teisipäev, 27. märts 2018

23. märts - Mats Tõnisson 165

Mats Tõnisson
23.03.1853 Tatramäe talu, Ahimäe, Aidu vald – 23.11.1915 Petrograd
Kalendrikirjanik, rahvusliku liikumise tegelane

Sündis Viljandimaal paistu kihelkonnas Aidu vallas Tatramäe popsiperes.
 
Õppis Aidu Tölli valla- ja seejärel Viljandi kihelkonnakoolis, kus tema õpetajaks oli Mats Kirsel. 1872 omandas vallakoolmeistri ameti. Oli 1873–1880 Vana-Vändra valla Pumbioja Aleksandri vallakooli õpetaja.
 
1880. aastast tegutses talupidaja ja kirjamehena Vana-Vändras Kirikaru talus, kus rajas puukooli ja iluaia ning pidas mesilasi.
 
Abiellust Mari Vilteriga sündisid lapsed Avelinius-Friedemann, Lootus, Tõsidus, Ustus ja Õnneleid.  
 
Üheks hobiks oli Tõnissonil ka fotograafia. 1894 avas ta Vändras koos poja Aveliniusega „Päevapildi Töökoja". 1909. aastal sattus Tõnisson konflikti kohaliku mõisniku von Ditmariga, kes keeldus eraldamast haridusseltsile maad tütarlastekooli ehitamiseks. Tõnisson andis vajaliku maatüki oma krundist.
 
1912. aastal kolis Tõnisson koos abikaasaga poja juurde Türile. Ühes tema kalendris ilmunud seletus sõna "kurat" päritolu kohta tõi kaasa kohtukaasuse, mille tulemusena määrati Tõnisson kaheksaks kuuks Petrogradi vanglasse, kus ta ka suri. Mats Tõnisson on maetud Türi vanale kalmistule.
 
Tema sünnikohas Ahimäel on mälestuskivi. Tõnissonile kuulunud Kirikaru talu maale ehitati 1913 kahekorruseline juugendstiilis koolimaja (praegu Vändra Gümnaasium).

Loominguline tegevus

Kogus rahvaluulet, tegi kaastööd Carl Robert Jakobsoni ajalehele Sakala, samuti ajalehtedele Perno Postimees ja Eesti Postimees. Tõnissoni esimene raamat oli "Vaimulikud Maasikad" (Viljandis, 1879). Talupidajana andis 1896 välja raamatu „Mesilaste kasvatus". Avaldas rahvaraamatuid, laulikuid, mitmesuguseid käsiraamatuid ja aabitsa („ABDraamat", 1883, 17. trükk 1920, kõikide trükkide kogutiraaž 300 000).
 
Andis aastast 1881 välja populaarset kalendrit (pealkiri 1882 „Rahva Tähtraamat", 1884–89 paralleelselt „Tallinna tähtraamat ehk kalender", „Pärnu tähtraamat ehk kalender" ja „Tartu tähtraamat ehk kalender" ning 1890–1916 „Tõnissoni Tähtraamat"), mille lisas avaldas ka rahvapärimusi. Et kalendrite käsikiri oli koostatud aastani 1931, ilmusid need ka pärast Tõnissoni surma; suure populaarsuse tõttu jätkati tähtraamatu väljaandmist Tõnissoni nime all aastani 1940.
 
Kirjandus
• H. Raudla. Kalendrimats ja filosoof : [Mats Tõnisson]. – Sakala kalender 1998. Viljandi, 1997
• P. Üllaste. Matsi raamat. Mats Tõnisson 1853-1915. Tallinn, 1997
 
Allikad:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar