kolmapäev, 21. veebruar 2018

20. veebruar - Hermann Evert

Foto: Geni
Ökonomist, kirjastustegelane, Eesti Kirjanduse Seltsi büroo juhataja 1924–1940
Hermann Evert
20.02.1898 Uusna v – 20.09.1982 Tallinn

Kirjastustegelane ja bibliofiil Herman Evert sündis 20. veebruaril 1898. a. Viljandi kihelkonnas Uusna valla Saareküla Everti talus pere kaheksanda lapsena.
 
Alghariduse sai vanema venna Märdi käe all Suure-Kõpu valla Metsküla koolis aastail 1904–1907 ja Simbirski kubermangu Svetloje Ozero eesti asunduses aastail 1907–1909. Lõpetas 1914. aastal Tartu Reaalkooli, misjärel asus vend Jaani soovil ja majanduslikul abil 1915. aastal Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusosakonda õppima.
 
1916. aastal sai tööle tekstiilivabrikute peakontoris. Võttis osa 1917. aasta revolutsiooni märtsisündmustest Moskvas, sama aasta juunis tuli Tallinna, kus töötas ametnikuna linnapangas kuni 1919. aastani. Sama aasta esimesel poolel võttis osa Vabadussõjas, võideldes A. Irve juhitaval soomusrongil nr. 1.
 
1919. aasta mais sai temast põlevkivikaevanduse esimene raamatupidaja Kohtla-Järvel, kus töötas kuni 1921. aastani. Töötas 1921–1923 Kanadas ja USAs farmides ja vabrikuis ning meremehena Atlandi ja Vaiksel ookeanil. Naastes kodumaale siirdus jällegi “Riigi Põlevkivitööstusesse”, olles selle juhatuse liige ja pearaamatupidaja. Sel ajal kirjutatud ülevaade meie põlevkivist ilmus 1926. aastal avaldatud koguteoses “Eesti – maa – rahvas – kultuur”.
 
Aastatel 1923–1931 õppis Tartu Ülikoolis kaubandust. Ta osales Üliõpilasseltsi Liivika tegevuses, olles selle põhimõtete kujundaja ja alleshoidja ning seltsi peaideoloog 1930. aastatel. Ta oli 1924–1940 Eesti Kirjanduse Seltsi büroo juhataja Tartus.
 
Pärast Eesti okupeerimist oli ta aastatel 1945–1950 Leningradi oblastis vangis süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses, mida ei suudetudki tõestada. 1949. aastal küüditati agronoomist abikaasa koos poja ja tütrega Siberisse kui kulakud. Nüüd alustas ta võitlust oma perekonna õiguste taastamise eest, mis ei andnud küll tulemusi, kuigi nad Siberist naassid. Tema ise rehabiliteeriti 1956. aastal.
 
Seejärel elas ta Türil ja Tallinnas. Töötas 1950–1959 artelli "Kollektiiv" ametnikuna Türil, oli 1960–1963 Statistika Valitsuse ökonomisti, 1963–1966 Kirjandusmuuseumi teaduri ja 1967–1970 Hinnakomitee vanemkontrolörina, misjärel jäi pensionile.
 
Võttis osa Viljandi kodu-uurijate tööst, raamatusõprade klubi „Tõru“ tegevusest, oli Muinsuskaitse Seltsi liige, uuris oma isa- ja emapoolset suguvõsa ning kirjutas mälestusi.
 
Suri 20. septembril 1982. Maetud Everti talu kalmistule.
 
Allikad:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar