VLRK 110: Raamatukogu = kultuur, ringid, klubid, kursused

Selleks, et raamatute ja lugejate vahel paremat kontakti luua, on raamatukogu juures ikka tehtud kohtumisi kirjanikega, näitusi ning erinevaid klubisid ja ringe. Elukestvat õpet toetava mäluasutusena korraldatakse infopäevi, loenguid ja töötube. Nii ka Viljandi raamatukogus läbi aegade, oli ta alles lugemisringi staatuses, tegutses Moskvast antud karmide juhtnööride järgi või toetades inimeste igapäevaelu lisaks trükistele ka nõuga e-maailma uuendustes.

 

Vaimuvalgust levitav seltsinguline raamatukogu 1911-1940

Algusaegade rahvarohketeks sündmusteks kasutati
tihti Koidu Seltsi saali

Meenutagem, et Lugemisringi algusaegadel oligi seltsi tähelepanu suuresti suunatud erinevatele koostegemistele ning kursuste läbiviimiseks ja raamatute ostmiseks korraldati hoolega piduõhtuid ja huvipakkuvaid ettekandeid.

Vabadussõja järel Viljandis raamatukogu pidamise endale võtnud Rahvaülikoolide Selts nagu eelnev lugemisringki hakkas arendama mitmekülgset hariduslik-kultuurilist tegevust. Võrreldes lugemisringi tegevusega, oli seltsi tegevuskava laiahaardelisem ja temaatikalt mitmekesisem. 

Päevapildikursus aprill, 1934. 

Keskel laua taga Hans Ruubel, tema kõrval Jaan Riet (prillidega), 

teises reas paremalt kolmas Anna Marend

Loenguid ja kursusi korraldati teemadel, mille vastu rahvas huvi tundis ning oli võimalik lektoreid saada. Aastate jooksul käsitleti väga mitmesuguseid teemasid nagu eesti keel, Eesti ja üldine ajalugu, kultuuriajalugu, kirjanduse ajalugu, näitekunst, psühholoogia, õigusteadus, majandusteadus, arstiteadus, raamatupidamine, majapidamine, maateadus, bioloogia, keemia, füüsika, elektrotehnika, fotograafia, astronoomia jne. Korraldati inglise, vene, prantsuse, saksa, soome ja esperanto keele kursusi.

15.03.1929 J. Rieti foto Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi laulukoorist
Keskel koorijuht Augustin Pung; Originaali allikas: FOTIS

Kõige enam huvitasid inimesi arstiteaduslikud loengud. Neid oli nii üldtervishoiust, esmaabist kui ka erinevatest haigustest ja nende ravist. Arstid olid vastutulelikud ja võimaluse korral alati nõus rahvaülikoolis esinema ning seetõttu oligi sellelaadseid loenguid kõige sagedamini. Mõningad loengute näited: „Mõnede külgehakkavate haiguste (sarlakid, difteeria, rõuged) tundemärgid, käik ja arstimine” (1920), „Epideemiline pääaju põletik” (1920), „Esimene abiandmine õnnetuste korral” (1925), „Kuidas korraldada oma eluviise ja toitumist, et saavutada pikk iga” (1938). Osavõturohked olid ka muusikaõpetaja Augustin Punga eestvõttel toimunud muusikaloengud.

Head vastuvõttu leidsid samuti ajaloo-alased loengud. Üheks Eesti ajaloo lektoriks oli Jaani koguduse õpetaja August-Osvald Westrén-Doll. Huumorimeelse ja Viljandi ajalugu hästi tundva pastori loengud olid huvitavad ning rahva hulgas väga populaarsed. Üldajalugu luges haridusseltsi gümnaasiumi ajaloo õpetajast direktor Mihkel Varrik.

 

Elu Nõukogude päikese all

Teise maailmasõja järel korraldati palju „massiüritusi“ ja enamus neist olid seotud riiklike tähtpäevade, üldrahvalike kampaaniate ning ajastu soositud kirjanike või teadlastega. Kõik need ettevõtmised kandsid kõlavaid pealkirju ning nende paljusõnalisust ja paatoslikkust kajastati ajakirjanduses. Ilukirjanduse propaganda üheks vormiks oli lugejate konverents. Ka raamatunäitused olid nõukogude ideoloogiale vastavad.

Lugejate konverents 19. oktoober 1949. Presiidiumilaua taga vasakult raamatukogu juubeliaasta maskott Pipa, Marie Sander, Kaarli Naanuri ja Adele Kiilaspea. Kõnepuldis August Litter

Palju tähelepanu tuli pöörata nõukogude kirjanike loomingule, mida propageeriti näiteks nõukogude raamatu esimesel vabariiklikul dekaadil juunis 1948. Dekaadi ilmestasid arvukad üritused:

• linnas pandi üles loosungid;
• Kaevumäel toimus vabaõhukontsert koos raamatunäituse ja -müügiga;
• Tallinnast teele asunud spordiühingu Spartak teatejooksu meeskond tõi Põltsamaalt Viljandisse dekaadi peakomisjoni tervituse, mis edasi viidi Tartusse;
• raamatukogu korraldas lisaks oma majale raamatunäitusi kultuurimajas ja kinos Täht; kinoseansside vaheajal esitasid Ugala näitlejad luuletusi ning proosapalu nõukogude kirjanike ja luuletajate teostest;
• kultuurimajas kohtuti ajakirja Looming toimetaja August Allega;
• ajalehes Sakala soovitati lugeda järgmisi teoseid: Nikolai Ostrovski „Kuidas karastus teras”, Boriss Polevoi „Jutustus tõelisest inimesest”, Juhan Madariku „Vabariik”, August Jakobsoni näidendit „Elu tsitadellis” jt „šedöövreid”.

Kui vene kirjanduse klassikutele pühendatud üritusi kajastati ajalehes laialdaselt, siis eesti kirjanike – Eduard Vilde, AugustKitzbergi ja C. R. Jakobsoni – teemalisi mitte. Lugejatele püüti võimaluse piires pakkuda ka koduloolise sisuga kirjandusõhtuid, näiteks „Carl Robert Jakobson kui rahvamees ja kirjanik”, „Holstre patrioodid Balti saksluse vastases võitluses”. Sagedased esinejad kirjanduslikel üritustel olid ajakirjanik ja kirjamees Johannes Selg ning ajakirjanik, kultuuritöötaja ja bibliofiil Kaarli Naanuri. Raamatukogu oma jõududega dramatiseeriti ja lavastati tantsude ning lauludega Samuil Maršaki muinasjutt „Kaksteist kuud”, mida pärast kolmekuulist ettevalmistust etendati naistepäeva aktusel Ugala teatris.

Raamatukogule esitati mõnikord üsna erilisi nõudmisi. 1946. aasta juulis kohustati Eesti NSV Riigikaitse Nõukogu määrusega oma asutuses läbi viima ettenähtud normide järgi 8-60 eluaastaste elanike väljaõpe „Valmis õhu- ja keemiakaitseks”, milleks soovitati kaasata tuletõrjejuhte, meditsiinitöötajaid, õhu- ja gaasikaitse instruktoreid. Vastavasisulise salajase kirja lõpus oli hoiatus: „ENSV RKN määruse nr. 0151 mittetäitmisel olete vastutav kui Riigikaitse määruste rikkuja, mis on seadusega raskesti karistatav” (Viljandi linna kohaliku õhukaitse ülema kiri Keskraamatukogu direktorile. 1946).

1950ndatel oli partei üheks lööklauseks „Raamat lugejale lähemale!”. Raamatukogu pidi muutuma nõukogude ideoloogia edastajaks, selleks tuli organiseerida kõlavate pealkirjadega näitusi, propageerida ühiskondlik-poliitilist kirjandust. Eesmärgiks oli rahvas ideoloogiliselt ümber kasvatada, mille saavutamiseks toimus kampaania „Kõik pered lugejaks”. Rajooniraamatukogu lugemissaal töötas kõikidel nädalapäevadel, abonement oli suletud esmaspäeviti. Raamatukogutöötajatel oli kohustus käia kodudes ja võimalikult kõik pereliikmed lugejaks värvata. Vajadusel korraldati ka raamatute kojukannet.

Raamatukogu pidi korraldama kirjandusüritusi ka väljaspool raamatukogu, näiteks kolhoosides ja asutustes. 1956. aastal Viljandi Kultuurimajas toimunud lugejate konverentsi „Inimeses peab kõik ilus olema” ettekandjateks olid raamatukogu aktivistid ning kõlama jäi mõte, et ainult sotsialistlikus ühiskonnas on võimalik tõeline armastus ja sõprus ning isiklikud tunded ollakse valmis ohverdama ühiskondlike huvide eest.

Lasteraamatukogu juures korraldati 1950ndatel lisaks traditsioonilistele raamatukoguüritustele lastele ka loodusmatku, suvel organiseeriti lugejate aktiivile ekskursioon ja tööpäev Lembitu kolhoosis. Arenesid sidemed koolidega, kellega koostöös korraldati lugejate konverentse vene nõukogude lastekirjandusest, tähistati lasteraamatunädalaid, kus etteastetega esinesid Viljandi Pioneeride Maja ja Lastemuusikakooli õpilased ning isetegevuslased. Suvel organiseeriti lastele järve ääres raamatute laenutuspunkt. Alates 1957. aastast korraldati raamatukogus televiisori ühisvaatamisi. Raamatukogus käis koos deklamaatorite ja raamatusõprade ring ning tegutses näitering. Raamatusõprade ringis vesteldi lastega lugemiskultuurist ning õpetati raamatuid valima. Raamatukogu töötajaid abistas õpilaste aktiiv. Aktiivsetest raamatukogu lugejatest võib meenutada näiteks Rudolf Rimmelit (kirjanik), Reet Espet (õpetaja) ja Vello Tiret (EKSEKO juht). 

Väljavõte 1955. aasta ajalehest „Säde”, kus Hillar Naanuri räägib lasteraamatukogust

Traditsiooniks kujunesid lugejate konverentsid (näiteks toimus lugejakonverents, kus käsitleti Ljubov Voronkova jutustust „Vanem õde”). Kirjandushommikutega tähistati erinevaid NSVL riiklikke tähtpäevi: V. I. Lenini 90. sünnipäevale pühendatud kirjandushommikul esines lasteraamatukogus teemakohase ettekandega tolleaegne EKP Viljandi Rajoonikomitee II sekretär Kalev Raave.

1962. aasta üks õnnestunumaid üritusi oli kohtumine kohaliku kunstirahvaga. Külas olid Viljandi elukutselised kunstnikud ning sõnakunstnik ja näitleja Karl Ader, skulptor Aino Sepp, maalikunstnik Juhan Muks ja graafik Boris Lukats. Muusikalist meelelahutust pakkusid Viljandi Kultuurharidustöö Kooli klubitöö osakonna õpilased. Välja oli pandud näitus „Eesti realistliku kunsti meistreid”. Õhtuga tähistati Ants Laikmaa 20. surma-aastapäeva.

1965. aastal hakati lasteraamatukogu raamatusõprade ringis ette valmistama pioneeriinstruktoreid – raamatusõpru. Järgmisel aastal said 5 pioneeri Raamatusõbra märgi. Töötajatele olid noored raamatusõbrad abiks ka veel kaheksakümnendatel aastatel ning abistasid fondi korrastamisel ja raamatute parandamisel.

Suurte raamatukogus alustas Raamatusõprade klubi tööd 4. veebruaril 1965. Selle kutsusid ellu raamatukogutöötajad Hillar Kattai, Maie Parve ja Elvi Ilves. Asutamiskoosolekust võttis osa 16 inimest, nende hulgas raamatulevitaja Enno Piir, Kalmetu kooli kirjandusõpetaja Ivi Soolo, raamatukaupluse Sõprus juhataja Maie Ambos jt. Asutamisaasta lõpuks oli liikmeid 42, kes käisid koos rajooniraamatukogu lugemissaalis.

Klubi tegevuskavas olid raamatuarutelud, bibliograafilised ülevaated, kohtumised kirjanikega, kirjanduslikud ekskursioonid, loengud, teatri ühiskülastused. Esimesel tegevusaastal korraldati 10 suuremat üritust ja käidi ekskursioonil. Esimeseks ürituseks oli Mati Undi jutustuse „Võlg” arutelu, mis kujunes elavaks. Neljateistkümne sõnavõtnu seas oli keskkooliõpilasi, pedagooge, pensionäre ja komsomolikomitee töötajaid. Mõisteti hukka noore, andeka autori liialt naturalistlik väljenduslaad. Kahjuks kandus vaidlus põhiteemast kõrvale, sest kaugeltki kõik polnud jutustust lugenud. Märtsis toimus Viljandi autorite õhtu, kus olid külas Luise Vaher, Ena Põder, Aino Pärna, Ingvar Luhaäär, Siim Kärner, Sirje Kiin, Helle Paas ja Malle Härm. Aprillis kohtuti kirjanik Enn Vetemaaga tema romaani „Monument” avalikul arutelul. Samal kuul vaadati Vanemuises Ain Kaalepi näidendit „Minu silmad ja sinu silmad”, mis avaldas sügavat muljet ja klubi asus autoriga kirjavahetusse. Säilinud on Ain Kaalepi originaalkirjad klubi juhatajale Hillar Kattaile. Raamatusõprade klubi pöördus ka kirjastuse Eesti Raamat poole palvega kõnealune näidend trükis välja anda, kuid mõte jäi sedapuhku vaid mõtteks. Aasta lõpul oli arutelu Väinö Linna romaani „Siin põhjatähe all” üle. 1966. aastal oli arutelu all Herman Sergo romaan „Põgenike laev”, millele eelnes põhjalik ettevalmistustöö ja klubi kirjavahetus autoriga. Klubi säilinud paberitest võib lugeda, kuidas jaotati ülesandeid ürituste ettevalmistamisel: kuna need toimusid tihti kohvilauas, siis igaüks tegi ja tõi midagi kaasa: kes küpsetas kilupirukaid, kes tegi kohupiimakooki, kes hankis vorsti ja heeringat, kes hoolitses lauale pandavate kevadlillede eest. Need detailid annavad edasi 1960. aastate elu hõngu ning näitavad selle aja inimeste soovi koos tegutseda, kokku hoida ja üksteist aidata.

Ka 1970ndatel püüti anda parimat teenindust ning raamatukogus tegutses lastele suunatud nukunäitering, kelle etendused köitsid eriti väikesi lugejaid. Näitlejatena astusid üles nii töötajad kui lapsed. Lisaks esinemistele raamatukogus anti etendusi ka koolides.

Luulekava esitamas: istuvad Evi Murdla, Asta Pangsepp, Linda Sarapuu;
 seisavad Mari Roots, Tiiu Laiapea, Maia Kolk, Helle Juss ja Viivi Müür

1980. aastal oli raamatukogudele pandud kohustus tähistada Lenini 110. sünniaastat, millele pühendati palju üritusi. Koos hakkas käima noorte kirjandusklubi, mille juhendajaks sai lugemissaali vanemraamatukoguhoidja Ilona Puna. Kirjandusklubisse kuulus 55 liiget, kes tutvustasid, analüüsisid ja arutlesid omaloomingu üle. 

Liivlased Vilma Silanagla, Petõr Damberg,
Hilda Cerbach-Griva ja Pauline Klavinja
Viljandi Rajooniraamatukogus 28. jaanuaril 1969

Teemaõhtute korraldamisel, mis olid tihti ideoloogiliste pealkirjadega, kuid sisult midagi hingele pakkuvad, tehti koostööd linna teiste asutuste ja organisatsioonidega. Tihti olid partneriks kultuurimaja, Ugala teater, looduskaitseselts, raamatusõprade klubi ja linna koolid. Näiteks koostöös kultuurimajaga toimus teemaõhtu „Elada ja töötada kommunistlikult”, millel osavõtjaid ca 250, peamiselt noored, kellele tuli pakkuda ka muusikat ja tantsu, sest ilma selleta oleks osalejaid väga raske leida olnud. Näitena võib veel välja tuua järgmisi teemasid: „Mööda Nõukogudemaad”, „Nii oli isade noorus”, „Kui ilmus esimene Sakala”, „Liivlased minevikus ja tänapäeval”. Viimane õnnestus eriti hästi, sest osales umbes nelisada inimest. Suurt huvi tunti ka näituse „Liivlased trükisõnas ja etnograafias” vastu. See üritus pani aluse sõprussuhetele ja kirjavahetusele pedagoogist literaadi Petõr Dambergi ning laulja ja muusikaõpetaja Hilda Cerbach-Grivaga.

Turkmeenia kolleegidega raamatukogu aias.
Esimeses reas keskel Evi Murdla, paremal Mare Tavaste,
teises reas Maie Tavaste, Maia Kolk, Hilja Soosaar, Helvi Ilus

Seitsmekümnendatel aastatel käidi NSV Liidu teiste liikmesriikidega tihedalt läbi. Väga palju käis raamatukogus külalisi. Maie Tavaste on meenutanud: „Algas tohutu külaliste voor. Tuldi Tallinnast ja mujalt vabariigist, Moskvast, Lätist, Leedust, Usbekistanist ja Turkmeeniast; isegi Kabuli kultuuritöötajad Afganistanist; Soome kultuuritegelased ja kirjanik Jorma Moilanen; Aasia, Austraalia, Malta ja Uus-Meremaa tudengid, kes õppisid Moskvas”. Harivad olid Ants Salumi eestvedamisel korraldatud suurepäraselt ette valmistatud raamatusõprade reisid Venemaa, Läti ja Leedu kirjanduslikesse paikadesse.

Vabaduse tuuled

Kaheksakümnendate lõpus alanud vabam hingus kaotas raamatukogudele seatud ideoloogilised piirangud, ent teisalt näitasid laenutuste ja kasutajate arvud suuri langusi ka veel 90ndate algupoolel. Üha enam kimbutas ruumikitsikus, mis ei võimaldanud nii palju korraldada, kui oleks soovinud. Seetõttu oli raamatukogu agar osaline ülelinnaliste ürituste ettevalmistamisel. Koos erinevate asutuste ja organisatsioonidega aidati korraldada üle-eestilisi muinsuskaitse- ning folklooripäevi. Asukoht kauni lossipargi serval pakkus soojemal aasta-ajal häid võimalusi kirjandus- ja muusikasündmuste korraldamiseks. Kevaditi toimusid raamatukogu aias romantilised luuleõhtud, kus esinesid luulepõimikutega Elle Eha Are juhendatud kultuurikooli õpilased.

Rahvalik kava raamatukogu aias folklooripäeval Viljandimaa Virred 20. juulil 1987

1989. aasta märtsis korraldati Viljandi J. Köleri nim 4. Keskkoolis näitus „Pimedusest päikesepaistele”, kus toodi avalikkuse ette aastakümneid erifondis varjul olnud teosed. Enno Piiri eestvedamisel toimunud näitus sündis raamatusõprade, muinsuskaitsjate, loodussõprade, kodu-uurijate ning raamatukoguhoidjate ühiste jõupingutusena. Väljas oli ligemale tuhat teost ligikaudu sajalt Viljandimaa autorilt, kelle teosed olid sündinud võõrsil. Tutvuda sai Jaan Lattiku, Salme Ekbaumi, Albert Kivikase, Juhan Aaviku, Oskar Looritsa, Henrik Visnapuu, Johan Kõpu, Arnold Sepa, Ella Ilbaku, Mari Raamoti jt loominguga. Lisaks kirjanike loomingule olid muinsuskaitsjad ja kodu-uurijad sisustanud ühe ruumi teemal „Meie vanaisad võitlesid Eesti Vabadussõjas, nende lapsed vaevlesid Siberi vangilaagrites”. See kurb väljapanek tutvustas mitmeti vangilaagri elu. Väljas oli vangide kirju kodustele, fotosid, maale, käsitööd, muid esemeid ning dokumente. Eksponaatide hulgas paelus tähelepanu kulunud riidetükk peotäie sünnimaa mullaga, mis oli olnud Enno Piiril kaasas Siberis ning aitas tal raskes vangistuses vastu pidada. Näituse ajal toimusid ka päevakohased loengud: kultuurikooli kirjandusõpetaja Kalju Lillepuu rääkis Albert Kivikasest seoses Viljandiga, kirjandusteadlane Eerik Teder esines teemal „Viljandi kirjarahvas paguluses”.

2009. aasta omaloominguvõistluse võitjad žüriiga Kondase Keskuses.
Vasakult Laura Mallene, Marie Metsur, Aleksandra Tšoba (nüüd Puks),
Hiie Tamman ja Laura Mets (nüüd Jaanhold),
ees Alvar Loog (vasakul) ja Lauri Sommer

Üheksakümnendate lõpul korraldati õhtuid kodukandi kirjameeste Vello Lattiku, Jaak Sarapuu, Ülo Alo Võsari, Heiki Raudla jt loomingust. Mulgimaalt pärit õdedest kirjanike Minni Nurme ja Salme Ekbaumi mälestuspäeva tähistamisel 21. oktoobril 1997 algatasid nende sugulased mõtte korraldada maakonna õpilaste omaloominguvõistlus, millest haarasid kinni õpetajad Erika Rummel Carl Robert Jakobsoni nim Gümnaasiumist ja Aili Kiin Viljandi Maagümnaasiumist ning linnaraamatukogu. Esimesele luule ja proosavõistlusele kogunes 47 tööd. Võistluse töid on hinnanud aegade jooksul erinevad žüriid. Esimestel aastatel oli žürii esimeheks Ants Salum. Žürii tööst on osa võtnud Lauri Sommer, Berk Vaher, Villem Valme, Margus Haav jt. Žürii töösse on kaasatud ka võistluse laureaate (Laura Mallene, Mailis Liiv, Aleksandra Puks, Laura Jaanhold, Hiie Tamman jt). Maakonna emakeeleõpetajate soovil hakati auhinnatud töid väikeste kogumikena avaldama. Iga kolme aasta tagant antakse raamatukogu poolt välja võidutööde kogumik „Meie mõtted”. Tänavu toimus 24. Viljandimaa noorte omaloominguvõistlus ning võidutööd luuležanris on olnud mitmed aastad ainsaks kohaliku ajalehe veergudel avaldatud luuletekstiks.

21. sajandi algul raamatukogu jaoks ehitatud uues majas võimalused erinevate näituste ja sündmuste korraldamiseks paranesid. Paljud huvilised pakuvad oma teemasid ise ning koostöös on sündinud põnevaid asju. Raamatukogu uue maja seinte vahel on lahendatud mõrvamüsteeriume, õmmeldud, käidud koertele lugemas, filmitud katkeid populaarsele telesarjale ning tantsitud ja lauldud.

2004. aasta veebruaris alustati projektiga Laste Raamatuklubi, mille algatajateks olid tolleaegsed kultuurikolledži tudengid Kaija-Liisa Tarand, Velli Kivi ja Kaja Hirv. Projektiga liitus ka Vilja Rebane (nüüd Volmer-Martinson), kellest hiljem sai raamatukogu huvijuht (NB! Esimene raamatukogu huvijuht Eestis!). Lastele meeldis klubitegevus, osalejaid oli erinevatest koolidest ja erinevas vanuses, liikmete arv küündis 50ni. Klubi kokkusaamistel käsitleti erinevaid teemasid: raamatute illustreerimine, reisimine, teater jm. Tutvustati ja loeti katkendeid lasteraamatutest, mängiti ning meisterdati. Hakati sisustama laste koolivaheaegu, mis on siiani väga populaarsed.

Kirjandusreiside klubi eestvedajad Reet, Reet ja Vilja

2006. aasta veebruarist kuni 2007. aasta suveni tegutsenud kirjandusreiside klubiga sooviti kirjandust elavamaks muuta. Mõtte algatajad-eestvedajad olid Reet Lubi ja Vilja Volmer, kes kaasasid maagümnaasiumi õpetaja Reet Sinimaa, kellest sai klubi juhendaja ning kirjanduslike ekskursioonide korraldaja. Aktiivseid liikmeid oli üle neljakümne. Koos uuriti varasemate Eesti kirjanike elu ja loomingut, vaadati nende teoste ainetel tehtud filme või lavastusi ning sõideti uuritavatega seotud paikadesse. Lähemat tutvust tehti A. Kitzbergi, C. R. Jakobsoni, O. Lutsu, J. Liivi, E. Vilde ja A. H. Tammsaarega. Ekskursioonide põhjal valmis metoodiline juhendraamat õpetajatele, kellel soov oma klassiga ekskursioonile minna. (Link raamatule andmebaasis lugeja.ee: https://www.lugeja.ee/record/600293)

Foto 14. hooajast, mil võistkonnad said veel
Viljandi Linnaraamatukokku võistlema tulla.
Koroona ajal on võistlus korraldatud virtuaalselt

2007/2008 hooajal kutsuti ellu järjekordne traditsiooniks saanud üritus – põhikooliealistele suunatud mälumängu sari Pähklipureja, mis kevadel lõpetas oma 15. hooaja. Igal hooajal toimub kolm mängu. Osalema on oodatud linna- ja maakonnakoolide 6.–9. klasside 4-liikmelised võistkonnad. Kokkuleppel korraldajatega võib ühest koolist osaleda 2 võistkonda. 

Viktoriinidest on populaarsed ka ajakirjandust lugema suunavad „5L“ 5.–7. klassi õpilastele ning „Kultuurikonksuke“ 2.-4. klassi õpilastele.

Juba aastaid saavad kaks korda kuus raamatukogu lasteosakonnas kokku pisipõnnid ja nende vanemad. Pisipõnni pooltund kutsub lapsi raamatuid vaatama, meisterdama, laulma.  Lastega tegeleb kogenud ja südamlik juhendaja Lea Taalimäe.

Suuremat tähelepanu sai raamatukogu uuel sajandil veel oma korraldatud mulgi keele kursuste, paatidega järvel toimunud luulepiknikute, noortereisidega Euroopasse. Samuti õhinapõhise koostööprojektiga "Kultuurikonks", mis sündis Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja ajalehe "Sakala" koostöös ning paljude kohalike kultuurikorraldajate väljapandud auhindade toel. 

Luulepiknik Viljandi järvel 2007

Sõltuvalt kaaslinlaste huvist ja koroonast tingitud piirangute karmistumisest ja lõdvenemisest organiseeritakse järjest enam virtuaalseid näitusi, kohtumisi ja õpitube. Virtuaalselt on tehtud koolituspäevi Olustvere Teenindus- ja Majanduskooli bürootöö õpilastele perioodika tellimisest, lõpetatud omaloominguvõistlust ja viktoriinisarju ning palju muud. Kõige rangematest alguskuude piirangutest, mil tuli raamatuid 72 tundi karantiinis hoida, on raamatukoguhoidja Nele Grosthal teinud humoorika virtuaalnäituse, millega saate tutvuda SIIN

Siiski on ka viimase kahe aasta jooksul raamatukogus toimunud mõned reaalses ruumis korraldatud raamatuesitlused, kirjandus- ja meisterdamisklubid,  tehnikaringid türdukutele, õpitoad ja kursused. Täiskasvanutele on taaselustatud vahepeal piirangute tõttu ära jäänud regulaarsed kohtumised lugemiselamuse jagamiseks Kolmanda Kolmapäeva ja Esimese Teisipäeva Klubis. Viimati toimus Täiskasvanud Õppija Nädala raames 6. oktoobril 2021 raamatukoguhoidja Valli Tammsalu juhendamisel „Raamatute voltimise õpitund“ ning eelmisel hooajal said huvilised osa läbi aasta kestnud mulgi rahvarõivaste töötubade sarjast. Igavikuliselt aktuaalsed on raamatukogu teenuste kasutamisel tekkinud küsimuste korral nõuande- ja individuaalse arvutikasutamise tunnid.