Meie kirjanikud ja kodulugu

laupäev, 20. märts 2021

20. märts - Kalev Raave 95

Kalev Raave 

20.03.1926 Ihatsi talu, Majala küla, Konguta vald, Tartumaa – 4. märts 2004

Kalev Raave on olnud pikki aastaid kolhoosiesimees ja ka teatridirektor. Juba pensionieas lõpetas ta usuteaduste instituudi, tema eestvõttel taastati Halliste kirik ja veidi üle tosina aasta oli Raave Halliste kirikuõpetaja. Halliste kirikuõpetaja 1988. aastast. Võrtsjärve Mängude algataja.

Haridus

Lõpetanud Valga Keskkooli 1944, NLKP KK Kõrgema Kaugõppe Parteikooli 1963. Õppis 1987-1990 EELK Usuteaduse Instituudis.

Tööelu

Mu töömehetee jaguneb nelja ossa. Neist kõige pikem on põllumajanduse osa : 14 aastat kolhoosiesimees Võrtsjärvel ja 5 aastat sovhoosidirektor Pühajärve mail. Edasi tulevad: 12 aastat ajakirjanik ja 12 aastat vaimulik. Neljandasse osasse paigutaksin kõik ülejäänud ametid: vanempioneerijuht, parteisekretär, ministeeriumi valitsusejuhataja teatridirektor … Kokku olen pidanud 12 ametit-töökohta. (Üksainus elu, lk. 7)

Töökarjääri alustas karjapoisina Valgamaal ning töötas sulasena Võrumaal. 

Saksa okupatsiooni ajal olin 3 aastat julgeolekupolitsei kontrollida. Nooruki mässumeelsuse eest. Algul pidin ennast politseis näitamas käima kord nädalas, siis kaks korda kuus, lõpuks kord kuus. Julgeolekupolitsei korraldas ootamatuid kontrollkäike meie koju Valgas Tähe tänavas. Isegi öösiti.

Suvel sõideti mind kontrollima Urvaste valda, kus olin sulaspoisina tööl. Terve Tiidu küla kajas, kui kohale kihutati.

Peremehed vangutasid laitvalt päid – niipalju jama mingi poisikese pärast, bensiini isegi vähe. (Üitsainus Halliste, lk. 261-262)

Olnud arveametnik Saaremaal (1944) ja pioneerijuht Pärnumaal (1944-1945). 

1. veebruaril 1945 alustas Raave Pärnus ajalehe „Töörahva Hääl“ kirjandusliku kaastöölisena, seejärel juhatas põllumajandusosakonda, oli toimetaja asetäitja ja kevadest sügiseni 1953 „Pärnu Kommunistiks“ ümber nimetatud ajalehe toimetaja. Oli 1955. aasta septembrist Viljandi rajooni ajalehe „Tee Kommunismile“ peatoimetaja.

1956. aastal sai Eestimaa Kommunistliku Partei Viljandi rajoonikomitee sekretäriks, millisel ametil püsis 1960. aastani, kui pöördus tagasi ajakirjanduse juurde.

Rajoonikomitee sekretäriks olemise ajal 1959. aasta kevadel  leidis Kalev Raave Viljandi naiskoori Eha asutamiseks tugeva initsiatiivgrupi, kuhu kuulus ka tema abikaasa Lydia Raave. Naiskoor tegutseb Viljandis tänini.

Juba aasta varem, 1958. aastal, kui Holstre kool pühitses 125. aastapäeva, osales nendes pidustustes ka rajooni hariduselu üldjuhtiva isikuna Kalev Raave. Kooli juhtkonna initsiatiivil ja Kalevi heakskiidul otsustati paigaldada koolimaja õuele Eesti ärkamisaja ühe suurkuju Holstre Pulleritsu vallakooli koolmeistri Jaan Adamsoni (1824–1879) mälestuskivi.
Kui ma 1961. a Holstre 8-kl kooli direktorina tööd alustasin, siis juba ülejärgmisel aastal, 7. septembril 1963 avasime kooli õuel koguka mälestuskivi Jaan Adamsonile ja ühtlasi meenutasime hea sõnaga Kalev Raavet, kelle eestiaatelise mõtlemise toel see tookordsetes sellele vastuseisvates oludes teoks sai. (Emeriitõpetaja Helmut Mõtsniku artiklist) 

Töötas aastail 1960-1962 ajalehe „Rahva Hääl“ korrespondendina, seejärel oli 1976. aastani Võrtsjärve kolhoosi esimeheks. 1969. a algatas Kalev Raave kolhoosi esimehe ametikohal Võrtsjärve suvemängude korraldamist.

Oli Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi propagandatalituse juhataja (1976–1979), Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri direktor (1979–1981) ning Sovhoosi Kommunist direktor Otepääl (1981–1986).

Ametlikult olen läinud pensionile kaks korda. 1986. aastal, siis kui sain 60-aastaseks ja 2001. aasta suvel, 75-aastasena kirikutöölt lahkununa. Teist korda läksin pensionile õpetaja emeriituse tiitliga. (Üitsainus Halliste, lk. 280)

Sovhoosi juhtimise järgset perioodi iseloomustab märksõna „uurimise all“ ning fakt, et ta asus 1887. aastal õppima EELK Usuteaduse Instituuti.

1987. a. ilmus Toompeale kirikuvalitsusse Kalev Raave ja soovis astuda Usuteaduse Instituuti. Olin temast ja tema senistest töödest-tegemistest kuulnud, kuid ei tundnud teda isiklikult. Nüüd kohtusime Usuteaduse Instituudi õppesessioonil. Kalev Raave oli sügavalt murtud mees, äsja just vabanenud vanglast.

Meie kohtumised hakkasid korduma. Selgus, et Kalev Raave oli noorena tõsiselt kokku puutunud kirikueluga, teinud mitu aastat aktiivset kaastööd kiriku noortelehele „Laste Sõber“. Siis oli ta ajakirjanik, kolhoosiesimees, ministeeriumitöötaja, teatridirektor, sovhoosidirektor ja muudki. Igal pool püüdis ta seista inimeste eest, teha midagi inimeste heaks. Selle „süüteo“ eest ta vangi pandi. (Herbert Kuurme raamatus "Üitsainus Halliste", lk. 9)

Silvia Paluoja artiklist „Raave kirjutab hea sõnaga halva olematuks“  (Pärnu Postimees 1.mai 2002) saame teada, et mees viibis Patarei vanglas pool aastat. 

2000. aastal valminud dokumentaalfilmis „Halliste õpetaja“ jutustab Kalev Raave oma seiklusrikkast elust – tööst kolhoosis ja sovhoosis, arreteerimisest ja vangistusest Patarei vanglas. Ühel ööl saab ta kongis ilmutuse, et vabaneb vanglast, kui asub hingekarjasena Kristust kuulutama.

Juba järgmisel, 1988. aastal sai temast EELK Karksi ja Halliste koguduste õpetaja. Karksi kogudust teenis ta 1992. aastani, Halliste kogudust 2001. aastani. Kaheksakümnendate lõpul kutsus Kalev Raave kui vastne vaimulik inimesi "Sakala" vahendusel Halliste kirikut taastama. Sellest olid alles vaid müürid, millel kasvasid kõrged kased. Kalev Raave oli mees, kes pani paljusid inimesi uskuma: Eesti saab vabaks, kui Halliste kirik valmis saab. Kirik valmiski 1991. aasta suve lõpuks, pühitseti 21. detsembril 1991. Lisaks kiriku taastamisele suutis 1. oktoobrist 1988 kuni 15. juulini 2001 Hallistes kirikuõpetajana tegutsenud Kalev Raave kasvatada koguduse liikmete arvu tipp-perioodil 11-kordseks. Pühakoda sai tema ajal ka paljude kontsertide toimumise paigaks – tõeliseks kultuuritempliks. Koguduse 500. aastapäeva tähistati 1998. aastal kirikliku laulupeoga. 

Et ma veel vanas eas leidsin taas Jumala, et ehitasime üles Halliste uue kiriku; et kasvatasin Halliste koguduse 11-kordseks (82 liikmelt tuhandeliikmeliseks). Halliste kirik – see on minu lunastus valesti elatud aastate eest, tehtud vigade eest, okupantide teenimise eest. Halliste kirik – see on krooniks kõigele senitehtule. (Emeriitõpetaja Helmut Mõtsniku artiklist) 

 ***

Vene ajal, 1987.-1989 a. olin miilitsa järelevalve all, et enam seadusi ei rikuks. Seekordsed „näitamised“ leidsid aset Tallinnas Vaksali tänavas. Kohtumistel püüti minuga vestelda. Need vestlused kujunesid suuresti ühepoolseteks. Minu osaks oli vaid „ei“ või „ja“ või mõnikord ka „ei tea“ öelda.

Kui 1989. aastal miilitsa järelevalve nõrgenes, hakkasin, nii kahju kui mul ka on, kohe jälle seadust rikkuma. Ees ootas ju Halliste kiriku ülesehitamine.

Suurimaks seaduserikkumiseks oli, et ehitasime ilma ehitusloata. (Üitsainus Halliste, lk. 261-262)

Kalev Raave eestvõttel ehitati ka Halliste Põhikoolile maja.

Taastatud Eesti Vabariigi oludes valis rahvas Kalev Raave riigikokku, kus ta töötas rahvasaadikuna Koonderakonna Ühenduse fraktsiooni liikmena 1992–1995.

15. juulil 2001 pidas ta Halliste Püha Anna kirikus lahkumisjumalateenistuse.

Pärast avalikust elust tagasi tõmbumist pühendus Raave mälestusteraamatute kirjutamisele. “Üitsainus Halliste” ja „Üksainus elu“ ilmusid 2002. aastal.

Kalev Raave suri pika haiguse järel 4. märtsil 2004.

ERR arhiivis saade Kalev Raavest 

https://arhiiv.err.ee/vaata/lahme-kulla-kalev-raave


Tunnustused

  • 1957 II koht ajakirja „Pikker“ karikatuurivõistluselt
  • 2002 Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk
  • Maarja Altari aurüütli rist
  • 2004 Viljandimaa vapimärk
  • Halliste valla aukodanik

Pere

Tema pojad on Eesti teoloog ja sotsiaalteadlane Raivo J. Raave ja Riho Raave. Tema tütred on Rita Raave ja Anneli Raave-Sepp.


Allikad:

on
Sildid: , , , , , , ,

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)