Peet Aren
29.06.1889 Oidiste k, Võisiku v, Viljandimaa - 26.01.1970 New York, USA
Maali- ja teatrikunstnik, graafik Peet Aren
oli Eesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik. Ta sündis 29. juunil 1889 Oidiste külas
Võisiku vallas Viljandimaal renditalunike peres.
Lõpetanud
õpingud kohalikus ministeeriumikoolis asus õppima Tartu Õpetajate Seminaris.
1905. aastal katkesid Tartus õpingud. Aastatel 1908–1913 omandas kunstihariduse
joonestamise, maalikunsti ja dekoratsioonimaali erialal Peterburis Kunstide
Edendamise Seltsi koolis N. Roerichi juures. N. Roerich on vene kunstis tuntud
muinasteemade käsitlejana ja dekoratiiv-stiliseeriva laadi viljelejana. Oli rahvusromantilise
suuna peamisi esindajaid vene kunstis. Lisaks on Peet Aren nimetanud oma
õpetajatena I. Bilibinit ja A. Rõlovi.
Alates 1909.
aastast osales pidevalt erinevatel kunstinäitustel. Tema tööd olid väga
stiilitundlikud ja mõjutatud saksa ekspressionismist ning art déco’st.
1914. aastal
suundus koos Paul Burmaniga Krimmi, sealt Viini ning Münchenisse end täiendama.
Pärast sõja puhkemist interneeriti, oli Kemptenis ja Traunsteinis vangis.
Vabanes vangistusest 1915. aastal ja pöördus peale seda kodumaale tagasi. Elas
peale naasmist aastatel 1916–1918 Narvas. Vabadussõja ajal töötas Tallinnas
Vabadussõja muuseumis joonestajana.
Aastail 1920–1925
oli Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiiivmaali- ja akvarelli õppejõud. Aastast
1921 ka Draamastuudio ning 1926–1930 Tartus “Pallase” maali- ja
graafikaõppejõud.
1944. aastal läks Saksamaale, alates 1949. aastast elas Ameerikas.
1930-ndail
töötas Tallinnas ja lõi sel ajal peamiselt sisekujundusi sh erinevatele
kohvikutele ja kinodele nii Tallinnas kui Tartus, samuti Pärnu rannahotellile. Peet Aren viljeles tahvel- ja monumentaal-dekoratiivmaali ning vaba-, raamatu- ja tarbegraafikat, lisaks tegi lava- ja sisekujundusi.
Tegi ka
raha- ja postmargikavandeid ning osales 1918–1919 Eesti postmargikavandite
võistluses, kus pälvis II koha auhinna. Rahvusvaheliselt leidis tunnustust
margisari “Viikingilaev” (1919). Lisaks sellele kavandas linnavaadetega
nahakunsti esemeid. Tema kujundatud on Eesti Vabadusristi autasu ja Eesti
Draamastuudio teatri, hilisema Eesti Draamateatri embleem.
Peale teist
maailmasõda maalis peamiselt maastikke. On loonud hulga plakateid, karikatuure
ja eksliibriseid. Tema teoseid on ka Teatri- ja muusikamuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis
lisaks Eesti kunstimuuseumile.
Tema tegevus
hargnes peamiselt rakenduskunstiliste ja kujunduslike ülesannete alal. Lisaks
eelmainitule lõi ta kujundusi Eesti osakondadele rahvusvahelistel messidel
Königsbergis ja Berliinis. Fantaasiarikkus ja dekoratiivne komponeerimisnärv
tegid temast paindliku ja kiiresti töötava kujundaja, mis võimaldas
operatiivselt töötada ning vastas seeläbi ka kirjastajate ja autorite
soovidele.
Oli nii
kunstnikeühingu “Pallas” kui Rakenduskunstnike Ühingu liige ja Eesti Kujutavate
Kunstnikkude Keskühingu üks asutajaid ning „Fraternitas Artis“ auvilistlane.
Peet Aren
suri 26. jaanuaril 1970 Ameerika Ühendriikides.
Tutvu kunstniku teostega Eesti Kunstimuusemi digitaalkogus
Allikad:
Biograafia koostas: Ingel Vossmann-Treial