kolmapäev, 4. jaanuar 2017

4. jaanuar – Heinrich Laretei 125

4.01.1892 Kaarli v. Pärnumaa – 3. 04. 1973 Stockholm
Poliitik, diplomaat, ajakirjanik
125 aastat sünnist


Foto allikas: Siseministeeriumi koduleht

LARETEI, Heinrich, riigiametnik. Sünd. 4. I. 1892 Kaarli v. Viljandim.; vanemad - kingsepp Hans ja Ano L. - Õppis Pärnu gümn. 1903-13, Tartu ülik. õigusteadusk. 1920-23. - Vene sõjaväes, hiljemini maailmasõjas ja E. Vabdussõjas 1913-20; oli m. s. Kaitseliidu Narva osak. ülemaks 1918 ja suurtükiväe tagavaradivisiooni formeerijaks ning ülemaks kuni 1920; ülendati lipnikuks 1914; siirdus reservi kapteni astmes 1920. - E. sõjaväelaste keskkomitee juh. Peterburis ja Peterb. E. komitee sekr. 1917-18; II Riigikogu 1. demobiliseeritud sõjaväelaste liidu esindajana; põllutööminister, hiljemini siseminister J. Teemandi kabinetis 1925-26; E. V. saadikuks Moskvas, hiljemini Kaunases 1926-31; Välismin-mi politil. osak. juh. 1931. a-st.- Alal. asuk.: Tall.
Allikas: Eesti avalikud tegelased : eluloolisi andmeid. - Eesti Kirjanduse Selts : Tartu, 1932. - lk. 144-145



Laretei, Heinrich
4. jaanuar 1892 Õisu, Kaarliv, Viljandimaa - 3. aprill 1973 Stockholm

   Õppis algkoolides ja 1903-1913 Aleksandri gümnaaiumis Pärnus, 1920-1923- Tü majandusteaduskonnas kaubandust.
   EÜS Põhjala.
   Astus 1913 vabatahtlikuna Vene armeesse, teenis 24. suurtükiväe brigaadis Luugas, mille koosseisus osales I maailmasõjas. 1917-1918 oli Eesti Sõjaväelaste Keskkomitee esimees ja Eesti Komitee sekretär Petrogradis ja novembrist 1918 Narva Kaitseliidu ülem. Osales Vabadussõjas 4. jalaväepolgu rooduülema ning 1. suurtükiväes polgu-, tagavarapartei ja divisiooniülemana. Augustis 1920 arvati reservi kaptenina. 1921. aastast oli "Postimehe" majandusosakonna toimetaja ja peatoimetaja ning 1923-1924 ajalehe "Vaba Eesti" toimetaja. 15. detsember 1925-23. juuli 1926 oli põllutöö- ja 23. juuli 1926-12.november 1926 siseminister.
   Novembrist 1926 oli saadik NSV Liidus ja 1. maist 1928 Leedus. 1. maist 1931 VM [välisministeeriumi] poliitilise osakonna direktor ja 23. oktoobrist 1933 ministri abi. 15. august 1936-15. august 1940 oli saadik Rootsis, Taanis ja Norras, asukohaga Stockholmis. Jäi Rootsi ja oli aiandusäri omanik Södertäljes. Sügisest 1944 pühendus tööle Eesti pagulasorganisatsioonides ja oli ajalehe "Väis-Eesti" ning ajakirja "Rahvuslik Kontakt" toimetaja.
   II ja III Riigikogu liige.
   1919-1920 Vabadusristi nõukogu esimees, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige, Eesti Rahvusfondi ja Rootsi Eestlaste Esinduse rajajaid.
   Tuhastatud põrm puistatud Stockholmi Metsakalmistu mälesamishiide.
   Püha Anna III järk, Püha Stanislavi III järk, Püha Vladimiri III järk, Georgi risti IV järk, VR II/3 1920, KR V 1929 ja I 1936, Läti Kolme Tähe ordeni I kl, Soome Valge Roosi I kl komandör 1934.
   Abikaasa: Alma, sünd Kollist (1895-1974).
   Lapsed: Maimu (1920), Käbi Anna (1922).
   T: Eesti välispoliitilisi probleeme. Stockholm 1945; Birgiaad: saadik Heinrich Laretei mälestuskilde aastailt 1926-27. Stockholm 1962; Saatuse mängukanniks: mällu jäänud märkmeid. Lund 1970, Tallinn 1992; Ödets leksak: memorarer. Stockholm 1991.
Allikas: Eesti välisteenistus : Biograafiline leksikon 1918 - 1991. - Välisministeerium, 2006. - lk. 69

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar