neljapäev, 12. märts 2020

12. märts - Jaan Soots 140

Kindralmajor
Jaan Soots 140
12.03.1880 Küti t, Helme khk - 6.02.1942 Solikamski vangla

Kindralmajor Jaan Soots sündis 12. märtsil (vkj 29. veebruaril) 1880. aastal Helme khk Küti talu perepojana. Õppis Helme vallakoolis, Helme kihelkonnakoolis ja Riia Õpetajate Seminaris. 

Astus vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse. Õppis Vilno (Vilniuse) sõjakoolis ja omandas kõrgema sõjaväelise hariduse Nikolai Sõjaväeakadeemias Peterburis 1913. aastal. 

Esimeses maailmasõjas oli Jaan Soots kindralstaabi ohvitser, sel ajal algas tema koostöö Soome kindral Mannerheimiga. Oli Mannerheimi vanemadjutant ja ajutine staabiülem. 1916. aastal suunati Jaan Soots õppima Kiievi Lennukooli, pärast mida oli lühikest aega lennuväe käsundusohvitser. 

1918. aastal, kui algas Vabadussõda, asus Jaan Soots Operatiivstaabi ülemana juhtima Eesti kaitseväge. 1919. aastal määrati ta Sõjavägede Ülemjuhataja staabiülemaks. Tänu tema täpsusele ja korraarmastusele toimus sõjalise operatsioonide ettevalmistus  edukalt. Samal aastal kuulus Jaan Soots Nõukogude Venemaaga toimunud läbirääkimiste rahusaatkonda ning tema kindlameelsus ja raudne loogika tagas, et Eesti piir sai meile sobilikku paika. 

Vabadussõjas osutatud eriliste teenete eest annetas Eesti riik Jaan Sootsile Vabadusristi I liigi 1. järgu, Läti riik tunnustas teda koostöö ja abi eest Karutapja 3. ja 2. järgu ordeniga. 

Pärast sõda lahkus Jaan Soots sõjaväeteenistusest ning temast sai aktiivne poliitik. Ta oli riigikogu, rahvuskogu ja riiginõukogu liige, sõjaminister 1921-1923 ja 1924-1927. Jaan Sootsi teeneks on Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuse loomine. 

Alates 1934 oli Jaan Soots Tallinna linnapea ja 1938-1939 Tallinna ülemlinnapea. 

Viljandimaal osales ta Kaitseliidu Sakala maleva juhatuse töös ja oli Vabadusristi vendade Ühenduse Viljandi osakonna esimees. Ta algatas kindral Johann Laidoneri mälestusmärgi paigaldamise tema sünnikohta. Jaan Soots oli „Mulkide Selts Tallinnas“ esimees alates 1934. Elupõlise poissmehena oli tal aega osaleda paljude seltside ja organisatsioonide töös. Ka Karula talu Viljandimaal, mille ta sai Eesti riigilt Vabadussõjas osutatud teenete eest, vajas majandamist.

Helme vallavolikogu valis Jaan Sootsi 1940. aasta märtsis Helme valla aukodanikuks. 

1940. aasta septembris vahistas NKVD Jaan Sootsi Tallinnas tema korteris. Järgnesid ülekuulamised ja surm Solikamski vanglas 6. veebruaril 1942. 

Küti talu õuel avati 1990. aasta 21. aprillil mälestuskivi Eesti riikluse rajajale, Tartu rahulepingule allakirjutanule Jaan Sootsile.

Allikad: 
  • Pihlak, Jaak. Mulkide seltsi esimene vanem kindralmajor Jaan Soots // Mulkide Almanak 14. - Mulkide Selts, 2004. Lk 26-27.



Biograafia koostas: Marju Roosileht

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar