BÕLIINAD : valimik vene rahva vanu kangelaslugusid

Eesti Riiklik Kirjastus, 1955
323 lk

Et kõik ausalt ära rääkida, pea ma alustama sellest, et ma kohe üldse ei suuda luulevormi pikemalt kui paar salmi lugeda. Kuigi on juhtunud, et mõni riim on minu juurde tulnud ning terve lasteaia- ja kooliaja pidin ma pidevalt luuletusi pähe õppima ning neid erinevatel üritustel ette kandma. Eriline piin oli gümnaasiumi kirjanduse eriharus Puškini "Jevgeni Oneginit" lugeda. 

Kuid on üks asi, mis minu pidevast esinemisest sündinud tõrget luulevormi vastu murdis: muinasjutt. Ma armastan muinasjutte! Ma lausa jumaldan neid! Elul poleks mingit mõtet, kui pole muinasjutte, fantaasiat ja ulmet. Ja seetõttu jõudsingi juba põhikoolis, kui kõik muinasjuturaamatud olid kümneid kordi läbi- ja üle loetud, selle vana hallikasvalge köiteni, kus peal uhke bojaar ratsul. Võtsin kätte, tegin lahti ja kui nägin, et värsivormis, panin tagasi riiulisse. Kuniks ükskord oli haigena kodus niivõrd igav - meenutagem, et veel paarkümmend aastat tagasi olid arvutid sedavõrd kallid, et enamusel sellist luksust kodus siiski polnud, polnud ka nutiseadmeid ega Netflix`i - et otsustasin proovida. Natukene läks aega, et korduste ja riimide rütmiga harjuda, kuid siis hakkasid lood elama. Tagantjärele on hea öelda, et kõik see huumor ja grotesk, mis bõliinadesse põimitud, on leidnud päris põneva väljundi moodsates multikates. Võibolla ongi tore multikate vahele originaali lugeda või siis originaali peale multikaid vaadata.

PS. Kas teadsite, et Ilja Muromets oli pärit soome-ugri idapoolseimast linnast Muromist ning tema nimigi viitab hääbunud soome-ugri hõimule muromadele? Või et raamatus on lühike uus-bõliina liivikutest, kes olid tegelikult leedukad ja käisid Liivimaal ja Venemaal rüüstamas?

Raamatut luges: Veronika Raudsepp Linnupuu

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/226236