teisipäev, 4. august 2020

4. august - August Arumäe 125

August Arumäe

Kuni 1939 Grünberg
4.08.1895 Rõõsa talu, Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 26.09.1976 Pärnu
Kirikuõpetaja


4. augustil (vkj 23. juulil) 1895. aastal sündis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Heimtali vallas edumeelse talupidaja kultuuri- ja muusikasõbralikus peres tulevane usuteadlane, kooliõpetaja ning muusikategelane August Arumäe (1939. aastani Grünberg). 

Kooliteed alustas Heimtali vallakoolis (1904-1906), järgnesid Viljandi kihelkonnakool (1906-1909) ja Pärnu gümnaasium (1908-1916), mille lõpetas 1916. aastal Venemaal Muromis hõberahaga. Kool oli Esimese maailmasõja eest sinna evakueeritud. Õppis 1916.-1918. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ja alates 1920. aastast usuteaduskonnas, mille lõpetas 1924. aastal.

August Arumäe oli 1918.-1919. aasal Tuhalaane kihelkonnakooli juhataja, 1919-1920 Viljandi Maakonna Reaalgümnaasiumi õpetaja ja inspektor.

Prooviaasta tegi Tartu Pauluse kogudusega õpetaja Arnold Habichti juures, töötades samal ajal Hugo Treffneri gümnaasiumis usuõpetajana.

1924. aastal abiellus Tartumaalt pärit Lilly Friederike Loskitiga. Neil oli neli poega.

Õpetajaks ordineeriti ta Tallinna Jaani kirikus 1. märtsil 1925, kuid juba 14. detsembril 1924 valiti Pärnu Eliisabeti koguduse 2. pihtkonna õpetajaks (aastani 1940) ja 1930. aastal ühtlasi Pärnumaa praostiks (kuni 1941). Omandas 1934. aastal mag. tehol. astme. Akadeemiliselt kuulus korp. „Ugala“ perre. 1939. aastal oli ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Hooldusnõukogu liige.

Arumäe oli EELK Usuteaduse Instituudi praktilise usuteaduse õppejõud. Ta on paljude 1930. ja 1940. aastatel välja antud usuõpetuse õpikutele autor või kaasautor. Pärnumaa koolinõuniku Luuriga koostas ta õpikud “Piiblilugusid väikestele” (1929) ja “Piiblilugusid algkoolile” (1930), hiljem “Usuõpetuse algkoolidele”. Samuti andis välja ajakirja Pühapäevakool.

14. juunil 1940 küüditati August Arumäe abikaasa ja kahe poja, Sulevi ja Heitiga, Siberisse. Pojad Ilmar ja Kalle, kes sel ajal olid Viljandimaal vanaema juures, pääsesid pikast teekonnast. Tagasi jõudis Arumäe poegadega 17 aasta pärast, kuid abikaasa jäi puhkama Siberi mulda.

Karmid Siberi-aastad ei murdnud mehe teotahet. Ta asus endise innuga tööle. Kirjutas usuteaduste instituudi üliõpilaste tarvis õppematerjali, leeriõpiku, käsiraamatuid. Pärast Siberist naasmist teenis ta aastatel 1958–1964 Pindi kogudust ja seejärel aastani 1969 Häädemeeste kogudust.

1964. aastal abiellus ta teist korda laulukoori liikme Ada Reinholdiga.

Viimased eluaastad elas pensionil August Arumäe Pärnus, kus kirjutas üle 400-leheküljelise mälestusteraamatu käsikirja, millel on kultuurilooline väärtus nii Pärnule kui kogu Eestile.

August Arumäe suri 26. septembril 1976 ja maeti Pärnu Alevi kalmistule.


Arumäe muusikaelu

Muusikaarmastuse sai kaasa lapsepõlvekodust, kus lauldi ja mängiti pilli. Juba varakult õppis noormees selgeks kandle- ja viiulimängu, hiljem harmooniumi- ja klaverimängu. Võõraks ei jäänud puhkpillidki. Pärnu gümnaasiumipäevil mängis ta kaasa sümfoniettorkestris ja keelpilliorkestris, laulis kooli meeskvartetis.

1915. aasta suvel asutas kodukohas Heimtalis segakoori ja juhatas seda.

1920 asutas ta Joosep Teimanniga Tartu üliõpilaskonna muusikasektsiooni ja valiti selle esimeseks esimeheks. Peale üliõpilasmeeskoori asutasid nad segakoori.

1922. aastal võttis Tartu ülikooli delegatsiooniga osa Leipzigi esimesest rahvusvahelisest üliõpilaste kongressist. Asunud 1924 Pärnu Eliisabeti koguduse õpetajaks, võttis oma esimeseks kohustuseks kiriku laulukoori asutamise ja lastejumalateenistuste korraldamise. Koorile kirjutas ta ise noodid ja asus noori juhatama. Koor töötas edukalt, võttes osa vaimulikest laulupäevadest. Repertuaari saamiseks tõlkis laule. 1938. ja 1939. aastal käis koor Soomes kontserdireisil, samuti Lätis ja ülejäänud Eesti kogudustes.

Oli tegev mitmes kiriklikus organisatsioonis, olles muu seas liturgilise komisjoni esimees ja lauluraamatute komisjoni liige. Välismatku sooritanud Soome, Taani, Rootsi ja Saksamaale. Töötas koolides usuõpetajana.

Tunnustused

  • Eesti Punase Risti 3. järgu teenetemärk
  • Soome Valge Roosi 1. kl. aumärk

 

LlSAKS 

Hiiobi õnnistus : August Arumäe mälestused
Eesti Keele Sihtasutus, 205. 493 lk.

August Arumäe (1895-1976) mälestused ulatuvad tagasi Tsaari-Venemaa aegsesse Eestisse, tollasesse külaühiskonda. Eesti Vabariigi sünnile elas kirjutaja kaasa juba täiskasvanud inimesena, omariikluse aega jäävad õpingud ülikoolis ning tegevusrohked tööaastad Pärnus. Järgnenud rahvuslik tragöödia puudutas tedagi isiklikult - pidi ta oma parimad töö- ja loomeaastad jätma hoopis GULAG-i surmarõngasse. Seal küpseski esialgne mõte oma läbielamised kirja panna.

Ehkki mälestused on kirja pandud eelkõige oma laste ja lastelaste tarvis, võib August Arumäe mälestusteraamatu "Hiiobi õnnistus" ilmumist õigusega nimetada sündmuseks, sest tegemist on nii kultuuri-, kiriku- kui ka Eesti ajaloo seisukohast olulise teosega.

Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/323018

Allikad

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar