25. oktoober - Enn Uibo 105

Enne eestistamist Ervin Uibu
25. okt. 1912 Kiisa t, Vana-Kariste v, Halliste khk – 31. aug. 1965 Dubravlag, Mordva ANSV
Luuletaja

Sündinud Pärnumaal Halliste kihelkonnas Vana-Kariste vallas Kiisa talus taluniku pojana. Õppis Maru algkoolis, Halliste kihelkonnakoolis ja Abja Kultuurtehnika gümnaasiumis.

 

Töötas aastani 1933 Tallinnas ajakirjanikuna, 1935. aastal lõpetas raamatupidamis-kursused Tallinnas ja töötas kuni 1941. aastani raamatupidajana peamiselt põllutööministeeriumis ja metsatööstuse peavalitsuses.

 

Osales aktiivselt taarausuliste ühingus „Hiis“ ja Ülemaailmse Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna kirjandussektsioonis. Avaldanud 1928-1944 üle 200 luuletuse, lühijutu ja artikli.

 

Enn Uibo loomingust ilmus eluajal vaid väikene osa, 1935. aastal esikkogu „Kuldkõrte igatsus” ja 1938. aastal „Homse nimel”. Kolmas valikkogu „Testament. Valik luulet 1930- 65” ilmus juba postuumselt 1995. aastal.

 

Oli 1941. aasta suvel metsavend. 1941. aasta sügisest töötas Tallinnas Omakaitse peavalitsuse raamatukogus, sügisest 1943 Omakaitse ülema kolonel A. Sinka käsundusametnikuna.

 

1944. aastal arreteeris Gestapo Enn Uibo rahvusliku meelsuse tõttu ja mõistis surma, kuid vabastati peagi. Pärast nurjunud katset põgeneda septembris Rootsi, arreteeris nõukogude sõjaväeluure Uibo 20. sept. 1944. aastal poliitilistel põhjustel ja Leningradi sõjatribunal mõistis ta 1945. aastal surma. Hiljem asendati otsus 15-aastase vabadusekaotusega Krasnojarski krai Norilski töö- ja paranduslaagris.

 

Vabanes laagrist 1954. aastal ja asumiselt Norilskist 1956. aasta suvel. 1957. aasta algusest oli remondi- ja laotööline Viljandi limonaadivabrikus.

 

Arreteeriti 25. aprillil 1957 rahvuslike ja nõukogudevastaste luuletuste pärast. Mõisteti 10 aastaks sunnitööle Mordvasse. Suri Dubravlagi poliitvangide laagris, maeti nimetusse hauda Sosnovska kalmistul. Mälestuskivi Metsakalmistul.

Allikad:
• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 624-625
• Enn Uibo, leegitsev isiksus, unustatud luuletaja. - Tartu Memento kodulehel URL: http://tartumemento.ee/?p=462

Foto: URL: http://kultuur.elu.ee/ke490_uibo.htm

20. august - Ele Saar 60

Sündinud Lentso
20.08.1962 Tsirguliina, Valgamaa - 16.04.2009
Pedagoog, kultuuritegelane, kodu-uurija

Õppinud Pühajärve 8-klassilises koolis. Lõpetas Tartu pedagoogilise kooli 1981 alglasside õpetajate kutsega. 1981-1986 töötanud Valgamaa Restu 8-klassilises koolis algklasside- ja ajalooõpetajana. Aastast 1986 elas Viljandimaal.

1987-1996 töötanud C. R. Jakobsoni nim gümnaasiumis vanempioneerijuhi ja ajalooõpetajana, hiljem huvijuhi ja ajalooõpetajana. Tema juhendatud õpilased on esinenud paaril korral maakondlikel kodu-uurimiskonverentsidel.

1991-1996 juhendanud koolis taasloodud Sakala ringkonna kodutütarde koolirühma ja osalenud ringkonnajuhatuse töös.

1996. aastast töötas Viljandimaa Omavalitsuste Liidus kultuuri- ja noorsoonõunikuna. Korraldanud aastate jooksul maakondlikke koolinoorte kodu-uurimiskonverentse ja seisnud hea Viljandimaa õpilaste osalemise eest vabariiklikel konverentsidel.

Allikas: Allikas: Viljandimaa koduloolasi.—2009.—Lk 75-76

11. august - Luule Komissarov 75

Neiupõlvenimi Proos; Aastani 1969 Laanet, 1969 – 1974 Paljasmaa 
Näitleja 

Sündinud 11. augustil 1942. aastal Haapsalus. Isa ekspediitor, ema lasteaiakasvataja. Peale Lihulas keskkooli lõpetamist (1961) õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis näitlejaks (1965). 

Olnud abielus Aivo Paljasmaa ja Kalju Komissaroviga. Luule Komissarov on mänginud suuremaid ja väiksemaid rolle kunagises Noorsooteatris (1965-1992) ning praeguses töökohas Ugalas (aastast 1996), esinenud teistelgi teatrilavadel, telelavastustes ja filmides. Laiem avalikkus teab teda teleseriaalis „Õnne 13" tegutsevat kõva sõnaga Lainena. 

Tunnustused: 

• 2016 Näitlejate Liidu kolleegipreemia
• 2013 Ugala teatri publikupreemia “Kuldõun”
• 2012 Viljandi linna teatripreemia
• 2009 Ugala teatri publikupreemia “Kuldõun”
• 2005 Ugala kolleegipreemia – parim naisnäitleja
• 2004 Valgetähe IV klassi orden
• 2003 Oskar Lutsu huumoripreemia
• 2002 Ugala teatri publikupreemia “Kuldõun”
• 2001 Ugala teatri publikupreemia “Kuldõun”
• 1999 Ugala teatri publikupreemia “Kuldõun”
• 1998 Ugala kolleegipreemia – parim naisnäitleja
• 1996 Ugala kolleegipreemia – parim naisnäitleja

Vaata ka fotoalbumit Luule Komissarovi õnnitlemisest kolleegide poolt 11. augusti 2017 hommikul Ugala Facebooki lehel!

Allikad: 
• ETBL, 2000 (A. Kreem)
• Ugala teatri koduleht ugala.ee

• Sakala (2017) 11. jaan., lk. 3

27. juuli - Rudolf Rimmel 80

Rudolf Rimmel

Aastani 1945 Ein
27.07.1937 Gerassimovka küla, Tavritšeski rajoon, Kasahhi NSV – 9.09.2003 Tallinn
Luuletaja, ajakirjanik 

 

Rudolf Rimmel sündis Kasahhimaal eesti väljarändajatest põllu- tööliste peres. Paar kuud pärast tema sündi arreteeriti isa, ema suri siis, kui poiss oli seitsmene. Nii jõudis ta oma tädi Alviine poolt lapsendatuna 1946. aastal Eestisse, õppides vaheldumisi eesti ja vene koolides. 1952. aastal lõpetas Viljandi 2. Keskkoolis 7. klassi ja alustas õpinguid C. R. Jakobsoni nimelises Viljandi 1. Keskkoolis, kust pidi lahkuma konflikti tõttu direktor Naanuriga. Lõpetas 1956. aastal Viljandi 3. Keskkooli (vene kool). Sealt viis tee Tartusse juurat õppima. 

Seejärel töötas militsionäärina, aastatel 1963–1970 ajakirja „Pikker“ ja 1976– 1995 ajakirja „Noorus“ toimetuses. 

Ta oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1966, NLKP liige aastatel 1964–1992. 

Lahkus elust euroreferendumi eel protestiks Euroopa Liiduga liitumise vastu. 

Luulekogud, poeemid 

• Arabeskid (1969) 
• Haldjas (1969)
• Haldjasaar (1974) 
• Hommik (1963)
• Iseseisvumine (2004) 
• Luigelend (1980)
• Lüüriline miilits ja kolmteist huligaansust (1964) 
• Maardla (1989) 
• Ohvrikivi (1972)
• Pärast haldjasaart (1977) 
• Setu netu (1994) 
• Sfinks sinilillega (1969) 
• Sõna romantikast (1967)
• Tasakaal (1987)
• Usustunnistus (1990)
• Vabamees (1997)
• Ööpoeem ; Vaikus (1970) 

 

Publitsistika 

• Armastus esimesest pilgust (1976) 
• Armastus teisest pilgust (1981)

Allikad: 

• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Rimmel 
• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 467-468 

5. juuni – Johannes Jürisson

5.06.1922 Nõmmitsa k., Taevere v. - 30.12.2005 Haapsalu

Muusikateadlane ja pedagoog

95 aastat sünnist

FOTO: Jaanus Siim
Allikas: Rahvusvaheline Artur Kappi Ühing http://www.kappiyhing.ee/muu_artiklid/johannes_jyrisson.html

Johannes Jürisson sündis 5. juunil 1922 Taevere vallas Nõmmitsa külas. Lapsepõlvekodu kasinate võimaluste tõttu algas Jürissoni töömeheelu varakult. “Karjapoiss, talusulane, pagariõpipoiss, äriteenija,” märgib ta oma ankeeti.

1941. aasta Nõukogude mobilisatsioon viis ta neljaks aastaks sõtta. 1945. aasta detsembris asus 23aastane sõjast tulnud mees õppima Tartu Muusikakooli, 1951. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Konservatooriumi muusikateaduse erialale. Jürissoni diplomitöö “Mart Saar ja tema soololaulud” (juhendaja Karl Leichter) valmis 1958. aasta kevadel ja äratas tavalisest laiemat tähelepanu. Ühte žanrit kokku võttev uurimus – eesti muusikaloos esimene – on kantud kultuuri arengu järjepidevuse ideest. “Saare looming pole ootamatu “ilmutus”, vaid kultuurilise protsessi seaduspärane kehastus,” kirjutas Jürisson hiljemgi (“Hüpassaare laulik Mart Saar”, lk 88).

Järgnesid tööaastad 1953—1965 Tallinna Muusikakoolis, 1965—1989 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (a-st 1987 dotsent) ja 1991— 1995 Viljandi Kultuurikolledžis. Vägagi olulist rolli täitis ta aastail 1960—1980 lektorina Tallinna Kultuuriülikoolis.

Tema raamatud sarjas „Kultuuriülikool” olid pikka aega peaaegu ainsad eestikeelsed Lääne-Euroopa muusikat käsitlevad väljaanded. Johannes Jürisson on kirjutanud kaks näidendit, heliloojatest Artur Kapist ja Villem Kapist, teine neist, „Tüdruk helesinises kleidis” on ilmunud ka trükis ja selle on lavastanud Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased aastal 2004.

Allikad:

• Tosso, Tiiu. Johannes Jürisson - mees, kes otsis muusikas ja kirjasõnas vitamiini // Teater. Muusika. Kino (2010) nr. 3, lk. 62-64
• Johannes Jürisson 5. VI 1922 – 30. XII 2005 // Sirp (2006) 6. jaan., lk. 20

Johannes Jürisson 
5. VI 1922 Taevere v, Viljandimaa – 30. XII 2005 Haapsalu 

Eesti muusikateadlane, pedagoog
Lõpetas 1958 muusikateaduse erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning töötas 1953-65 muusikaajaloo õppejõuna Tallinna Muusikakoolis, 1965-89 TRKs (1987. a-st dotsent) ja 1991-95 Viljandi Kultuurikolledžis. 1960-80 oli ta ühtlasi Tallinna Kultuuriülikooli lektor.

Muusikaajaloolasena uuris Jürisson peamiselt Eesti ja Euroopa klassikalist muusikat. Ta avaldas mitu raamatut sarjas "Kultuuriülikool", kirjutas muusikaartikleid ning esines tele- ja raadiosaadetes. Eriti palju kirjutas ta Eesti helikoojatest, sh Mart Saarest, Kappide suguvõsast, Karl Leichterist, Cyrillus Kreegist ja Heino Ellerist.

Jürisson kuulus Eesti Heliloojate Liitu (1965) ja Eesti Muusikateaduse Seltsi (1992). 2003 pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustusauhinna.

Eesti riiklik teenetemärk. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2004)

Allikas: TEA entsüklopeedia 9

23. märts - Friedrich Amelung 175

23.03.1842 (gregoriuse kalendri järgi) Võisiku – 20.03.1909 Riia
Baltisaksa tööstur, kultuuriloolane
175 aastat sünnist

Friedrich Amelung  oli baltisaksa tööstur ja kultuuriloolane ning isalt päritud Rõika-Meleski peeglivabriku direktor (1864-1879, 1885-1902).

Ta õppis 1862–1864 Tartu ülikoolis filosoofiat ja keemiat. Amelung elas Baltikumi mitmes linnas, enne kui 1902. aastal Riiga koolis. Amelung avaldas hulga kirjutisi Eesti ala kultuuriloo ja kohaliku ajaloo kohta.

Amelungi pere ja ka tema ise oli ka tuntud maletaja ja maleülesannete koostaja. 1879-1885 elas Amelung Tallinnas ja kogus väga edukalt Baltimaa male märkmeid 1888–1908 andis ta välja maleajakirja Baltische Schachblätter. 1898 oli ta üks Balti Maleliidu asutajaid ja 1901. aastani selle esimene sekretär. Ta oli ka mitmete ajakirjade maleveergude toimetaja. Kokku on ta avaldanud umbes 230 uurimust ja mõne miniatuuri. Seega võib F. Amelungi pidada Baltimaade esimeseks male-ajaloolaseks.

Tema silmapaistvamaks teoseks on nüüd juba rohkest vananenud „Baltische Kulturstudien a. d. vier Jahrhunderten der Ordenszeit (1184-1561)“ (1884-1885). 2010. aastal ilmunud V. Reimani ja F. Amelungi raamat „Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu aja“ sisaldab Amelungi kirjutist „Eesti rahvahariduse algus“ (tõlkinud Eva-Liisa Fillbrandt). Kohaliku ajaloo alalt on Amelungi kõige rohkem huvitanud Viljandi, Põltsamaa ja Tallinna minevik.

Kasutatud kirjandus:

• Amelung, Friedrich. – Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/amelung_friedrich3 (22.11.2012)
• Amelung, Friedrch. - Eesti Entsüklopeedia : I köide. Loodus, 1932. Lk 344
• Friedrich Amelung. – Wikipedia http://de.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Amelung (22.11.2012)
• Tea Kirjastus http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=2312 (22.11.2012)

Foto allikas http://en.wikipedia.org/wiki/File:F_L_Amelung.jpg

Töö ülevaate koostanud praktikant Liina Kriisa

Viljandi luuletaja Aleksandra Tšoba luulekogu "Minu armastusest jätkub meile mõlemale?" esitlus

Neljapäeval, 5. mail kell 17.15 toimus Viljandi Linnaraamatukogu 2. saali Ameerika Teabenurgas Viljandi luuletaja Aleksandra Tšoba luulekogu "Minu armastusest jätkub meile mõlemale?" esitlus.

Viljandist pärit noor luuletaja on mitmeid aastaid järjest osalenud Viljandi Linnaraamatukogu omaloomingu võistlusel ning hiljem kuulunud sama võistluse žüriisse. Ta on olnud edukas Poetry Slamil nii kohalikul tasandil kui üle-eestilisel võistlusel. Aleksandra Tšoba oli 2014. aastal Betti Alveri kirjandusauhinna nominent.

"kui ma palun teist võimalust, pole see iialgi esimesega võrdne.." Teine on küpsem. Teine on targem. Aleksandra Tšoba teine luulekogu "Minu armastusest jätkub meile mõlemale?" on kogum linade vahele pugenud armastusest, padja alla summutatuid karjetest, tekipealsetest hüvastijättudest ning paratamatust eksistentsist. Aleksandrat jätkub, meile kõigile.

Tiina Sarve mõtteid Aleksandrast ja luulekogust saab lugeda artiklis "Viljandi on andnud Eestile luuletaja", mis ilmus 14. mail 2016 ilmunud "Sakalas". Sündmusel käinud Tiina Sarv ütleb autori kohta nii: "Aleksandra Tšoba on värssidesse valanud oma lapsepõlvemälestused, ängid, õnne ja hirmud. Ta on suutnud anda kogetule sellise kunstilise mõõtme, et kirjapandu kõnetab ja puudutab. Ta ei pinguta, et näida tark ja keeruline, nii et lugejal mõtte- ja tundejärg käest kaovad, vaid on aus ja vahetu."(link tasulisele digiversioonile http://sakala.postimees.ee/3693429/viljandi-on-andnud-eestile-luuletaja)

 

Pilte sündmuselt

Rim Puksi fotod:

Rohkem pilte Viljandi Linnaraamatukogu Facebooki albumis https://www.facebook.com/media/set/?set=a.1206229262750390.1073741846.150561731650487&type=3

 

Kultuurikonks esitleb: külas Hannes Võrno

Kultuurikonksu raames külastas Hannes Võrno Viljandit 7. aprillil 2016.

 

Mees on laiemale üldsusele tuntud erinevate telesaadete kaudu. Tema mitmekülgsed anded ei piirdu vaid avaliku esinemisega – ta on ka tunnustatud moedisainer, poliitik ja kaitseväelane. Ta on disaininud Sangarile meestesärke, kujundanud filmikostüüme, näidelnud kinolinal ja teatrilaval, olnud riigikogus ja pälvinud 2015. aastal Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti.

Avalikku intervjuud vedas ajakirjanik Margus Haav, üritus toimus koostöös Europe Direct Viljandimaa teabekeskusega.

„Kultuurikonks" on Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja ajaleht „Sakala" ühine sündmuste sari, mille raames korraldatakse silmaringi avardavaid ettevõtmisi juba 2012. aastast alates. Ürituste korraldamisel on alati kaasatud kohalike kultuurikorraldajaid ja -toetajaid.

Margus Haava kokkuvõte vestluisest Hannes Võrnoga ilmus 15. aprilli Sakalas ning selle digiversioon on loetav aadressil http://sakala.postimees.ee/3655953/hannes-vorno-meile-elamiseks-antud-aeg-on-koige-agedam-üldse (vaadatud 14.05.2016)

Rene Vahtra fotod sündmuselt:

 

Omaloominguvõistlusest seestpoolt

2016. aastal toimub Viljandimaa noorte omaloomingu võistlus juba 19. korda. Projekti eesmärk on algusest peale olnud julgustada noori ennast kirjandusliku omaloomingu kaudu julgemalt väljendama.
 

Olen omaloominguvõistluse korraldamise taga 2009. aastast alates. Korraldajana mu postkasti saadetud töid lugedes tundub, et tekstid on aasta-aastalt muutunud isikupärasemaks. Kui algusaegadel oli tunda tugevat emakeeleõpetaja suunamist, siis ajapikku on esitatud kirjutistes muutunud iga sõna siiramaks ja on äratuntavalt noore päris enda oma. Eks on aru saadud, et žürii koolikirjandeid antud kontekstis ära märkima ei hakka. See tagasiside ja sünergia, mis võistluses olijate - nii noorte kirjutajate kui žürii - poolt tuleb, motiveerib igal aastal uuesti alustama. Miskit imelist on selles peidus. Saada osa ja jagada loomisrõõmu. Võimalus rääkida intiimsetest asjadest. Avaldada oma mõtteid. Ja minule - kuulata ja vahendada neid mõtteid.
 

Aastad on tõestanud, et tunnustus motiveerib noori. Esimestel aastatel tuli preemiafond Minni Nurme ja Salme Ekbaumi lähisugulastelt, kuid hiljem on preemiafondi jaoks tuge leitud erinevatelt fondidelt. Viimasel kahel aastal on Kultuurkapital sõlminud laureaatidega stipendiumilepingud.

 
 

Laureaatide töid on lisaks iga kolme aasta tagant koostatavale kogumikule ja kohalikule ajalehele avaldatut ajakirjas „Värske Rõhk“. Varasematest aastatest on omaloominguvõistlusel osalenud noorte nimedest siiani tuttava kõlaga Sten Aus, Ketlin Beljaev, Elari Ennok, Taavi Hüva, Kristel Kangilaski, Mikk Maaten, Laura Mallene, Laura Mets, Kadri Noormets, Liisi Närep, Laineli Parrest, Triin Põldra (aka Nirti), Juhan-Mart Salumäe, Aleksandra Tšoba, Jaanus Uibu jpt.

Heade soovidega

Veronika Raudsepp Linnupuu

 

Ootame noorte omaloomingut!

Viljandi Linnaraamatukogu korraldab noorte omaloominguvõistlust 19. korda.

 

Viljandimaa 15-21-aastased noored on oodatud väljendama oma mõtteid ilukirjanduslikus vormis. Teretulnud on luuletused, haikud, jutustused, näidendid, novellid ja muud žanrid.

 

Laureaate hinnatakse eraldi luules ja proosas. Tänavuse võistluse žüriisse kuuluvad teatri- ja kultuurikriitik Alvar Loog, ajaleht „Sakala" kultuurireporter Margus Haav ning võistluse varasemad laureaadid lavastaja Laura Mets ja luuletaja Aleksandra Tšoba.

 

Eelarvamustevaba hinnangu saamiseks edastame võistlustööd žüriile lugemiseks ning hindamiseks pseudonüümi või märgusõnaga allkirjastatult. Saabunud võistlustööd postitatakse hindamiseks blogis.

 

Vabalt valitud teemal kirjutatud omaloomingu palume saata 10. aprilliks e-posti aadressile kultuurikonks@gmail.com.

 

Lisaks töödele palume kirjale lisada oma nimi, vanus, elukoht, kool (kui on), telefoninumber ning pseudonüüm.

 

Parimad tööd saavad auhinnatud Kultuurkapitali stipendiumiga.

 

Raamatukogul on õigus võistlusele saabunud töid avaldada. Tänavu avaldatakse kogumik 2013. - 2015. aasta võidutöödest. Järgmise kolme aasta parimate kirjutistega kogumik avaldatakse 2018. aastal.

 

Pressiteate juures on kasutatud Keily Tammaru illustratsiooni Sünnijärve.

 

Võistlust toetavad Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit / Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Häid mõtteid ja mõnusat kirjutamist!

Veronika Raudsepp Linnupuu, projekti koordinaator

tel: 433 8660;  e-mail: veronika.linnupuu@raamatukogu.viljandi.ee

Viljandimaa noorte omaloominguvõistlusest 2015 aastal

Viljandimaa noorte omaloominguvõistlus

Projekti koordinaator: Veronika Raudsepp Linnupuu

 

15. mail 2015 toimus linnaraamatukogus XVIII Viljandimaa noorte omaloominguvõistluse kokkuvõtete tegemine ning laureaatide tunnustamine.

 

Saabunud töid hindas kolmeliikmeline žürii koosseisus teatri- ja kultuurikriitik Alvar Loog,
ajaleht „Sakala" kultuurireporter Margus Haav ning Mae Lenderi nime all kirjutav Reelika Agasild. Loomingut hinnati eraldi luules ja proosas.

Võistlusele oodati 15-21 aastaste Viljandimaa noorte omaloomingut. Kokku laekus tekste 15 erinevalt noorelt. Võistlusel osalenud noored elukoha järgi:

·         Viljandi linnast 8,

·         Viljandi vallast 3,

·         Suure-Jaani vallast 3

·         Abja-Paluojalt 1

Teadaolevatel andmetel õpib:

·         Viljandi Gümnaasiumis 7,

·         Viljandi Kesklinna koolis 1,

·         Abja Gümbaasiumis 1,

·         Hugo Treffneri Gümnaasiumis 1,

·         Suure-Jaani Gümnaasiumis 1,

·         Tartu Ülikoolis 2

·         Tallinna Ülikoolis 1

·         London South Bank University`s 1

 

Lõpuüritus toimus 15. mail Viljandi Linnaraamatukogus, kus toimus parimate autasustamine. Noored lugesid ette oma töid ning seejärel said tagasisidet žüriilt.

 

Põhjalik kokkuvõte auhinnatud töödest Viljandi Linnaraamatukogu kodulehel: http://raamatukogu.viljandi.ee/noorte-omaloominguvoistlus-2015

 Žüriiliikme Alvar Loogi abil avaldati 23. mail 2015 ilmunud ajalehet Sakala numbris valiku võistlusele laekunud luulest. Link ajalehe täistekstile: http://digar.nlib.ee/digar/show/issn/1406-4014/2015/05/23/lk11

Kultuurikonks 2015 aastal

Kultuurikonks

Projekti koordinaator: Veronika Raudsepp Linnupuu

 

2015. aastal toimus üritusesarja raames kaks kohtumist tuntud kultuuritegelasega. Vestlust juhtis mõlemal kohtumisel ajalehe „Sakala“ reporter Margus Haav ja küsimusi koostasid Viljandi Gümnaasiumi õpilased.

11. märtsil 2015 käis Kultuurikonksu raames Viljandi Linnaraamatukogus ajakirjanik, humorist ja muusikakriitik Mart Juur. Küsimuste koostajaile jagus auhindu raamatukogu ajakirjatellimustega kingituseks saadud lõhnade, Aivar Trallmanni annetatud muusikaplaatide ning linnaraamatukogu helkurite näol.

 

Margus Haava intervjuud Mart Juurega saab lugeda 12. märtsi „Sakalas". Lehe digiversiooni on lisatud videolõik vestlusest. Link artiklile: http://www.sakala.ajaleht.ee/3119593/kirjandusminister-mart-juur-olen-teatud-mottes-haruldus (loetav digilehe paroolidega, vaadatud 12.02.2016).

 

Kuku raadio saatest „Linnatund" (12.03.2015) saab kuulata katkendeid Margus Haava intervjuust Mart Juurega (alates 39:45) http://podcast.kuku.ee/saated/viljandi-linnatund-2/

25. novembril 2015 külastas projekti raames näitleja, humorist ja kultuuritegelane Peeter Oja. Margus Haava intervjuud Mart Juurega saab lugeda 3. märtsi „Sakalas". Link artiklile: http://www.sakala.ajaleht.ee/3421555/peeter-oja-ma-ei-tee-midagi-selle-parast-et-meeldida ((loetav digilehe paroolidega, vaadatud 12.02.2016)

Loomast loodud

Krista Sarv, Reet Piiri, Kristina Rajando jt.
Loomast loodud 
Koostaja ja eessõna: Kristina Rajando 
Kujundaja Kadi Pajupuu
[Tallinn] : Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, 2014 ([Põltsamaa] : Vali Press)
78, [2]lk. : ill. ; 25 cm

Link raamatukogu e-kataloogi: http://www.lugeja.ee/record/1217569

Raamatus „Loomast loodud“ tutvustavad autorid arheoloogiliste ja etnograafiliste esemete ning arhiivides säilinud teabe läbi meie esivanemate oskust austada ja leidlikult oma otstarbeks kasutada loodu mitmekülgsust.

 

Oli loomulik leida kasutust mitte ainult lihale, nahale ja villale, vaid ka kõigele muule, mis loomast järele jäi (luu, põis, munandikott, sooled, sooned, magu jm). Raamatus lk 9 on ära toodud Anu Raua kiri Viljandimaa Veterinaarkeskusele, kus on kenasti ära põhjendatud, miks tapetud lammastest ei jää järele jäätmeid.

 

Tänaseks on aga paljudest traditsioonilistest materjalidest saanud jäätmed. Austav suhtumine ei ole jäänud täiesti minevikku ning elab edasi ka tänaste pärimuse rajaleidjate elus, töös ja tegemistes.

Raamatus on artiklid:

• Naha- ja luutöö muinas- ja keskaegses Eestis (Krista Sarv)
• Nahkesemeid Eesti Rahva Muuseumi kogudest (Reet Piiri)
• Nahkade kodune töötlemine Eesti taludes (Kristina Rajando)
• Eesti etnograafilised lambanahast kasukad (Made Uus)
• Luu töötlemisest luust nõelte näitel (Monika Hint)
• Lisaks nahale, luule (Kristina Rajando)
• Rasvaküünlad ja -seebid (Airi Gailit)

Artiklite autoritena astuvad üles TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna õppejõud Kristina Rajando ja Made Uus ning sama kooli pärandtehnoloogia magistriõppe üliõpilane Airi Gailit. Lisaks veel Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Krista Sarv ja kuraator Reet Piiri. Luu töötlemisest räägib Monika Hint Koordi Kondikambrist.

Raamatu ülevaate koostas Anu Sild

Lugemissaali saabusid uhiuued ajakirjad muusikast, spordist ja arvutidisainist huvitatutele!

Basketball

Seekord kaanel siis tõeline Muhu mees, õiges kampsikus. Lisaks Timole uurime lähemalt sügisesi EM vastaseid. Välismaa mängijatest on meil luubi all Klay Thompson ja Alex English. Uurime mis head või paha võib ärevus korvpallimängijatega väljakul teha ning võtame kokku lõppenud turniirid novembri lõpus ja detsembri alguses. Lisaks palju traditsioonilisi rubriike.

Ajakirja koduleht: http://ajakiribasketball.ee/

 

 

 

 

 

BBC Music Magazine

 

BBC Music Magazine on kord kuus ilmuv BBC tootesarja kuuluv suurima läbimüügiga klassikalise muusika ajakiri maailmas. Ajakirja igast numbrist leiab huvitavaid intervjuusid rokikuulsustega. Iga ajakirjaga on kaasas eksklusiivne täispikk CD. Jaanuarikuu numbriga in kaasas CD „Rostropovich plays JS Bach Cello Suites Nos 2, 3 & 6”

Jaanuarikuu ajakirjanumbriga saate teha tutvust aadressil: http://www.classical-music.com/issue/january-2015   

 

 

 

 

 

 

 

Computer Arts

 

Computer Arts on ajakiri digikunstist. Igast ajakirja numbrist leiate tehnilisi ja kunstilisi nõuandeid disainimaks erinevate graafika -ja animeerimisprogrammide abil, nagu Photoshop, Flash, Illustrator jt. Igal kuul on ajakirjaga kaasas CD.

Veebruarikuu ajakirjanumbriga saate teha tutvust aadressil: http://www.creativebloq.com/computer-arts-magazine

 

 

Uncut

Uncut tutvustab nii klassikuid, keda ikka ja jälle kuulatakse, kui ka uusi muusikuid ning viimaseid undegroundi trende. Välja antud Suurbritannias, sisaldab ta häid kirjatükke, sadu muusika- ja filmiülevaateid, intervjuusid, uudiseid ning iga väljaandega on kaasas CD.

Veebruarikuu ajakirjanumbriga saate tutvust teha aadressil: http://www.uncut.co.uk/magazine/february-2015

Kultuur kui uuritav objekt ja kultuur kui uurimistulemus? : Essee

. 7Efektiivsus on intelligendi laiskus.

Tundmatu

 

Kultuur, kui sõna, on mentaalne konstruktsioon, mis omandab erinevates varjundites erineva tähenduse. Sestap on tal tohutult erinevaid definitsioone ning rõhuasetusi. Asja „lihtsustamiseks“ on mõiste käsitlus leidnud oma koha erinevates teadusdistsipliinides ning toonud muudest teadusvaldkondadest kaasa uusi piire hägustavaid termineid, mistõttu on kultuuri kui tervikut akadeemilises mõttes raske üheselt hoomata. Iga koolkond ja mõjukas autor piiritleb ja uurib kultuuri vastavalt sellele, mida tema oluliseks peab.

Laias laastus on olemas kaks kultuuri põhidefinitsiooni. Esimene neist on üldiselt tuntum, see kirjeldab kultuuri kui esteetilise kvaliteedi standardit. Teine definitsioon (seostub Herderi ja 18. sajandiga) juurdus antropoloogias, kus kultuuri mõiste tähistab ühiskonnas olulisi sümboleid ja väärtusi.

Kultuuri uurimine teadusena on valgustusaja laps, mis on oma teel kultuuri olemuse ja selle mõistmise poole teinud läbi mitmeid muutusi. Tema filosoofiliseks teljeks on humanism. Alates 19. sajandi universalistide ja relativistide vastasseisust ning uute interpretatsioonide lisandumisest on kultuuri uurimise põhimotiiviks saada tuge ühiskondlike muutuste, arengute ning kultuuridevaheliste erinevuste mõistmisel. Marvin Harris väidab, et kultuuri mõistmisel on peaaegu alati olnud mängus poliitiline aspekt, mis on mõne küsimuse toonud esiplaanile või kuulutanud tabuteemaks.

Kultuur mõistena eeldab teatud ühtsust ja homogeensust, kuid päriselus on lugu hoopis mitmetahulisem ja –tasandilisem. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika tõi välja, et kultuuriuurimine ei saa silma kinni pigistada tõsiasja ees, et iga kindel kultuuriline ilming on seotud kindla ajahetke, ühiskonna ja ideoloogiaga ning et samal ajal samas sootsiumis võivad paralleelselt esineda hoopis teised kultuurigrupid- ja nähtused. Kultuur kui nähtus on fikseeritud kas teksti- või kultuurikandja tasandil. Seega luuakse kultuuri fikseerides erinevaid suhtumisi kultuurikeskkondade kaudu.

Identiteet kultuuri osana

Kultuurist rääkides on oluline roll identiteedil. Identiteediküsimused on humanitaarteadustes tähtsal kohal – identiteedi antropoloogiline kontseptsioon, relatiivse identiteedi filosoofiline käsitlus jne. Tähtis on ka tõsiasi, et identiteet on allutatud ajaloole.

Edward Spicer on öelnud, et: „Igasuguse identiteedisüsteemi oluliseks tunnuseks on indiviidi usk enda kuuluvusest teatud sümbolite juurde, või täpsemalt öeldes: kuulumine selle juurde, mida need sümbolid väljendavad. Nagu on olemas individuaalsed identiteedisüsteemid, on olemas ka kollektiivsed.“

Juri Lotmani kultuurisemiootikast võib järeldada, et identiteet sünnib dialoogis ning seega on alati mitmemõõtmeline, kujutades endast samastumisvõimaluste võrgustikku, mille põhialus sõltub sellest, kelle suhtes end määratletakse. Identiteediloome käigus ühendatakse individuaalses mälus ja kultuurimälus sisalduvad samastumisvõimalused arusaamaks iseendast suhtes ümbritsevaga. Analüüsides kultuurilise identiteedi kujunemist ja selle manifestatsioone kultuuritekstides saame teha vahet individuaalse ja kollektiivse ning tegeliku ja deklareeritud identiteedi vahel. Nii indiviidi kui kultuuri aktuaalne identiteet kujuneb seega kommunikatsiooni ja mälu, reaalse kultuuriprotsessi ja enesekirjelduste vahelises pingeväljas.

Identiteedi peamiseks ülesandeks suhestumise ning enesekuuluvuse määratlemise kõrval on suutlikkus mõista. Rein Veidemann on artiklis „Identiteet ja müüt“ öelnud, et „Mõistmine tähendab kõigepealt valmisolekut erinevate identiteetide kujunemisteede ja -viiside analüüsiks ja seejärel ka identiteedierinevuste tunnustamist.„

Peeter Torop on tõstatanud küsimuse teadlase identiteedist – kuidas teadlane identifitseerib end oma distsipliini sees ja millise suuna ta valib: „Kultuurianalüütik on seega kahekordse vastutusega teadlane. Tema professionaalsus seisneb nii analüüsivõimes kui uurimisobjekti loomise (kujutlemise, piiritlemise) võimes. Võime luua uurimisobjekti ja analüüsivõime määravad ära ka analüüsitavuse parameetrid. Seega sõltub kultuuri analüüsitavus sellest, kuidas analüütik dialoogi enda ja oma uurimisobjekti vahel arendab, olgu ta siis antropoloog või kultuurisemiootik.“

Kultuur akadeemilise metakeele paljusese inspireerijana

Algselt valitses mõtteviis, et kultuur on midagi uurijast väljaspool asuvat – objekt. Kultuuri uurimise metakeele kujunemist võib jälgida uusaja alguse (Vico, Herder jt.), kuid on saanud olulisi mõjutusi ka filosoofilistelt koolkondadelt alates sümbolismist ja hermeneutikast ja lõpetades kultuurisemiootikaga. Kant pani alguse traditsioonile, mis võttis küsimärgi alla uurija positsiooni kultuuriuurimise protsessis. Üha enam hakati esitama küsimust, kas kultuur mõjutab indiviidi või mõjutab indiviid kultuuri ning kuidas on võimalik uurida midagi ise asja mõjusfääris olles või ennast sellele vastandades (võõraid kultuure uurides).

Kultuuri loojaks on inimene, objektiks loodus või ühiskond. Vastavalt viimasele jaguneb kultuur loodust- või ühiskonda korraldavaks. Erinevaid käsitlusi lugedes saab selgeks, et kultuuriteadustes pole enam kesksel kohal mitte niivõrd see, mida uuritakse ehk asi iseeneses, vaid see, kuidas seda üheselt mõistetavalt paika panna, analüüsida. Kultuuri uurivates teaduses jagunevad uurimissuunad laias laastus kaheks – üks püüab täpsustada seda, mida kultuuris uuritakse ning teine seda, millist distsipliini oleks mõistlikum kasutada, et jõuda tervikkäsitluseni. Kultuur aga on selline uurimisobjekt, mis on küll olemas, kuid vajab samal ajal teatut loovust objekti nägemisel. 

„Ühel juhul määratletakse kultuuri distsiplinaarsena (kultuur on see, mida üks või teine distsipliin suudab kultuuris analüüsida), teisel juhul kirjeldatakse distsiplinaarseid kultuurikäsitlusi kultuuri parameetritena, mille sünteesimise kaudu on võimalik (teoreetilise ideaalina) jõuda kultuuri tervikkäsitluseni. Isegi elementaarse konkretiseerumise korral, liikudes inimkultuuri tasandilt läbi etnilise ja sotsiaalse kultuuri individuaalse kultuuri tasandile, säilib see mõlema tendentsi ühildamise keerukus.“ (Peeter Torop. Kultuuri analüüsitavusest)

Erinevatel distsipliinidel on kultuuri uurides seega sama probleem – kuidas suhestuda kultuuri kui uurimisobjekti? Neil kultuuriuurijatel, kes lähevad otse kultuuri sisse ja püüavad sealt ilma eelkontseptsiooni loomata vaid teatud andmeid hankida, on olukord lihtsam. Teised, kes püüavad selgust saada, kuidas üldse saavutada uuritavust, seisavad silmitsi mitmete paradoksidega ning põimivad probleemi lahendamiseks erinevate kultuuri uurivate distsipliinide meetodeid ja termineid hägustades alldistsipliinide vahelisi piire veelgi. Püüd luua kultuuri uurimiseks täiesti uute alused on päädinud kulturoloogias, mille eesmärk on töötada välja integreeritud lähenemine kultuurile tervikuna.

Kokkuvõte

Mida rohkem kultuuri üle teoretiseerida ning seda mõista tahta, seda enam saab aru, et valdkonnas olemasolevad teooriad ning kultuuriuurimises kasutatavad meetodid on sunnitud end üha uuesti looma ning kulutavad palju aega enesedefineerimisele. See sunnib meid pidevalt otsima uusi viise selleks, et selgitada asju üheselt arusaadavas keeles.

Lugedes kultuuriuurimisele keskendunud tekste tekkis tunne, et ma püüan rehaga heina niita. Valdkonna tihe põimumine teiste humanitaarteadustega ning iga teoreetiku erinev lähenemine ja arusaamad kinnistasid küll teadmise, et nõnda vehkides võib mõne viljakõrre maha lõigata, kuid üldine pilt jääb siiski segane. Teksti alguses välja toodud aforismi ideed järgides oleks samaväärselt hea lahendus võtta kätte käärid ning lõigata kõrsi ükshaaval. Vaeva kultuuri kui uuritava objekti mõistmiseks või uurimise tulemuse saamiseks tuleb näha niikuinii – me võime seda teadust (nimetagem seda nii) distsiplineerida, integreerida, interdistsiplineerida, transintegreerida ja dedistsiplineneerida, kuid tulemus on igas ajas ja ühiskonnas ikkagi erinevalt tajutav ning mõistetav. Kultuur oli ja on abstraktne mõiste. Selles peitubki tema võlu.

Inspireerivad ja kasutatud allikad

• Barkalaja, A. Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina: efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi. – Kirikiri http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=381
• Laanemäe, A. Kulturoloogia. - A&L, 2007
• Dundes, A. Kes on rahvas?. – Varrak, 2002
• Lotman, J. Semiosfäärist. – Vagabund, 1999
• Lotman, J. Kultuurisemiootika. – Olion, 2006
• Torop, P. Kultuuri analüüsitavusest // Acta Semiotica Estica VI . – Tartu, 2009
• Veidemann, R. Identiteet ja müüt // Postimees Online 21.06.2007 http://www.postimees.ee/210607/esileht/arvamus/267758.php

  Veronika Raudsepp Linnupuu

Võitjatele jagatud auhinnad

23. aprillil toimus viktoriini "Kultuurikonks" II hooaja pidulik lõpetamine paneeldiskussiooniga autoriõigusest.

 

Viktoriini kuuekuulise võistlusperioodi jooksul parima punktiskoori kogunud said teha valiku koostööpartnerite poolt välja pandud lõppauhindade vahel - suurima skooriga osaleja tegi valiku esimesena, teine teisena jne. Järelejäänud auhinnad jagati kõigi osalejate vahel loosiga 23. aprillil toimuva paneeldiskussiooni järel. Loosis osales iga nimi nii palju kordi, kui mitmes voorus inimene kas küsimuse koostaja või vastajana viktoriinisarjas osales.

I koht - Monika Austrin (ajalelehes projekti koordinatori näpuvääratuse tõttu perekonna nimeks Austin. Palun vabandust!)
Kogus hooajal 240 punkti. Valis Pärimusmuusika Keskuse välja pandud auhinna  -
Viljandi Pärimusmuusika Festivali pühapäeva passid kahele.

II koht - Diana Schmidt
Kogus hooajal 239 punkti. Valis Aivar Trallmanni auhinna -
Vanamuusika Festivali pääsmed kahele

III koht -  Liisi Ansper
Kogus hooajal 229 punkti.  Valis linnaraamatukogu auhinna - omal valikul ühe kultuuriperioodika aastatellimuse

IV/V koht – Anne Järvis ja Marna Krabbi
Kogusid hooajal 219 punkti. Anne Järvis valis Viljandi Linnavalitsuse auhinna Mall Vesilo toreda maasika kinnisega dokumendimapi ja  Marna Krabbi valis Viljandi Spordikeskuse välja pandud kaks tundi paadisõitu Viljandi järvel.  

Loosi teel jagunesid auhinnad nii:
Ajalehelt „Sakala" maakonnalehe ühe kuu tellimus – Eleriin Vungi
Kingitused Viljandi Spordikeskuselt:

• Kaks tundi paadisõitu Viljandi järvel. Auhind kehtib 1. juuni-31. august 2014.  – Iris Asuküla ja Elis Rätsep
• 10. korra pilet Viljandi spordihoone jõusaalis Vaksali tn. 4. Auhind kehtib 2. mai- 30. juuni 2014. – Anni Rada ja Ott Valli

Tasuta tutvustav treeningtund Erika Viira Pilatese Akadeemialt – Risto Kaljurand ja Anne-Katrin Peep

Viljandi Linnavalitsuse meened:

• Maasikamälupulk – Katriin Kull ja Rauno Maisa
• Eha Roosalu Viljandi fotoalbum – Lauri Lillmaa

Võitjatega võetakse ühendust

PALJU ÕNNE! 
Täname kõiki, kes osalesid viktoriinis "Kultuurikonks" - küsimustele vastajaid ning nende koostajaid!