Viljandimaa noorte omaloominguvõistlusest 2015 aastal

Viljandimaa noorte omaloominguvõistlus

Projekti koordinaator: Veronika Raudsepp Linnupuu

 

15. mail 2015 toimus linnaraamatukogus XVIII Viljandimaa noorte omaloominguvõistluse kokkuvõtete tegemine ning laureaatide tunnustamine.

 

Saabunud töid hindas kolmeliikmeline žürii koosseisus teatri- ja kultuurikriitik Alvar Loog,
ajaleht „Sakala" kultuurireporter Margus Haav ning Mae Lenderi nime all kirjutav Reelika Agasild. Loomingut hinnati eraldi luules ja proosas.

Võistlusele oodati 15-21 aastaste Viljandimaa noorte omaloomingut. Kokku laekus tekste 15 erinevalt noorelt. Võistlusel osalenud noored elukoha järgi:

·         Viljandi linnast 8,

·         Viljandi vallast 3,

·         Suure-Jaani vallast 3

·         Abja-Paluojalt 1

Teadaolevatel andmetel õpib:

·         Viljandi Gümnaasiumis 7,

·         Viljandi Kesklinna koolis 1,

·         Abja Gümbaasiumis 1,

·         Hugo Treffneri Gümnaasiumis 1,

·         Suure-Jaani Gümnaasiumis 1,

·         Tartu Ülikoolis 2

·         Tallinna Ülikoolis 1

·         London South Bank University`s 1

 

Lõpuüritus toimus 15. mail Viljandi Linnaraamatukogus, kus toimus parimate autasustamine. Noored lugesid ette oma töid ning seejärel said tagasisidet žüriilt.

 

Põhjalik kokkuvõte auhinnatud töödest Viljandi Linnaraamatukogu kodulehel: http://raamatukogu.viljandi.ee/noorte-omaloominguvoistlus-2015

 Žüriiliikme Alvar Loogi abil avaldati 23. mail 2015 ilmunud ajalehet Sakala numbris valiku võistlusele laekunud luulest. Link ajalehe täistekstile: http://digar.nlib.ee/digar/show/issn/1406-4014/2015/05/23/lk11

Kultuurikonks 2015 aastal

Kultuurikonks

Projekti koordinaator: Veronika Raudsepp Linnupuu

 

2015. aastal toimus üritusesarja raames kaks kohtumist tuntud kultuuritegelasega. Vestlust juhtis mõlemal kohtumisel ajalehe „Sakala“ reporter Margus Haav ja küsimusi koostasid Viljandi Gümnaasiumi õpilased.

11. märtsil 2015 käis Kultuurikonksu raames Viljandi Linnaraamatukogus ajakirjanik, humorist ja muusikakriitik Mart Juur. Küsimuste koostajaile jagus auhindu raamatukogu ajakirjatellimustega kingituseks saadud lõhnade, Aivar Trallmanni annetatud muusikaplaatide ning linnaraamatukogu helkurite näol.

 

Margus Haava intervjuud Mart Juurega saab lugeda 12. märtsi „Sakalas". Lehe digiversiooni on lisatud videolõik vestlusest. Link artiklile: http://www.sakala.ajaleht.ee/3119593/kirjandusminister-mart-juur-olen-teatud-mottes-haruldus (loetav digilehe paroolidega, vaadatud 12.02.2016).

 

Kuku raadio saatest „Linnatund" (12.03.2015) saab kuulata katkendeid Margus Haava intervjuust Mart Juurega (alates 39:45) http://podcast.kuku.ee/saated/viljandi-linnatund-2/

25. novembril 2015 külastas projekti raames näitleja, humorist ja kultuuritegelane Peeter Oja. Margus Haava intervjuud Mart Juurega saab lugeda 3. märtsi „Sakalas". Link artiklile: http://www.sakala.ajaleht.ee/3421555/peeter-oja-ma-ei-tee-midagi-selle-parast-et-meeldida ((loetav digilehe paroolidega, vaadatud 12.02.2016)

Loomast loodud

Krista Sarv, Reet Piiri, Kristina Rajando jt.
Loomast loodud 
Koostaja ja eessõna: Kristina Rajando 
Kujundaja Kadi Pajupuu
[Tallinn] : Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, 2014 ([Põltsamaa] : Vali Press)
78, [2]lk. : ill. ; 25 cm

Link raamatukogu e-kataloogi: http://www.lugeja.ee/record/1217569

Raamatus „Loomast loodud“ tutvustavad autorid arheoloogiliste ja etnograafiliste esemete ning arhiivides säilinud teabe läbi meie esivanemate oskust austada ja leidlikult oma otstarbeks kasutada loodu mitmekülgsust.

 

Oli loomulik leida kasutust mitte ainult lihale, nahale ja villale, vaid ka kõigele muule, mis loomast järele jäi (luu, põis, munandikott, sooled, sooned, magu jm). Raamatus lk 9 on ära toodud Anu Raua kiri Viljandimaa Veterinaarkeskusele, kus on kenasti ära põhjendatud, miks tapetud lammastest ei jää järele jäätmeid.

 

Tänaseks on aga paljudest traditsioonilistest materjalidest saanud jäätmed. Austav suhtumine ei ole jäänud täiesti minevikku ning elab edasi ka tänaste pärimuse rajaleidjate elus, töös ja tegemistes.

Raamatus on artiklid:

• Naha- ja luutöö muinas- ja keskaegses Eestis (Krista Sarv)
• Nahkesemeid Eesti Rahva Muuseumi kogudest (Reet Piiri)
• Nahkade kodune töötlemine Eesti taludes (Kristina Rajando)
• Eesti etnograafilised lambanahast kasukad (Made Uus)
• Luu töötlemisest luust nõelte näitel (Monika Hint)
• Lisaks nahale, luule (Kristina Rajando)
• Rasvaküünlad ja -seebid (Airi Gailit)

Artiklite autoritena astuvad üles TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna õppejõud Kristina Rajando ja Made Uus ning sama kooli pärandtehnoloogia magistriõppe üliõpilane Airi Gailit. Lisaks veel Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Krista Sarv ja kuraator Reet Piiri. Luu töötlemisest räägib Monika Hint Koordi Kondikambrist.

Raamatu ülevaate koostas Anu Sild

Lugemissaali saabusid uhiuued ajakirjad muusikast, spordist ja arvutidisainist huvitatutele!

Basketball

Seekord kaanel siis tõeline Muhu mees, õiges kampsikus. Lisaks Timole uurime lähemalt sügisesi EM vastaseid. Välismaa mängijatest on meil luubi all Klay Thompson ja Alex English. Uurime mis head või paha võib ärevus korvpallimängijatega väljakul teha ning võtame kokku lõppenud turniirid novembri lõpus ja detsembri alguses. Lisaks palju traditsioonilisi rubriike.

Ajakirja koduleht: http://ajakiribasketball.ee/

 

 

 

 

 

BBC Music Magazine

 

BBC Music Magazine on kord kuus ilmuv BBC tootesarja kuuluv suurima läbimüügiga klassikalise muusika ajakiri maailmas. Ajakirja igast numbrist leiab huvitavaid intervjuusid rokikuulsustega. Iga ajakirjaga on kaasas eksklusiivne täispikk CD. Jaanuarikuu numbriga in kaasas CD „Rostropovich plays JS Bach Cello Suites Nos 2, 3 & 6”

Jaanuarikuu ajakirjanumbriga saate teha tutvust aadressil: http://www.classical-music.com/issue/january-2015   

 

 

 

 

 

 

 

Computer Arts

 

Computer Arts on ajakiri digikunstist. Igast ajakirja numbrist leiate tehnilisi ja kunstilisi nõuandeid disainimaks erinevate graafika -ja animeerimisprogrammide abil, nagu Photoshop, Flash, Illustrator jt. Igal kuul on ajakirjaga kaasas CD.

Veebruarikuu ajakirjanumbriga saate teha tutvust aadressil: http://www.creativebloq.com/computer-arts-magazine

 

 

Uncut

Uncut tutvustab nii klassikuid, keda ikka ja jälle kuulatakse, kui ka uusi muusikuid ning viimaseid undegroundi trende. Välja antud Suurbritannias, sisaldab ta häid kirjatükke, sadu muusika- ja filmiülevaateid, intervjuusid, uudiseid ning iga väljaandega on kaasas CD.

Veebruarikuu ajakirjanumbriga saate tutvust teha aadressil: http://www.uncut.co.uk/magazine/february-2015

Kultuur kui uuritav objekt ja kultuur kui uurimistulemus? : Essee

. 7Efektiivsus on intelligendi laiskus.

Tundmatu

 

Kultuur, kui sõna, on mentaalne konstruktsioon, mis omandab erinevates varjundites erineva tähenduse. Sestap on tal tohutult erinevaid definitsioone ning rõhuasetusi. Asja „lihtsustamiseks“ on mõiste käsitlus leidnud oma koha erinevates teadusdistsipliinides ning toonud muudest teadusvaldkondadest kaasa uusi piire hägustavaid termineid, mistõttu on kultuuri kui tervikut akadeemilises mõttes raske üheselt hoomata. Iga koolkond ja mõjukas autor piiritleb ja uurib kultuuri vastavalt sellele, mida tema oluliseks peab.

Laias laastus on olemas kaks kultuuri põhidefinitsiooni. Esimene neist on üldiselt tuntum, see kirjeldab kultuuri kui esteetilise kvaliteedi standardit. Teine definitsioon (seostub Herderi ja 18. sajandiga) juurdus antropoloogias, kus kultuuri mõiste tähistab ühiskonnas olulisi sümboleid ja väärtusi.

Kultuuri uurimine teadusena on valgustusaja laps, mis on oma teel kultuuri olemuse ja selle mõistmise poole teinud läbi mitmeid muutusi. Tema filosoofiliseks teljeks on humanism. Alates 19. sajandi universalistide ja relativistide vastasseisust ning uute interpretatsioonide lisandumisest on kultuuri uurimise põhimotiiviks saada tuge ühiskondlike muutuste, arengute ning kultuuridevaheliste erinevuste mõistmisel. Marvin Harris väidab, et kultuuri mõistmisel on peaaegu alati olnud mängus poliitiline aspekt, mis on mõne küsimuse toonud esiplaanile või kuulutanud tabuteemaks.

Kultuur mõistena eeldab teatud ühtsust ja homogeensust, kuid päriselus on lugu hoopis mitmetahulisem ja –tasandilisem. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika tõi välja, et kultuuriuurimine ei saa silma kinni pigistada tõsiasja ees, et iga kindel kultuuriline ilming on seotud kindla ajahetke, ühiskonna ja ideoloogiaga ning et samal ajal samas sootsiumis võivad paralleelselt esineda hoopis teised kultuurigrupid- ja nähtused. Kultuur kui nähtus on fikseeritud kas teksti- või kultuurikandja tasandil. Seega luuakse kultuuri fikseerides erinevaid suhtumisi kultuurikeskkondade kaudu.

Identiteet kultuuri osana

Kultuurist rääkides on oluline roll identiteedil. Identiteediküsimused on humanitaarteadustes tähtsal kohal – identiteedi antropoloogiline kontseptsioon, relatiivse identiteedi filosoofiline käsitlus jne. Tähtis on ka tõsiasi, et identiteet on allutatud ajaloole.

Edward Spicer on öelnud, et: „Igasuguse identiteedisüsteemi oluliseks tunnuseks on indiviidi usk enda kuuluvusest teatud sümbolite juurde, või täpsemalt öeldes: kuulumine selle juurde, mida need sümbolid väljendavad. Nagu on olemas individuaalsed identiteedisüsteemid, on olemas ka kollektiivsed.“

Juri Lotmani kultuurisemiootikast võib järeldada, et identiteet sünnib dialoogis ning seega on alati mitmemõõtmeline, kujutades endast samastumisvõimaluste võrgustikku, mille põhialus sõltub sellest, kelle suhtes end määratletakse. Identiteediloome käigus ühendatakse individuaalses mälus ja kultuurimälus sisalduvad samastumisvõimalused arusaamaks iseendast suhtes ümbritsevaga. Analüüsides kultuurilise identiteedi kujunemist ja selle manifestatsioone kultuuritekstides saame teha vahet individuaalse ja kollektiivse ning tegeliku ja deklareeritud identiteedi vahel. Nii indiviidi kui kultuuri aktuaalne identiteet kujuneb seega kommunikatsiooni ja mälu, reaalse kultuuriprotsessi ja enesekirjelduste vahelises pingeväljas.

Identiteedi peamiseks ülesandeks suhestumise ning enesekuuluvuse määratlemise kõrval on suutlikkus mõista. Rein Veidemann on artiklis „Identiteet ja müüt“ öelnud, et „Mõistmine tähendab kõigepealt valmisolekut erinevate identiteetide kujunemisteede ja -viiside analüüsiks ja seejärel ka identiteedierinevuste tunnustamist.„

Peeter Torop on tõstatanud küsimuse teadlase identiteedist – kuidas teadlane identifitseerib end oma distsipliini sees ja millise suuna ta valib: „Kultuurianalüütik on seega kahekordse vastutusega teadlane. Tema professionaalsus seisneb nii analüüsivõimes kui uurimisobjekti loomise (kujutlemise, piiritlemise) võimes. Võime luua uurimisobjekti ja analüüsivõime määravad ära ka analüüsitavuse parameetrid. Seega sõltub kultuuri analüüsitavus sellest, kuidas analüütik dialoogi enda ja oma uurimisobjekti vahel arendab, olgu ta siis antropoloog või kultuurisemiootik.“

Kultuur akadeemilise metakeele paljusese inspireerijana

Algselt valitses mõtteviis, et kultuur on midagi uurijast väljaspool asuvat – objekt. Kultuuri uurimise metakeele kujunemist võib jälgida uusaja alguse (Vico, Herder jt.), kuid on saanud olulisi mõjutusi ka filosoofilistelt koolkondadelt alates sümbolismist ja hermeneutikast ja lõpetades kultuurisemiootikaga. Kant pani alguse traditsioonile, mis võttis küsimärgi alla uurija positsiooni kultuuriuurimise protsessis. Üha enam hakati esitama küsimust, kas kultuur mõjutab indiviidi või mõjutab indiviid kultuuri ning kuidas on võimalik uurida midagi ise asja mõjusfääris olles või ennast sellele vastandades (võõraid kultuure uurides).

Kultuuri loojaks on inimene, objektiks loodus või ühiskond. Vastavalt viimasele jaguneb kultuur loodust- või ühiskonda korraldavaks. Erinevaid käsitlusi lugedes saab selgeks, et kultuuriteadustes pole enam kesksel kohal mitte niivõrd see, mida uuritakse ehk asi iseeneses, vaid see, kuidas seda üheselt mõistetavalt paika panna, analüüsida. Kultuuri uurivates teaduses jagunevad uurimissuunad laias laastus kaheks – üks püüab täpsustada seda, mida kultuuris uuritakse ning teine seda, millist distsipliini oleks mõistlikum kasutada, et jõuda tervikkäsitluseni. Kultuur aga on selline uurimisobjekt, mis on küll olemas, kuid vajab samal ajal teatut loovust objekti nägemisel. 

„Ühel juhul määratletakse kultuuri distsiplinaarsena (kultuur on see, mida üks või teine distsipliin suudab kultuuris analüüsida), teisel juhul kirjeldatakse distsiplinaarseid kultuurikäsitlusi kultuuri parameetritena, mille sünteesimise kaudu on võimalik (teoreetilise ideaalina) jõuda kultuuri tervikkäsitluseni. Isegi elementaarse konkretiseerumise korral, liikudes inimkultuuri tasandilt läbi etnilise ja sotsiaalse kultuuri individuaalse kultuuri tasandile, säilib see mõlema tendentsi ühildamise keerukus.“ (Peeter Torop. Kultuuri analüüsitavusest)

Erinevatel distsipliinidel on kultuuri uurides seega sama probleem – kuidas suhestuda kultuuri kui uurimisobjekti? Neil kultuuriuurijatel, kes lähevad otse kultuuri sisse ja püüavad sealt ilma eelkontseptsiooni loomata vaid teatud andmeid hankida, on olukord lihtsam. Teised, kes püüavad selgust saada, kuidas üldse saavutada uuritavust, seisavad silmitsi mitmete paradoksidega ning põimivad probleemi lahendamiseks erinevate kultuuri uurivate distsipliinide meetodeid ja termineid hägustades alldistsipliinide vahelisi piire veelgi. Püüd luua kultuuri uurimiseks täiesti uute alused on päädinud kulturoloogias, mille eesmärk on töötada välja integreeritud lähenemine kultuurile tervikuna.

Kokkuvõte

Mida rohkem kultuuri üle teoretiseerida ning seda mõista tahta, seda enam saab aru, et valdkonnas olemasolevad teooriad ning kultuuriuurimises kasutatavad meetodid on sunnitud end üha uuesti looma ning kulutavad palju aega enesedefineerimisele. See sunnib meid pidevalt otsima uusi viise selleks, et selgitada asju üheselt arusaadavas keeles.

Lugedes kultuuriuurimisele keskendunud tekste tekkis tunne, et ma püüan rehaga heina niita. Valdkonna tihe põimumine teiste humanitaarteadustega ning iga teoreetiku erinev lähenemine ja arusaamad kinnistasid küll teadmise, et nõnda vehkides võib mõne viljakõrre maha lõigata, kuid üldine pilt jääb siiski segane. Teksti alguses välja toodud aforismi ideed järgides oleks samaväärselt hea lahendus võtta kätte käärid ning lõigata kõrsi ükshaaval. Vaeva kultuuri kui uuritava objekti mõistmiseks või uurimise tulemuse saamiseks tuleb näha niikuinii – me võime seda teadust (nimetagem seda nii) distsiplineerida, integreerida, interdistsiplineerida, transintegreerida ja dedistsiplineneerida, kuid tulemus on igas ajas ja ühiskonnas ikkagi erinevalt tajutav ning mõistetav. Kultuur oli ja on abstraktne mõiste. Selles peitubki tema võlu.

Inspireerivad ja kasutatud allikad

• Barkalaja, A. Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina: efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi. – Kirikiri http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=381
• Laanemäe, A. Kulturoloogia. - A&L, 2007
• Dundes, A. Kes on rahvas?. – Varrak, 2002
• Lotman, J. Semiosfäärist. – Vagabund, 1999
• Lotman, J. Kultuurisemiootika. – Olion, 2006
• Torop, P. Kultuuri analüüsitavusest // Acta Semiotica Estica VI . – Tartu, 2009
• Veidemann, R. Identiteet ja müüt // Postimees Online 21.06.2007 http://www.postimees.ee/210607/esileht/arvamus/267758.php

  Veronika Raudsepp Linnupuu

Võitjatele jagatud auhinnad

23. aprillil toimus viktoriini "Kultuurikonks" II hooaja pidulik lõpetamine paneeldiskussiooniga autoriõigusest.

 

Viktoriini kuuekuulise võistlusperioodi jooksul parima punktiskoori kogunud said teha valiku koostööpartnerite poolt välja pandud lõppauhindade vahel - suurima skooriga osaleja tegi valiku esimesena, teine teisena jne. Järelejäänud auhinnad jagati kõigi osalejate vahel loosiga 23. aprillil toimuva paneeldiskussiooni järel. Loosis osales iga nimi nii palju kordi, kui mitmes voorus inimene kas küsimuse koostaja või vastajana viktoriinisarjas osales.

I koht - Monika Austrin (ajalelehes projekti koordinatori näpuvääratuse tõttu perekonna nimeks Austin. Palun vabandust!)
Kogus hooajal 240 punkti. Valis Pärimusmuusika Keskuse välja pandud auhinna  -
Viljandi Pärimusmuusika Festivali pühapäeva passid kahele.

II koht - Diana Schmidt
Kogus hooajal 239 punkti. Valis Aivar Trallmanni auhinna -
Vanamuusika Festivali pääsmed kahele

III koht -  Liisi Ansper
Kogus hooajal 229 punkti.  Valis linnaraamatukogu auhinna - omal valikul ühe kultuuriperioodika aastatellimuse

IV/V koht – Anne Järvis ja Marna Krabbi
Kogusid hooajal 219 punkti. Anne Järvis valis Viljandi Linnavalitsuse auhinna Mall Vesilo toreda maasika kinnisega dokumendimapi ja  Marna Krabbi valis Viljandi Spordikeskuse välja pandud kaks tundi paadisõitu Viljandi järvel.  

Loosi teel jagunesid auhinnad nii:
Ajalehelt „Sakala" maakonnalehe ühe kuu tellimus – Eleriin Vungi
Kingitused Viljandi Spordikeskuselt:

• Kaks tundi paadisõitu Viljandi järvel. Auhind kehtib 1. juuni-31. august 2014.  – Iris Asuküla ja Elis Rätsep
• 10. korra pilet Viljandi spordihoone jõusaalis Vaksali tn. 4. Auhind kehtib 2. mai- 30. juuni 2014. – Anni Rada ja Ott Valli

Tasuta tutvustav treeningtund Erika Viira Pilatese Akadeemialt – Risto Kaljurand ja Anne-Katrin Peep

Viljandi Linnavalitsuse meened:

• Maasikamälupulk – Katriin Kull ja Rauno Maisa
• Eha Roosalu Viljandi fotoalbum – Lauri Lillmaa

Võitjatega võetakse ühendust

PALJU ÕNNE! 
Täname kõiki, kes osalesid viktoriinis "Kultuurikonks" - küsimustele vastajaid ning nende koostajaid!

Suur tänu "Kultuurikonksu" II hoojaja toetajatele. Aitäh!

Viljandi linnaraamatukogu galeriis lõpetati eile Hasartmängumaksu Nõukogu toel sügisel alanud mälumäng "Kultuurikonks". Autorikaitseõiguste teemal vestlesid Ugala dramaturg Liis Aedmaa, kultuurikorraldaja Piret Aus, Viljandi kunstikooli direktor Kristjan Mändmaa ja Sakala peatoimetaja Hans Väre. Juttu juhtis Sakala ajakirjanik Margus Haav.

 

Viktoriinisarja teine hooaeg suutis tänu koostööpartneritele endaga kaasa tõmmata 72 vastajat ning 31 noort küsimuse koostajat.  Hooaeg jagunes kuueks vooruks, kus "Sakala" veergudel küsiti igakuiselt kaheks noorte kultuuriperioodika põhjal koostatud küsimust. Iga vooru parimaid vastajaid ootasid koostööpartnerite auhinnad. Paneeldiskussiooni järel jagati parimatele auhindu. Kuidas hooaega lõpetavad auhinnad jagunesid, saab lugeda SIIT.

 

Hooaja jooksul kinkis Ugala tosinale inimesele Kultuurikonksu suurepäraseid teatrielamusi. Kultuurikonksu teisel hooajal said konksutajad nautida etendusi „Kahe isanda teener“, „Meeste kodu“, „Kolemees“, „Utoopia rannik III“ ja „Rozencrantz ja Guildenstern on surnud“. Kultuurikapitali toel ning koostööpartneri soodustust kasutades on linnaraamatukogu Ugalasse saatnud veel 13 noort.

 

Pärimusmuusika keskus kinkis igal kuul parimale kaks pääset oma kontserditele ja kohtumistele. Lisaks premeeris ta viktoriinisarja üldvõitjat Viljandi Pärismusmuusika Festivali kahe päevapassiga pühapäevaks. Kultuurikapitali toel kinkis linnaraamatukogu Aida kinkekaarte neljale osalejale ning saatis kaks noort kontserdile.

Teise hooaja parimaile kinkis Aivar Trallmann võimaluse valida endale auhinnaks Vanamuusika Festivali pass kahele. Aivar Trallmanni Viljandisse toodud suurepärased kontserdid, mida kaksteist viktoriinis osalejat hooaja jooksul nautida said, olid Viljandi Jazzkaarekese raames toimunud „Kadri Voorand Group & Hanna Paulsberg Consept“, „Lauri Saatpalu ja sõbrad“, Tanel ja Tiit Joametsa kontsert „Helin“, aastalõpukontsert „Klassikaline Tobiase keelpillikvartett“, „Tangolaulud – Adios Nonino“ ja vokaalansambel Tenores di Bitti kontsert.

Teisel hooajal jagas enim esemelisi auhindu Maateeamet, kelle meeneid jagus enam kui neljakümnele viktoriinisarjas osalenule.

Juhan Nöps kinkis „Kultuurikonksu“ parimaile kokku neliteist RockRambi logoga T-särki.

 

Eesti Kultuurikapitali toel said osalejad nautida etendusi, konserte, valida endala raamatupoes meelepärast kirjandust ning kolme vooru võitja sai ka ajalehe "Sirp" aastatellimuse.

 Viktoriinisarja üldvõitjate auhindu panid lisaks suurtoetajate Pärimusmuusika Keskusele ning Aivar Trallmannile välja ka ajaleht „Sakala“ ning Viljandi Linnavalitsus. Liikumisaasta valguses on väga hea meel koostööprojekti omapoolsete auhindadega toetanud Viljandi Spordikeskuse ning Erika Viira Pilatese Akadeemia toetuse üle.

 Viljandi Spordikeskus võimaldab kolmel viktoriinis osalenul suve jooksul nautida kahetunnist paadisõitu Viljandi järvel ning kahel inimesel arendada 10 korral jõudu Viljandi spordihoone jõusaalis.

 Erika Viira Pilatese Akadeemia kingib kahele tasuta tutvustava treeningtunni.

 

 

Suur tänu ajalehele "Sakala" ja Viljandi Günaasiumile!

Kultuurikonks 2013/2014 hooaja lõpetamine ja auhinnad

Raamatu ja roosi ning autoriõiguse päeval lõpetab viktoriinisari „Kultuurikonks“ hooaega paneeldiskussiooniga.

Paneeldiskussioon "Autoriõigus - kaitseb või ahistab?" toimub Viljandi Linnagaleriis 23. aprillil kell 10-12. Hasartmängumaksu Nõukogu toel. Vestlust juhib "Sakala" ajakirjanik Margus Haav. Paneeldiskussioonil arutlevad autoriõiguse teemadel teater "Ugala" dramaturg Liis Aedmaa, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse lektor Piret Aus, Viljandi Kunstikooli direktor Kristjan Mändmaa ning ajaleht "Sakala" peatoimetaja Hans Väre.

 

Hooaja lühikokkuvõte

Koostööprojekt "Kultuurikonks" sündis Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja ajalehe "Sakala" eestvedamisel ning üritust toetasid omapoolsete auhindadega kohalikud kultuurikorraldajad Pärimusmuusika Keskus, teater „Ugala“, Aivar Trallmann, Juhan Nöps. Lisaauhindu võimaldas jagada Eesti Kultuurkapitali toetus. Hooaja keskel liitus toetajatega Maanteeamet. Kuuekuulise võistlusperioodi (oktoober 2013 - märts 2014) jooksul koostasid gümnasistid iga kuu värsketes kultuuriväljaannetes ja maakonnalehes ilmunu põhjal 8 küsimust, mis avaldati "Sakalas" ja linnaraamatukogu kodulehel kuu esimesel täisnädalal.

 

Teisel hooajal osales 72 vastajat, neist gümnaasiumiealisi noori 64. Küsimusi käis viie õpetaja juhendamisel koostamas 31 noort. Osalejate arvu poolest - 57 vastajat - edukaim oli detsembrikuu voor, mil jagamisele läks ka suurim hulk auhindu.

Kui esimesel hooajal mõni viktoriinis osaleja vastas vaid ühele küsimusele, siis seekord oli tõusnud vastajate järjepidevus, vastused on korrektsemalt vormistanud, lahtiste küsimuste juures on püütud arutleda ning hakanud vastuse allikale viitama, mis on minu jaoks üks projekti olulistest salaeesmärkidest infokirjaoskuse arendamisel.

Projekt on leidnud 2013. aastal maakondliku noorsootöövaldkonna tunnustuse "Aasta Koostöö". Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu 28. veebruaril 2014. aastal toimunud tänuüritusel tunnustati Veronika Raudsepp Linnupuud projekti „Kultuurikonks“ idee ja teostuse eest tiitliga „Parim noor raamatukoguhoidja 2013“.
 

Kultuurikonksu parimad

 

Hooaja üldvõitjaks on 240 punktiga Monika Austrin, teine koht 239 punktiga jäi Diana Schmidtile ning kolmas koht 229 punktiga sai Liisi Ansperile. Neljandat kohta jäid jagama Anne Järvis ning Marna Krabbi 219 punktiga.

 

Viktoriini kuuekuulise võistlusperioodi jooksul parima punktiskoori kogunud saavad teha valiku koostööpartnerite poolt välja pandud lõppauhindade vahel - suurima skooriga osaleja saab teha valiku esimesena, teine teisena jne. Järelejäänud auhinnad jagatakse kõigi osalejate vahel loosiga 23. aprillil toimuva paneeldiskussiooni järel.

Võitjatega võetakse ühendust.
 

AUHINNAD

VÄLJAANDED

Ajalehelt „Sakala" maakonnalehe ühe kuu tellimus

"Sakala" on suuruselt Eesti teine kohalik leht. Viljandimaa päevaleht ilmub viis korda nädalas teisipäevast laupäevani. Viljandimaa päevaleht toob lugejateni uudiseid, reportaaže, olemuslugusid, intervjuusid ja portreesid kodukandi otsustajatest, siinsetest teenäitajatest, aga ka nendest, kes mujal meie arengu üle otsustavad. Lehes on teravaid arvamuslugusid ja diskussioone, regulaarselt ilmuvad kultuuri-, maaelu-, majandus-, loodus-, tervise-, haridus-, tarbija-, aiandus-, noorte-, laste- ja huumorikülg. Igas lehenumbris on ära trükitud kultuuriürituste kalender, mis annab teada, kus ja kuidas Viljandis aega veeta. Nuputamishuvilised saavad meelt teritada «Sakalas» ilmuva ristsõnaga.

 

Viljandi Linnaraamatukogult ühe kultuuriväljaande tellimus aastaks

FESTIVALID

Pärimusmuusika Keskuselt Viljandi Pärimusmuusika Festivali pühapäeva passid kahele

24.-27. juulini toimuva XXII Viljandi pärimusmuusika festivali teema on "Mäng". Päevapass tagab festivali ajal sissepääsu kõigile välikontsertidele ja ööklubisse ning vabade kohtade olemasolul pärimusmuusika aidas ja Jaani kirikus toimuvatele kontsertidele. Lisaks annab pass hinnasoodustuse teistele sisekontsertidele.

 

Aivar Trallmannilt XXIX Vanamuusika Festivali pääsmed kahele

See on festival iidse linna ilu ja sajanditega testitud muusikaga, vanim eesti vanamuusikafestival, mille traditsioon sai alguse 1982. aastal. Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja muudes põnevates paikades. Festivalil on esinenud Paolo Pandolfo, Jane Gingell, Trio Mediaeval, Egidius Kvartett, Conrad Steinmann, Paul Hillier, Eric Ericsoni kammerkoor, Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Hortus Musicus jpt.               

Korraldaja kontakt:
Viljandi Vanamuusika Festival MTÜ

+372 5665 9257

trall@viljandimaa.ee

SPORTLIKUD ELUVIISID

Kingitused Viljandi Spordikeskuselt

• Kolm inimest saavad kaks tundi paadisõitu Viljandi järvel. Auhind kehtib 1. juuni – 31. august 2014.
• Kaks inimest saavad 10. korra pileti Viljandi spordihoone jõusaalis Vaksali tn. 4. Auhind kehtib 2. mai – 30. juuni 2014.

Tasuta tutvustav treeningtund kahele inimesele Erika Viira Pilatese Akadeemialt

http://pilateseakadeemia.blogspot.com/

Auhind kehtib 2014. aasta lõpuni

MÕNUSAD MEENED VILJANDI LINNAVALITSUSELT

• 2 inimest saavad maasikamälupulga.
• 1 inimene saab Eha Roosalu Viljandi fotoalbumi.
• 1 inimene saab Mall Vesilo käsitööna valminud toreda maasika kinnisega dokumendimapi.

KULTUURIKONKSU kuuenda vooru tulemused

Tegelikult on kõik kultuurikonksutajad parimad ja kuna tulemused enamusel vastajatel viimases voorus väga head, siis otsustasime seekord auhinnad loosi kaudu laiali jagada. Veronika tegi nimeribad ja keeras rulli, Marge tõmbas loosi ja kirjutas koodid peale. Pealegi tahab aprillis Foruuna ka nalja teha!

 

Tulemused on järgmised:

·         Maanteeameti kaelapadja saavad Liina Koppelmann, Eleriin Lõssov, Ksenija Borovichuk ja Merili Peltser.

·         RockRambi logoga T-särgi saavad Anne Järvis, Diana Schmidt ja Anne-Katrin Peep

·         Ugalalt kaks pääset 9. aprilli etendusele "Kahe isanda teener" saab Marna Krabbi.

·         Kutse Aivar Trallmanni korraldatavale suurepärasele Jazzkaarekese 23. aprilli kontserdile "KADRI VOORAND GROUP & HANNA PAULSBERG CONCEPT" saab Monika Austrin ja Maarja Niinemets.

·         Pärimusmuusika Aida hooaja lõpupeo pääsmed 17. maiks saab endale Liisi Ansper.

 

Viktoriini KULTUURIKONKS 6. vooru (märtsikuu) küsimused ja vastused

Allikana on ära toodud küsimust inspireerinud artikkel

1. Kes oli Tartu renessansi päevil linna mõjukuselt teine eestlane ja kuidas on ta Viljandimaaga seotud? Mil moel õnnestus Hugo Treffneril oma kooli õpilastele seda suurmeest tutvustada? (8 punkti)

Vastus: Henrik Koppel, sündinud 1863. aastal kunagises Uusna vallas, Viljandimaal. Tuntud ühiskonnategelane ja arst. Hugo Treffner saatis õpilased alati akna juurde vaatama, kui suurmees majast möödus.

Allikas: Kalling, Ken. Suurmees mineviku varjus // Sirp 28. veebruar 2014, lk. 36

 

 

2. Millised on Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse kriteeriumid ja kui suur on selle auhinnafond? (5 punkti)

Vastus: Proosatekst peab olema vähemalt 200 000 tähemärki pikk (koos tühikutega). Auhinnafond on 8000 eurot.

Allikas: Rooste, Jürgen. Eesti romaani paremad ajad on ees // Sirp 14. veebruar 2014, lk. 4

 

 

3. Mihhail Gerts pälvis noore dirigendi Saksa operetiauhinna. Mis selle auhinnaga kaasneb?  (3 punkti)

Vastus: Auhinnaga kaasneb võimalus assisteerida opereti „Lõbus lesk“ lavale toomisel ning juhatada etendust.

Allikas: Mihhail Gerts pälvis Saksa operetiauhinna // Muusika nr. 2 2014, lk. 35

 

 

4. Kes oma artiklis kirjeldab Madis Kõivu ja Sulev Keeduse koostööna valminud filme, nimeta need filmid? (5 punkti)

Vastus: Aare Pilv. Madis Kõivu ja Sulev Keeduse koostööna on valminud kolm filmi: „Georgica“, „Somnambuul“ ja „Kirjad Inglile“

Allikas: Pilv, Aare. Madis Kõivu ja Sulev Keeduse sõjatriloogia? // Teater. Muusika. Kino nr. 2 2014, lk. 251

 

 

5. Mis keeles ilmus 2009.-2010. aastal A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ ning millisel konverentsil pöörati tähelepanu sellele Tammsaare suurteosele? (5 punkti)

Vastus: 2009.-2010. aastal ilmus „Tõde ja õigus“ prantsuse keeles, Tammsaare suurteosele pöörati tähelepanu A.H. Tammsaare muuseumi 9. sügiskonverentsil

Allikas: Jõgi, Mall. Tammsaare loomingust kaugelt ja lähedalt // Keel ja Kirjandus nr 2 2014, lk. 161

 

 

6. Kes on see maailmakuulus parmupillivirtuoos, kes esines 18. veebruaril Nokia kontserdimajas? Üks meeldejäävamaid esinejaid ka Viljandi pärimusmuusika festivalil. (3 punkti)

Vastus: Hiina parmupillivirtuoos Wang Li

Allikas: Leivo, Kairi. Nööpnõela kukkumine aegruumis // KesKus veebruar 2014, lk. 20; Sakala 26. veebruar 2014, lk. 7

 

 

7. Ugala teater kuulutas välja lastejoonistuste võistluse, mis on seotud teatri uue laste-etendusega. Mis on selle võistluse nimi, kelle raamatust saadi inspiratsiooni ning nimeta ka raamatu pealkiri? (4 punkti)

Vastus: Lastejoonistuste võistluse nimi on „Kes elab sinu riidekapis?“. Idee saadi Piret Raua raamatust „Printsess Luluu ja härra Kere“.

Allikas: Teater ootab pilte elust riidekapis // Sakala 28. veebruar 2014, lk. 4

 

 

8. Kes Sakala ajakirjanikest kuuluvad Eesti ajalehtede liidu žürii arvates 2013. aasta parimate maakonnalehtedes ilmunud uudise, arvamuse ja olemusloo nominentide hulka? Nimeta ka nominatsioonide kategooriad. (7 punkti)

Vastus: Parim uudis: Sten Mahov ja Marko Suurmägi ning parim arvamuslugu – Margus Haav

Allikas: Kolm Sakala ajakirjanikku jahib aasta pressipreemiat // Sakala 19. veebruar 2014, lk. 3