*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest
Aastaid hiljemgi, peale kunstiraamatu ilmumist, on
mulle sügava mulje ja suurepärased emotsioonid jätnud Mari Vallikivi koostatud
kunstialbum „Viljandi motiiv“. See on tõeline pärl nii tõsisele
kunstiteadlikule huvilisele kui sellisele pühapäevasele kunstinautlejale nagu
mina.
Albumis on üle 100 kunstiteose, millel on kujutatud
Viljandile iseloomulikke motiive nagu järv, lossimäed, vanalinna majad ja
katused, linna siluett, tänavavaated, võrratud maastikud järve ja linna silueti
taustal. See on väike valik töid kunstnikelt, kes on Viljandist pärit,
siin vahepeal elanud, töötanud või reisinud ning jäänud mõneks ajaks siia
pidama. Kunstiteosed mahuvad ajaliselt kahte sajandisse. Suur osa Viljandit
kujutavatest teostest on talletatud Viljandi muuseumi kunstikogus. Samuti leiab
palju teoseid muuseumides ja erakollektsioonides. Raamatusse jõudis neist vaid
osa.
Raamatus leiavad toredat kajastamist kunstnike
omavahelised suhted, nende loomingutee kujunemine, suhestumine Viljandi linna
ja eluoluga, samuti eri aegadel valitsenud kunstiarusaamad.
- Eesti kõigi aegade ühe tunnustatuima
maalikunstniku Konrad Mägi esimene suurnäitus 100 teosega toimus 1913.
aasta lõpus Koidu seltsimajas.
- Viljandimaal, Võisikul sündinud kunstnikku Peet
Arenit on peetud 1920. aastatel üheks kõige huvitavamaks eesti maalijaks.
- Viljandis sündinud Lydia Nirk-Soosaar oli esimene
naiskunstnik, kes linna kunstielule aastaid tooni andis. Ta oli üks
Viljandi kunstiklubi asutajatest 1934. aastal.
Albumist leiab huvitavaid eluloolisi andmeid 49
kunstniku kohta. Viljandiga tihedamalt seotud kunstnikest on esindatud Johann
Köler, Ants Murakin, Gustav Mootse, Eduard Timberman, Juhan Muks, Jaak
Kangilaski, Erich Pehap, Lepo Mikko, Ilmar Andra, Osvald Raba, Endel, Lilian ja
Hanno Härm, Siim Kärner, Raul Rajangu, Teet Lindma, Reet Talimaa ning Priit
Pangsepp.
Toredat Viljandi kunsti avastamist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar