pühapäev, 13. november 2016

13. november – Hans Wühner 180

13.11.1836 Aidu vald – 13.08.1911 Karula vald
Eesti rahvusliku liikumise tegelane
175 aastat sünnist

Wühner [vüün-], H a n s, ärkmisaja tegelane, *13. XI 1836 Aidu v., † 13. VIII 1911 Karulas; teotses khk-akooli õpetajana Paistus ja Tarvastus, täites viimases kohas ka köstri kohuseid, pidas a-st 1880 Nõo khk-s Keeri mõisa, elas hiljemini Tartus ja Karula kirikumõisas. W. Võttis elavalt osa ärkamisaja rahvuslikest üritusist. W-i kodus 10.XI 1862 peetud koosolekul sõnastati E. Aleksandrikooli (←) kavatsus ja moodustati 19. VII 1870 E. Aleksandrikooli peakomitee.
Allikas: Eesti Entsüklopeedia VIII. Tartu : Loodus, 1937. Lk. 1298.

Wühner tuli Viljandisse kooli 1849. a. Algul õppis ta vaeslaste-koolis, kuid nagu ta ise oma eluloos ütleb, ei meeldinud kool „tema mustuse pärast“ ja poiss pandi elementaarkooli. Siin oli ta hea õpilane, nii et: „Kolmveerand aasta pärast sain juba I, ülemasse klassi, kus ma pärast ka priimuseks, järelevaatajaks olin ja aastas üheksa kord kiita sain.“ Elementaarkoolis õppis Wühner ligi kaks aastat (1850-1852). 1852.-1854. a. õppis ta kreiskoolis. Ta ise märgib, et kreiskoolis käimise ajal oli suur venestamise tung. Isegi jaanipäeval on kool tegutsenud ja need õpetajad, kes korrale ei allunud, vallandati. Uued õpetajad lubasid vene keele tundides rääkida ainult vene keelt: „käsust üleastujad said endale „eesli“ kaela ja pidid pärast kinni jääma“.
Allikas: Priidel, Endel. Viljandi ja kirjamehed. Tallinn : Eesti Raamat, 1971. Lk. 23.

1858. aastal Tarvastusse köstriks ja kihelkonnakooli õpetajaks tulnud Hans Wühner tegi Tarvastus koolitööd 22 aastat. Eesti esimese rahvaraamatukogu asutas ta Tarvastusse 1860. aastal. Kultuurilukku on Hans Wühner läinud ka Eesti Aleksandrikooli peakomitee liikmena, Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmena.

Hans Wühner (1836-1911) oli üks eesti ärkamisaja suurkujudest. Ta sündis Tarvastu naaberkihelkonnas Paistus Aidu vallas. Oma aja kohta omandas ta küllaltki hea hariduse, lõpetades Viljandi kreiskooli. Wühneri edasine tegevus kulges koolipõllul, algul Paistus ning 1958. aastast kihelkonnakooliõpetaja ja köstrina Tarvastus. Wühner saavutas koolitöös suurt edu. Wühner on olnud mõnegi eesti rahvusliku liikumise ühisettevõtte algataja. Koos Jaan Adamsoniga oli Wühner eestikeelse keskkooli – Aleksandrikooli mõtte algatajaks ja populariseerijaks. Samuti oli ta lähedalt seotud teise rahvusliku liikumise ürituse – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisega. Tema eestvõttel asutati 1870. aastal Viljandi Põllumeeste Selts. Tarvastu organiseeris Wühner pasuna- ja laulukoori, mis võtsid osa esimesest üldlaulupeost Tartus 1869. aastal.

Wühneril oli ka kogukas isiklik raamatukogu. Laia silmaringiga pedagoogi ja raamatusõbrana mõistis Wühner, kui palju võib rahvale anda raamat. Nii pandigi kihelkonnakooli ruumes rahva kogutud raamatutest ja rahast alus Tarvastu kihelkonna raamatukogule. Korjandus raamatukogu heaks tõi sisse sadakond raamatut ja 36 rubla 50 kopikat rahas. See väiksena näiv summa võimaldas ometi osta küllaltki suurel hulgal raamatuid – 200. Raamatukogu jaoks töötati välja põhikiri, millega määrati kindlaks raamatukogu eesmärk, tema töökorraldus ja laenutamise tingimused.
Allikas: Tarvastu raamatukogu http://raamatukogu.tarvastu.ee/ajalugu%20lyh.htm

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar