laupäev, 16. jaanuar 2021

16. jaanuar – Märt Meos 140

Märt Meos
16.01.1881 Hendriku talu, Mõnnaste küla, Tarvastu vald – 1.03.1966 Viljandi
Koolinõunik
 

Eesti haridussüsteemi edendaja, Virumaa koolinõunik ja mitmete metoodiliste materjalide koostaja Märt Meos sündis Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas Mõnnaste külas 16. jaanuaril 1881. aastal Hendriku talu viienda lapsena. Kooliteed alustas kümneaastaselt Kuresaare vallakoolis, järgnesid õpiaastad Tarvastu kihelkonnakoolis 1892–1897 ning edasi Tartu Õpetajate Seminaris aastatel 1897–1901. Kuna Tartu Õpetajate Seminari võeti vastu 16-aastaseid noori, tuli Märt Meosel kihelkonnakooli kolmeaastase kursuse järel, enne seminari astumist, veel kaks aastat kihelkonnakoolis õppida.

Pedagoogilist tegevust alustas Märt Meos 1901. aasta sügisel Saaremaal Vana-Löve ministeeriumikoolis. Juba järgmisel aastal määras rahvakoolide inspektor ta naabruses avatava Kärstna ministeeriumikooli organiseerijaks ja juhatajaks. 1907. aasta suvel valiti Märt Meos Väike-Maarja kihelkonnakooli juhatajaks. Sama aasta oktoobris õnnestus tal haridusasutuste majandusliku aluse tugevdamiseks ühendada kihelkonnakool Väike-Maarja tütarlastekooliga, luues sellega Virumaa vanima segagümnaasiumi – Väike-Maarja Gümnaasiumi. 1919. aasta lõpuni oli Märt Meos Väike-Maarja kihelkonnakooli ning samal aastal avatud Väike-Maarja gümnaasiumi esimeseks juhatajaks.

1920. aasta jaanuaris asus Virumaa koolinõuniku kohale. Koolinõunikuna teostas Märt Meos majanduslikke uuendusi ning korrigeeris õpetuslikku poolt, töötades välja mitmeid metoodilisi materjale. Koolinõunikuna suunas ja kohustas Märt Meos õpetajaid kasutama enda välja töötatud abistavaid töökavasid, hoolitses alates 1920. aastast kohustuslikuks võõrkeeleks muudetud inglise keele õpetamise eest koolides ning jälgis koolikohustuse täitmist. Ta võttis vastu otsuseid koolimajade seisukorra parandamiseks ja teostas kooliaedade rajamist.

Märt Meos oli 1934. aastal Eesti Koolinõunikkude Ühingu poolt korraldatud esimeste riiklike testide läbiviija ja kokkuvõtete koostaja emakeele aines.

Märt Meos oli Virumaa koolide inspektoriks 1944. aastani. Pärast pensionile jäämist jätkas ta Virumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee haridusosakonna otsusel vene keele tundide andmisega Väike-Maarja keskkoolis.

Lisaks hariduselule osales Märt Meos kultuuri-, seltsi- ja majanduselu korraldamisel. Näiteks korraldas 1905. aastal Helme Karskuse Selts Üksmeel, mille esimeheks Meos oli, Kärstna kabelimäel kohaliku maa-laulupäeva, kus esinesid laulukoorid ja segapilliorkestrid helilooja Aleksander Lätte juhatusel.

Väike-Maarjasse jõudes astus Märt Meos 1907. aastal kohe Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi liikmeks ning hakkas juhtima kihelkonna vallakoolide õpetajaist koosnevat väikest meeskoori, elavdama kohaliku põllumeeste seltsi segakoori tegevust, korraldama sümfooniaorkestri, kihelkonna segakoori ja kihelkonna viiuliorkestri tegevust.

Märt Meos oli Väike-Maarja Laenu-Hoiu Ühisuse asjaajajaks, raamatupidajaks ja juhatuse liikmeks ning kassahoidjaks ja revisjonikomisjoni liikmeks Väike-Maarja Kaubatarvitajate Ühisuses. Ta oli ka Eesti omaaegse suurima kivist maaseltsimaja, maa-Estoniaks kutsutud teatrimaja – Väike-Maarja Seltsimaja – ehitamise initsiaator ning ühes Jakob Liiviga teostas ehituse läbiviimist.

Märt Meos hoolitses nii Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi raamatukogu kui ka õpilaste klassivälise lugemisvara eest. Seltsi raamatukogust kujunes pärast 1915. aastat avalik raamatukogu.

Pärast 1950. aastat muutus Märt Meose elukorraldus keeruliseks. Tema Väike-Maarja alevikku ehitatud maja natsionaliseeriti ja õiguse taastamisel oma majas elada tuli Märt Meosel välja minna kuni ülemnõukoguni Tallinnas. Temalt võeti ära pedagoogikutse ning Meos vallandati haridusministri käskkirjaga 827-k VNFSV Tööseaduse koodeksi põhjal „kui mittesobiv õpetaja kohale”. Märt Meos suutis saavutada õpetajakutse ennistamise, ent pidi tööle asuma mitte enam Väike-Maarja keskkoolis, vaid Väike-Maarja rajooni ääremail Simunas lõplikult pensionile minemiseni 1957. aastal. 1960. aastal kolis Märt Meos sugulaste juurde Viljandisse, kus ta 1. märtsil 1966. aastal suri.

 

Allikad:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar