kolmapäev, 12. august 2020

12. august - Juhan Simm 135

Juhan Simm Pärnumaa laulupeol, 1924. Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Juhan Simm

12.08.1885 Kivilõppe küla, Vana-Suislepa vald - 20.12.1959 Tartu
Helilooja, koorijuht ja dirigent

 

Snüdis Kivilõppe külas isa ehitatud Simmi veskis 12. augustil 1885. aastal. 

Õppis Vana-Suislepa vallakoolis ja Tarvastu kihelkonnakoolis. 1898. aastal asus õppima Tartu Reaalkooli Avaldas oma muusikalist annet varakult, sest juba Tartu realkoolis õppides olid tema teadmised ja oskus arenenud nii kaugele, et suutis organiseerida õpilasest muusikakoori, mida juhatas ise suure hoole ja innuga. Aastail 1906-1910 õppis Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas. Üliõpilasena oli Tartu muusikaelus aktiivne – tegutses „Vanemuises“ tšellomängijana orkestris ning koorijuhina muusikaosakonnas. Oma muusikalise eelhariduse sai ta Tartus Rudolf Tobiaselt ja viimase lahkumise puhul Tartust siirdus Simm Berliini, kus jätkas oma muusikalist haridust Sterni konservatooriumis (1912-1914) õppides A. von Fielitzi juhendamisel dirigeerimist ning W. Klatte ja J. Sterni juhendusel kompositsiooni. Täiendas end veel 1924. aastal dirigeerimises Pariisi Grand Opera juures.

Oli 1906-1910 "Vanemuise" teatri orkestrant, 1914-1916 muusikajuht ja 1916-1940 dirigent ning 1926-27 ja 1944-1951 Tartu muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja dirigeerimisõpetaja.

Asutas ja juhatas mitmeid koore. 1908 Tartus meeskoori (praegu Tartu Akadeemiline Meeskoor) ja 1923 Tartu Meestelaulu Seltsi meeskoori (praegu Juhan Simmi nimeline meeskoor). 1916.-1925. aastal oli ta „Vanemuise“ muusikaosakonna segakoori juht. Aastatel 1940-1950 tegutses Juhan Simm Tartu kultuurimajade koorijuhina. Oli 1923, 1933, 1938, 1947 ja 1950 üldlaulupeo üldjuhte.

Juhan Simmi koorilauludest saavutasid suure populaarsuse „Oma saar“ (loodud G. Suitsu sõnadele) ja „Mulgimaale“ (sõnad Hendrik Adamson). Koorilaulu kõrval loonud koorikantaate, kantaate ja laule koorile sümfooniaorkestriga. Ta on kirjutanud muusikat rohkem kui 40-le „Vanemuise“ lavastusele. Välja võib tuua laulumängu „Kosjasõit” (1915), opereti „Kooparüütel” (1916). Interpretatsioonialase ja loomingulise töö kõrval oli ajalehe „Postimees“ muusikaarvustaja.

  • Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1945
  • Eesti Näitlejate Liidu auliige alates 1935

Tunnustused

1936 teenelise dirigendi tiitel
1936 Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärk
1938 Eesti Punase Rist III klassi teenetemärk
1947 Eesti NSV rahvakunstniku tiitel

Allikad:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar