Eesti Raamat, 2021
364 lk
“Öölaulik” on tempokas ja põnev
kriminull.
Nagu enamikes põhjamaade krimkades, on ka siin peategelaseks
politseiuurija, kellel on keeruline minevik ja kes peab suutma hakkama saama
raskete juhtumite, eelarvamuste ja iseendaga. Politseiuurija Hanna Duncker on
16 aastat elanud ja töötanud Stockholmis. Vaatamata sellele, mis juhtus kunagi
tema isaga, hoolimata kuulujuttudest ja sellest et teda ei oota Ölandi saarel enam
keegi, otsustab ta kodukanti tagasi tulla. Ta asub tööle kohalikku politseisse.
Esimesel tööpäeval uue kohas peab ta kohe koos kolleegidega asuma uurima 15-aastase
Joeli mõrva. Poiss on jõhkralt läbi pekstud ja ta leitakse surnuna
puhkeplatsilt. Uurimise käigus selgub, et tegemist on Hanna lapsepõlve parima
sõbranna pojaga ning uurimine saab Hanna südameasjaks.
Lisaks käimasolevale uurimisele hakkab Hanna üha rohkem huvituma sellest,
mis juhtus tema isaga tegelikult. Kas isa on ikka süüdi selles, mille eest ta
vangis oli?
Lugu on põnev, tulevad välja erinevad huvitavad seosed inimeste vahel,
paljastuvad nii mõnedki saladused. Autor on keskendunud vanade sõprade ja
perekonnaliikmete omavahelistele suhetele ja minevikule.
Raamatu tagakaanel on öeldud: Ölandi kuritegude sari arutleb selle üle,
kuidas on elada kuriteo järellaines, kui inimene ei suuda lõigata katki
sidemeid oma mineviku ja kodukandiga.
Hannal on kodukandis ja ka tööl oma minevikuga, oma isa minevikuga,
probleeme. See on tema lause ”kiusajatele”: ”Ma ei ole minu isa”. Laps ei ole
süüdi selles, kes või millised on olnud nende vanemad. Vanemate mineviku järgi
ei saa hinnata inimest.
Nüüd tuleb kohe läbi lugeda 2. raamat ”Varjuliilia”, sest lahtiseks jäid
peategelase elu puudutavad asjaolud.
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar