kolmapäev, 17. august 2016

17. august – Tõnis Kint 120

17.08.1896 Paasioja talu, Taevere vald – 5.01.1991 Örnsköldsvik, Rootsi
120 aastat sünnist
Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesanneteis eksiilis

Vabariigi Presidendi kodulehelt:
Peaminister presidendi ülesannetes
23.12.1970-01.03.1990

1938-1940 Riigivolikogu liige, põllumajanduskomisjoni esimees. 1953-1963 põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja, 1963-1970 peaministri asetäitja.

1916 lõpetas Tartu reaalkooli, 1916 õppis Moskvasse evakueeritud Riia Polütehnikumi ehitusosakonnas, 1918 Saksa okupatsioonivõimude poolt Riia Polütehnikumi baasil Riias avatud Balti Tehnikaülikooli põllumajandusosakonnas ja 1920-1928 vaheaegadega Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas, 1924 täiendas end Kopenhaageni Veterinaaria- ja Põllumajandusülikoolis.

1916 mobiliseeriti Vene armeesse, lõpetas 1917 Tsaritsõni sõjakooli, teenis 1917-1918 Moskvas ja Peterburis ning oli Ukrainas rindel, 1918. a algusest Viljandis moodustatavas 2. Eesti jalaväepolgus. 1918-1920 Vabadussõjas, teenis laiarööpmelisel soomusrongil nr 2, oli selle kuulipildujate komando ülem, sõja lõpul rongiülema kohusetäitja, leitnant.1925-1929 Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituse abijuhataja, 1928-1932 juhataja, 1932-1938 Põllutöökoja abi- ja tegevdirektor, 1938-1940 direktor.

1940 kandideeris "Eesti Töötava Rahva Liidu" ühe vastaskandidaadina Riigivolikogu valimistel, tema kandidatuur kustutati koos teiste vastaskandidaatidega. 1940-1941 elas isatalus Paasiojal. Saksa okupatsiooni ajal oli lühikest aega Eesti Omavalitsuse turukorraldusvalitsuse juht, vallandati lahkhelide pärast okupatsioonivõimudega, seejärel elas jälle isatalus ja töötas Eesti Tarbijate Keskuses. 1944 pääses Rootsi, 1945-1949 oli Uppsala Põllumajandusülikooli (Ultunas) arhiiviassistent, 1949-1951 agronoom Stockholmi läänis, 1951-1975 Rootsi Põllumajandusliidu (Landbrukarnas Riksförbund) ja selle käitisbüroo ning uurimisinstituudi teaduslik kaastööline Stockholmis, 1957 ajalehe "Teataja" peatoimetaja. 1975 läks pensionile.

A-st 1950 Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu (a-st 1956 Euroopa Põllumajandusliidu täisliige) juhatuse liige, hiljem auliige, 1971-1975 Eesti Rahvusnõukogu esimees, Põllumeeste Kogude esimees, Eesti Agronoomide Seltsi Rootsis auliige ja auesimees, Rootsi Maaregioonide Arendamise Seltsi (Sällskapet för Landsbygdsutveckling) auliige.

1983 Poola Taassünni Ordeni (Order Odrodzenia Polski) kavaler.
Töid põllumajanduse alalt, avaldanud mälestused, koos Edvin Reinvaldt'iga raamatu "Laiarööpmeline Soomusrong Nr. 2 Vabadussõjas".
Allikas: Tõnis Kindi elululugu Eesti Vabariigi Presidendi lehekülgedel http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4152-tonis-kint/layout-headofstate.html

 
Tõnis Kindi elulugu tema poja Oole Kindi loodud kodulehelt:

Tõnis Kint on sündinud Paasioja talus tolleaegses Taevere vallas Viljandimaal 17. augustil 1896. Ta suri 5.1.1991 Örnsköldsvik´is Rootsis. Ta oli «Peaminister Presidendi Ülesandeis» eksiilis ajavahemikul 23.12.1970 - 1.3.1990, hoides seega Eesti Vabariigi kõrgeimat ametit kauem kui keegi teine kunagi varem Eesti ajaloos, niipalju kui seda teada on.

Alghariduse sai ta Suure-Jaanis Kase koolis ja kihelkonnakoolis. Reaalkooli Tartus lõpetas ta 1916.a. Siirdus Riiga Polytechnicum'i, kust mobiliseeriti tsaariaegsesse vene sõjaväkke Tsaritsin'is (nüüd
Volgograd) ohvitseride kooli, kus omandas ohvitseri aukraadi 1917.a. Määrati jalaväkke Moskvasse. Sealt siirduti Peterburisse, kust üksus suunati rindele. Esimeses maailmasõjas osavõtnud lahingutest
Tjernowitsõi ja Koisman'i linnade juures.

Haigestus paratüüfusesse. Kommendeeriti Odessa'sse. Sai teada rahvuslike eesti üksuste moodustamisest ning siirdus Viljandisse, kus astus 1917a. detsembris moodustatavasse 2. eesti jalaväepolku.

Korrapidaja ohvitserina Viljandis elas ta üle taganevate vene vägede rüüstamisi ja mõrvamisi Võistres, taludes põhja pool Viljandit, ennem sakslaste tulekut. Korrapidaja ohvitserina korraldas ta
mõrvatute arstliku läbivaatamise.

Ta oli Viljandis pealtnägejaks, kui Eesti Vabariik kuulutati välja 23. veebruari õhtul 1918.a. Advokaat Gustav Talts luges Rahukohtu rõdult ette Eesti iseseisvaks kuulutamise manifesti. Järgmisel päeval, keskpäeval 24. veebruaril, ilmus saksa sõjavägi Viljandisse.

Sakslased korjasid ohvitseridelt relvad ära ja ohvitserid pidid kord nädalas end sakslastele näitamas käima. Ta töötas kodutalus aidates ema. Isa oli tal surnud 1900. a. Ema abiellus isa vennaga,
kes aga suri 1918. a. jaanuaris. Sügisel 1918 alustas ta uuesti õpinguid Riia Polytechnikumis. Kui kapten Rotschild hilissügisel tuli Riiga ja kutsus kõiki kooli õpilasi sõjaväkke astuma, siis otsustas
korporatsioon Viroonia in corpore sõjaväkke astuda, kaasaarvatud Tõnis Kint.

Ta määrati Tallinnas moodustamisel oleva Soomusrong Nr. 2 peale. Ta tegi kaasa lahingud pealetungiva punaväe vastu, mis tõrjuti Eesti territooriumilt välja. Hiljem oli Soomusrong Nr. 2 see, mis avas sõjategevuse Landeswehr'i vastu, kui nende esindajad ei ilmunud kokkulepitud läbirääkimistele ja püüdsid üllatusrünnakuga asja uurima saadetud soomusrongi vallutada. "Me niitsime noore männimetsa koos sakslastega maha", jutustas ta hiljem.

Vabadussõja lõppedes oli ta tõusnud Laiarööpmelise Soomusrong Nr. 2 ülema kohustetäitjaks, olles varem olnud 1919. aasta 6. märtsist rongi esimese kuulipildujate komando ülemaks.

Peale sõjaväest lahkumist töötas ta kodutalus Paasiojal ja astus 1920. a. sügisel Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonda, mille lõpetas 1924. aastal. Sama aasta kevadel läks ta Taani edasi õppima. Siirdus Kopenhaageni Põllumajanduslikku Ülikooli.

1925. aastal tutvus Rootsi, Norra ja Soome taluraamatupidamise büroode korraldustega ja sealsete agraarpoliitika juhtidega. Töötanud Põllumajanduslikus Raamatupidamistalituses abijuhatajana, olles ühtlasi põllumajandusliku raamatupidamise loojaid ning tolleaegse taluraamatupidamise süsteemi ja arveraamatute vormi väljatöötajaid.

1929. a. Põllumajandusliku Raamatupidamistalituse juhataja ja 1932 a. valitud Põllutöökoja ellukutsumisel selle abidirektoriks, olles ka esimeseks Põllutöökoja tegelikuks direktoriks ja Põllutöökoja organiseerijaks ning tööle rakendajaks.

1938. a. Põllutöökoja direktor. Oli ka Suure-Jaani 62. piirkonnast valitud 1936.a. Rahvuskogusse, esimesse kotta (üks 80:nest rahva poolt valitutest) ja töötas kaasa põhiseaduse väljatöötamisel.

Valitud 1938. aastal Riigivolikogusse. Põllumajanduskomisjoni esimees Riigivolikogus.

1940. a. juulis, peale Eesti okupeerimist N. Liidu poolt, sai Tõnis Kint Põllutöökoja direktorina Otto Pukk'i kaudu K. Pätsi poolt tehtud korralduse, hoolitseda selle eest, et igas valimisringkonnas oleks peale nn. "Töötava Rahva Liidu" kandidaadi ka üks rahvuslik kandidaat ükskõik mis erakonnast. Korralduse sai ta sellepärast, et silmapilgul polnud veel kommunistid Põllutöökoda, kui asutust
jõudnud infiltreerida. Kuna kandidaatide ülesseadmiseks oli aega antud ainult kolm ja pool päeva, siis saatis ta kohe asutusest välja 8 meest ülesandega kõiki valimispiirkondi külastada ja hoolitseda selle eest, et igas piirkonnas saaksid ülesseatud rahvuslikud vastaskandidaadid.

Ise kandideeris Tõnis Kint 61. valimispiirkonnas. Tema kandidatuur oli üks viimastest, mis kustutati kommunistlike võimumeeste poolt enne kommunistlikke peibutusvalimisi 14. ja 15. juulil 1940. a.

Põllutöökoda suleti. "Edasilükkamatu riikliku vajaduse tõttu annan dekreedina Põllutöökoja likvideerimise seaduse ning kuulutan selle välja" / tsitaat, Vares 27. juulil 1940 /.
T. Kint töötas talus. 13/14 juuni 1941 a. küüditamisest pääses T. Kint õnnekombel ja varjas ennast seejärel metsas.

Saksa okupatsiooni algul oli lühemat aega Omavalitsuse juurde loodud Turukorraldusevalitsuse juhiks. Vallandati aga päevapealt, kui sakslased tahtsid halvasti laekuvate sundnormide pärast talude aitu kontrollida, mille vastu ta oli. Kontrollimine jäi siiski ära.

1944. a. septembris õnnestus tal põgeneda väikse mootorpaadiga Põõsaspealt Loode-Eestist Rootsi, Enskär'i saarele Norrtälje saarestikus.

1945.a. arhiivitöölisena tööl Põllumajandusülikooli juures Ultuna's mõned kilomeetrid lõuna pool Uppsala linna. Oli samaaegselt väga aktiivne Rootsi pääsenud eestlaskonna organiseerimisel ja
organisatsioonide loomisel, nagu Eesti Agronoomide Selts Rootsis, mille auesimeheks ta lõpuks oli. Oli ka "Põllumeeste Kogude" esimeheks. Omal ajal, enne Eesti okupeerimist "idanaabri" poolt, suurim erakond Eestis.

1949 - 1951 töötas peamiselt agronoomina Stockholmi maakonnas (Stockholms län).

1951 - 1975 aastatel töötas LRF'i (LRF - Lantbrukarnas Riksförbund) "Põllumeeste Riigiliidu" ja selle rakendusbüroo (Driftsbyrå) ning juurdlusinstituudi (Jordbrukets Utredningsinstitut) juures
Stockholmis uurimisülesannetega.

Vabade Eestlaste Põllumajandusliit (VEPL) asutati 1950.a. ja selle juhatusliikmena võttis ta osa üle 20 aasta Euroopa Põllumajandusliidu (CEA - Confederation Europénne d'Agriculture) konverentsidest erinevates maades. - Tema teene on, et VEPL - Vabade Eestlaste Põllumajandusliit - võeti 1950.a. CEA alaliseks külalisliikmeks ja 1956.aastal CEA täisõiguslikuks liikmeks - ainsana,
tol ajal N. Liidu poolt okupeeritud maade põllumajanduslikest eksiil-organisatsioonidest.

Eesti Rahvusnõukogu (ERN) loodi 1947. aastal. Tõnis Kint oli ERN'i esimeheks viis aastat 1971 - 1975. Ta oli ajaleht Teataja (mis ilmus Stockholmis) peatoimetajaks 1957. aasta.

1953. aastal 12. jaanuaril moodustas August Rei Oslos peaministrina presidendi ülesannetes Eesti Vabariigi Valitsuse, kus Tõnis Kint oli põllutööminister ja sõjaministri kohuste täitja. (Johannes Sikkar peaminister).

12. jaanuarist 1953 kuni 1. märtsini 1964 oli Tõnis Kint ka peaministri asetäitja, kui "J. Sikkar mingil põhjusel ei saa täita peaministri ülesandeid"(A. Rei käskkiri 12 jaanuaril 1953. a.)

Aprilli kuus 1963 nimetatud peaministri asetäitjaks ja sõjaministriks (Aleksander Warma peaminister).

Alates 23. 12. 1970 kuni 1. 3. 1990 oli ta Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis. Seega hoidis Tõnis Kint Eesti kõrgeimat ametit ja selle katkestamatut kontinuiteeti kauem, kui keegi teine eestlane on seda ajaloolisel ajal kunagi teinud.

Tõnis Kint suri 5. jaanuaril 1991 Rootsis Örnsköldsvik'i linna haiglas ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Aastal 1996, ta 100 a. sünniaasta puhul, paigutati mälestustahvel temale ta kodutalu Paasioja seinale Suure-Jaani valla ja Tartu Põllumajandusülikooli poolt. Toimus ka mälestuskonverents Olustvere lossis. Sel puhul tegi Tartu põllumajandusülikooli professor Jaan Lepajõe Tõnis Kinti tutvustava voldiku.

Tõnis Kint sai 24. 2. 1938 Põllutöökoja direktorina Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi. (Riigikantselei, Tallinn 2001: "Eesti tänab 1919 - 2001")

Tõnis Kint oli Eesti Agronoomide Selts Rootsis auliige.

Ta oli "Rootsi Maaregioonide Arendamise Seltsi" (Sällskapet för Landbygdsutveckling) auliige.

1983 Poola Taassünni Ordeni (Order Odrozonia Polski) kavaler.


Tõnis Kint on välja andnud peale ametialaste käskkirjade ja enda ning koos teistega koostatud memorandumite [vaata: "Tõotan ustavaks jääda ... Eesti Vabariigi valitsus 1940 - 1992" (2004 a. ]
ka: "Mälestuskilde" (Eesti Agronoomide Selts Rootsis, Toimetis nr, 5. Uppsala 1986/64 lhk.)

Ajaleht Teataja, mis ilmus Stockholmis, juhtkirjad 1957 a., kui ta oli Teataja peatoimetaja.

Koos Edwin Reinvaldt'iga: "Laiarööpmeline Soomusrong Nr. 2 Vabadussõjas" (Välis Eesti & EMP, Lund 1972/276 lhk.).

1972 Stockholm'is: "Meie rahvuspoliitika, hoiak, võitlussihid ja vahendid." (Eesti Rahvusnõukogu).

1939. a. Riias: "Die Entwicklung und der gegenwärtige Stand des landwirtschaftlichen Beratungswesens in Finland, Estland, Lettland und Litauen." (Riga 1939, Izdevusi Latviljas Agronomu bledriba /16 lhk.).

Iga-aastased rapordid 1932 - 1936 nagu "Põllumajanduse tasuvus 1929/30a (Rentabilité agricole en 1929/30)" ja "Põllutöökoja korraldusi" (1932).

Ühistegevuse osa Eesti põllumajanduses. (ÜHISEL JÕUL. Eesti Ühiskaubandus ja Ühispangandus 1902 - 1952, Stockholm 1952, 120 lhk. {Koguteose toimetus: Juhan Kütt, Arvo Horm, Alfred Ventsel, Helmut Maandi} [Abetryck, Vadstena 1952]).
Allikas: Oole Kindi isa auks koostatud kodulehekülg http://home.swipnet.se/oole/

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar