29. oktoober - Viljandi Esimese Lugemisringi liige Andres Kurrikoff

Seltskonnategelane, Viljandi Esimese Lugemisringi ja Maapäeva liige 
Andres Kurrikoff 
29.10.1863 Kurrika t, Pärsti v - 13.08.1925 Viljandi

Viljandi Esimese Lugemisringi liikmena kanne protokolliraamatus aastal 1917. Liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Savikotil“.

***

Andres Kurrikoff sündis 29. oktoobril 1863. a. Pärsti vallas Kurrika talus põllumehe pojana. Ta õppis Viljandi kihelkonna koolis. Kooli lõpetamise järel jäi koju ja oli oma isale abiks. 

1884. aastal läks teenistusse Poolamaale. Kodumaal tagasi olles astus 1890.a. Vastemõisa mõisas oma onu teenistusesse. Kolm aastat seal valitseja olles võitis ta oma onu lugupidamise ning talle renditi 1893.a kevadel Kõo mõis. Mõisat pidades oli ta ka mõisa politsei kohuste täitja ning VIII sõjaväe hobustejaoskonna juhataja. 

1894.a abiellus Andres Kurrikoff Aina Anweltiga. 

1909. aastal sai ta päranduseks Sawikoti talu ning asus sinna elama. 

A. Kurrikoff töötas Põltsamaa ja Pilistvere põllumeeste seltsides. Aastaid oli ta Eesti Aleksandri põllutöökooli kuratooriumi abiesimeheks ja esimeheks. Ta kuulus Viljandi põllumeeste seltsi juhatusse ja 1917.-1923. a. oli seltsi esimees. Aastatel 1917-1919 oli ta Eesti Maapäeva liige. Ta oli ka Laenu- ja Hoiu Ühisuse Nõukogu liige. Viljandi Esimese Lugemisringi registreeritud liige aastal 1917.

1924. aastal sai Kurrikoff halvatuse ja kevadel kaotas ka nägemise. 

Andres Kurrikoff suri 13. augustil 1925.a. ja maeti Viljandi vanale kalmistule. 

Allikad

• Kurrikov, A. (1913). Kurrikoffide suguvõsa. – Viljandi: A. Tõllasepp · (1925). 
• Andres Kurrikoff † // Postimees (1925) 17. aug. URL: https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/08/17/6 (vaadatud 12.10.23)
• Kalmistute register HAUDI URL: https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDWp49avd (vaadatud 16.09.2023) 
• Andres Kurrikoff. – Wikipedia. URL: https://en.wikipedia.org/wiki/Andres_Kurrikoff (vaadatud 21.09.2023)
• Geni.com URL: https://www.geni.com/people/Andres-Kurrikoff/6000000029696918338 (vaadatud 12.10.2023)

10. juuni - Viljandi Esimese Lugemisringi tegija Oskar Laidoner

Oskar Laidoner
10.06.1890 Vardja, Viiratsi v, Viljandimaa – 22.01.1914

Viljandi Esimese Lugemisringi liige. kindral Laidoneri noorim vend

Oskar Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938)  neljanda lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka tema vennad Johan (1984-1953), Villem (1886-1915) ja Peeter (1888), kes jäi I Maailmasõjas teadmata kadunuks.

VEL liikmena kanded protokolliraamatus aastatest 1911-1913. 

• Kindral Johan Laidoneri noorem vend Oskar valiti VEL protokolliraamatu järgi 18.  augustil 1911 pidutoimkonda ühena isikutest „kes pidude eeskawa wälja töötawad, niisama korter pidusaali asjus järele kuulawad.“ 31. oktoobril 1911 toimuval peole määrati nooruke Laidoner uksehoidjaks.
• 1912. liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Kassisaba u. N15“
• 1913. aasta liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Viljand., Raatuse Tornis“.

Oskar Laidoner on maetud Viljandi Vanale kalmistule oma ema, isa ja vend Villemi kõrvale. https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=4v9g1oq8BNQd

VLRK 110: Raamatukogu = kultuur, ringid, klubid, kursused

Selleks, et raamatute ja lugejate vahel paremat kontakti luua, on raamatukogu juures ikka tehtud kohtumisi kirjanikega, näitusi ning erinevaid klubisid ja ringe. Elukestvat õpet toetava mäluasutusena korraldatakse infopäevi, loenguid ja töötube. Nii ka Viljandi raamatukogus läbi aegade, oli ta alles lugemisringi staatuses, tegutses Moskvast antud karmide juhtnööride järgi või toetades inimeste igapäevaelu lisaks trükistele ka nõuga e-maailma uuendustes.

 

Vaimuvalgust levitav seltsinguline raamatukogu 1911-1940

Algusaegade rahvarohketeks sündmusteks kasutati
tihti Koidu Seltsi saali

Meenutagem, et Lugemisringi algusaegadel oligi seltsi tähelepanu suuresti suunatud erinevatele koostegemistele ning kursuste läbiviimiseks ja raamatute ostmiseks korraldati hoolega piduõhtuid ja huvipakkuvaid ettekandeid.

Vabadussõja järel Viljandis raamatukogu pidamise endale võtnud Rahvaülikoolide Selts nagu eelnev lugemisringki hakkas arendama mitmekülgset hariduslik-kultuurilist tegevust. Võrreldes lugemisringi tegevusega, oli seltsi tegevuskava laiahaardelisem ja temaatikalt mitmekesisem. 

Päevapildikursus aprill, 1934. 

Keskel laua taga Hans Ruubel, tema kõrval Jaan Riet (prillidega), 

teises reas paremalt kolmas Anna Marend

Loenguid ja kursusi korraldati teemadel, mille vastu rahvas huvi tundis ning oli võimalik lektoreid saada. Aastate jooksul käsitleti väga mitmesuguseid teemasid nagu eesti keel, Eesti ja üldine ajalugu, kultuuriajalugu, kirjanduse ajalugu, näitekunst, psühholoogia, õigusteadus, majandusteadus, arstiteadus, raamatupidamine, majapidamine, maateadus, bioloogia, keemia, füüsika, elektrotehnika, fotograafia, astronoomia jne. Korraldati inglise, vene, prantsuse, saksa, soome ja esperanto keele kursusi.

15.03.1929 J. Rieti foto Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi laulukoorist
Keskel koorijuht Augustin Pung; Originaali allikas: FOTIS

Kõige enam huvitasid inimesi arstiteaduslikud loengud. Neid oli nii üldtervishoiust, esmaabist kui ka erinevatest haigustest ja nende ravist. Arstid olid vastutulelikud ja võimaluse korral alati nõus rahvaülikoolis esinema ning seetõttu oligi sellelaadseid loenguid kõige sagedamini. Mõningad loengute näited: „Mõnede külgehakkavate haiguste (sarlakid, difteeria, rõuged) tundemärgid, käik ja arstimine” (1920), „Epideemiline pääaju põletik” (1920), „Esimene abiandmine õnnetuste korral” (1925), „Kuidas korraldada oma eluviise ja toitumist, et saavutada pikk iga” (1938). Osavõturohked olid ka muusikaõpetaja Augustin Punga eestvõttel toimunud muusikaloengud.

Head vastuvõttu leidsid samuti ajaloo-alased loengud. Üheks Eesti ajaloo lektoriks oli Jaani koguduse õpetaja August-Osvald Westrén-Doll. Huumorimeelse ja Viljandi ajalugu hästi tundva pastori loengud olid huvitavad ning rahva hulgas väga populaarsed. Üldajalugu luges haridusseltsi gümnaasiumi ajaloo õpetajast direktor Mihkel Varrik.

 

Elu Nõukogude päikese all

Teise maailmasõja järel korraldati palju „massiüritusi“ ja enamus neist olid seotud riiklike tähtpäevade, üldrahvalike kampaaniate ning ajastu soositud kirjanike või teadlastega. Kõik need ettevõtmised kandsid kõlavaid pealkirju ning nende paljusõnalisust ja paatoslikkust kajastati ajakirjanduses. Ilukirjanduse propaganda üheks vormiks oli lugejate konverents. Ka raamatunäitused olid nõukogude ideoloogiale vastavad.

Lugejate konverents 19. oktoober 1949. Presiidiumilaua taga vasakult raamatukogu juubeliaasta maskott Pipa, Marie Sander, Kaarli Naanuri ja Adele Kiilaspea. Kõnepuldis August Litter

Palju tähelepanu tuli pöörata nõukogude kirjanike loomingule, mida propageeriti näiteks nõukogude raamatu esimesel vabariiklikul dekaadil juunis 1948. Dekaadi ilmestasid arvukad üritused:

• linnas pandi üles loosungid;
• Kaevumäel toimus vabaõhukontsert koos raamatunäituse ja -müügiga;
• Tallinnast teele asunud spordiühingu Spartak teatejooksu meeskond tõi Põltsamaalt Viljandisse dekaadi peakomisjoni tervituse, mis edasi viidi Tartusse;
• raamatukogu korraldas lisaks oma majale raamatunäitusi kultuurimajas ja kinos Täht; kinoseansside vaheajal esitasid Ugala näitlejad luuletusi ning proosapalu nõukogude kirjanike ja luuletajate teostest;
• kultuurimajas kohtuti ajakirja Looming toimetaja August Allega;
• ajalehes Sakala soovitati lugeda järgmisi teoseid: Nikolai Ostrovski „Kuidas karastus teras”, Boriss Polevoi „Jutustus tõelisest inimesest”, Juhan Madariku „Vabariik”, August Jakobsoni näidendit „Elu tsitadellis” jt „šedöövreid”.

Kui vene kirjanduse klassikutele pühendatud üritusi kajastati ajalehes laialdaselt, siis eesti kirjanike – Eduard Vilde, AugustKitzbergi ja C. R. Jakobsoni – teemalisi mitte. Lugejatele püüti võimaluse piires pakkuda ka koduloolise sisuga kirjandusõhtuid, näiteks „Carl Robert Jakobson kui rahvamees ja kirjanik”, „Holstre patrioodid Balti saksluse vastases võitluses”. Sagedased esinejad kirjanduslikel üritustel olid ajakirjanik ja kirjamees Johannes Selg ning ajakirjanik, kultuuritöötaja ja bibliofiil Kaarli Naanuri. Raamatukogu oma jõududega dramatiseeriti ja lavastati tantsude ning lauludega Samuil Maršaki muinasjutt „Kaksteist kuud”, mida pärast kolmekuulist ettevalmistust etendati naistepäeva aktusel Ugala teatris.

Raamatukogule esitati mõnikord üsna erilisi nõudmisi. 1946. aasta juulis kohustati Eesti NSV Riigikaitse Nõukogu määrusega oma asutuses läbi viima ettenähtud normide järgi 8-60 eluaastaste elanike väljaõpe „Valmis õhu- ja keemiakaitseks”, milleks soovitati kaasata tuletõrjejuhte, meditsiinitöötajaid, õhu- ja gaasikaitse instruktoreid. Vastavasisulise salajase kirja lõpus oli hoiatus: „ENSV RKN määruse nr. 0151 mittetäitmisel olete vastutav kui Riigikaitse määruste rikkuja, mis on seadusega raskesti karistatav” (Viljandi linna kohaliku õhukaitse ülema kiri Keskraamatukogu direktorile. 1946).

1950ndatel oli partei üheks lööklauseks „Raamat lugejale lähemale!”. Raamatukogu pidi muutuma nõukogude ideoloogia edastajaks, selleks tuli organiseerida kõlavate pealkirjadega näitusi, propageerida ühiskondlik-poliitilist kirjandust. Eesmärgiks oli rahvas ideoloogiliselt ümber kasvatada, mille saavutamiseks toimus kampaania „Kõik pered lugejaks”. Rajooniraamatukogu lugemissaal töötas kõikidel nädalapäevadel, abonement oli suletud esmaspäeviti. Raamatukogutöötajatel oli kohustus käia kodudes ja võimalikult kõik pereliikmed lugejaks värvata. Vajadusel korraldati ka raamatute kojukannet.

Raamatukogu pidi korraldama kirjandusüritusi ka väljaspool raamatukogu, näiteks kolhoosides ja asutustes. 1956. aastal Viljandi Kultuurimajas toimunud lugejate konverentsi „Inimeses peab kõik ilus olema” ettekandjateks olid raamatukogu aktivistid ning kõlama jäi mõte, et ainult sotsialistlikus ühiskonnas on võimalik tõeline armastus ja sõprus ning isiklikud tunded ollakse valmis ohverdama ühiskondlike huvide eest.

Lasteraamatukogu juures korraldati 1950ndatel lisaks traditsioonilistele raamatukoguüritustele lastele ka loodusmatku, suvel organiseeriti lugejate aktiivile ekskursioon ja tööpäev Lembitu kolhoosis. Arenesid sidemed koolidega, kellega koostöös korraldati lugejate konverentse vene nõukogude lastekirjandusest, tähistati lasteraamatunädalaid, kus etteastetega esinesid Viljandi Pioneeride Maja ja Lastemuusikakooli õpilased ning isetegevuslased. Suvel organiseeriti lastele järve ääres raamatute laenutuspunkt. Alates 1957. aastast korraldati raamatukogus televiisori ühisvaatamisi. Raamatukogus käis koos deklamaatorite ja raamatusõprade ring ning tegutses näitering. Raamatusõprade ringis vesteldi lastega lugemiskultuurist ning õpetati raamatuid valima. Raamatukogu töötajaid abistas õpilaste aktiiv. Aktiivsetest raamatukogu lugejatest võib meenutada näiteks Rudolf Rimmelit (kirjanik), Reet Espet (õpetaja) ja Vello Tiret (EKSEKO juht). 

Väljavõte 1955. aasta ajalehest „Säde”, kus Hillar Naanuri räägib lasteraamatukogust

Traditsiooniks kujunesid lugejate konverentsid (näiteks toimus lugejakonverents, kus käsitleti Ljubov Voronkova jutustust „Vanem õde”). Kirjandushommikutega tähistati erinevaid NSVL riiklikke tähtpäevi: V. I. Lenini 90. sünnipäevale pühendatud kirjandushommikul esines lasteraamatukogus teemakohase ettekandega tolleaegne EKP Viljandi Rajoonikomitee II sekretär Kalev Raave.

1962. aasta üks õnnestunumaid üritusi oli kohtumine kohaliku kunstirahvaga. Külas olid Viljandi elukutselised kunstnikud ning sõnakunstnik ja näitleja Karl Ader, skulptor Aino Sepp, maalikunstnik Juhan Muks ja graafik Boris Lukats. Muusikalist meelelahutust pakkusid Viljandi Kultuurharidustöö Kooli klubitöö osakonna õpilased. Välja oli pandud näitus „Eesti realistliku kunsti meistreid”. Õhtuga tähistati Ants Laikmaa 20. surma-aastapäeva.

1965. aastal hakati lasteraamatukogu raamatusõprade ringis ette valmistama pioneeriinstruktoreid – raamatusõpru. Järgmisel aastal said 5 pioneeri Raamatusõbra märgi. Töötajatele olid noored raamatusõbrad abiks ka veel kaheksakümnendatel aastatel ning abistasid fondi korrastamisel ja raamatute parandamisel.

Suurte raamatukogus alustas Raamatusõprade klubi tööd 4. veebruaril 1965. Selle kutsusid ellu raamatukogutöötajad Hillar Kattai, Maie Parve ja Elvi Ilves. Asutamiskoosolekust võttis osa 16 inimest, nende hulgas raamatulevitaja Enno Piir, Kalmetu kooli kirjandusõpetaja Ivi Soolo, raamatukaupluse Sõprus juhataja Maie Ambos jt. Asutamisaasta lõpuks oli liikmeid 42, kes käisid koos rajooniraamatukogu lugemissaalis.

Klubi tegevuskavas olid raamatuarutelud, bibliograafilised ülevaated, kohtumised kirjanikega, kirjanduslikud ekskursioonid, loengud, teatri ühiskülastused. Esimesel tegevusaastal korraldati 10 suuremat üritust ja käidi ekskursioonil. Esimeseks ürituseks oli Mati Undi jutustuse „Võlg” arutelu, mis kujunes elavaks. Neljateistkümne sõnavõtnu seas oli keskkooliõpilasi, pedagooge, pensionäre ja komsomolikomitee töötajaid. Mõisteti hukka noore, andeka autori liialt naturalistlik väljenduslaad. Kahjuks kandus vaidlus põhiteemast kõrvale, sest kaugeltki kõik polnud jutustust lugenud. Märtsis toimus Viljandi autorite õhtu, kus olid külas Luise Vaher, Ena Põder, Aino Pärna, Ingvar Luhaäär, Siim Kärner, Sirje Kiin, Helle Paas ja Malle Härm. Aprillis kohtuti kirjanik Enn Vetemaaga tema romaani „Monument” avalikul arutelul. Samal kuul vaadati Vanemuises Ain Kaalepi näidendit „Minu silmad ja sinu silmad”, mis avaldas sügavat muljet ja klubi asus autoriga kirjavahetusse. Säilinud on Ain Kaalepi originaalkirjad klubi juhatajale Hillar Kattaile. Raamatusõprade klubi pöördus ka kirjastuse Eesti Raamat poole palvega kõnealune näidend trükis välja anda, kuid mõte jäi sedapuhku vaid mõtteks. Aasta lõpul oli arutelu Väinö Linna romaani „Siin põhjatähe all” üle. 1966. aastal oli arutelu all Herman Sergo romaan „Põgenike laev”, millele eelnes põhjalik ettevalmistustöö ja klubi kirjavahetus autoriga. Klubi säilinud paberitest võib lugeda, kuidas jaotati ülesandeid ürituste ettevalmistamisel: kuna need toimusid tihti kohvilauas, siis igaüks tegi ja tõi midagi kaasa: kes küpsetas kilupirukaid, kes tegi kohupiimakooki, kes hankis vorsti ja heeringat, kes hoolitses lauale pandavate kevadlillede eest. Need detailid annavad edasi 1960. aastate elu hõngu ning näitavad selle aja inimeste soovi koos tegutseda, kokku hoida ja üksteist aidata.

Ka 1970ndatel püüti anda parimat teenindust ning raamatukogus tegutses lastele suunatud nukunäitering, kelle etendused köitsid eriti väikesi lugejaid. Näitlejatena astusid üles nii töötajad kui lapsed. Lisaks esinemistele raamatukogus anti etendusi ka koolides.

Luulekava esitamas: istuvad Evi Murdla, Asta Pangsepp, Linda Sarapuu;
 seisavad Mari Roots, Tiiu Laiapea, Maia Kolk, Helle Juss ja Viivi Müür

1980. aastal oli raamatukogudele pandud kohustus tähistada Lenini 110. sünniaastat, millele pühendati palju üritusi. Koos hakkas käima noorte kirjandusklubi, mille juhendajaks sai lugemissaali vanemraamatukoguhoidja Ilona Puna. Kirjandusklubisse kuulus 55 liiget, kes tutvustasid, analüüsisid ja arutlesid omaloomingu üle. 

Liivlased Vilma Silanagla, Petõr Damberg,
Hilda Cerbach-Griva ja Pauline Klavinja
Viljandi Rajooniraamatukogus 28. jaanuaril 1969

Teemaõhtute korraldamisel, mis olid tihti ideoloogiliste pealkirjadega, kuid sisult midagi hingele pakkuvad, tehti koostööd linna teiste asutuste ja organisatsioonidega. Tihti olid partneriks kultuurimaja, Ugala teater, looduskaitseselts, raamatusõprade klubi ja linna koolid. Näiteks koostöös kultuurimajaga toimus teemaõhtu „Elada ja töötada kommunistlikult”, millel osavõtjaid ca 250, peamiselt noored, kellele tuli pakkuda ka muusikat ja tantsu, sest ilma selleta oleks osalejaid väga raske leida olnud. Näitena võib veel välja tuua järgmisi teemasid: „Mööda Nõukogudemaad”, „Nii oli isade noorus”, „Kui ilmus esimene Sakala”, „Liivlased minevikus ja tänapäeval”. Viimane õnnestus eriti hästi, sest osales umbes nelisada inimest. Suurt huvi tunti ka näituse „Liivlased trükisõnas ja etnograafias” vastu. See üritus pani aluse sõprussuhetele ja kirjavahetusele pedagoogist literaadi Petõr Dambergi ning laulja ja muusikaõpetaja Hilda Cerbach-Grivaga.

Turkmeenia kolleegidega raamatukogu aias.
Esimeses reas keskel Evi Murdla, paremal Mare Tavaste,
teises reas Maie Tavaste, Maia Kolk, Hilja Soosaar, Helvi Ilus

Seitsmekümnendatel aastatel käidi NSV Liidu teiste liikmesriikidega tihedalt läbi. Väga palju käis raamatukogus külalisi. Maie Tavaste on meenutanud: „Algas tohutu külaliste voor. Tuldi Tallinnast ja mujalt vabariigist, Moskvast, Lätist, Leedust, Usbekistanist ja Turkmeeniast; isegi Kabuli kultuuritöötajad Afganistanist; Soome kultuuritegelased ja kirjanik Jorma Moilanen; Aasia, Austraalia, Malta ja Uus-Meremaa tudengid, kes õppisid Moskvas”. Harivad olid Ants Salumi eestvedamisel korraldatud suurepäraselt ette valmistatud raamatusõprade reisid Venemaa, Läti ja Leedu kirjanduslikesse paikadesse.

Vabaduse tuuled

Kaheksakümnendate lõpus alanud vabam hingus kaotas raamatukogudele seatud ideoloogilised piirangud, ent teisalt näitasid laenutuste ja kasutajate arvud suuri langusi ka veel 90ndate algupoolel. Üha enam kimbutas ruumikitsikus, mis ei võimaldanud nii palju korraldada, kui oleks soovinud. Seetõttu oli raamatukogu agar osaline ülelinnaliste ürituste ettevalmistamisel. Koos erinevate asutuste ja organisatsioonidega aidati korraldada üle-eestilisi muinsuskaitse- ning folklooripäevi. Asukoht kauni lossipargi serval pakkus soojemal aasta-ajal häid võimalusi kirjandus- ja muusikasündmuste korraldamiseks. Kevaditi toimusid raamatukogu aias romantilised luuleõhtud, kus esinesid luulepõimikutega Elle Eha Are juhendatud kultuurikooli õpilased.

Rahvalik kava raamatukogu aias folklooripäeval Viljandimaa Virred 20. juulil 1987

1989. aasta märtsis korraldati Viljandi J. Köleri nim 4. Keskkoolis näitus „Pimedusest päikesepaistele”, kus toodi avalikkuse ette aastakümneid erifondis varjul olnud teosed. Enno Piiri eestvedamisel toimunud näitus sündis raamatusõprade, muinsuskaitsjate, loodussõprade, kodu-uurijate ning raamatukoguhoidjate ühiste jõupingutusena. Väljas oli ligemale tuhat teost ligikaudu sajalt Viljandimaa autorilt, kelle teosed olid sündinud võõrsil. Tutvuda sai Jaan Lattiku, Salme Ekbaumi, Albert Kivikase, Juhan Aaviku, Oskar Looritsa, Henrik Visnapuu, Johan Kõpu, Arnold Sepa, Ella Ilbaku, Mari Raamoti jt loominguga. Lisaks kirjanike loomingule olid muinsuskaitsjad ja kodu-uurijad sisustanud ühe ruumi teemal „Meie vanaisad võitlesid Eesti Vabadussõjas, nende lapsed vaevlesid Siberi vangilaagrites”. See kurb väljapanek tutvustas mitmeti vangilaagri elu. Väljas oli vangide kirju kodustele, fotosid, maale, käsitööd, muid esemeid ning dokumente. Eksponaatide hulgas paelus tähelepanu kulunud riidetükk peotäie sünnimaa mullaga, mis oli olnud Enno Piiril kaasas Siberis ning aitas tal raskes vangistuses vastu pidada. Näituse ajal toimusid ka päevakohased loengud: kultuurikooli kirjandusõpetaja Kalju Lillepuu rääkis Albert Kivikasest seoses Viljandiga, kirjandusteadlane Eerik Teder esines teemal „Viljandi kirjarahvas paguluses”.

2009. aasta omaloominguvõistluse võitjad žüriiga Kondase Keskuses.
Vasakult Laura Mallene, Marie Metsur, Aleksandra Tšoba (nüüd Puks),
Hiie Tamman ja Laura Mets (nüüd Jaanhold),
ees Alvar Loog (vasakul) ja Lauri Sommer

Üheksakümnendate lõpul korraldati õhtuid kodukandi kirjameeste Vello Lattiku, Jaak Sarapuu, Ülo Alo Võsari, Heiki Raudla jt loomingust. Mulgimaalt pärit õdedest kirjanike Minni Nurme ja Salme Ekbaumi mälestuspäeva tähistamisel 21. oktoobril 1997 algatasid nende sugulased mõtte korraldada maakonna õpilaste omaloominguvõistlus, millest haarasid kinni õpetajad Erika Rummel Carl Robert Jakobsoni nim Gümnaasiumist ja Aili Kiin Viljandi Maagümnaasiumist ning linnaraamatukogu. Esimesele luule ja proosavõistlusele kogunes 47 tööd. Võistluse töid on hinnanud aegade jooksul erinevad žüriid. Esimestel aastatel oli žürii esimeheks Ants Salum. Žürii tööst on osa võtnud Lauri Sommer, Berk Vaher, Villem Valme, Margus Haav jt. Žürii töösse on kaasatud ka võistluse laureaate (Laura Mallene, Mailis Liiv, Aleksandra Puks, Laura Jaanhold, Hiie Tamman jt). Maakonna emakeeleõpetajate soovil hakati auhinnatud töid väikeste kogumikena avaldama. Iga kolme aasta tagant antakse raamatukogu poolt välja võidutööde kogumik „Meie mõtted”. Tänavu toimus 24. Viljandimaa noorte omaloominguvõistlus ning võidutööd luuležanris on olnud mitmed aastad ainsaks kohaliku ajalehe veergudel avaldatud luuletekstiks.

21. sajandi algul raamatukogu jaoks ehitatud uues majas võimalused erinevate näituste ja sündmuste korraldamiseks paranesid. Paljud huvilised pakuvad oma teemasid ise ning koostöös on sündinud põnevaid asju. Raamatukogu uue maja seinte vahel on lahendatud mõrvamüsteeriume, õmmeldud, käidud koertele lugemas, filmitud katkeid populaarsele telesarjale ning tantsitud ja lauldud.

2004. aasta veebruaris alustati projektiga Laste Raamatuklubi, mille algatajateks olid tolleaegsed kultuurikolledži tudengid Kaija-Liisa Tarand, Velli Kivi ja Kaja Hirv. Projektiga liitus ka Vilja Rebane (nüüd Volmer-Martinson), kellest hiljem sai raamatukogu huvijuht (NB! Esimene raamatukogu huvijuht Eestis!). Lastele meeldis klubitegevus, osalejaid oli erinevatest koolidest ja erinevas vanuses, liikmete arv küündis 50ni. Klubi kokkusaamistel käsitleti erinevaid teemasid: raamatute illustreerimine, reisimine, teater jm. Tutvustati ja loeti katkendeid lasteraamatutest, mängiti ning meisterdati. Hakati sisustama laste koolivaheaegu, mis on siiani väga populaarsed.

Kirjandusreiside klubi eestvedajad Reet, Reet ja Vilja

2006. aasta veebruarist kuni 2007. aasta suveni tegutsenud kirjandusreiside klubiga sooviti kirjandust elavamaks muuta. Mõtte algatajad-eestvedajad olid Reet Lubi ja Vilja Volmer, kes kaasasid maagümnaasiumi õpetaja Reet Sinimaa, kellest sai klubi juhendaja ning kirjanduslike ekskursioonide korraldaja. Aktiivseid liikmeid oli üle neljakümne. Koos uuriti varasemate Eesti kirjanike elu ja loomingut, vaadati nende teoste ainetel tehtud filme või lavastusi ning sõideti uuritavatega seotud paikadesse. Lähemat tutvust tehti A. Kitzbergi, C. R. Jakobsoni, O. Lutsu, J. Liivi, E. Vilde ja A. H. Tammsaarega. Ekskursioonide põhjal valmis metoodiline juhendraamat õpetajatele, kellel soov oma klassiga ekskursioonile minna. (Link raamatule andmebaasis lugeja.ee: https://www.lugeja.ee/record/600293)

Foto 14. hooajast, mil võistkonnad said veel
Viljandi Linnaraamatukokku võistlema tulla.
Koroona ajal on võistlus korraldatud virtuaalselt

2007/2008 hooajal kutsuti ellu järjekordne traditsiooniks saanud üritus – põhikooliealistele suunatud mälumängu sari Pähklipureja, mis kevadel lõpetas oma 15. hooaja. Igal hooajal toimub kolm mängu. Osalema on oodatud linna- ja maakonnakoolide 6.–9. klasside 4-liikmelised võistkonnad. Kokkuleppel korraldajatega võib ühest koolist osaleda 2 võistkonda. 

Viktoriinidest on populaarsed ka ajakirjandust lugema suunavad „5L“ 5.–7. klassi õpilastele ning „Kultuurikonksuke“ 2.-4. klassi õpilastele.

Juba aastaid saavad kaks korda kuus raamatukogu lasteosakonnas kokku pisipõnnid ja nende vanemad. Pisipõnni pooltund kutsub lapsi raamatuid vaatama, meisterdama, laulma.  Lastega tegeleb kogenud ja südamlik juhendaja Lea Taalimäe.

Suuremat tähelepanu sai raamatukogu uuel sajandil veel oma korraldatud mulgi keele kursuste, paatidega järvel toimunud luulepiknikute, noortereisidega Euroopasse. Samuti õhinapõhise koostööprojektiga "Kultuurikonks", mis sündis Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja ajalehe "Sakala" koostöös ning paljude kohalike kultuurikorraldajate väljapandud auhindade toel. 

Luulepiknik Viljandi järvel 2007

Sõltuvalt kaaslinlaste huvist ja koroonast tingitud piirangute karmistumisest ja lõdvenemisest organiseeritakse järjest enam virtuaalseid näitusi, kohtumisi ja õpitube. Virtuaalselt on tehtud koolituspäevi Olustvere Teenindus- ja Majanduskooli bürootöö õpilastele perioodika tellimisest, lõpetatud omaloominguvõistlust ja viktoriinisarju ning palju muud. Kõige rangematest alguskuude piirangutest, mil tuli raamatuid 72 tundi karantiinis hoida, on raamatukoguhoidja Nele Grosthal teinud humoorika virtuaalnäituse, millega saate tutvuda SIIN

Siiski on ka viimase kahe aasta jooksul raamatukogus toimunud mõned reaalses ruumis korraldatud raamatuesitlused, kirjandus- ja meisterdamisklubid,  tehnikaringid türdukutele, õpitoad ja kursused. Täiskasvanutele on taaselustatud vahepeal piirangute tõttu ära jäänud regulaarsed kohtumised lugemiselamuse jagamiseks Kolmanda Kolmapäeva ja Esimese Teisipäeva Klubis. Viimati toimus Täiskasvanud Õppija Nädala raames 6. oktoobril 2021 raamatukoguhoidja Valli Tammsalu juhendamisel „Raamatute voltimise õpitund“ ning eelmisel hooajal said huvilised osa läbi aasta kestnud mulgi rahvarõivaste töötubade sarjast. Igavikuliselt aktuaalsed on raamatukogu teenuste kasutamisel tekkinud küsimuste korral nõuande- ja individuaalse arvutikasutamise tunnid.

VLRK 110: Viljandi Esimese Lugemisringi tegija neiu MINNI LAARMAN

 VEL protokolliraamatus:

• Neiu Minni Laarman onliikmeks registreeritud 14. veebruaril 1914, kande juures täpsustus "Suurturg 7 Eicheni m." ja 13. veebruaril 1915 täpsustusega "Suur turg, Otsa m." 
• 17. juulil 1914 toimunud eestseisuse koosoleku protokollist saab lugeda: "Raamatute väljaandjaks hra T. Saarepera asemele, kes viimasel ajal käinud pole, valiti prl. Minni Laarman."

Tegu on VELis raamatuid 1914. aastal teisipäeviti õhtul kella 8-9 aeg raamatuid välja andnud aktiivse seltsilisega. Veebruarist 1915 toimunud koosolekul sai selle laenutamis aja koosoleku otsusega endale taas hr. Saarepera. Paraku pole protokolliraamatus isiku kohta rohkem vihjeid.

VLRK 110: Viljandi Esimese Lugemisringi tegija JAAN KÄRNER

Jaan Kärner
Pseud. Non, -r., Amoeba, Atavus, Sepia
27.05.1891 Kinksepa talu, Käo küla, Kirepi vald, Rõngu kihelkond – 3.04. 1958 Tartu
Kirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik, kultuuriloolane, tõlkija. VEL eestseisuse liige

 

Viljandi Esimese Lugemisringi protokolliraamatust:

•  liikmeks registreeritud 12. jaanuaril 1917, nime juures märkus „Sakala“ toimetus.
• 4. märtsil 1917 VEL peakoosolekul toimunud valimistel valiti Jaan Kärner kirjatoimetaja abiks.
• Jaan Kärner valiti 13. märtsil 1917 koos Hugo Raudsepa ning Aleksander Karroga Lugemisringi kirjanduse komisjoni.
• 16. oktoobril 1917 toimunud VEL eestseisuse koosolekul viibis ka juba augustis Viljandist ära kolinud Jaan Kärner. Protokolliraamatus seisab: „Elukoha muutumise pärast peab H. Raudsepp esimehe ameti maha panema, niisama ka kirjatoimetaja abi J. Kärner.“

*Kirjanik Jaan Kärner kuulus „Sakala“ toimetusse kahel korral: 1915. a. juulist augustini ja 1. septembrist 1916 kuni 1917. aasta augustikuul.  Hugo Raudsepa ning Jaan Kärneri lahkumise põhjuseks võib arvata erimeelsusi ajalehe omanike Kaarel Baarsi ja Karl Grauga.

 ***

Jaan Kärneri noorpõlv möödus Elva lähistel, Käo külas Käo-Kingsepa talus. Ta õppis 1901–1906 Uderna ministeeriumikoolis ning 1911–1912 ja 1914 Moskva A. Šanjavski nimelise rahvaülikooli ajaloo-osakonnas.

Ajakirjanduslikku tegevust alustas 1910 Tallinnas „Virulase“ toimetuses, töötas 1912–1920 mitme ajalehe juures (Postimees, Päevaleht, Kaja, Sakala, vasakpoolsed väljaanded).

Jaan Kärner oli 1914–1917 abielus Ida Kärneriga (neiupõlvenimi Kull, 19.08.1889–15.05.1917(, kellega oli poeg Ülo Kärner (23.10.1915–1941).  

Pärast veebruarirevolutsiooni 1917 ühines vasakpoolsete sotsialistiderevolutsionääridega, oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee põllumajandusosakonna juhataja 1917–1918, Eesti Ajutise Maanõukogu liige 1917–1919, Eesti Asutava Kogu liige 1919–1920. Toimetas selle partei ja Eestimaa Ametiühisuste Kesknõukogu ajalehte „Töö Hääl“.

1919. aastal abiellus Hilda Anna Luise Kärneriga (neiupõlvenimi Luberg, 16.12.1898–01.12.1973), kellega tütred Eha Tammemägi (1919–1976) ja Elo Sillamaa (6.05.1925–21.11.1991).

Loobus poliitilisest tegevusest 1921 ja oli 1936. aastani peamiselt vabakutseline kirjanik Elvas ja 1941. aastani Tartus. Toimetas 1927–1929 ajakirja „Looming“ ning 1936–1938 ajakirja „Tänapäev“.

Nõukogude okupatsiooni alguses 1940. aastal oli pahempoolsete vaadetega Kärner üks kaasaminejatest, asudes kirjastuse „Ilukirjandus ja Kunst” peatoimetajaks. Sõja ajal oli ta Nõukogude tagalas, elas Leningradis, Tšeljabinskis ja Moskvas ning avaldas uuele ajale sobivad luulekogud „Kodumaa käsk (1943) ja „Viha, ainult viha” (1944). Aastatel 1944–1946 Tallinnas kirjastustöötaja ja „Loomingu“ toimetaja.

Sõja järel oli Kärner veel lühikest aega "Loomingu" toimetaja ja sai ENSV teeneliseks kirjanikuks 1946. aastal. Umbes samal ajal haigestus mentaalselt ja veetis vaikse elulõpu Tartus, kus suri 1958. aastal.

Jaan Kärner on kokku avaldanud 12 luulekogu, 10 romaani, 4 näidendit, 3 kriitikaraamatut ja 3 teatriajaloolist uurimust; lisaks arvukalt artikleid ajakirjanduses. Lisaks tõlkinud saksa ja vene kirjandust. Taasiseseisvunud Eestis on uuesti avaldatud tema luuletusi erinevates antoloogiates.

 Allikad:

• Eesti Ajakirjanduse biograafiline leksikon 1689-1940 : Tööversioon seisuga 1. detsember 2015. Lk. 290-291 https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/aki/eajakbl_dets2015_0.pdf
• Eesti Teatri Biograafiline Leksikon http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/k%C3%A4rner_jaan2
• Olesk, Sirje. Jaan Kärner (1891-1958) // Kreutzwaldi sajand: Eesti Kultuurilooline Veeb 
• Vikipeedia 

14. november - VLRK 110: Viljandi Esimese Lugemisringi tegija JÜRI KÕLL

Foto Heiki Raudla raamatust "Raekojas läbi aegade" lk.184

Jüri Kõll

14.11.1890 Vana-Tänassilma - 13.07.1941 Tänassilma lähedal

Kaupmees, seltsitegelane ja Viljandi Esimese Lugemisringi revident

Jüri Kõll on Viljandi ajaloos üks väga värvikas ja provokatiivne tegelane, kelle oskus igal pool ja kõigiga pahandustesse sattuda leidis agarat kajastamist toonastes ajalehtedes. 

Siinkohal püüan tema tegevusi ja seiklusi peegeldada ning hoiatan, et tegemist on väga pika lugemisega, sest mehe kohta sain lihtsa nimeotsinguga artiklite andmebaasist DIGAR üle kahesaja erineva artikli või nupukese, milles pea- või väga häälekaks kõrvaltegelaseks Jüri Kõll. See isik intrigeeris mind sedavõrd, et lugesin neid värvikaid artikleid igal vabal hetkel mitme kuu vältel ning ei suutnud vastu panna kiusatusele elukunstnikust põhjalikum ülevaade kirjutada. 

Ta omandas tülinorija kuulsuse ning esimene suurem vägikaikavedu, mis kestis aastaid ja leidis põhjalikku kajastamist kohalikes lehtedes, oli Kaarel Baarsiga. Skandaalid viisid ta tihtilugu arestimajja ja vahel lühikeseks ajaks ka vanglasse. Et Kõll oli Koidu Seltsi liige, kerkis sealgi üles tema käitumise küsimus. Kõige rohkem leidsidki meedias kajastamist tema kokkupõrked K. Baarsi ja politseiga, tülid "Koidu" seltsis ja linnavolikoguliikmena. Nendest eraldi peatükkides. 

Artikli kirjutamisel oli suureks abiks Heiki Raudla sulest ilmunud põhjalikumad kirjutised „Sakala kalendris 2003“ ja raamatus „Raekojas läbi aegade“. Aitäh!

Artiklis viidatud lehelood on postituse lõpus kronoloogilises järjekorras ning nende mahlakad pealkirjad räägivad elukunstnik Kõllist omaette lisaloo.

Teie

Veronika Raudsepp Linnupuu

***

Viljandi Esimese Lugemisringi protokolliraamatu järgi registreeris Jüri Kõll end ringi liikmeks 1915. aastal, elukohaga „Tartu uul N9“. 

16. jaanuaril 1916 valiti J. Kõll koos O. Ränikuga VEL revidendikandidaatiks ning paluti veebruaris 1917 elukoha muutuse tõttu lahkunud revidente J. Udikat ning A. Sibulat asendama.

***

Jüri Kõll sündis 14. novembril 1890 Vana-Tänassilma vallas Hans ja Liina Kõlli (neiupõlves Lellep; hilisemas abielus Toss) teise lapsena.

Õppis Viljandi linnakoolis ja Venemaal aianduskoolis, oli seejärel Ungerssoni juures äriteenija. Vabadussõja-eelsetes ajalehtedes peegeldati Jüri Kõlli asjaliku ja ühiskondlikult aktiivse tegelasena. Ta oli aktiivne mitmes seltsis, sh Viljandi Esimeses Lugemisringis ja Koidu seltsis.

1916. aasta 8. jaanuaril „Sakalas“ (*viide 2) ilmunud teate kohaselt on ta „uueaasta õnnesoovide kohustustest vabastamiseks“ maksnud 1 rubla nn „Bergmanni abiraha“. Samas teates on abiraha tasujatena nimetatud veel teisedki kaasaegsed väljapaistvad linnakodanikud nagu J. Riet, L. Sepp, T. Saarepera, M. Nurk, V. Tubin, A. Mutli, J. Leoke, H.Niggol, K. Baars, O. Leik, H. Raudsepp, A. Sibul ja K. Grau. Paljud eelpool nimetatud tegelased olid lähedalt seotud Viljandi Esimese Lugemisringi ning teiste kohalike seltsidega, nagu Jüri Kõlgi.

*“Bergmanni abirahaks“ nimetati 1903. aastal Taavet Bergmanni poolt asutatud fondi „Eesti kirjanduse edendamiseks ja eesti soost õppiva noorsoo toetamiseks“. Aastatel 1905-1932 sai fondist tuge üle 800 õpilase. (Allikas: Vikipeedia)

    Nagu ühe ametipidaja kindlaste oma tööd parem tunneb, 

kut üheksa ametipidaja, nii võib ka äri, kes ainult 

ühe eri haru peale kauplemises tegevuse rajab, oma üles-

annet oma äri asjus kõigeparemine täita. 

    J. Lutsu ja J. Kõlli seemnekauplus Wiljandis, Stedingi 

uues majas on eri (spetsial) seemne kauplus,

mispärast ta seemnete muretsemise alal kõigeparemine oma 

ülesannet täita wõib.

J. Luts ja J. Kõll
Sakala, 24. märts 1914

Vabadussõja eel pidas koos J. Lutsuga seemekauplust. Seemnekauplus oli 1914. aasta kuulutuse järgi „Stedingi uues majas“, 1917. aastal aga Tartu tänavas Tõllassepa majas (Tartu 11).

30. detsembril 1918 astus Jüri Kõll vabatahtlikult rahvaväe teenistusse. 1919. aasta jaanuaris viidi Kõll üle Viljandi Kaitsepataljoni. Ta osales 1919. aasta jaanuaris lahingutes Puka, Leebiku ja Pikasilla ümbruses. 

Kõll lasti sõjaministri otsuse põhjal 1. aprillist kuni 10. maini ajapikendusele kui seemnekaupluse omanik. Siis jäi Kõll haigeks. 15. juulil 1919 vaatas arstide komisjon Viljandi Punase Risti Haigemaja juures Kõlli läbi ja leidis järgmist: südame nõrkus ja verevaesus. Tuli ravimiselt tagasi 26. juulil ja määrati seejärel pataljoni poe järelevaatajaks. Kõlli sõjaväeline karjäär lõppes 1. mail 1920 demobilisatsiooniga.

Jüri Kõll oli 1927. aastal lühikest aega Viljandis 1927-1929 ilmunud nädalalehe „Viljandi Uudised“ vastutav toimetaja (numbritele 1-39). (Allikas: Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940: II O-Ü. Tallinn, 2002. Lk. 773)

Jüri Kõlli napsulembus süvenes, sageli ööbis ta kus juhtus. Tema seemneäril ei läinud samuti kuigi hästi – mees ei maksnud makse ning jäi sellega maksuametile hambu. Samuti ei saanud asja ajalehe tegemisest.

Ta oli jätkuvalt poissmees ja elas algul Oiul, siis Viljandis ja hiljem taas Oiul. Viljandis võib ajalehest lugeda mehe elukohtadena nt. Vaksali tn 4 (*viited 24, 28), „„Kodumaa“ kõrtsi päälmisel korral“ üks tuba (*viide 80), Vana-Tänassilma (*viide 157) ja Laidoneri plats nr 8 (*viide 177-178). 

Esimest korda kandideeris Kõll Viljandi Linnavolikokku 1927. aasta valimisel. Tema programmis oli kirjas: „Koolmeistritel pool palka maha!“. Volikokku valiti mees 1930. ja 1934. aastal Vabameelsete ja Üürnikkude Liidu nimekirjas. 

Andis välja ning oli vastutav ja tegevtoimetaja 1933-1934 aastail väljaantavale Vabameelsete ja üürnikude rühmituste häälekandjale „Pööripäev“. Väljaannet ilmus kaks numbrit: 1933. aastal 29. detsembril 8-lehekülejelisena ning 1934. aastal 14. jaanuaril 2-leheküljelisena. (Allikas: Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940: II O-Ü. Tallinn, 2002. Lk. 551)

Seoses korrarikkumisega ja lugupidamatuse avaldamisega kehtivale riigikorrale määrati Kõllile märtsis 1935 karistuseks 500-kroonine rahatrahv või selle mittetasumisel 75-päevane arest. Lisaks võttis ta samal ajal liiga agaralt sõna volikogus linnapea Maramaa poolt seatud plaanidele tuua Viljandi järvele mootorpaat ning üllatuslikult olid küsimuse sama meelt veel mitmed teisedki volikogu liikmed.

Järgmine suur vastasseis Maramaaga tekkisid Kõllil juba 1935. aasta oktoobri volikogu istungil, kus kerkis ülesse süüdistus linnapea poolses nõrgas järelevalves oma ametnike üle, mille tagajärjel kuritarvitati võimu ja tehti kahju vaeslaste kohtu finantsidele. Nimelt Viljandi vaeslaste kohtu asjaajal Jüri Koigil õnnestus „läbi lüüa“ 7300 krooni vaeslaste raha. Süüdistust toetas oma sõnavõtuga ka linnanõunik Jaan Mihkelson, kes väitis, et võltsimised toimusid linnapea vastuvõtutoas. (*Viited 145- 146, 148). 

Pidevalt linnavolinikke solvav ja „tööd takistav“ Jüri Kõll kõrvaldati detsembris 1935 siseministri poolt ajutise omavalitsusjärelevalve seaduse põhjal August Maramaa ettepanekul ja linnavolikogu protokollidele toetudes. (*Viited 149-155)

 

Linnavolikogust väljaheitmise järel liikus Kõll peamiselt Vana-Tänassilma, Oiu ja Valma kandis, kus sattus uuesti korrakaitsjate huviorbiiti ja ta arreteeriti, kuna hakanud agiteerima tõlgendades valesti eelseisvat 1936. aasta rahvahääletust Rahvuskogu kokkukutsumiseks, mis toimusid 23., 24. ja 25. veebruaril. (*Viited: 156-157) 

Kõlasid kuuldused, et Rahvuskogusse soovis kandideerida ka Jüri Kõll, kes „Kõvasti käib ringi kandideerimise kavatsusetega.“ (*Viited 159-161). Hilisemates artiklites selgus, et Jüri Kõll ja tema järglane linnavolikogus Viilup tegid kõva lobitööd kandidaat E. Konnole.

 

Novembris 1936 ületas Kõll taaskord uudiskünnise. Ta ilmus 10. novembril 1936 „Sakala“ toimetusse nooblis riietuses: 

J. Kõll oli löönud enda jalatallast päälaeni täiesti uude, nõelasilmast tulnud rõivaisse. Kuna Kõll läinud nädalal kõneles, et tal olevat kavatsus esineda Rahvuskogu valimistel kandidaadina, siis võis arvata, et Kõll on nii põhjalikult muutnud oma välimust ühenduses selle kavatsusega. Kõll aga eitas kavatsust esineda valimistel. Ta olevat siirdunud hoopis metsanduse alale. Esimese operatsiooni tulemusena muutnud kõigepäält oma välimust. Edasi jutustas Kõll, et tal on Rõikal või Meleskis üks tiin metsa, mis ta hakkab maha võtma. Milline see mets valja näeb, seda Kõll veel ei teadnud, sest ta pole veel kohal käinud. Päris lage maa see siiski ei ole. nii arvab Kõll ise. Kui kõik kavatsetavad operatsioonid Kollil nii õnnestuvad, nagu ta loodab, siis kavatseb ka kevadel siirduda ärialale, millest tal endisest ajast olevat jäänud hääd mälestused. (*Viited 162, 165).

1939. aastal satub mees lehte telefonijaamas ning Oiul Eesti Põllumeeste Seltsi Kaubandusosakonna harukaupluse ees lärmitsemise eest (*viited 170-171, 173). Samuti jõuab lehte mehe pahameel selle üle, et ta linnavolikogude valimisseaduses ette nähtud põhjustel valimisõigusest ilma on (*viited 174-176).

***

17. juunil 1940 algas Viljandis Nõukogude okupatsioon. Jüri Kõll lasti Tänassilma lähedal 13. juulil 1941 maha. Heiki Raudla "Raekojas läbi aegade"  märgitakse lk. 185 mehe tapjateks "Vene sõjaväelased", Viljandi Muuseumi kogus oleva foto taha on kirjutatud. "Tapsid fašistid 1941. a." (Allikas MUIS)

30. oktoobril 1941 maeti Jüri Kõll ümber Viljandi Vanale kalmistule.

 

Esimene suurema avalikkusse ette jõudnud skandaal

5. mail 1919 nimetati Viljandi Kaitsepataljon ümber Saksa Partisanide Pataljoniks ning Kõll nimetas end uhkelt „partisaniks“. Viimane ei takistanud aga „partisani“ 19. novembril 1919 kell üks öösel Asutavas Kogus Pärnu saadikutena tööerakonda esindava Taltsi ja Maaliitu esindava Jürmaniga Tallinnas Harju tänaval pahandustesse sattumast. 

Nimelt jäid kolm nokastanud isikut politsei huviorbiiti ning kui neilt ööluba nõuti, väitis kuraasi täis ja sõduririietes Kõll, et tema „olevat Sakala partisan ja ei olevat tal mingit ööluba tarvis, näitas siiski kaks „Estonia“ kasiino piletit ette. Kui politseiametnik veel kolmandat nõudis, võttis sõdur temal kraest kinni, raputas ja ähvardas teda revolvriga maha lasta.“ 

Kui kohalerutanud politseikordnikud soovisid Kõlli komandantuuri viia, nõudis Talts, et sõdur lahti lastaks ning politsei keeldumise peale hakkas neid omakorda kepiga nüpeldama. Kui pekstav küsis, miks see teda lööb, vastas Talts uhkelt: „Mina olen Asutava kogu liige, vaat mina võin seda“. Kohale tulnud sõjaväepatrull toimetas sõjakad joobnud komandantuuri, kus selgitati kraaklejate nimed, vormistati protokoll ning võeti süüdlased vastutusele. (*Viited: 3-4) 

25. detsembril 1919 nimetati Sakala Partisanide Pataljon ümber Sakala Partisanide Polguks. Kõlli sõjaväeline karjäär lõppes 1. mail 1920 demobilisatsiooniga.

Tülisaaga Baarsiga

8. oktoobril 1923. aastal ilmus ajalehes „Sakala“ artikkel „Ühe müstilise “suurkaupmehe” karjääri lõpp“, kus antakse muuhulgas teada:

Jüri Kõlli riigivõlgade tasuks müüakse 15. okt. s.a. kell 10. hom. Viljandi linnapolitsei kantseleis, Oru tän. Nr 6, Kõlli päralt olevad asjad, 5 tükki à 1000 m. enampakkumise teel ära.

Kas see aga jääb viimaseks vaatuseks selle „suuräari“ näitemängus, on veel küsitav. Kuuldavasti pole needki osatähed enam äriomaniku pärisomanduseks, vaid on juba varemalt ülevõetmise protsesside sõitmise kuludeks panditud. (*Viide 6)

Juba 10. oktoobril 1923 kirjutas Jüri Kõll vastuse ajalehes „Oma Maa“, milles kinnitab, et Joh. Lutsul tema „jantidega“ midagi ühist pole ning teatab, et maksude mittemaksmine on vastuhakk tribuaalidele, „mille tõttu ligi pooled linna kodanikkudest maksuvalitsuse poolt aastas trahvida saavad“. Veel annab Kõll teada, et tema arvates on 8. oktoobril „Sakalas“ ilmunud artikkel „omamoodi targutamine, nähtavasti kättemaksmiseks nende paljastuste eest, mida selle lehekese vastutava toimetaja Baarsi tegevuse kohta olen teinud“. (*Viide 7)

17. aprillil 1926 ajalehes „Oma Maa“ ilmus Jüri Kõlli artikkel „Uuem saavutus „Delta“. Sakala Pank – vesivõsude lava. Sõnad ja teod“ (*viide 9), kus süüdistab Baarsi kahtlastes äritehingutes. Artikli ilmumisele järgmisel päeval ilmus Jüri Kõll Sakala Panga peakoosolekule taskus 4 aktsiat, mis antud ettemaksuks koosolekul tüli tekitamise eest. Tuntud koosolekutel lärmitseja täitis oma ülesande, kuid paraku arestis politsei mehele tasuks antud aktsiad võlgade katteks juba enne koosolekut.

Baarsi vastulause Jüri Kõlli süüdistustele ilmus juba 20. aprilli 1926 „Sakalas“ pealkirja all „Kõllile paras paik!“: 

On olemas teatud liik inimest, kes kuskile vastuvõetavad ei ole, kellega kokkupuutumist keegi enesele austamaks pidada ei saa, kes igal pool ja igal alal on läbi kukkunud. Sageli on need isikud muutunud käsilasteks isikute käes, kel ise kodanlikku julgust ei jätku vastastele näkku öelda, vaid selleks tarvitavad ülalmainitud läbikukkunud inimest, tasudes neile pudeli õllega või kõhutäie toiduga. Kus neid ei leidu?! Igalpool. […] Kes viljandlastest ei tunneks Jüri Kõlli —endist sibulakaupmeest suure kastani alt! Igaüks on  võinud tähele panna, et temal elus ei ole vedanud ja tema nüüd millegagi ega kellegagi rahul ei ole, ennast küll igale poole topib, aga kuskil tõsist tähelepanu et leia. Nagu seda kõigeselgemalt praegused valimiseelsed koosolekud tõestavad, kus Kõllile lihtsalt öeldakse: „Ole vait, saad pitsi viina" või kus tema kohta tähendatakse: „Kõll pole ammugi enam härra". Ainult rahvusvabameelsete koosolekul oli J. Kõll vait, mispärast arvati, et tema sinna kilda kuulub. Tuleb aga välja et rahvusvabameelsed J. Kõlli ei taha, kuigi tema ise tahaks. On aga siiski üks koht kuhu J. Kõlli tahetakse. See on “Oma Maa”. Läinud laupäevases lehes on sääl J. Kõlli juhtkiri „paremaks palaks" ja pühapäeval oli J. Kõll saadetud Sakala Panga koosolekule lärmama. (*Viide 10) 

1927. aastal ilmus Jüri Kõll 9. aprillil peetud Sakala Panga aastakoosolekule juba 184 aktsia ehk 46 häälega, mis „sünnitas koosoleku korraldajatele suurt meelehärmi“. Koosolekut kajastas nii 12. aprill 1927 “Sakala” (*viide 13) kui 16. aprillil 1927 “Viljandi Uudised” (*viide 14). Esimeses ülevaates leiti, et Kõlli sõnavõtud ja märkused olid rumalad ja naeruväärsed ja jõutakse järeldusele, et kuna „Kõll ise elab teiste armust, nagu see ühes politsei protokollis väljendatud, mispärast tema jutt üldse ei vääri tähelepanu.“. „Viljandi Uudised“ aga leidis, et nii mõnigi tähelepanek „komisjonide tasude“ ja miljoni marga väärtuses välisraha kassas pidamise kohta süvendasid arvamist „et Sakala Pangas pole asjad korras, tänavune koosolek kinnitas seda aina.“

5. mail 1927 kohtuotsusega mõisteti Kaarel Baars Jüri Kõlli laimamissüüdistuse küsimuses õigeks. Kõik asjaolud, mis „Sakalas" 1926. a. artiklites „Sakala Panga pääkoosolek" ja „Kõllile paras paik!" ette toodud, leiavad tunnistajate seletustega kinnitust. Jüri Kõll ei tahagi nimetatud artiklites esitatud fakte ümber lükata, vaid kavatseb protsessi võita oma suure ja “teenerikka" minevikuga. Nii rõhutas ta, et ta olnud kunagi taluomanik, seemnekaupmees jne., kuid kohtu esimees tähendas, et ühelgi neist “ajaloolistest" asjaoludest pole käesoleva protsessiga midagi ühist. (*Viide 19)

Uudisleht, 8. nov. 1930 (*Viide 5)

    On Viljandis selline mees, nagu Jüri Kõll. Ta on tüübiline selles mõttes, et tema elu ja tegevus küünib just sinnamaale, et kaaskodanikul ei hakkaks igav, aga nende unerahu ta ka ei eksita. Viljandit ilma Kõllita on raske kujutleda.

    Ta on endine ärimees, aga mingisuguseil põhjuseil juba ammu põlenud omadega läbi. Et ta on filosoof, siis ta mõtleb: annab jumal elukest, annab ka leivakest, ning elab kui lind oksal, ilma et muretseks homse eest. Suuremale osale viljandlasile on Kõlli eksisteerimisküsimus lahendamatuks mõistatuseks.

    Noh, toosama Kõll siis hoolitsebki et ka kaaskodanikel ei hakkaks igav.[…]

    „Sakalas“ ilmus kord vihane juhtkiri, milles kaks mõistet, Kõll ja paadialune, olid viidud liig lähedasse kontakti. Nimelt Kõll ja Baars on vanad vihavaenlased.

    Noh Kõll kihutas asja kohtusse, et mida see Karla endast õige arvab. Kogu linn oli kihevil, et näis, kumb võidab.

    Baarsil on kõva tunnistaja, näitleja Teetsov. See pidi teadma kõnelda, et kord olnud aeg, mil Kõllil polevat olnud muud korterit kui „Seasaare“ vankrikuuri pööning. Edasi kõneldakse järgmist anekdooti.

    Ühel päeval avaeb kohtu kantselei uks ja Teetsov pistab pea ettevaatlikult sisse.

    „Kas siin on kõrge kohtu kantselei?“

    „Jah,“ vastatakse.

    Teetsov läheneb kikivarvul, poolkükakili ja ettevaatlikult, asetab mingi paberi preili ette ja sõnab: „Härra Teetsov saatis selle. Ta o haige, ei saa kohtusse ilmuda…“

    Teetsov oli Viljandis siis alles värske mees, teda ei tuntud. Ja nii jäigi see suurprotsess pooleli.

*

    Kõige ilusamini kukub see vaikne käärimine välja linnavolikogu koosolekul.

    Härrad astuvad õhtul kell kaheksa kokku, kõhus magus pakitsus äsjasöödud õhtusöögist. Ning siis on nii mõnus istuda ja muliseda, et annaks jumal pikaks seda mõnu. Tuba on kõik ilusti puhtaks pühitud, pea kohal põleb elekter ja selle eest pole vaja maksta – see on peaasi. Puha linna kulul. Siis kõneldakse ühest ja teisest, Viiratsi mõisa majapidamisest, uulitsate sillutamisest, vaadatakse läbi mõni abiraha palve, ning põline linnavolinik Seen tsiteerib mõnd vana dokumenti, mille ta leidnud linna arhiivist.

    Aga teinekord kerkib siingi torm.

    See on siis kui Baars ja Kõll (ta on ka linnavolinik) pistavad rinnad. Kõll käristab registrid ristseljati lahti, Baars pobiseb kui diiselmootor ja teised volinikud hirvitavad mõnuga. Mihkel Varrik, kes täidab juhataja vastutusrikkaid funktsioone, helistab siis pisikest kella, ettevaatlikult ja metoodiliselt, ikka: til-til-til, til, til, til, et mitte väga segada seda igavest jagamist, ühtlasi ka alla kriipsutada linnavolikogu juhataja instituudi olemasolu.

    Kui Baarsi koosolekul ei ole, siis teeb Kõll üksinda lärmi, s.t. haarab, kust saab. Siis tuleb arupärimisi kui vihma oavarrest.“

 

Jüri Kõll Koidu seltsi liikmena

Mis hetkel Jüri Kõll kultuuriseltsiga "Koit" liitus, pole käesoleva artikli kirjutajale teada. Ajalehte jõudnud uudise põhjal saame kindlalt väita, et mees heideti märtsis 1927 Koidu seltsist aastaks kaasliikme pikalilöömise pärast välja. Kõll hindas oma seltsist väljalöömise kahjuks 1 mark, mida soovis rahukohtuniku juures nõuda. Kuna kaebus oli esitatud valesti, jäeti Kõlli nõue rahuldamata. (*Viide 12)

31. oktoobril 1928 aastal peetud aastakoosolekul kerkis üles juhatuse võimupiiride laiendamise küsimus, end ebakorrektselt üleval pidanud seltsi liikmete seltsist väljaheitmiseks. Kõll lausus selle peale, et kuulu järgi olevat esimeseks väljaheidetavaks advokaat Talts, mispeale rahvaerakondlasest seltsi liikmed tegid ettepaneku küsimus päevakorrast ära jätta. (*Viide 27)

10. märtsil 1929 aastal toimud seltsi peakoosolekul suutis Jüri Kõll taaskord kriisi tekitada. Lausa nii suure, et kogu seltsi juhatus tagasi astus. Lisaks 1928. aasta aruandele oli üheks punktiks Jüri Kõlli väljaheitmine seltsi ridadest. 

„Arutati siis Kõlli vastu tõstetud süüdistust. Et Kõll „Koidus" mitmesugust lamenti on teinud, on üldiselt juba ajakirjanduse kaudu teada. Tarvitseb vaid meelde tuletada ministeeriumile telefoneerimist öisel tunnil j. t. hiilgenumbreid. J. Kõll sai koosolekul korduvalt sõna enda kaitseks ja ta toonitas siingi, et seltsil puuduvat kodukord. Muide tähendas, et H. Kasperson olevat ennast „Koidus" kord veriseks kakelnud ja teda sõimanud, et tema söövat „ürginimese moodi" vähki — ilma noa ja kahvlita... (Ei tea, mis ajast saadik neid elukaid süüakse kahwli ja noaga?! Toim.) Ei olewat üldse teiste asi, kuhu tema telefoneerib ja mis eraelus teeb. Kõlli kaitseks veel sõna E. Konno, kes ütles, et Kõlli vastu tõstetud süüdistused on küll niivõrd rasked, et teda tuleks seltsist välja heita, ent siis peaks ka teistega talitatama sama mõõdupuu järele.  Kuigi kaitses Kõlli, ütles temale ka kibedat tõtt, mida Kõll väga pahaks pani. Kui siis Kõlli väljaheitmise küsimus hääletusele pandi, anti ära 45. häält, 25 Kõlli seltsi jätmise poolt, 18 vastu. Nii siis umbusalduse avaldus juhatusele. Esimees Wichwelin teataski, et juhatus astub terves koosseisus tagasi. Asuti valima uut juhatust, kuid ei nimetatud ühtki kandidaati. Tehti 15-minutiline vaheaeg ning hiljem otsustati R. Winki ettepanekul koosolek lõpetada ja uus peakoosolek kiiresti kokku kutsuda. Nii osutus J. Kõll tugevamaks „Koidu" seltsist — murdis juhatuse.“ (*Viited 29-31)

3. aprillil 1932 korraldas seltskond muusikamehi „Koidus“ tantsuõhtu, kuhu tuli ka Kõll. Kõll oli parasjagu purjakil ja sisustas õhtut „märkuste tegemisega tantsuõhtul viibivate naisolevuste suhtes. Sellest tüdines ta aga peagi varsti ilmus piljardiruumi. Sääl noris ta igaühega tüli ja lärmitses kuni ta konstaabli poolt arestimajja viidi parajasti momendil, kui saalis kostsid rumba helid.“ Rahukohtuniku poolt määrati Kõllile karistuseks 15-kroonine rahatrahv ehk maksujõuetusel kolmepäevane arest. (*Viide 66)

 

Linnavolinik Jüri Kõll

Jüri Kõll valiti Viljandi linnavolikokku 1930. aastal Vabameelsete ja Üürnikkude Liidu nimekirjas, mil sai üle 200 hääle (*viide 43). Sama nimekirjaga pääses mees volikokku ka 1934. aasta valimistel 42 häälega.

Volikogus oli Kõllil tihti sekeldusi, ta käis sageli enne koosolekut Grand Hotellist läbi ja tegi mõned grammid. Tema enese andud tiitel „opositsiooni tsentrum“ kinnitas kanda ning leidis 1927-1935 aastal tempe ja skandaale kajastanud leheveergudel tihti kajastamist. Üldse oli tegu kohaliku seltsielu turgutajaga, sest lehes avaldati lugusid või mainiti Jüri Kõlli pea korra nädalas.

Mõned näited:

Oma Maa, 15. märts 1930 (*Viide 50)

Enne „akadeemilise veerandi“ möödumist ilmus ka Jüri Kõlli „ühemeheline rühm“. Seda ei teadnud nii mõnigi oodata, kuuldus nimelt, et Kõllil tulevat 10 päeva istuda korduva rahurikkumise pärast. Kuid hiljem teati juba rääkida, et sõbrad olevat Kõlli välja ostnud 18 krooni eest pärast 4-päevast istumist…

[…]

Lnv. Kõll räägib kaunis ägedas toonis, et too Valuoja korraldamise töö olnud õieti päris asjatu, oleks võinud teha midagi mõistlikumat selle asemel. Teeb kibedaid etteheiteid linnavalitsusele, et ta ei ole mõistnud välja kalkuleerida, kui palju üks või teine maja remont jne. maksma võib minna – et mis sellest siis lõpuks välja tuleb, kui iga asi tuleb pool kallim kui ette nähtud. Mitmed teised pahandavad ülekulutuste üle haiglas, millised on õige suured, ulatawad üle miljoni.

[…]

Lõpuks raiub lnv. Kõll veel ägedalt Saksa kooli toetamise vastu, ütleb pilkavalt, et nähtavasti tahetakse veelgi uusi koole ja uusi kooliõpetajaid „juure sokutada“, kuna neid on isegi juba küllalt. Pärast neid pikki noomitusi, mille peale linnapea j.t. esinevad muidugi seletustega, võetakse lisaeelarve lõpuks vastu ja siis, läbirääkimiste all, tuleb lnw. Kõll oma „arupärimistega". Kõige esiteks juhib tähelepanu väärnähtustele, mis aset leidnud Posti tän. asumas linna vanadekodus, kus kojamees, kes muide olevat kuidagi linnanõunik Schmidti sugulane, terroriseerivat vanu inimesi, ei andvat neile puid katte, nii et nad pidavat külma kannatama jne. Valmiste eel ähvardanud toosama isik kodu elanikke väljaheitmisega j.m.s. Teiseks peatub Kõll linnanõunik Schmidti võla juures ja pärib, kuidas sellega nüüd lugu on. Linnapea seletusest selgub, et praegu võlgneb linnanõunik Schmidt linnale kõigest veel 100 krooni. Lnv. sähvab selle peale, ärgu arvatagu, et linn selle summa nii hõlpsasti kätte oleks saanud, kui Schmidt uuesti linnanõuniku kohale ei oleks pääsenud — kindlasti oleks temalt saadaolev summa korstnasse tulnud kirjutada. Linnapea pahandab väga selle üle, et Kõll asjatult politseid ja prokuröri tülitanud, kuid Kõll ei lase enesele mingisuguseid etteheiteid teha, tema olevat veendunud, et on toiminud täitsa õieti. Linnavalitsus tulevat terves koosseisus vastutusele võtta Schmidti võla asjus! Lõpuks huvitub lnw. Kõll veel sellest, kas linnavalitsus on ära kasutanud neid õigusi, mis vabariigi põhiseadus temale annab kaasa rääkimiseks politseijuhi ametisse määramisel. Praegune politseijuht jätvat teatavasti väga palju soovidas (?!). Linnapea küsib Kõllilt, et mis siis õige häda on? Kõll käratab vastu: „Mina tahan, et üks sots saaks siia prefektiks!" Linnapea Maramaa vastab: „Siis ei istuks teie mitte nii nagu nüüd, vaid iga nädal!" Erakordselt pikale ja kõnerohkele istungile tuleb lõpp alles kell 1/2 12 öösel.  (* Viide 50, vaata ka viidet 51)

Eia šarž ajalehes Oma Maa, 7. märtsil 1933

Linnavolinikuna seisis ta vastu raekoja ümberehitamise plaanidele 1931. aastal ning nimetas oma kõnes linnavolinikke aututeks. Volikogu juhataja tegi selle peale Kõllile märkuse. Kõll jätkas volikogu töö segamist oma märkustega. Juhataja tegi talle teise märkuse. Kõll tõusis käratsedes püsti ja hüüdis: „Kurat, mina niisugune ei ole!“ Seejärel liikus ukse poole ja hüüdis „Te kõik olete kaabakad!“ Asi anti kohtusse. Kohtus rääkisid mehe poolt linnavolinik ja advokaat Seen ja advokaat Talts. Viljandi-Pärnu rahukogu karistas linavolinik Jüri Kõlli linnavolikogu sõimamise eest ühekuulise arestiga, lisaks tuli tal tasuda kohtukulud. Otsus tehti 3. märtsil 1933. Mitme edasikaebuse järel pidi mees aega istuma 1. jaanuarist 1935.  (*Viited 72-75, 132)

1932. aastal ilmusid ajalehtedes "Kaja" ja "Uudisleht" reisikirjad, milles avati veidi Viljandi tegelasi, sealhulgas ka Jüri Kõlli:

Teel kuulsusele näib olevat üürnikkude ja vabameelsete ainuke esindaja linnavolikogus – Jüri Kõll; kes üldiselt tuntud „opositsiooni tsentrumi“ nime all. Viimaste valimiste eel trumpas ta suured erakonnad üle karikatuuridega ilustatud kihutusplakatitega. Volikogus istudes ajab oma raksuva ja paukuva opositooni ja igasuguste valusate paljastustega linnaisadel peaaegu igal koosolekul pead punetama. Korra vihahoos tituleeris kõiki volinikke kaabakateks, mis eest kohtusse kaevati. Eelseisvateks valimisteks oodatakse Kõllilt suuri üllatusi. Kui ta ilmub koosolekule, on kärinat ja raginat laialt. Ilma temata on linnavolikogu elutu ja tuim, publik ei saa naerda ja reporterid aia haigutavad. (*Viide 68)

Palju muret on linnapeal linnavolinik Jüri Kõlliga, kes lõi omaette partei: „üürnikud ja vabameelsed“, ja nüüd esindab iseendas vabameelset opositsiooni, mida toetab hr. Kõlli isiklik hääl. Poliitika kõrval harrastab ta vahel piljardit ja teeb omad napsid „Koidu“ einelauas koos adv. Taltsiga. Nendega seltsivad peale linnavolikogu koosolekuid samas kõrtsis ka majaomanikud Meos ja Jänes ning sotsialist Peeter Adamson. (*Viide 71) 

Enne 1934. aasta valimisi jõudis Kõll leheveergudele mitme kõrtsitüliga, ent ka 15. novembril 1933. linnavalitsuses peetud sõnavõtus esinenud väidetega, et linnavalitsuses on kelmid ja väljapressijad ning linnapea andnud kohtus valevannet. Linnavalitsus pidas neid väljendusi enda kohta haavavaks ja andis asjale seadusliku käigu. (*Viited 96-99)

23. veebruaril 1934. aastal peetud volikogu istungi eesmärk oli seada paika volikogu juhatus, määrata linavalitsuse liikmete arv ja palk ning valida nõunikud. Seal tegi Kõll ettepaneku määrata linnapea palgaks 0 krooni. Terve aasta püsis Kõll pildis vapsidega seotud lehelugudes ning ta arvati ka riigivanema dekreediga aprillis 1934 linnavolikogust nendega koos välja (*Viited 117-120), ent oli juba mais volinikuna tagasi (*viide 121).

Ta tegi ka oma oponenditööd nii hoolega, et 12. oktoobril 1935. aastal sai August Maramaal mõõt täis ja ta saatis linnavalitsuse nimel siseministrile ligi 30-leheküljelise kirja. Kirjas heidab linnapea volikogu liikmele ette pidevaid korrarikkumisi, konflikte politseiga ning 1935. aasta suvel vanglas veedetud kolme ja poolt kuud Viljandi linnavolikogu haavamise ning Vabariigi Valitsuse ja Riigivanema haavamise pärast. Samuti mainitakse kirjas mehe viinalembust, kalduvust rikkuda koosolekute korda, takistada selle tööd, esitada igasuguseid erakorralisi teadaandeid ja arupärimisi, süüdistada kuulduste põhjal linnavalitsuse liikmeid ja teisi volinikke. Kirja ja koosolekuprotokollide läbitöötamise järel arvas siseminister Kaarel Eenpalu Jüri Kõlli 12. detsembril 1935 linnavolinike seast välja. (*Viited 149-152)

Jüri Kõlli tülid politseiga

"Tõprad" ja "Tolkamid"

Sel ajal, kui Jüri Kõll „Viljandi Uudiste“ vastutav toimetaja oli, tekkis tal oma temperamendi tõttu vabal ajal pidutsedes tõsiseid probleeme. Rohkesti kajastamist leidnud intsident toimus 21. aprillil 1927, mil peeti Viljandis porilaata. Laada puhul ja pühade „pühade pää parandamiseks oli Jüri Kõll Evaldi juurde sisse astunud“(*viide 15), kus pummelungi käigus tekkis kokkupõrge asutust külastanud üliõpilastega.

*“Evaldi juurde“ oli ühes artiklis nimetatud Grand Hotelliks

30. juuni 1927 Sakalas kirjeldatakse juhtunut järgmiselt: 

Üliõpilaste seletustest selgub, et sel saatuslikul aprillikuu päeval on Hans Karu, Elmar Loorits ja Jaan Jüris läinud Evaldi juurde, kus juba saalis ees istus Jüri Kõll oma seltskonnaga. Üliõpilased võtsid istet Kõlli seltskonnast kaugemal saali otsas. Ilma, et selleks keegi põhjust oleks annud, hakkas Jüri Kõll kõva häälega kisendama, et praeguse aja üliõpilased on kõik kaabakad ja üks suur tõbraste kari. Niisugused „komplimendid" on kostnud umbes tund aega, kuid üliõpilased ei ole sellest väljagi teinud just seepärast, et neid „ilusaid" sõnu kõneleb Kõll, kelle sõimu pääle ühelgi korralikul inimesel ei maksa reageerida. „Tõbraste", „lontruste" ja „kaabakate" saatel mängis orkester oma lugusid edasi. Korraga tõusis üliõpilane Hans Karu lauast üles ja tahtis minna telefoniga kõnelema. Kõlli seltskonnast mööda minnes ütles Kõll: “Üks tõbras laaberdab jälle siin". Karu küsis kas need sõnad tema kohta käivad, millele Kõll kõliseva häälega vastas nagu peigmees altari ees: „Jah". Kohe kõlas väike plaks - Karu lõi Kõllile vastu kõrvu. Nüüd tõusis ränk kisa. Kõll karjus mis jaksas appi kõiki kuuljaid-nägijaid, ütles, et kas te näete: Kõlli on löödud, mõtelge - Kõlli!!! (viide 21)

Ennast suurmeheks pidav ülesköetud Kõll läks kannatajana politseikomissariaati, et asja klaarida. Paraku jätkas ta ka politseis lärmamist. „Kui konstaabel julges Kõllile tähendada, et isegi tema seisusele pole lubatud politseis lärmi teha, paukus Jüri: „Iga konstaabel ega kordnik pole minu käskija ja keelaja, mina võin siin käskida". Sõimas siis ühte politseinikku „tolkamiks" ja käskis ennast „tõbraste" hulgast ära viia. Politseil polnud muud teha, kui pidi Kõlli „käsku" täitma ja viis ta „tõbraste" hulgast soolaputkasse.“ (*viide 15). 

Järgmisel päeva viidi rahunenud Kõll rahukohtuniku ette kus ta enese ütles olevat „ajalehe toimetaja ja aedniku" ning süütu kui lambatalle. Et politsei oli tõstnud Kõlli vastu süüdistuse lärmitsemises, joobud olekus avalikku kohta ilmumises ning ametniku au haavamises, siis ei leidnud kohtunik võimalikuks Kõlli käskotsusega kohe kinni panna, vaid määras selle avalikule arutusele.

Kõige kurvem oli asjaolu, et Kõllil oli kaasas umbes 6000 marka raha ja kohe leidus mitu asutust, kes selle raha peale pretendeerisid mitmesuguste maksuvõlgade katteks. Nõudelehed seisid aastaid politsei käes. Kõll püüdis küll raha tagasi saada, väites, et see polegi tema raha vaid jäänud tema kätte äriülesannete täitmisel. Juurdluse käigus selgitati, et raha oli ikkagi tema oma ning kulub kenasti maksuvõlgade tasumiseks.  (*Viited 16-17, 20)

Sellega polnud lugu aga veel lõppenud, sest kohutu tuli käia nii üliõpilaste kui politseiga. 26. juulil 1927 jõudis Viljandi I jaoskonna rahukohtuniku juures arutusele Kõlli süüasi politsei haavamises, kus otsustati mees kuuks ajaks arestida. Kohtunik seletas, et karistust tingimisi määrata ei saa, kuna Kõll on varem juba sarnase süüteo eest tingimisi karistatud. (*Viited 22-23) 

28. juunil 1927 otsustas kohus, et üliõpilane Karu on süüdi Jüri Kõlli löömises, kuid vabastatakse karistuse kandmisest. Kohus otsustas kohtuistungil kuuldu põhjal tõsta Kõllil vastu süüdistuse avalikus kohas rahurikkumise pärast ning määrab talle rahurikkumise eest 1000 marka trahvi. (*Viide 21)

Kõll kavatses kohtuotsust edasi kaevata, ent lasi edasikaebamise tähtaja mööda. 18. aprillil 1929 viidigi „Koidu“ puhvetis kesköötundi tähistanud Jüri Kõll otse vangimajja. (*Viited 32-33)

Kakluses lõhkilöödud pea

Juba 1928. aasta augustis juhtus samalaadne lugu, seekord küll seoses kaklusega „Koidu“ puhvetis.

Möödunud kolmapäeval oli jälle Jürit „Koidus" natuke rapitud. Mehel oli päris pää lõhki löödud. Sarnase katkise ja verise pääga ilmuski ta kriminaalpolitseisse, kus nõudis enesele abiandmist ja süüdlaste arreteerimist. Politsei oli lahkelt teenistusvalmis ja võttis juurdluse vastu, kuid Jüri ei jäänud sellega rahule ja nõudis, et temale arst tuuakse. Et politsei pole kohustatud kergete kriimustuste puhul arsti muretsema, siis soovitas ametnik Jürile haigemajja minna. Ametnik tähendas, et ega ta Kõlli poiss ei olla. See lõi Jüri roopast välja. Kukkus sõimama. […] Viimaks kutsus kriminaalametnik politsei kordniku ja saatis Jüri arestimajja. Enne lasti tal haavad haigemajas kinni siduda. […] Kõll mõisteti selle rahurikkumise pärast käskotsusega kümneks päevaks kinni ehk 5000 mrk. trahvi. Jüri läks istuma. Selle järele tulla arutamisele ka Kõlli endised trahvid, mis tingimust mõistetud. Nii et istumisele võib veel lisa tulla. (*Viide 25)

 

"Tolkam, mis te tolgendate?"

Juunis 1929 õnnestus Jüri Kõllil taaskord politseid sõimata ja kordniku au haavata. Nimelt pummeldas Kõll 26. juunil „Seasaares“, kus maamehe kadunud rahakoti asjus kohale kutsustud kordnik Pruulilt küsis Kõll: „Mis see politsei siin tolgendab?“. 

Kõll väitis, et ei öelnud seda sugugi kordnik Pruulile, vaid ühele teisele seal viibinud erariietes ametnikule. Samuti ei teadnud ta, kas kordnik Pruul viibis seal ametikohustuste täitmisel või mitte. 

Kõlli kaitsja seletas, et politsei olevat üldse väga õrnatundeline ning ei saavat aru oma kohuste täitmisest. Viimase abinõuna võttis Kõlli kaitsja appi Wiedemanni sõnaraamatu, mille järgi pole sõnal „tolgendama“ haavavat tähendust ning palub Kõlli õigeks mõista. Kohtus aga selgub, et Kõllil „on üldse maania politseid sellega kokku puutudes kuidagi haavata. Nii on ta ennemalt juba 2 korda sama teo eest karistatud.“ Rahukohtunik otsustab Jüri Kõlli süüdlaseks tunnistada § 532 p. 3 põhjal ja karistada pooleteistkuulise üksikvangistusega. (*Viited 34-36) 

Rahukogu muutis selle otsuse, vähendades karistuse määra ühe nädala arestini.  (*Viited 46-47) 

Jüri Küll püüdis rahukogult välja kaubelda võimalust pikendada aresti täideviimist nelja kuu võrra,

„põhjendades, et tema kui õppinud aednik teotseb igal kevadel seemnekaubanduse alal. Kui ta aga peab seemnehooaja maha istuma, siis mõjuks see raskendavalt tema majanduslikule seisukorrale, sest harilikult löövat ta kokku aasta leiva just kahe-kolme kuu jooksul kevadel. Rahukogu leidis, et Jüril on võimalus istuda oma aega enne „hooaja" algamist ja määras palve tagajärjeta jätta.“ (*Viide 52) 

Selle peale kaebas Kõll erakaebuse korras edasi. Kõll leidis, et rahukohtunik pole määrust seadusepäraselt valmistanud ja palub akti tagasi saata uueks ning seadusepäraseks asjatoimetamiseks. Nimelt oli rahukohtunik oma määruse kirjutanud põiki üle Kõlli poolt esitatud palve. Riigikohtu seletuse järele aga peab määrus olema kirjutatud eripaberil. Rahukogu leidis, et Kõllil oli tõesti seekord õigus ning määras akti rahukohtunikule tagasi saata seadusepäraseks asjatoimetamiseks. (*Viide 54)

"Ega iga niisugune tõpranolk mind uulitsa nurgalt kinni ei too!"

Ka linnavolikogu liikmena ei suutnud Kõll oma antipaatiat politseinike vastu taltsutada ning lasi keelel käia. Järjekordne intsident toimus 5. märtsil 1930.

Kõigi juristide juriidiline nõuandja, Jüri Kõll oli 5. märtsil jälle kord sarnases tublis tujus, millal ei või ta näha politseinikku. Kuid nagu kiuste sattus ta ühe patrullimehega vastamisi ja seda just Lossi tänaval. Et Jüri topsis oli, siis asus „seadusesilm" teda kohe kimbutama ja kui juba Kõll kellegi politseinikuga räägib, siis ei saa ta kunagi hoiduda oma juttu vürtsitamast vängete sõimusõnadega. Niipea kui ta lausus ära ühe „tõpra", algas reis lossi poole. Senini läks kõik libedasti, kui jõuti Kauba tänava ja Tasuja puiestee nurgale. Sääl jäi Kõll seisma ja ütles, et tema tahab minna otse üle platsi, kuna ta ei kannata topsitvendade Kolgata teed, mida mööda harilikult viiakse Bahhuse kummardajaid. Tükk aega kulus ära, enne kui edasi mindi, kuid nüüd juba otse üle Vabadusplatsi. Kõll sai oma tahtmise. Arestimajas ajasid ametnikud veel kord ta südame täis, nii et ta välja pahvatas: „Ega iga niisugune tõpranolk mind uulitsa nurgalt kinni ei too." (*Viited 48-49)

Rahukohtuniku ees selgitas Kõll, et polnud kuidagi rahu rikkunud, ainult veidi sik-sakjoont käinud. Kõll leidis, et selline isiku vabaduse kitsendamine on alusetu, ei kuulu kordniku tegevusse ja on täiesti ülekohtune. Oma pahameele väljendamisel läks ta ägedaks ja leidis, et selline teguviis on täiesti tõpralik, mispärast laskis lendu vänge sõna. Viimase lause - „Ega iga niisugune tõpranolk mind uulitsa nurgalt kinni ei too" -, sõnanud ta sellepärast, et kordnik tema ilma vastava määruseta areteerituks kuulutanud.

Ka kohtus jääb Kõll eelpooltoodu juurde. Tunnistajana esinev seadusesilm kinnitab, et Kõlli areteerinud ta vaid sellepärast, et see sikk-sakk käinud. Viimases sõnas hakkab Kõll kohtunikule „ettekirjutusi" tegema karistuse määramisel, arvates, et tal 4-jast päevast küll on ja seegi peaks koostatama rahurikkumise eest saadud trahviga. Kohtunik aga leidis Kõlli taltsutamiseks vähemalt 2 nädalat vaja olevat. (*Viide 53)

Ehkki Kõll sai väikese võidu, suutis ta selle juurde kohe uue rikkumise teha. Nimelt ei pidanud mehe närv vastu ja ta hakkas kohtu eesruumis paberossi suitsetama, jättes tähelepanuta seinal asuva keeluplakati kui ka kohtupristavi sellekohase määruse. Kõlli taltsutamiseks kutsuti kohale korravalvur. Ka seekord ei andnud Kõlli vabandus, et „tal olnud suus külm suits“ tulemusi ning rahukohtunik määras mehele rängeima võimaliku karistuse – 1 päev aresti või 1 kroon trahvi. (*Viited 55-56)

"Liig energilikkusega" politseinik töötatööliste koosolekul

1933. aasta aprillis „Ugala“ saalis peetud töötute koosolekul soovis koosoleku juhatajale küsimuse esitanud Jüri Kõllist lahti saada ja politsei viis mehe sealt kohe välja. Ühtlasi tõsteti Kõlli vastu süüdistus rahurikkumises ning rahukohtunik otsustas meest käskotsusega karistada 10-kroonise rahatrahviga. 

Kõll polnud sellega nõus ja asi tuli harilikus korras läbivaatamisele. Rahukohtus selgus, et Kõlli väljaviimiseks oli politseile põhjust andnud asjaolu, et siis, kui koosoleku juhataja sattus isiklikesse vaidlustesse oma seltsimeestega, küsis Kõll, et "kes siis nüüd koosalekut juhatab?". Mingisugust muud rahurikkumist ja koosoleku segamist pole Kõlli poolt aset leidnud. 

Kõlli väljaviimine sündinud politseikordniku poolt abikomissari käsul, kes leidis, et Kõll rikub koosoleku korda. Rahukohtunik ei leidnud Kõlli tegevuses midagi seadusevastast, veel vähem rahurikkumist ning otsustas politsei „liig energilikkuse" ohvri kohtulikult õigeks mõista. (*Viide 83)

Kõlli viimane skandaal

Šarž ajalehes "Tallinna Post" 1. mail 1940

Kõlli viimane suurem skandaal oli seotud Eduard Viilupi hampelmannidega. Mehed olid varasemalt ühiselt Vabameelsete ja Üürnikkude Liidu nimekirjas ning pärast Kõlli minemalöömist linnavolikogust sai Viilupist koguni Jüri Kõlli asendusliige. Ka Viilup oli poissmees ning oskas opositsioonis olles käituda pea sama kärarikkalt kui Kõll. Viilup sai kuulsaks sellega, et tõi volikogu ruumi kaasa tikutoositäie täisid, et volinikud sotsiaalküsimustega tõsisemalt tegeleksid.

1940. aastal aga pöörasid mehed tülli, kui Viilup otsustati panna linna hoolealuste üldist kontrollimist teostama ning Kõll ajalehes ilmunud Eia (Evald Reier) karikatuurist innustust saanuna otsustas joonise järgi lõigata vineerist hampelmannid, mis kujutasid Eduard Viilupit ja linnanõunik Villem Kullamaad. Neid nukke demonstreeris ta 6. märtsil Viljandi Põllumeeste Kodus ajal, mil ka linnavolinik Viilup seal oli. Viilup võttis ennast kujutava nuku ära ja ei andnud seda enam tagasi. 

Kõll tõstatas kohtus vargusesüüdistuse Viilupi vastu, Viilup süüdistas omakorda Kõlli teotamises. 8. aprillil toimunud kohtuprotsessi kajastas mitu lehte, seda tuli pealt kuulama suur hulk rahvast ning kujunes lõbusaks sündmuseks. Esimeses järjekorras võeti arutusele Viilupi süüdistus Kõlli vastu. Kõll soovis, et võetagu pakist asitõendid-hampelmannid, et selgitada, kas selle kuju võis kuidagi olla haavatav Viilupile. Seda aga ei sündinud, sest see kuulus asitõendina teise protsessi juurde. Oma hampelmanni väärtust hindas Kõll 10 krooni peale, öeldes, et tegemist on esikväljaandega. Pealegi ei teotavat mitte hampelmann Viilupit, vaid Viilup hampelmanni, sest viimasel pole nii halbu kombeid kui Viilupil. Lõpuks mõisteti mõlemad õigeks, ent see otsus kumbagi ei rahuldanud ning mõlemad andsid Ringkonnakohtule sisse edasikaebuse. 

Selle loo tagajärjel hakkasid Viljandi linnas Viilupit kujutavad hampelmannid haruldase kiirusega levima ja ajalehes „Tallinna Post“ 1. mail 1940 ilmunud artikli „Viljandi „Vanad“ ja „uued““ väitel oli lehe ilmumise ajaks välja lastud 467-es Viilupi hampelmanni eksemplar. (*Viited 181-194).

Viited ehk artiklis viidatud ajaleheallikad (kronoloogilises järjekorras):

1. [J. Lutsu ja J. Kõlli seemnekaupluse reklaam] // Sakala (1914) 24. märts https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1914/03/24/10.4
2. „Bergmanni abiraha" // Sakala (1916) 8. jaan. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1916/01/08/7
3. Suured herrad tegewuses // Postimees : Pärnu väljaanne (1919) 26. nov. https://dea.digar.ee/page/postimeesparnuva/1919/11/26/1
4. Ei aita haridus, ei aita seisus // Postimees (1919) 28. nov. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1919/11/28/6 ; Rajalane (1919) 2. dets. https://dea.digar.ee/page/rajalane/1919/12/02/2
5. Üliõpilaskonna Edustuse walimistel Eesti korporatsioonide rühma nimekiri nr. 10 // Postimees (1922) 24. nov. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1922/11/24/13.1
6. Ühe müstilise „suurkaupmehe“ karjääri lõpp // Sakala (1923) 6. okt. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1923/10/08/10
7. [Kohaliku kõmulehekese wärskete teadete kohta seletan…] // Oma Maa (1923) 10. okt. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1923/10/10/3
8. Rahvuslik-vabameelsete kõnekoosolek “Koidus”. Mis rääkis Jüri Kõlli erakond? // Sakala (1926) 13. apr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1926/04/13/11
9. Uuem saavutus – „Delta“. Sakala Pank – vesivõsude lava. Sõnad ja teod // Oma Maa (1926) 17. apr. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1926/04/17/2
10. Kõllile paras paik! // Sakala (1926) 20. apr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1926/04/20/8
11. Sakala Panga pääkoosolek : Jüri Kõll aresti alla pandud aktsiatega panga vastaste poolt saadetud lärmi tegema. Panga tegevus edukas // Sakala (1926) 20. apr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1926/04/20/7
12. Ühemargaline õigus : J. Kõlli õigused maksavad 1 mark. Protsess „Koidu juhatuse liikmetega // Sakala (1927) 19. märts https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1927/03/19/9.9
13. Sakala Panga 1926 aasta tegewus // Sakala (927) 12. apr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1927/04/12/17.1
14. Üks omawaheline rääkimine Sakala Panga koosolekult // Viljandi Uudised (1927) 16. apr. https://dea.digar.ee/page/viljandiuudised/1927/04/16/8
15. Kõll soolaputkas : Parandas pühade pääd, läks üliõpilastega tülli, sõimas politseid ja wiidi „tõbraste“ hulgast ära. Kaks „kõwat“ Jürit // Sakala (1927) 23. apr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1927/04/23/71
16. Kurva lõpuga pummelung // Oma Maa (1927) 23. apr. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1927/04/23/3
17. Ühele õnn, teisele õnnetus : Kuidas riik maksud saab. J. Kõlli kummaline maksu õiendamine // Sakala (1927) 23. apr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1927/04/23/29
18. „Tolkam, mis te tolgendate!“ : Jüri Kõll politseiga kohtus // Sakala (1927) 7. mai https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1927/05/07/24
19. Üks „ajutise au“ protsess : „Sakala“ wastust andmas läinud aastal ilmunud kirjutuste kohta Jüri Kõllist. Meie wastutaw toimetaja õigeks mõistetud // Sakala (1927) 7. mai https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1927/05/07/9.5
20. Politsei ja Kõlli raha : Kõll ei saa maksude katteks ärawõetud raha tagasi // Sakala (1927) 12. mai https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1927/05/12/44
21. Süüdistajast süüdlaseks : Üliõpilased ja Jüri Kõll Ewaldi juures ning pärast kohtulaua ees. 1000 marga eest wastu „wahtimist". Jüri Kolli „arwustus" // Sakala (1927) 30 juuni https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1927/06/30/25
22. „Tolkam, mis te tolgendate!“ : Jüri Kõll 1 kuuks aresti // Sakala (1927) 27. aug. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1927/08/27/15
23. Jüri Kõll 1 kuuks aresti // Oma Maa (1927) 27. aug. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1927/08/27/1
24. Järjekorraline suursündmus : Rikuti Jüri Kõlli kallist rahu // Sakala (1928) 28. juuli https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1928/07/28/14
25. Jüri suvepuhkusele : Esialgu kümneks päewaks. Ise arwab, et palju tegemist, ei saa rohkem aega // Oma Maa (1928) 4. aug. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1928/08/04/2
26. Jüri maadleb paragrahwidega : Paragrahvid panid 1 kuuks arresti // Oma Maa (1928) 1. nov. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1928/11/01/3
27. „Koit“ pidas aastapeakoosolekut // Oma Maa (1928) 3. nov. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1928/11/03/5
28. Jüri Kõll avaliku rahu kaitsel // Sakala (1929) 28. veebr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1929/02/28/16
29. Kõll tegi „Koidus“ kriisi : „Koidu“ seltsi ideaalsemaks liikmeks tunnistati Jüri Kõll ning pakuti temale seltsis Mussolini seisukohta // Sakala (1929) 12. märts https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1929/03/12/25.3
30. J. Kõll tegi „Koidus“ kriisi : Juhatuse ettepanek Kõlli seltsist wäljaheita kukkus läbi. Juhatus astus terves koosseisus tagasi // Oma Maa (1929) 12. märts https://dea.digar.ee/page/omamaa/1929/03/12/3
31. Jüri Kõll seltsist tugewam : Juhatuse ettepanek Kõlli seltsist wälja heita kukkus läbi // Viljandi Uudised (1929) 13. märts https://dea.digar.ee/page/viljandiuudised/1929/03/13/3
32. J. Kõll wiidi ära : Puudulik seadusetundmine sai Kõllile saatuslikuks // Sakala (1929) 20. apr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1929/04/20/14
33. J. Kõll 1 kuuks kinni // Põltsamaa Teataja (1929) 20. apr. https://dea.digar.ee/page/poltsamaateataja/1929/04/20/3
34. Kõll ametniku au haavanud // Oma Maa (1929) 29. juuni https://dea.digar.ee/page/omamaa/1929/06/29/5
35. Jüri Kõll jälle teotsemas // Sakala (1929) 29. juuni https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1929/06/29/19
36. Wiedemanni sõaraamat ei päästnud Kõlli : Politsei haawamine maksab 1 ½ kuud üksikwangistust // Oma Maa (1929) 14. sept. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1929/09/14/5
37. Walimiseelne Wiljandi : Esitati 16 nimekirja // Päewaleht (1930) 8. jaan. https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1930/01/08/26
38. Sotsialistide „elaw sõna“ : Linnapää esines seletusega linna asjaajamise üle. Rahvas kuulas tukkudes // Sakala (1930) 9. jaan. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/01/09/20.3
39. Walimisteeelne meeleolu linnas : Pahem pool killunenud, parem pool toob wälja rea liikuwaid nimekirju // Sakala (1930) 11. jaan. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/01/11/19.1
40. Kes pääsewad wolikokku? // Oma Maa (1930) 21. jaan. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1930/01/21/3
41. Linnawalimiste tagajärjed : Suurem osa linnu walisid möödunud laupäewal ja pühapäewal linawolikogusid. Osawõtt walimistest wäga elaw // Sakala (1930) 21. jaan. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/01/21/14
42. Keda kriipsud aitasid : Uue linnawolikogu lõpulik koosseis on selgunud // Oma Maa (1930) 23. jaan. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1930/01/23/3
43. Wiljandi üllatused : Kõll läheb wolikogusse. Tööerakonnal pill lõhki. Jaht hoolealuste häältele // Kaja (1930) 23. jaan. https://dea.digar.ee/article/kaja/1930/01/23/1/6 ; Teataja (1930) 25. jaan. https://dea.digar.ee/page/teatajakaja/1930/01/25/4
44.  Linnavalitsuse koalitsioon koos : Kokkulepe sotsialist., majaomanikkude ja tööerakonna wahel. Linnapää ja üks linnanõunik senised, kolm meest uued. Rahvaerakond lõhki ja jääb kõrvale // Sakala (1930) 30. jaan. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/01/30/24.4
45. Kas raharaiskamine Wiljandi linnawalitsuses? : Linnanõuniku R. G. Kohta esitati kaebus ametiwõimudele // Postimees (1930) 6. veebr. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/02/06/6
46. Wiljandi kahtlased lood // Wõru Teataja (1930) 8. veebr. https://dea.digar.ee/page/woruteataja/1930/02/08/2
47. Õrnatundeline politsei : Jüri Kõlli protsess politseiga auhaavamise pärast // Sakala (1930) 1. märts https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/03/01/30
48. Jüri Kõll politseiga sõjajalal : Laskis jälle rea wägisõnu lendu // Oma Maa (1930) 8. märts https://dea.digar.ee/page/omamaa/1930/03/08/5
49. Kõll ja politsei wastamisi // Sakala (1930) 8. märts https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/03/08/37
50. Erakordne istung raekojas : Krõbedaid „arupärimisi“ Jüri Kõllilt // Oma Maa (1930) 15. märts https://dea.digar.ee/page/omamaa/1930/03/15/3
51. Järjekordne waidlusõhtu raekojas : Linna 1928/29 a. aruanne arwustustules. „Opositsiooni tsentrum“ – J. Kõll tulistas jälle „arupärimistega // Oma Maa (1930) 22. märts https://dea.digar.ee/page/omamaa/1930/03/22/3
52. Mängis viimase trumbi wälja : Kõll palus „istumist“ edasi lükata sügiseni, mil lühemad päevad ja seega „wähem“ istuda tuleks // Sakala (1930) 27. märts https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/03/27/14
53. Võrdles politseid tõpraga : Kui Kõll tahtis 4 päewa ja rahukohtunik andis 14 // Sakala (1930) 10. apr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/04/10/24
54. Kõll ja rahukohtuniku määrus : Lugu sellest, kuidas „istumisega“ wiiwitada saab // Sakala (1930) 10. mai https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/05/10/36
55. Kõlli suits kohtuhoones // Oma Maa (1930) 19. juuni https://dea.digar.ee/page/omamaa/1930/06/19/3
56. Kõlli 100-sendine suits : Ka „külm“ pabeross jäi pragrahwi taha // Sakala (1930) 3. juuli https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/07/03/25
57. Wiimane linnawolikogu tühistamisele? : Jüri Kõll kaebas raemajesteedi kohtusse // Oma Maa (1930) 12. aug. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1930/08/12/3
58. J. Kõll kaotas protsessi : Linawolikogu otsused 9. juulist on seaduslikud // Oma Maa (1930) 23. okt. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1930/10/23/3
59. Üks paigake siin ilmas on … : See on – Viljandi // Uudisleht (1930) 8. nov. https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1930/11/08/3
60. Raekoja ehitamise liisuheited Viljandis : Linnavolikogu erakorraline koosolek otsustas raekojaümberehitamise teostada eeloleva suve jooksul. „Kuradi kaabakad“ ja „Härg Muinaste“ volikogus. Asjaliku töö ja paksu sõimu õhtu linavolikogus // Sakala Pühapäev (1931) 1. märts https://dea.digar.ee/page/sakalapuhapaev/1931/03/01/3
61. Lnw. J. Kõll kaebab… : Wolikogu juhataja ja „parlament“ kohtulikule wastutusele // Oma Maa (1931) 17. märts https://dea.digar.ee/page/omamaa/1931/03/17/3
62. Söövad ja salgavad // Sakala (1931) 21. nov. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1931/11/21/20
63. Skandaalne „Koosolek“ töötuile : Linnavolinik ei oska kirjutada // Oma Maa (1932) 12. jaan. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1932/01/12/3
64. Töötatööliste koosolek Wiljandis // Järvamaa (1932) 14. jaan. https://dea.digar.ee/page/jarvamaa/1932/01/14/6 ; Tapa Sõnumid (1932) 14. jaan. https://dea.digar.ee/page/tapasonumedrohusaar/1932/01/14/6 ; Ugala (1932) 14. jaan. https://dea.digar.ee/page/ugalavoruvalgapetseri/1932/01/14/6
65. 24-meheline „waljuhääldaja“ : 2 ½ tundi pinevaid ja kaunis asjatuid waidlusi linawolikogus // Oma Maa (1932) 30. jaan. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1932/01/30/4
66. Rumba helide saatel arestimajja // Sakala (1932) 5. apr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1932/04/05/23
67. Koolide asi lahtine : Korruptsioon on linnawalitsuses harilik nähe. Waielused keerlesid ainult kooli sulgemise ümber // Oma Maa (1932) 3. mai https://dea.digar.ee/page/omamaa/1932/05/03/1
68. Suvitaja kiri Wiljandist // Kaja (1932) 8. juuli https://dea.digar.ee/article/kaja/1932/07/08/1/16
69. Pettis teiselt napsid // Oma Maa (1932) 22. nov. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1932/11/22/3
70. Kõll sai lakkida // Sakala (1932) 22. nov. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1932/11/22/19
71. Mulkide uhkus : Millest ja kellest tunneb Viljandi praegu rõõmu // Uudisleht (1932) 23. nov. https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1932/11/23/5
72. Kui Wiljandi linnawolikogus lendasid „kaabakad“ : Linnawolinik J. Kõll sõimamise ja laimamise eest 1 kuuks aresti // Kaja (1933) 5. märts https://dea.digar.ee/article/kaja/1933/03/05/1/18
73.  Linnawolinik sõimas wolikogu : Wabameelne üürnik Jüri Kõll üheks kuuks aresti // Waba Maa (1933) 5. märts https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1933/03/05/9
74. Linnawolinik sõimas wolikogu kaabakateks // Päewaleht (1933) 5. märts https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1933/03/05/35
75. „Kaabakad olete kõik!“ : Linnawolinik Kõll sai wolikogu au haavamise eest kuu aresti. Kolm adwokaati kaitsjateks : [Eia šarž] // Oma Maa (1933) 7. märts https://dea.digar.ee/page/omamaa/1933/03/07/3
76. Linn ehitab kioskeid : Tänawate korrashoiu summe tarwitatakse mujale. Miks wiibib korraline eelarwe? // Oma Maa (1933) 1. apr. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1933/04/01/1
77. Kõll protsessib linnaga // Oma Maa (1933) 6. mai https://dea.digar.ee/page/omamaa/1933/05/06/5
78. Kaardimängijad „Kodumaas“ // Oma Maa (1933) 13. mai https://dea.digar.ee/page/omamaa/1933/05/13/5
79. Kaardid olid – mängu polnud // Sakala (1933) 13. mai https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1933/05/13/28
80. Rahurikkuja ajutises korteris // Sakala (1933) 20. mai https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1933/05/20/22
81. Kaupmehe õnnekatsumine kaardilauas : Purjus paaga kirjutas 250 krooni väärtuses vekslitele alla. Meleskilt lina kaarte mängima // Sakala (1933) 25. mai https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1933/05/25/24
82. Kaardimängijat lakiti wekslitega // Teataja (1933) 27. mai https://dea.digar.ee/page/teatajakaja/1933/05/27/4
83. Politsei jäi Kõllile alla : Rahukohtunik otsustas „ülienergilikuse“ ohvri kohtulikult õigeks mõista // Sakala (1933) 3. juuni https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1933/06/03/21
84. Linnawoliniku skandaal Mustlas // Päewaleht (1933) 2. sept.  https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1933/09/02/38
85. Kummaline röövkallaletung Mustlas // Kaja (1933) 2. sept.  https://dea.digar.ee/article/kaja/1933/09/02/1/45
86. Linnawolinik „rööwlite“ käes // Waba Maa (1933) 2. sept. https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1933/09/02/6 ; Maa Hääl (1933) 2. sept https://dea.digar.ee/article/maahaal/1933/09/02/49
87. Kõll ähwardab linnawalitsust kohtuga : Kõlli esitatud erakorralist teadaannet ei võetud päewakorda // Oma Maa (1933) 16. sept. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1933/09/16/3
88. „Centralis“ löödi Kõlli // Oma Maa (1933) 19. sept. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1933/09/19/3
89. Wiljandi „eelteateid“ // Postimees (1933) 1. okt. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1933/10/01/39
90. Käre koosolek Wiljandi linnawolikogus // Päewaleht (1933) 8. okt. https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1933/10/08/22
91. Jüri Kõlli õnnetu Mustlal käik : Kõll ütleb, et teda tahetud röövida ja pekstud, nüüd lisaks karistati veel rahurikkumise eest // Sakala (1933) 17. okt. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1933/10/17/23
92. Poliitiline kiskumine „Centralis“ // Sakala (1933) 21. okt. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1933/10/21/16
93. Wiljandi oma pisikeste wempudega // Postimees (1933) 2. nov. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1933/11/02/49
94. Rängad paljastused „Centralis“ // Sakala Pühapäev (1933) 19. nov. https://dea.digar.ee/page/sakalapuhapaev/1933/11/19/2
95.  Ettewalmistused walimisteks : Linnawolikogu walis wastawate komisjonide esindajad. Paar nalja Jüri Kõlliga // Oma Maa (1933) 2. dets. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1933/12/02/5
96. Kõllil läheb krõbedaks : Linnawolikogu terawused kohtu lahendada // Oma Maa (1933) 19. dets. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1933/12/19/5
97. Jüri Kõll kohtu alla // Sakala (1933) 19. dets. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1933/12/19/20
98. Linnawolinik suupruukimise pärast kohtu alla // Waba Maa (1933) 20. dets.  https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1933/12/20/6
99. [16. now. S. a. peetud Wiljandi linnawolikogu koosolekul esines üürnikkude ja wabameelsete esindaja Jüri Kõll…] // Kaja (1933) 20. dets. https://dea.digar.ee/article/kaja/1933/12/20/1/54
100. Kolmikud walmis : Esineb üheksa rühmitust 65 kolmikuga. Tühistati kaks kolmikut. Sakslased äärmiselt killustatud // Oma Maa (1933) 21. dets. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1933/12/21/4
101. Kes purskas Kõllile õlut? // Oma Maa (1934) 11. jaan. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1934/01/11/7
102. „Opositsioonile“ tehti liiga // Sakala (1934) 11. jaan. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1934/01/11/8
103. Don Carlos linnapääks! : Minu nelikaasta lubaduste töökawa 21 punkti // Sakala (1934) 13. jaan https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1934/01/13/20
104. Viimased kihutuskoosolekud // Sakala Pühapäev (1934) 14. jaan. https://dea.digar.ee/page/sakalapuhapaev/1934/01/14/2
105. Wiljandis wabadussõjalased esikohal // Uued Ajad (1934) 17. jaan. https://dea.digar.ee/page/uuedajad/1934/01/17/1
106. Tagajärjed selguvad wisalt // Oma Maa (1934) 18. jaan. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1934/01/18/4
107. Wiljandi linnawolikogu uus koosseis // Päewaleht (1934) 20. jaan. https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1934/01/20/40
108. Linnavolikogu isiklik koosseis // Sakala (1934) 20. jaan. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1934/01/20/17
109. Wolikogu arhiiwi // Oma Maa (1934) 27. jaan. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1934/01/27/6
110. Otsitakse ostetawaid „kaabakaid“ // Oma Maa (1934) 6. veebr. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1934/02/06/5
111. Linnawolikogu wiimane koosolek : Saadi hakkama üllatawa numbriga: Laidoner nimetati linna aukodanikuks ja Suurturg Laidoneri pargiks. Kõlli seletusi ei peetud miskiks // Uued Ajad (1934) 14. veebr. https://dea.digar.ee/page/uuedajad/1934/02/14/3
112. Kuidas moodustatakse linawalitsus? : Wapsid tahawad palgalisi kohti oma kätte. Teistele ainult „au“. Kas Wiljandi saab omale ka „Larka“? // Oma Maa (1934) 15. veebr. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1934/02/15/5
113. Wiljandi linnawalitsus wabsideta : Kõll tegi mürglit ja wisati koosolekult wälja // Waba Maa (1934) 25. veebr. https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1934/02/25/7
114. Wahejuhtumiste saatel waliti Wiljandis uus linnawalitsus // Postimees (1934. 25. veebr. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1934/02/25/17
115. Wiljandis kujundati uus linnawalitsus // Päewaleht (1934) 25. veebr. https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1934/02/25/11
116. A. Maramaa uuesti linnapää // Sakala (1934) 27. veebr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1934/02/27/18
117. Ümberkorraldused linnawalitsuses : Koondamiste tagajärjel ettewõetud muudatused. Wabsid ja Kõll wolikogust wälja // Oma Maa (1934) 5. apr. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1934/04/05/4
118. Vabsid ja Kõll volikogust välja! // Sakala (1934) 5. apr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1934/04/05/16
119. 13 meest Wiljandi linnawolikogust wälja // Waba Maa 81934) 6. apr. https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1934/04/06/5
120. Wabsid linnawolikogust wälja // Rahva Hääl (1934) 7. apr. https://dea.digar.ee/page/rahvahaalingalt/1934/04/07/4
121. Wabside osaline „amnestia“ // Oma Maa (1934) 3. mai https://dea.digar.ee/page/omamaa/1934/05/03/5
122. Naissõdur saab maad // Maaleht (1934) 10. mai https://dea.digar.ee/page/maalehtpre/1934/05/10/8 ; Viru Maaleht (1934) 10. mai  https://dea.digar.ee/page/virumaaleht/1934/05/10/8
123. Asjalik linnavolikogu töökoosolek // Sakala (1934) 19. mai https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1934/05/19/18
124. Sõnakehw linnawolikogu : Aruane ja eelarwe wuristati läbi ainult Kõlli wastuwaidlustega. Opositsioon, milles osa tõttki // Oma Maa (1934) 16. juuni https://dea.digar.ee/page/omamaa/1934/06/16/7
125. Linnawolikogu pooldab demokraatiat // Oma Maa (1934) 17. aug. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1934/08/17/7
126. Pooletunnine linnawolikogu // Oma Maa (1934) 12. okt. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1934/10/12/6
127. Kõlli sõimamislugu kohtupalatis // Sakala (1934) 12. dets. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1934/10/12/26
128. Kõllil tuleb istuda // Oma Maa (1934) 17. okt. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1934/10/17/6
129. Tomuskist ei anta juurdelõikeid : Aednik Kelch sai tagasi Tomuski aiandikrundi. Jüri Kõll jäi ilma maata // Oma Maa (1934) 29. okt. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1934/10/29/4
130. Maksudeõhtu linnavolikogus // Sakala (1934) 16. nov. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1934/11/16/19
131. Tund aega linna asjade otsustamist // Sakala (1934) 14. dets. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1934/12/14/23
132. Jüri Kõll vanglas // Sakala (1935) 7. jaan. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/01/07/15
133. J. Kõll Mustla loos õigeks // Oma Maa (1935) 8. veebr. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1935/02/08/6
134. Kõll alustab suurprotsessi // Sakala (1935) 11. veebr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/02/11/17
135. Karistati korrarikkujaid : Jüri Kõll ja Karl Koik said karistada lugupidamatuse avaldamise pärast maksvale riigikorrale // Sakala (1935) 29. märts https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/03/29/27
136. Kord olgu majas! : Ähvardajaid ja rahurikkujaid karistati // Oma Maa (1935) 29. märts https://dea.digar.ee/page/omamaa/1935/03/29/4
137. Mootorpaadi „lained“ wolikogus // Oma Maa (1935) 29. märts https://dea.digar.ee/page/omamaa/1935/03/29/6
138. Lõbusaid vahelugemisi linnavolikogus // Sakala (1935) 29. märts https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/03/29/20
139. Karistus Wiljandi linnawolinikule // Päewaleht (1935) 30. märts https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/03/30/15
140. Linna maapoliitika puhastustules // Oma Maa (1935) 21. juuni https://dea.digar.ee/page/omamaa/1935/06/21/6
141. Lattik + Maramaa = Viljandi // Uudisleht (1935) 26. juuli https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1935/07/26/7
142. Kaebus administratiiwkorras saadud 75 päewa wastu // Postimees (1935) 27. sept. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1935/09/27/27
143. Kõll oma waenlastega kohtus : Kas linnawolinik istus walekaebuse põhjal? // Oma Maa (1935) 27. sept. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1935/09/27/4
144. Linnawolikogu „pettumustega“ // Oma Maa (1935) 4. okt. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1935/10/04/4
145. Kärarikas linnavolikogu // Sakala (1935) 23. okt. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/10/23/13
146. Suur kloppimine linnawolikogus // Oma Maa (1935) 23. okt. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1935/10/23/4
147. Kõll „laimajaga“ kohtus // Sakala (1935) 8. nov. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/08/17
148. Jüripäew ja kõwad sõnad Wiljandi linnawolikogus // Päewaleht (1935) 29. nov. https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/29/24
149. J. Kõll kõrwaldati Wiljandi linnawolikogust // Postimees (1935) 14. dets. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1935/12/14/13 ; Waba Maa (1935) 14. dets. https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1935/12/14/3 ; Maa Hääl (1935) 15. dets. https://dea.digar.ee/article/maahaal/1935/12/15/22 ; Maamees (1935) 17. dets. https://dea.digar.ee/page/maameesvabamaali/1935/12/17/2
150. J. Kõll tagandati Wiljandi linnawolikogust : Motiiwides öeldakse, et Kõll takistas linnawolikogu tööd // Päewaleht (1935) 14. dets. https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/12/14/3
151. Kõll linnawolikogust wälja // Oma Maa (1935) 16. dets. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1935/12/16/4 ; Sakala (1935) 16. dets. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/12/16/15
152. Päevasündmusi lühidalt // Põhja Kodu (1935) 16. dets. https://dea.digar.ee/page/pohjakodu/1935/12/16/1
153. Linnavolikogu rahulik töökoosolek // Sakala (1935) 20. dets. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/12/20/15
154. Wiljandi rahupühade eel : Raekoda ilma Kõllita. Kord oli temal siiski õigus. Pühadeks tehakse põhjalikke ettevalmistusi // Uus Eesti (1935) 22. dets. https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1935/12/22/43
155. 1935. aasta kroonika // Sakala (1935) 30. dets. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/12/30/19
156. Wiljandimaal wahistati kihutajaid // Waba Maa (1936) 30. jaan. https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1936/01/30/6
157. Wahistati end. Wiljandi linnawolinik J. Kõll // Uus Eesti (1936) 30. jaan. https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/01/30/87 ; Teataja (1936) 31. jaan. https://dea.digar.ee/page/teatajakaja/1936/01/31/5 ; Järva Teataja (1936) 31. jaan. https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/01/31/60 ; Pärnu Teataja (1936) 1. veebr. https://dea.digar.ee/page/parnumaateataja/1936/02/01/5
158. Wiljandis ei kao „opositsiooni-waim“ : Siseministri poolt tagandatud J. Kõlli rühmakaaslane näeb linnawalitsuse tegewuses ebaseaduslikke samme ja esitab eriarwamisi-proteste // Päewaleht (1936) 7. märts https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/03/07/13
159. Wiljandis J. Kõlli kandideerimiseks raha koos // Waba Maa (1936) 16. okt. https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1936/10/16/5
160. Rahwuskogu kandidaadid // Oma Maa (1936) 23. okt. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1936/10/23/6
161. Uusi rahwuskogu kandidaate // Oma Maa (1936) 30. okt. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1936/10/30/4
162. Jüri Küll muutus noobliks härraks // Sakala (1936) 11. nov. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1936/11/11/30 ; Waba Maa (1936) 13. nov. https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1936/11/13/4
163. Rahwuskogus ei õpita ametit // Waba Maa (1936) 9. dets. https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1936/12/09/3
164. Rahwuskogu walimiste rindel // Maa Hääl (1936) 9. dets. https://dea.digar.ee/article/maahaal/1936/12/09/18
165. „Muulased“ Mulkla kantsis // Waba Maa (1937) 20. märts https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1937/03/20/7
166. Kus on Viilup? : [Kõlli mainimine] // Sakala (1937) 18. aug. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1937/08/18/11
167. Wiljandi linnawolikogu lõbus koosolek : [Kõlli mainimine] // Postimees (1938) 2. märts https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/03/02/58
168. Naljanumbreid Wiljandi linnawolikogus : [Kõlli mainimine] // Uus Eesti (1938) 2. märts https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1938/03/02/63
169. Naisterahva löömise eest sai tingimisi : [Kõlli mainimine] // Oma Maa (1938) 4. juuli https://dea.digar.ee/page/omamaa/1938/07/04/5
170. Kaugeühenduse asemel trellide taha // Maa Hääl (1939) 27. jaan. https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/01/27/22
171. Viljandi linnavoliniku äge telefonikõne // Maa Hääl (1939) 20. märts https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/03/20/19
172. Solvati Jüri Kõlli // Sakala (1939) 26. juuni https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1939/06/26/34
173. Karistusi prefektilt // Sakala (1939) 10. juuli https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1939/07/10/32
174. Elevussümptoomis raekoja ümber : Jüri Kõll leiab, et temale on tehtud ülekohut ja ähvardab raehärradega protsessima hakata // Sakala Pühapäev (1939) 12. aug. https://dea.digar.ee/page/sakalapuhapaev/1939/08/12/2
175. Jüri Kõll otsib õigust // Sakala Pühapäev 81939) 23. sept. https://dea.digar.ee/page/sakalapuhapaev/1939/09/23/2
176. „Opositsiooni tsentrum“ walimisõiguseta // Postimees (1939) 25. sept. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/09/25/29
177. Rikuti Jüri Kõlli rahu napsitamisel // Sakala (1939) 29. nov. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1939/11/29/25
178. Kõll sai seljast sakutada // Oma Maa (1939) 30. nov. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1939/11/30/4
179. Viljandi linnapeaks A. Vilms // Oma Maa (1939) 7. dets. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1939/12/07/4
180. Uue linnavolikogu esimene koosolek // Sakala (1939) 8. dets. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1939/12/08/32
181. Tüli linnavolinikku kujutava nuku pärast // Uus Eesti (1940) 8. märts https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/08/110
182. Hampelmannide „demonstratsioon Wiljandis // Postimees (1940) 8. märts https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/03/08/23
183. Sõda „hampelmannide“ pärast : Kas Jüri Kõlli ja Eduard Viilupi koostöö lõpp? // Oma Maa (1940) 9. märts https://dea.digar.ee/page/omamaa/1940/03/09/4
184. Seisus ja raha : [tsiteeritakse Kõlli] // Sakala Pühapäev (1940) 1. märts https://dea.digar.ee/page/sakalapuhapaev/1940/03/16/2
185. „Hampemann“ kummitab // Oma Maa (1940) 23. märts https://dea.digar.ee/page/omamaa/1940/03/23/7
186. Viljandi hüpiknukkude jant jätkub // Teataja (1940) 27. märts https://dea.digar.ee/page/teatajakaja/1940/03/27/8 ; Uus Eesti (1940) 27. märts https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/27/113
187. „Hampelmannid“ kohtulaual : Kõlli ja Viilupi protsess jooksis liivale // Oma Maa (1940) 9. apr. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1940/04/09/4
188. Kõll ja Viilup kohtus // Sakala (1940) 10. apr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1940/04/10/32
189. „Nukuprotsess“ Viljandi kohtus // Päewaleht (1940) 10. apr. https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/04/10/45
190. Viljandi hüpiknukkude protsess lõppes õigeksmõistva otsusega // Uus Eesti (1940) 10. apr. https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/04/10/81
191. Kaks opositsioonimeest Viljadis protsessimas : Hüpiknukkude loos mõlemad said õigeks // Postimees (1940) 11. apr. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/11/45
192. Kõlli ja Viilupi lood jätkuvad // Sakala (1940) 24. apr. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1940/04/24/24
193. „Hampelmannide“ protsess jätkub // Oma Maa (1940) 25. apr. https://dea.digar.ee/page/omamaa/1940/04/25/5
194. Viljandi „vanad“ ja „uued“ : Mulkide pealinna tegelasi sõnas ja pildis : [šarž] // Tallinna Post (1940) 1. mai https://dea.digar.ee/page/tallinnapost/1940/05/01/7
195. [Matmisteade] // Sakala (1941) 29.okt. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1941/10/29/24.1