287 lk.
Raamatu pealkirja järgi võiks arvata, et logeledes olemegi kõige loovamad aga… Väga selgelt on mitmel korral selgitatud, et meis kõigis on potentsiaal olla loov ja saavutada rohkem kui oskame arvata, sest „… aju varase arengu käigus on geenid küll suunajad, aga mitte määrajad.“ (lk 24) Loovuse avaldumiseks logelemise ajal on aga vaja eelnevalt teha ohtralt tööd, et aju „jõudeoleku“ ajal (aju ei ole tegelikult mitte kunagi jõude) saaks esile tõusta imelised lahendused.
Raamatus saab selgeks seegi, et nutiseadmed ei ole iseenesest head ega halvad. Oluline on see, milleks me neid kasutame ja kas meie kontrollime, mida seadmetes teeme, või jääme nutiseadmete meelevalda ja need hakkavad meid kontrollima. Kas oleme nii järjekindlad, et soovitud lõpptulemuse nimel pingutada, kuigi see võtab rohkem aega ja energiat kui nutiseadmes toimetamine. Võiksime sellele rohkem tähelepanu pöörata, sest „… anne pingutada on ja vaeva näha on kõige tähtsam omadus, mis trumpab üle ükskõik millise kaasaantud eelsoodumuse muusika, kunsti, matemaatika või mingis muus vallas.“ (lk 80)
Igas lapses on potentsiaal saavutada häid tulemusi huvipakkuvas tegevuses kui selle nimel pingutada ja vaeva näha. Raamatus on mitmel korral kirjutatud, et „… andekus ei ole mõõdetav heade hinnete või hea arvutioskusega teises või kolmandas klassis. Osa neist, keda me hiljem tagantjärele andekaks loeme, on koolis olnud keskmised õpilased“. (lk 221)
Kokkuvõttes on kõik inimesed loovad kui nad enda arendamise nimel vaeva näevad. Kui puudub toetav kodune keskkond, siis on vaja sõpru, õpetajaid ja mentoreid, kes inimesele sellel teel toeks oleks.
Soovin kõigile jäärapäisust ja püsivust tegeleda endale huvitavate tegevustega!
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2020789
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar