29. oktoober - Viljandi Esimese Lugemisringi liige Andres Kurrikoff

Seltskonnategelane, Viljandi Esimese Lugemisringi ja Maapäeva liige 
Andres Kurrikoff 
29.10.1863 Kurrika t, Pärsti v - 13.08.1925 Viljandi

Viljandi Esimese Lugemisringi liikmena kanne protokolliraamatus aastal 1917. Liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Savikotil“.

***

Andres Kurrikoff sündis 29. oktoobril 1863. a. Pärsti vallas Kurrika talus põllumehe pojana. Ta õppis Viljandi kihelkonna koolis. Kooli lõpetamise järel jäi koju ja oli oma isale abiks. 

1884. aastal läks teenistusse Poolamaale. Kodumaal tagasi olles astus 1890.a. Vastemõisa mõisas oma onu teenistusesse. Kolm aastat seal valitseja olles võitis ta oma onu lugupidamise ning talle renditi 1893.a kevadel Kõo mõis. Mõisat pidades oli ta ka mõisa politsei kohuste täitja ning VIII sõjaväe hobustejaoskonna juhataja. 

1894.a abiellus Andres Kurrikoff Aina Anweltiga. 

1909. aastal sai ta päranduseks Sawikoti talu ning asus sinna elama. 

A. Kurrikoff töötas Põltsamaa ja Pilistvere põllumeeste seltsides. Aastaid oli ta Eesti Aleksandri põllutöökooli kuratooriumi abiesimeheks ja esimeheks. Ta kuulus Viljandi põllumeeste seltsi juhatusse ja 1917.-1923. a. oli seltsi esimees. Aastatel 1917-1919 oli ta Eesti Maapäeva liige. Ta oli ka Laenu- ja Hoiu Ühisuse Nõukogu liige. Viljandi Esimese Lugemisringi registreeritud liige aastal 1917.

1924. aastal sai Kurrikoff halvatuse ja kevadel kaotas ka nägemise. 

Andres Kurrikoff suri 13. augustil 1925.a. ja maeti Viljandi vanale kalmistule. 

Allikad

• Kurrikov, A. (1913). Kurrikoffide suguvõsa. – Viljandi: A. Tõllasepp · (1925). 
• Andres Kurrikoff † // Postimees (1925) 17. aug. URL: https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/08/17/6 (vaadatud 12.10.23)
• Kalmistute register HAUDI URL: https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDWp49avd (vaadatud 16.09.2023) 
• Andres Kurrikoff. – Wikipedia. URL: https://en.wikipedia.org/wiki/Andres_Kurrikoff (vaadatud 21.09.2023)
• Geni.com URL: https://www.geni.com/people/Andres-Kurrikoff/6000000029696918338 (vaadatud 12.10.2023)

17. september - Endel Rössler

Koolijuhataja ja kodu-uurija 
Endel Rössler
17.09.1923 Metsküla k, Suure-Kõpu v, Viljandimaa - 3.05.1991 Tartu

Endel Rössler sündis Viljandimaal Suure-Kõpu vallas Metsküla külas. Oma kooliteed alustas ta Metsküla Algkoolis, mille lõpetas 1935. aastal. Sellele järgnes Puiatu 6.-klassiline Algkool, Viljandi Kaubanduskool ja 1943. aastal Türi Gümnaasium. Olles valinud oma elukutseks õpetaja ameti astus ta 1948. a Tallinna Õpetajate Instituudi matemaatika-füüsika osakonda, kuid segased ajad ei lasknud tal kooli lõpetada. Alles 1957. aastal sai ta pedagoogi kutse lõpetades Tartu Pedagoogilise Kooli kaugõppe teel.

Esimesed tööaastad möödusid Viljandi Maavalitsuse transpordi ja liikluse osakonna transpordikorraldajana, Vastemõisa valla TSN TK-s sõjaväe arvelauapidajana, Statistika Keskvalitsuse Suure-Jaani jaoskonna inspektorina ja Palitse sideagentuuri juhatajana. Septembrist 1949. a sai temast Viimsi 7-klassilise kooli õpetaja. Kuna ta abiellus (22.10.1949) Saaremaalt Laimjala vallast Tooma talust pärineva Meeri-Laine Rüütliga, kes töötas õpetajana Saaremaal, siis asus 1950. aasta algusest tööle Kingissepa haridusosakonnas statistikuna. Töötas aastaid direktorina Saareküla (1950), Lõõne (1951–1953) ja Pamma 7-kl. koolis (1953–1960) ning Kingissepa linna Tehnilises Erikutsekoolis (1960-1961). Viimast töökohta pidas oma pedagoogilise töö raskeimaks perioodiks, kuna õpilased olid peamiselt lastekodu lapsed. 

1961/1962 õppeaastal lahkus E. Rössler tervislikel põhjustel kooli direktori kohalt ning asus tööle EKP Kingissepa Rajoonikomitee instruktorina. 

1964. aastal haigestus tuberkuloosi, mille tagajärjel sai II invaliidsusgrupi. Peale tütre Malle keskkooli lõpetamist (1969) kolis pere Tarusse. Siin töötas Endel Rössler Tartu Plastmasstoodete Katsetehases brigadirina, teeninduskombinaadis Edu vastuvõtjana, TRÜ kirjastuse trükiosakonnas tehnilise toimetajana. 

Endel Rössler suri Tartus 3. mail 1991. Ta on maetud Viljandimaa Kõpu kalmistule.

Endel Rössler alustas aktiivset tegevust kodu-uurijana 1978. aastal. Ta on teinud kaastööd Eesti Raadiole, osalenud mitmel nimekonkursil, koostanud kodu-uurimuslikke töid oma koduküla ja -valla kohta. 

Teatmematerjalid:

1. Teatmematerjale Metsküla ajaloost ja seltside tegevusest. Tartu, 1978. 233 lk. + lisad. 
2. Teatmematerjale Kõpu kihelkonna Suure-Kõpu valla Metsküla ajaloost ja seltside tegevusest Tartu, 1978. 235 lk. + lisad. 
3. Teatmematerjale Metsküla rahvaraamatukogu asutamisest ja tegevusest aastail 1908-1968. Tartu, 1987. 
4. Vastemõisa koduloost 1.: Vastemõisa minevikust, kultuuriloost ja majanduselust. Tartu, 1978. 211 lk. 
5. Vastemõisa koduloost 2.: Vastemõisast võrsunud tublisid mehi ja naisi. Tartu, 1980. 264 lk. 
6. Vastemõisa minevikust, kultuuriloost ja majanduselust. Tartu, 1980. 264 lk. 
7. Teatmematerjale Vastemõisa aja- ja haridusloost, kultuuri- ja majanduselust – Tartu, 1986. 248 lk.

Publikatsoonid: 

1. Rössler, E. Seitsekümmend aastat : [ koori- ja orkestrijuht ning koduloo-uurija Jaan Joandi ] // Kultuur ja Elu ( 1980 ) nr. 7, lk. 35 : foto. 
2. Rössler, E. “ Pillipuu ” ja “ Perepill ” [: Raidsalude pere- ja sugu-võsa-kapellid ]. Kultuur ja Elu 1984:7, 12-14, ill. 
3. Rössler, E. Lagi käeulatuses [: Kandlemängija Erni Kasesalu ]. Kultuur ja Elu 1982:10, 32-33, ill.
4. Rössler, E. Mantlipärija [: Torupillimängija Ants Taul ja rahvamuusikarühm “ Torupill ”]. Kultuur ja Elu 1983:4, 15-17, ill.
5. Rössler, E. Taimelava [: Rahvamuusikajuht Vello Tikerpalu ja Muhu 8-kl. Kooli rahvamuusikaorkester ]. Kultuur ja Elu 1983:10, 25-28, ill. 

Fotokollektsioonid: 

• Eesti Filmiarhiivis asub tema fotokollektsioon – Vastemõisa kultuurielu 1902-1979. 

Allikad: 

• Rang, M. Endel Rössler 1923-1991 // Leole (2013) 1. sept. URL:  https://dea.digar.ee/page/leole/2013/09/01/3 (vaadatud 07.09.2023)

Foto allikas: 

• Kingissepa Erikutsekooli nr. 3 direktor Endel Rössler annab diplomi Palmile, kooli 1961. a. meistrile poksis. Ajapaik. URL: https://ajapaik.ee/photo/704760/kingissepa-erikutsekooli-nr-3-direktor-endel/ (vaadatud 08.09.2023)

Biograafia koostas Laura Randoja

16. september - Ants Rulli

Eesti kirurg

Ants Rulli

snd Alfred Hans Rullinkov

16.09.1908 Aidu v, Paistu khk, Viljandimaa - 31.10.1986 Tartu

Ants Rulli (kuni 1935. aastani Alfred Hans Rullinkov; 3. september (vkj)/ /16. september 1908 Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 31. oktoober 1986 Tartu) oli eesti kirurg.

Kooliteed alustas Heimtali vallakoolis, jätkas Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1928. aastal. 1928. a. detsembrist 1930. a. maini viibis sõjaväeteenistuses Tallinna sidepataljonis. 1930. aasta sügisel asus õppima Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, kuid juba oktoobris läks üle arstiteaduskonda. 1936. aastal lõpetas A. Rulli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

Pärast ülikooli lõpetamist asus tööle ülikooli haavakliinikus assistendina. 1940. aastal töötas lühikest aega Võrus linnaarst-kirurgi ametikohal, sealt siirdus edasi Viljandi haigla kirurgiaosakonna juhataja ametikohale.

1945. aastast oli ta Tartu Ülikoolis üldkirurgia kateedri juhataja ning pidas üldkirurgia loenguid. 1953-1954 töötas A. Rulli teaduskonnakirurgia kateedri juhatajana. 1955. aastal astus Leningradi I Meditsiiniinstituuti prof. F. G. Uglovi juurde doktorantuuri. Järgmisel aastal kutsuti dots A. Rulli uuesti üldkirurgia kateedri juhatajaks Tartusse. Samal aastal kirjutas A. Rulli valmis doktoritöö, kuid töö jäi kaitsmata. Tema doktoritöö ilmus 1959. aastal venekeelse monograafiana Tartu Riikliku Ülikooli toimetistes. 1969. aastal sai ta meditsiinidoktoriks, 1974. aastal professoriks.

Ta on õpetanud tuhandeid tulevasi arste. Ta on õpiku „Üldkirurgia“ üks autoreid.

Ants Rulli avab Tartu Kliinilise Haigla operatsioonibloki 

Allikad:

• Padrik, V. (2016). Eesti kirurgiast läbi aegade. – Tartu: E.J.N.T. : V. Padrik · Ants Rulli. – Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Rulli (vaadatud 01.09.2023)
• TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 24, 23 september 1983 https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19830923.2.12&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-rulli%2c+ants------------

Fotode allikad 

• Alfred Hans Rullinkov (Ants Rulli). https://ajapaik.ee/photo/1133887/alfred-hans-rullinkov-ants-rulli/ (vaadatud 02.09.2023)
• Ants Rulli avab Tartu Kliinilise Haigla operatsioonibloki. Ajapaik. https://ajapaik.ee/photo/386316/ants-rulli-avab-tartu-kliinilise-haigla/ (vaadatud 02.09.2023)

12. september - Andreas Kurrikoff

Järvamaa Muuseum, http://muis.ee/museaalview/238718,
Andreas Kurrikoff, PM F 2364:38

Eesti vaimulik ja rahvusliku liikumise tegelane. Esimene eestlasest kirikuõpetaja Eestimaal
Andreas Kurrikoff
12.09.1848 Pärsti – 13.07.1904 Viljandi

Andreas Kurrikoff sündis Viljandis Savikotil talumehe Hansu pojana. Ta alustas õpinguid vallakoolis, jätkas kooliteed Viljandi elementaar- ja kreiskoolis. Aastatel 1862–1869 õppis Tartu kubermangugümnaasiumis. 1869. aastal alustas õpinguid Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ning lõpetas 1874. aastal.

1870. aasta kevadsemestril algatas "Kalevipoja õhtute" kooskäimised. Esimesel kohtumisel koguneti tema korterisse "Kalevipoega" lugema. Seda päeva peetakse Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamise päevaks. Kurrikoff oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi üks asutajaliikmeid. Lisaks osales ta Vanemuise Seltsi tegevustes. EKS-i koosolekul 1875. aastal valiti ta "vana varanduse korjamise" komitee liikmeks ja koolmeistrite osakonna juhatajaks.

Pärast ülikooli lõpetamist 1874. aastal läbis Kurrikoff vaimulikele kohustusliku prooviaasta Kõpu, Türi ja Paide koguduses. Pärast Türi pastori Grohmanni surma 1874. aastal kandideeris Kurrikoff tema kohale, mille kohalik kirikukonvent heaks kiitis. 1880. aastatel hakkasid tekkima erimeelsused koguduse ja õpetaja vahel. Kurrikoffile esitati järjest kaebusi ja noomitusi ning 15. veebruaril 1891 vabastati ta pastori kohalt. Peale seda elas ta 5 aastat Tartus ja töötas usuõpetuse õpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tartust ära tulles elas mõned kuud Kõo ja Vastemõisa mõisades, kuid siis asus elama Viljandi linna. Viimastel eluaastatel ei huvitunud Kurrikoff enam ühiskondlikust tegevusest, vaid luges kodus ajalehti. 1904. aastal Kurrikoff suri ning ta maeti Viljandi vanale kalmistule.

1880. aastal ilmus Kurrikoffi tõlgitud Johann Wolfgang von Goethe "Hermann ja Dorothea" ("Härmann ja Doora"), mis oli esimene suurem Goethe teos eesti keeles.

Vändra Martini koguduse õpetaja Ernst Sokolowsky kutsel pidas ta 1882. aastal Carl Robert Jakobsoni haual kõne.

Tema kirjatööna on teada artikkel "Läänemaa-vaimulik liikumine, pruugitud abinõud selle vastu ja selle vili – üks osa kiriku ajaloost Eestimaal" (Postimees 1895, nr 100–106).

Türi kiriku taga asuv tänav (Kungla tänava paralleel) on nimetatud A. Kurrikoffi tänavaks.

Allikad: 

Foto allikas: Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Andreas_Kurrikoff (vaadatud 31.08.2023)

• Eesti biograafiline leksikon. – Saku: Mart Tamberg, 2001. Lk. 236-237
• Kurrikov, A. Kurrikoffide suguvõsa. – Viljandi: A. Tõllasepp, 1913. Lk 20-22 
• Andreas Kurrikoff. - Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Andreas_Kurrikoff (vaadatud 31.08.2023) 
• Kurrikoff, Andreas. Eesti Teatriliit. http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kurrikoff_andreas2 (vaadatud 01.09.2023)

Biograafia koostas Laura Randoja

Sōsuke Natsukawa. LUGU KASSIST, KES PÜÜDIS PÄÄSTA RAAMATUID

Varrak, 2022
224 lk.

Raamatu peategelane on noormees Rintarō Natsuki. Ta elab koos vanaisaga, kes peab hubast raamatuantikvariaati. Rintarō on vaikne ja hoiab omaette, talle meeldib raamatuid lugeda. Peale vanaisa lahkumist jääb poiss üksi. Ta puudub koolist ning veedab aega vanaisalt päranduseks saadud raamatupoes. Tema kaastundlik ja hooliv klassiõde Sayo Yuzuki toob talle iga päev peale tunde koolitööd koju kätte, et poiss ei jääks õppimises teistest maha. Nad saavad sõpradeks ning aeg-ajalt käib neiu raamatupoes lobisemas ja teed joomas. Poiss ei soovi kooli minna, kuna ta teab, et peagi peab ta kolima oma tädi juurde ning vahetama kooli.

Ühel päeval ilmub raamatupoodi kass, kes oskab rääkida. Kass palub Rintarõ appi raamatuid päästma. Raamatupoe tagumine sein hakkab helendama ning sealt paistab lõputuna näiv tunnel, mille ääres on raamaturiiulid ning laternad. Sinna sisenedes satuvad poiss ja kass mõistatuslikesse seiklustesse. Nad ekslevad müstilistes labürintides, kus nad kohtavad raamatute vangistajat, raamatute purustajat ja raamatute parseldajat.

Kas poisil õnnestub päästa raamatud?

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: Laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2036788

Melissa Wiesner. TÜDRUK FOTOL

Ersen, 2022
296 lk

Tegan on noor naine, kellel on olnud raske lapsepõlv. Nad kolisid tihti ning tema eest hoolitses põhiliselt tema vanem vend. Ta ei ole käinud ülikoolis, ta on pidanud erinevaid ameteid ning proovib nüüd kirjutada raamatut. Jackil on olnud üsna tavaline lapsepõlv, ta on haritud ning tööalaselt edukas noormees. Selles loos viib teekond kokku just need kaks täiesti erinevat inimest.

Tegan ja Jack kohtuvad teeäärses einelas. Kuna Tegani auto on katki läinud, otsib ta küüti. Ta päästab Jacki ootamatust ohtlikust olukorrast. Seejärel õnnestub tal meest veenda, et too talle transporti pakuks. Esmamulje järgi ei tunne kumbki teineteise vastu just midagi väga positiivset. Jack näeb Teganis määrdunud riietega hipit, kes rändab mööda riiki hääletades. Teganile tundub Jack uhke ja ülbe rikkurina.

Jack ja Tegan on sunnitud üle nädala reisima koos ühes autos, tegema söögipeatusi, valima sobiva marsruudi sihtkohta jõudmiseks ning leidma igaks õhtuks ööbimiskoha. Algul on neil häirivalt ebamugav koos reisida, kuid päev-päevalt üksteist tundma õppides ja ennast avades muutub nende suhtlus kergemaks. Selgub, et esmamulje ei andnud päris õiget pilti. Nad hakkavad teineteist paremini mõistma ning sellega avardub ka mõlema mõttemaailm. Vaikselt tulevad välja ka erinevad mineviku haavad ja plaanid tuleviku suhtes. Milline saladus peitub aga juhuslikult leitud fotol, kus peal on kena ja salapärane naine?

“Tüdruk fotol” on ajaviiteromaan suhetest, saladustest, süütundest ja leinast.

Raamatut luges: Laura Randoja

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saal (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2029264

Tiia Selli. MIRTMÄRT LOOMAPÄÄESTEKAMP

Varrak, 2022
152 lk

Mirt ja Märt on naabrid. Nad mõlemad armastavad loomi ning nad soovivad, et kõigil loomadel oleks hea elu. Nad tahaksid, et kõigil loomadel oleks hea peremees ning et tänavatel ei oleks hulkuvaid kasse ja koeri. Seetõttu asutavad lapsed kahekesi loomapäästekamba.

Ühel päeval koolist koju jalutades märkavad nad puu külge seotud koera. Nad asuvad asja uurima, see on nende loomapäästekamba esimene juhtum. Esialgu otsustavad nad koerale kodust süüa tuua. Tagasi jõudes on aga üks mees juba koera juures. Lapsed hiilivad lähemale ning näevad, et mees ei käitu koeraga hästi. Selgub, et ta on koera varastanud ning annab talle uinutit. Lapsed hakkavad meest ja varastatud koera jälitama. Peale põnevat luuramist ning varga järel hiilimist jäävad nad koeraröövlile vahele. Karistuseks lukustatakse lapsed keldrisse. Nad püüavad sealt põgeneda ronides kitsast keldriaknast välja. Paraku reedavad varastatud koerad haukuma hakates, et midagi on teoksil ning põgenemiskatse ebaõnnestub. Lapsed peavad silmitsi seisma mitmete ohtudega ning nende seiklustel ei paista lõppu tulevat.

See on põnev ja seiklusi täis raamat noorele lugejale. Parajalt kriminaalne lugu, kuhu on lisatud ka huumorit. Iga peatükk on piisavalt pingeline, et oodata huviga, mis lastega järgmisena juhtub. Jääb vaid loota, et lapsed pääsevad ohtlikust olukorrast, kuhu nad juhuse tahtel sattusid.

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: Laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2033540

Inge Pitsner, Marek Sadam. TAHAKS VEEL MIDAGI ÖELDA... LEA DALI LION

Pilgrim, 2022
240 lk

Raamatus on kirja pandud siirad ja positiivsed meenutused Lea Dali Lioni elust. Need lood on meeldetuletuseks, et tuleb nautida iga hetke, iga päeva. Kui märkad midagi head, siis ütle see välja. Leia aega inimeste jaoks, kellest hoolid. Jää positiivseks, naudi elu! Lihtsad tõed, mis kipuvad kiires argipäevas ununema.

Lea oli andekas, ainulaadne ja isikupärase häälega laulja. Ta sai tuntuks ansambel Blacky kähedahäälse solistina. Lea oli heatahtlik ning soe inimene. Ta oli habras ja naiselik, kuid samas ka vapper ning tugev. Muusika oli tema elu. Minu meelest annab Lea olemuse hästi edasi raamatus toodud kirjeldus: "Ta oli mitmevärviline ja siiruviiruline pulgakomm. Muusikaliselt hästi kirev. Võis laulda rokivõtmes ja armsalt klaveriga üksinda."

Lea heatahtlikkust ja siirust kirjeldab tema enda öeldud lause: “Kui keegi teeb sulle midagi halba, siis mõtle, kas sina tahaksid teha kellelegi taolist asja. Kui tunned, et ei taha, siis saad juba selle üle õnnelik olla, et sinus puudub iha teha kellelegi midagi vastikut. See on juba väga suur asi, mille üle rõõmustada.”

Soovitan lugeda lisaks sellele raamatule ka Lea Dali Lioni kirjutatud raamatut "Joonista valgus".

Raamatut luges: Laura Randoja

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saal (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2020510

HEA UNI ON MAGUSAM KUI MESI: KOGUMIK HEA UNE VÕTTEID

Koostaja: Angela Jakobson
Õnnevalem, 2021
80 lk

Nagu pealkirigi ütleb, on siia raamatusse kogutud häid nippe, et kergemini magama jääda ning ennast välja puhata. Kindlasti on mitmed soovitatud võtted paljudele juba tuttavad, kuid unetuse ja väsimuse korral tasub need uuesti meelde tuletada. Iga nõuande juures on lahti seletatud, kuidas ja miks see aitab uinumist soodustada. Raamatus on välja toodud uinumist takistavad tegurid ja kuidas neid vältida. Lisaks leiad siit erinevaid harjutusi lõdvestumiseks ning erinevaid magamamineku rituaale.

Teleka vaatamine, arvutis mängimine, telefoni kasutamine ja sotsiaalmeedia tarbimine raskendavad uinumist. Elektroonikaseadmete sinakas valgus võib unehormooni vallandumise lükata kuni 3 tundi hilisemaks. Samuti hoiavad need õhtused ajaviited sind vaimselt erksana ja tegevuses. Seetõttu on üks hea une nipp vähemalt tund enne magama minekut vältida teleka, arvuti jt nutiseadmete kasutamist.

Kui sul on magama jäämisega raskusi, siis soovitan seda raamatut lugeda. Katseta erinevaid meetodeid, et leida just sinu jaoks sobivad une kvaliteeti ja uinumise kiirust toetavad tegevused.

Raamatut luges: Laura Randoja

Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saal (4. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1994026

Lisaks soovitame Euroopa säästva arengu nädala puhul praktiseerida MAHEDAT NUTIDIEETI

Liina Kulu. MARTA JA RAHATÄHED

Tammerraamat, 2020
95 lk.

Marta saab 8. aastaseks. Ta ärkab oma sünnipäeva hommikul suure elevusega. Ema ja isa kingivad tüdrukule suure kasti, mille peal on sinine kiri „PS4“. Tüdruk on veidi pettunud, et vanemad arvavad, et tema kingisooviks oli mängukonsool. Siiski ootab Martat üllatus, kuna pakist leiab ta hoopis midagi, millest ta on juba ammu unistanud ning mis on tema jaoks justkui loterii peavõit...

Raamatus on lood Marta ja tema pere igapäevastest tegemistest. Iga peatüki lõpus on arutelu rahatarkusest: raha ajaloost ja tulevikurahast, erinevatest rahatähtedest ja müntidest, raha kogumisest, säästmisest, hoidmisest. Lisaks räägitakse raamatus kaupade hindade kujunemisest ja majanduskriisist. See on lihtne ja arusaadav sissejuhatus rahamaailma.

Raamatut luges: Laura Randoja

Raamatuga saab tutvuda: Laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1953925

Virginie Grimaldi. VIIMANE AEG ON TÄHED UUESTI PÕLEMA SÜÜDATA

Varrak, 2021
272 lk

Anna kasvatab üksi oma kahte teismelist tütart. Ta teeb tööl ületunde, et rahaliselt hakkama saada, kuid tema võlad aina kasvavad. Tal pole aega ja võimalust, et olla koos tütardega ning nad kohtuvad põhiliselt vaid hommikut süües. Ühel päeval teatab Anna ülemus, et soovib tema asemele tööle võtta teise töötaja. Nad lepivad kokku, et Anna saab kompensatsiooniks korraliku rahasumma, mis võimaldab tal oma võlad ära tasuda. Naise suurim mure on, kuidas leida kiirelt uus töökoht, et ei peaks enam jätma arveid maksmata ega tegema valikut, kas maksta arved või osta perele toitu.

Tänu oma emale võtab Anna vastu otsuse, et kasutab saadud raha hoopis selleks, et veeta aega koos tütardega. Nad lähevad matkaauto reisile Skandinaavia maadesse. Nad kogevad palju erinevaid tundeid, tutvuvad erinevate riikide looduse ja vaatamisväärsustega, kohtuvad erinevate inimestega. Kas erinevad põlvkonnad suudavad päevast-päeva koos elada ja teineteist taluda? Ning mis veel tähtsam- kas nad suudavad teineteist mõista ning perena kokku hoida. Kas see reis muudab nende perekonnas midagi? Kas Anna leiab oma tütardega ühise keele või on nad teineteisest juba täiesti võõrdunud? Kogu olukord muutub veel segasemaks, kui laste isa teatab, et reisile minek oli laste suhtes täiesti vastutustundetu ning ta plaanib laste hooldusõigust endale nõuda.

Raamat on kirjutatud pere kolme liikme, ema Anna ja tütarde Chloe ja Lily, päeviku sissekannetena. See annab hea võimaluse näha igat sündmust ja kogemust läbi erinevate inimeste vaatenurga.

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2011344

Bobbie Peers. KILPKONNAKAHUR

Helios, 2022
88 lk

„Kilpkonnakahur” on sarja „Avastajate klubi” teine raamat. Kui soovid teada saada, kuidas Avastajate klubi tekkis, siis soovitan lugeda sarja esimest raamatut „Vahukommimasin”. Selle sarja raamatute pealkirjad ning kaanepildid tekitavad noores lugejas huvi ja kutsuvad raamatut lugema Jutud ise on kaasahaaravad, seikluslikud ja lõbusad.

Seekord kutsutakse Avastajate klubi liikmeid Ellat ja Felixit appi Sahara kõrbesse. Seal tuleb neil välja selgitada, miks sajab taevast alla kilpkonn-roboteid. Keda nad sellel rännakul kohtavad, milliseid nippe ja leiutisi nad kasutavad vastaste võitmiseks ning kuidas nad lahendavad mõistatuse - kuidas peatada kilpkonnakahur? Ella saab Felixilt teada, mis põnevad asjad on kilpkonnakahur, piraajapiraat, superjõlliti ja liivavuhisti.

Lugusid illustreerivad lastepärased, värvikad ning lustakad pildid. Illustratsioonide autor on Sandra Steffensen.

Raamatu autor Bobbie Peers on Norra lastekirjanik. Ta on saanud noorte lugejate lemmikuks William Wentoni seiklussarjaga. Avastajate klubi sari on kirjutatud algklassi lastele.

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2015814

Marje Ernits. LIBLIKAS ÕLAL

Eesti Raamat, 2021
184 lk

Raamat jäi mulle silma nii pealkirja kui ka kaanepildi tõttu. Siiski ei tasu nende kahe põhjal otsustada raamatu sisu üle. See raamat on kogumik kaheteistkümnest novellist, milles kirjeldatakse erinevate inimeste elu koroonapandeemiast tingitud eriolukorra ajal (kevad 2020).

Kogumiku esimene novell kannab pealkirja „Liblikas õlal“. Arvasin, et selles loos kirjeldatakse midagi ilusat, õrna ja lootusrikast sellest raskest perioodist, kuid tegelikult on see üks raamatu kurvemaid jutustusi. Ühe loo tegelaseks on ka kaanel kujutatud oranž kass.

Raamatus kirjutatakse koroonapiirangute aegsest elust: keskkooli lõpetamisest, kodukontoris ja välismaal töötamisest ning inimestest, kellel tuli eriolukorra tõttu ära jätta pulmapidu või sünnipäeva tähistamine. Mõne loo sisu tundub nii tuttav ja lähedane, aga teoses leidub ka üsna segaseid ja kummalisi juhtumeid, mis panevad imestama või kulmu kergitama. Kokkuvõtlikult võib öelda, et raamatu sisu on meeldetuletus sellest, missuguseid piiranguid ja ootamatusi eriolukord tekitas. Kuidas erinevad inimesed pingeolukordade ja piirangutega hakkama said? Mida toob kaasa olukord, kus inimesed on sunnitud nautima vaid iseenda ja oma kõige lähedasemate inimeste seltskonda?

Raamatut luges: Laura Randoja 

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal) 

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1993808

Jennifer Gray. PÖÖNINGUKASS ATTICUS RIKUB SEADUST

Helios Kirjastus, 2013
212 lk

Kass Atticus Grammaticus on kuulsaim kassist murdvaras. Littleton-on-Sea harakad kutsuvad ta endale appi juveele varastama. Tänu oma osavusele ning kiirusele saab ta kergelt soovitud saagi kätte. Ta pääseb majadesse tänu kassiluukidele ning avatud akende. Samas ei jää temast kuriteopaika maha ühtki sõrmejälge ega muud vihjet vargast. Vöödiline kass ise ei hooli ehetest, tema saab tehtud töö eest tasuks sardiine.

Atticus jumaldab sardiine. Seetõttu järgneb ta proua Tuckerile, kellel on korviga kaasas värsked sardiinid. Kuna proua Tucker annab koos inspektor Cheddari lastega kassile sardiine, siis jääb kass nende maja juurde ootama. Lapsed saavad oma vanemad nõusse, et tohivad kassi enda juurde jätta, kuni nad kassi õige omaniku üles leiavad. Perekond ei aima, et nad lubavad enda juures elada nurrumootoril, kes on kurikaeltega ühes kambas.

Kiisu Atticus avastab, et ta on sattunud elama kohaliku inspektori koju ning teda hoitakse ja temast hoolitakse seal! Ta ei taha sealt lahkuda, ta ei soovi perekonnale halba, vaid tahab oma pahateod heastada. Kuidas aidata inspektoril lahendada kuriteod ning lõpetada murdvargaks olemine? Kass otsustab kohalikke politseinikke aidata ning vedada harakad lõksu, kuid tema kuritegudele on juba jälile saadud ning ta satub vangi. Kas kohalikud elanikud jäävad harakate tõttu kõigist oma väärisehetest ilma või õnnestub politseinikel nende kamp kinni püüda? Ning mis veel tähtsam - mis saab raamatu kangelasest Atticusest?

*Eesti keeles on ilmunud samas sarjas kuus raamatut.

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/765982

Kristi Saare. KUIDAS ALUSTADA INVESTEERIMISEGA

Asrai Capital, 2018
144 lk

Kristi Saare on blogipidaja, koolitaja ning Naisinvestorite Klubi looja.

„Kuidas alustada investeerimisega” on Kristi Saare poolt kirja pandud ülevaatlik raamat investeerimisest. See on lihtne ja arusaadav sissejuhatus algajatele investeerimise valdkonna kohta. Raamat kutsub lugejat analüüsima, kuidas säästa oma raha, millised on lisaraha teenimise võimalused ning kuhu oma raha investeerida. Tihti on alustamisel suurimateks takistuseks hirm ning teadmatus. Teema kohta lugedes ning uurides hirm väheneb, tekib huvi ning soov teha esimesi katsetusi investeerimismaailmas. Investeerimine on väga lai teema ning seetõttu võiks enne tehingute tegemist valdkonda põhjalikult uurida. Investeerimisel kasutavad inimesed ju oma raha ning eesmärk on oma vara ja ka kindlustunnet suurendada.

Raamatus on kokkuvõtlikult kirjutatud põhilistest varaklassidest. Välja on toodud erinevate varaklassidega seotud võimalused ja ohud. Autor julgustab inimesi investeerimismaailmaga tutvuma, huvipakkuvat varaklassi põhjalikumalt uurima ning seejärel juba esimesi tehinguid tegema. Kindlasti tasub enne suuremaid tehinguid analüüsida enda riskitaluvust. Arvesse tasub võtta ka teiste kogemusi ja jagatud teadmisi. Samas ei saa keegi anda konkreetseid nõuandeid, kuhu täpselt investeerida, et saavutada soovitud tootlus. Inimesed on erinevad, nende võimalused ning riskitaluvus on erinevad. Valikuid on palju ning soovi korral leiab igaüks enda jaoks need kõige õigemad tehingud.

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1885878

Riina ja Sami Kaarla. LOOMAABI ON TEEL

Rahva Raamat, 2021
112 lk

Kati-e on loomasõber, kellele meeldib tegeleda elektroonika ja programmeerimisega. Tal on kodus kass Mirr, koer Mopi, kaks rotti ja kakaduu. Tüdruk ehitas endale roboti, kellest sai tema abiline ja sõber. Robot Ti-bot oskab loomadega rääkida ning lennata, seetõttu on temast väga palju abi. Kati-e ja robot Ti-bot on loomaabi agendid. Nad annavad inimestele lemmikloomade kohta nõu ning aitavad loomaomanikke murede korral.

Raamatus on lugu Saulist ja tema diabeedi- ehk hüpokoer Pulust. Pulu tunneb lõhnast, kui peremehe veresuhkur langema hakkab ja annab sellest omanikule märku. Seekord ei tee Sauli koera märguandest välja ning tal hakkab poe juures halb. Õnneks on loomaabi agendid läheduses ning Kati-e annab Saulile hüpokoera rakmete taskust kõrremahla.

Leevi kutsub loomaabi appi kassi terviseprobleemi korral. Kati-e ja robot aitavad välja selgitada probleemi tekkimise põhjuse. Selgub, et kass on närinud mürgist taime. Nad küsivad loomaarstilt nõu, kuidas kassi olemine paremaks teha.

Sofia pere vajab abi, kuna nad soovivad endale koera võtta. Kati-e selgitab, et koera valikul tuleb lisaks välimusele arvestada ka tema iseloomu ja eripäradega.

Raamatus arutletakse, millised loomad sobivad kodus kasvatamiseks ning kuidas leida endale sobivaim lemmikloom.

Raamat sobib lugemiseks algklassilastele.

See on esimene raamat robotite ja lemmikloomade sarjast (Pet agents. Kati-e & Ti-bot). Eesti keelde on hetkel tõlgitud sarja esimene raamat. Soome keeles on sarjas ilmunud juba viis raamatut.

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1992605

Lille Roomets. ÜKS VÄIKE VALGE TUVI

Tänapäev, 2019
271 lk

Raamatu peategelaseks on noor neiu Kerttily, kes koolis ei räägi mitte kellegagi. Juba esimesel koolipäeval tundus talle kool hirmutav ja kärarikas koht. Ta suust ei tule ainsatki heli, kui tal on vaja klassikaaslaste või õpetajaga rääkida. Tema suhtlemine piirdub peanoogutuste ja – raputustega ning vajadusel kirjutab ta õpetaja küsimusele vastuse paberi peale. Tegelikult ei tea ta ise ka päris täpselt, miks ta koolimajas rääkida ei julge. Aja jooksul on saanud vaikimisest justkui kaitsekilp, mis teda maailma eest kaitseb.

See, et Kerttily midagi ei räägi, ei tähenda seda, et ta ei kuuleks. Ta kuuleb väga hästi, paneb tähele ja mõtleb, mida vastu rääkida. Kuid teiste mõtted ja jutt liiguvad nii kiirelt edasi, et kui ta lõpuks jõuab vastuse välja mõelda, on jututeema juba muutunud. Kusjuures tema „häire“ lööb välja ainult koolis. Kuigi ka mujal eelistab ta võimalikult vähe rääkida ja pelgab võõrastega suhtlemist.

Kerttily kaotab avarii tõttu oma ema ning ta õde satub haiglasse. Kes on tema pereliikmetega juhtunud õnnetuses süüdi? Miks Lõuna tänava kamp teda pidevalt jälitab ja narrib? Miks nad ei võiks teda lihtsalt rahule jätta? Keda usaldada ja keda mitte? Kes saab saatuslikul õhtul päästa tema elu?

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1893162

Rachel Ann Cullen. JOOKS ELU EEST

Kuidas ma end sammhaaval parandasin 

Varrak, 2019
352 lk

Rachel Ann Cullen on kirjanik, blogipidaja ja jooksja. Ta kirjutab oma esimeses raamatus rohkemast kui ainult jooksmisest. See on raamat inimese kujunemisest, kus valude, nördimuse ja pisaratega käivad käsikäes õnnehetked. Raamat on kirjutatud ausalt, otsekoheselt ning olukordi ilustamata. See on lugu võitlusest masendushoogude, ülekaalu, hirmu ja vaimsete piirangutega. Autor kirjeldab, kuidas ja miks ta on kujunenud selliseks inimeseks nagu ta praegu on. Terve lapse- ja teismeliseea vihkas ta igasugust kehalist tegevust. Kui ta hakkas 18 aastasena jooksmisega tutvust tegema, ei suutnud ta 10 minutitki trenažööril joosta. Kuid tänu eesmärkide seadmisele ja eneseusu leidmisele on ta enda kehalist ja vaimset vormi parandanud ning osalenud mitmetel maratonidel.

Autor alustab raamatut oma teekonnast mälupiltidega endast 4 aastasena. Raamat sisaldab katkendeid tema päevikust alates ajast, kui ta oli teismeline. Ta oli tüdruk, kes tundis end olevat lõksus oma kehas, vaimus ja maailmas, kus ta ei teadnud, kuidas ja kes olla. Päevikusissekannetes on välja toodud tema eesmärgid ja unistused, mis ta on endale aja jooksul seadnud. Mõned neist on täide läinud, mõned uutega asendunud. Näiteks 18 aastasena oli üks tema soov jaksata joosta kasvõi lühikest maad. 31 aastasena, rasedana, otsustas ta seade endale eesmärgi 7 kuud peale lapse sündi läbida oma elu esimene maraton.

Raamatut luges: Laura Randoja

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: 

https://www.lugeja.ee/record/1901413

Lauri Räpp. LIHTSATE ASJADE TÄHTSUS. TÄHTSATE ASJADE LIHTSUS

Rahva Raamat, 2021
256 lk

 

See on lihtne ja kergesti loetav, aga samas mõtlemapanev ning kaasahaarav raamat. Sellest leiab mõtisklusi elust ja surmast, sõprusest, armastusest, valust ja igatsusest. Mõni lause või katkend viib rändama enda mälestustesse, paneb mõtlema oma elus olnud hetkede peale. Iga hetk on oluline. Iga hetk on õige, et teha midagi head - kinkida kellelegi siiras naeratus, leida aega rääkimiseks ja kuulamiseks, olla koos kallite inimestega ja nautida ühist kvaliteetaega, teha kingitus või öelda midagi sooja ja innustavat. “Kõik, mida sa välja hõikad, tuleb sinu juurde tagasi, elu kajab alati vastu.” (lk 84)

Iga inimese elus peaks olema keegi, kes märkab ja hoolib nii headel kui ka raskematel aegadel. Just rasketel hetkedel on oluline jääda teise inimese kõrvale. Isegi kui sa ei oska midagi öelda või teha- ole lihtsalt olemas.

“Kui kella sees midagi katki läheb, teame sekundi pealt, millal see juhtus. Kui inimese sees midagi murdub, ei pruugi me seda isegi märgata.” (lk 234) 

Õpi märkama looduse võlu ja tunne sellest mõnu. Rõõmu võib tunda nii päikesest kui vihmast või hoopis tuisusest ilmast. Rõõmu, nukrust ja ka lohutust võib leida väikesest jalutuskäigust, tänavavalgustite särast või küünlaleegist. Et tunda rõõmu, peab teadma, mis on kurbus. Elu koosneb lihtsatest asjadest, kuid iga väike kild su elus on osa tervikust.

 

on huultel tervitus

ja silmis jumalagajätt

ka ühte lehvitusse

mahub rõõm kui nutt

 

elus ikka läbisegi

on võlts ja pesuehtne

näib kõik kord keeruline

siis jällegi nii lihtne

 

sul ühel palgel pisarad

ja teisel särav naer

nii oma päevi visandad

ja mööda läheb aeg

 

ta märkamatult kaob

vaid näole jälgi jättes

ent mis toonil süda taob

on sinu enda kätes (lk 243)

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2007446

Holly Webb. PLEHKUPANNUD KUTSIKAS NÖPS

Ersen, 2020
128 lk

Holly Webb on kirjutanud mitmeid raamatuid lemmikloomadest ja nende seiklustest. Selles raamatus võtab Härra Jenkins endale koerakutsika Nöpsi. Kahjuks on peremees üsna eakas ja liigub aeglaselt, kuid noor koer tahab palju joosta ja mängida. Seetõttu tõmbab kutsikas end jalutuskäikudel omaniku käest lahti ja jookseb omapäi ringi. Labradorikutsikal on võimalus oma hoovis vabalt ringi joosta, kuid ta tahab ka oma kodu ümbrust lähemalt uurida. Ühel päeval avastab uudishimulik koerake võimaluse end aia alt läbi kaevata ning ta saab avastusretkele minna. Teda märkab kõrvaltänavas elav tüdruk Sophie, kellele meeldib see šokolaadikarva kutsikas väga. Ta viib koera koju tagasi ja omanik on talle selle eest väga tänulik. Sophie jääb aga koera peale mõtlema ja on tema pärast mures. Ta palub emalt, et ta uuriks Nöpsi omanikult, kas tüdruk saaks teda kutsika eest hoolitsemisel aidata. Nöps hiilib kodust välja ja on üleannetu ju vaid seetõttu, et ta omanikul ei ole nii palju energiat tegutsemiseks kui kutsikal.

Soovitan seda raamatut nii väikestele kui suurtele looma- ja raamatusõpradele. Samalt autorilt on eesti keelde tõlgituna ilmunud veel kaheksa loomajuttude raamatut. Raamat sobib lugemiseks nooremale koolieale ning ettelugemiseks väiksematele lastele.

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1960527