljeline raamat on kõvade kaantega, formaadis A4 ning sisaldab 22 artiklit ja 120 värvifotot. Projekti teostaja oli MTÜ Lembitu Areng, raamatu kujunduse tegi Heigo Kütt.

Raamatu tegemiseks kulus ajalehe teatel ligikaudu 6400 eurot, sellest 90 protsenti tuli Euroopa Liidu Leader-programmist, 10-protsendilise omaosalusega toetas vald.

Allikas: Suure-Jaani valla olulised paigad pandi raamatusse // Viljandimaa. ee : Uudised. URL: http://www.viljandimaa.ee/?mod=news&id=2203&c=10

"Meie kodu on Suure-Jaani"on eriline raamat

Enamiku kohalike jaoks on lausa märkamatult valminud ja nüüd ka ilmunud raamat „Meie kodu Suure-Jaani“. Õpetaja Helle Saluveer, kes on raamatu tekstide autor, oli lahkelt nõus jagama põnevat informatsiooni teose valmimisloost.

Selgus, et raamatu valmimine on aeganõudev protsess, millele reeglina ei mõelda. Samuti viitab raamatu koostamisele kulunud aeg sellele, et meie väikeses kodukohas on tutvustamist väärt kohti palju rohkem, kui esmapilgul pähe torkab.

Kõige tähtsam on aga avaldada tunnustust inimestele, kes olid nõus sellise ülesandega rinda pistma. Kindlasti tekitab raamatuga tutvumine kõigis kohalikes emotsioone ja äratundmisrõõmu.

Kas tellimustööd kirjutada on keerulisem kui omal algatusel?

Keerulist ei olnud siin midagi, ainult kogemusi polnud. Kui peaks nüüd otsast alustama, siis teeks raamatu koostamise plaani veidi ringi. Võtaks kohe punti ka fotograafi. Kuna fotograaf Tanel Voormansik liitus meiega alles hiljem, kaotasime aega.

Milliseid emotsioone tekitas see ülesanne Teis?

Kui vallavanem Tõnu Aavasalu tegi mulle ettepaneku Suure-Jaani valla raamatu koostamiseks, siis olin meelitatud. Ega ma algul kujutanud ettegi, mida see ülesanne endas kätkeb. Mõtlesin, miks mitte – olen ju enamik oma elust siin elanud ja töötanud.

Millised olid Teile seatud piirangud ja nõudmised raamatu koostamisel?

Arutasime vallavanemaga üksipulgi läbi, milline võiks see raamat olla. Vaatasime üht saksakeelset analoogilist teost, kus oli sees palju erineva suurusega pilte ja suhteliselt vähe teksti. See oli samuti ühe piirkonna kohta, A4 formaadis ja kõvakaaneline. Tõnu Aavasalu oli kogu protsessis pidevalt sees, kuid ta usaldas mulle täielikult tekstide koostamise.

Kuidas kulges raamatu valmimise protsess?

Kõigepealt panime kirja eeldatavad kultuuri- ja loodusobjektid. Jälgisime, et kõik meie valla piirkonnad oleksid esindatud. Käisin rääkimas ühel külavanemate ja -aktivistide koosolekul ja palusin neil ka ettepanekuid teha. Seejärel otsisin, mis on viimasel ajal Suure- Jaani kohta ilmunud. Peale Johannes Jürissoni raamatu „Muusikud Kapid ja Suure-Jaani“ (2003) suurt midagi polnudki. Põhilise materjali otsisin kokku Internetist. Oli objekte, mille kohta polnudki rohkem midagi võtta, kui mõni rida koduleheküljel. Osa artikleid tellisime ka n-ö välisautoritelt.

Kui artiklid olid valmis, hakkasime üle vaatama fotosid, mis meil olemas olid. Siis selgus, et pilte oli vähe, nende kvaliteet erinev ja osa objekte oli üldse pildistamata. Siis kutsusimegi töögruppi Tanel Voormansiku. Kevadest kuni sügiseni võtsime üles kõik raamatus olevad objektid. See oli väga tore aeg – kohtusime valla inimestega, nägime ilusaid kohti ja tõdesime, et elame nii kultuuriliselt kui looduslikult rikkas paigas. Raamatu pealkiri „Meie kodu Suure-Jaani“ sündis ka mõttetalgute viljana.

Mida märkimisväärset tõstaksite esile seoses vastvalminud raamatuga?

Raamatut meie koduvallast oli väga vaja – seda tõestab ka heatahtlik vastuvõtt. Suure-Jaani valla kogemus on tõestanud, et väikeste omavalitsuste ühinemine 2005. aastal oli ainuõige samm. Viimastel aastatel on meie valla areng olnud märkimisväärne. Meil on ka, mida külalistele ja turistidele pakkuda.

Kuidas jäite oma tööga ise rahule?

Meie väike toimkond, kes tegeles raamatu väljaandmisega, jäi tulemusega väga rahule. Ideest kuni valmistoodanguni kulus ligi kaks aastat. See oli tore aeg.

Helle Saluveeri intervjueeris Riin Subi

Allikas: Suure-Jaani Gümnaasiumi Sõnumid URL: http://sonumid.sjg.edu.ee/?p=589