kolmapäev, 3. jaanuar 2018

3. jaanuar - arstiteadlane Juhan Ennulo

Eesti arstiteadlane
Juhan Ennulo
Kuni 1925 Orik
3.01.1898 Kowali t, Vana-Võidu v—27.02.1982 Tallinn

Sündis kowali talus talupidaja Ado (Aadu) Oriku ja tema abikaasa Marie (neiuna Saarem) pojana.
 
Lõpetas tartus hugo Treffneri Gümnaasiumi 1918. aastal ja astus samal aastal Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda. Samal aastal läks sealt üle arstiteaduskonda, kuid õppimine katkes Vabadussõja puhkemise tõttu.
 
1918-1920 võitles Vabadussõjas. Meditsiiniõpinguid jätkas juba sõja ajal 1919. aastal ja lõpetas vaheaegadega õppides 1927. aastal arsti astmega.
 
1925. aastal astus abiellu Tartu restoranipidaja Aleksander Elleri tütre Leontinega (Lonni) ja sellest abielust sündis kaks poega: Juhan ja Jaan.
 
1927. aastal täiendas end Pariisis ja siis töötas kuni 1932. aastani Tartu Ülikooli hospitaalhaavakliiniku assistendina. Selle töö juures valmis tal ka doktori väitekiri teemal "Mõningate keemiliste ainete fikseerimisest erütrotsüütidega", mille kaitses 6. mail 1932. aastal omandades dr. med. kraadi. Samal aastal toimus uue professori valimine hospitaal-haavahaiguste kateedrisse, kus kandideerisid dr J. Ennulo, dr A. Linkberg ja dr C. Prima. Valituks osutus dr A. Linkberg ja dr Ennulo siirdus tööle Võrru sealse haigla kirurgina ja Võru linnaarstina. Sellel ajal täiendas ta end 1934. aastal Pariisis ja 1936. aastal Viinis.
 
1940. aastal töötas ta sõjaväearstina. 1941-1944 töötas Raudtee Polikliiniku kirurgina, kuna raudtee-süsteem vabastas mobilisatsioonist sõjaväkke. Saksa okupatsiooni viimasel aastal oli meeste puudus sõjaväes juba nii valdav, et mobiliseeriti mehi juba kõigist ametkondadest ja ka dr Ennulo sattus kutse alla.  Kuna ta kutsest kõrvale hoidis, vangistati ta desertöörina ja saadeti Klooga laagrisse, kus sel ajal oli juba sõjaline sistsipliin nii allakäinud, et tal õnnestus 17. septembril 1944. aastal vaevata põgeneda ja töötada lühikest aega Tallinna Ühise Haigekassa kirurgina.
 
1945. aastal sai temast Tartu Ülikooli dotsent ja 1945-1948 hospitaalkirurgia kateedri juhataja. Selle perioodi lõpus asus ta taas Tallinna Kivimäe sanatooriumisse kopsukirurgina. 1949-1951 ja 1954-1957 oli ta ENSV Tervishoiuministeeriumi Õpetatud Nõukogu teadussekretär ja samal ajal 1951-1957 Tallinna tuberkuloosidispanseri kirurgiaosakonna juhataja.  Alates 1956. astast töötas ta Eksperimentaal- ja Kliinilise Meditsiini Instituudi teadurina ja alates 1957. aastast samas tuberkuloosisektori juhatajana. 1964. aastal jäi pensionile.
 
Dr. J. Ennulo on kopsutuberkuloosi kirurgilise ravi rajaja Eestis. Tema sulest on ilmunud arvukalt teadustöid ja mälestusteraamat "Kirurg meenutab". Ka on ta kahe originaalse ravimeetodi väljatöötaja.
 
Dr. med. Juhan Ennulo suri 27. veebruaril 1982 Tallinnas ja on maetud Tallinna Metsakalmistule
 
Allikas: Ennulo (enne 1925. Orik), Juhan (Johann) // Merila-Lattik, Helbe. Eesti arstid 1940-1960. 2000. Lk. 153

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar