247 lk
Vältimatu kliimakatastroofi ootuses on teadlane Francesca loonud kindlusesse pelgupaiga - seal on viljapuuaed, loodebasseinis töötav elektrigenetaator ja küünisuurune ladu esmatarbekaupadega. Enne, kui Fancesca tormis hukkub, on ta andnud kasutütrele Carole käsu koos pisipoja Paulyga kindlusesse varjuda. Caro võtabki ette raske teekonna, kuid kohale jõudes selgub, et kindluses on teisigi asukaid.
Kuidas tulla koos poolvõõrastega toime järjest isoleeritumas olukorras, kui varud kahanevad ja vihm ei näi iialgi lakkavat? Lugeja võiks samastuda tegelastega ja mõelda, kuidas saada hakkama, kui ainsaks tegevuseks ongi jäänud vaid eluspüsimine.
Sõnal „kindlus“ on eesti keeles kaks omavahel põimuvat tähendust. Üks tähendab tugevat rajatist ja teine lootustandvat tunnet. Kuigi raamatu pealkiri tähendab pigem esimest, kanduvad lugedes mõtted sageli ka teise tähenduse peale.
Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar