Ella Ilbak
12.11.1895 Saksaveski talu, Pöögle vald, Karksi kihelkond –
8.08.1997 Pontiac, Michigani osariik, USA, maetud 1998 Tallinna
Tantsija ja kirjanik
Ella Ilbak oli esimesi elukutselisi eesti tantsijaid, kes
esines oma impressionistlike sooloõhtutega paljudel Euroopa lavadel.
Sündinud talu- ja veskiomaniku perre. Ristiisaks talle ja kaksikõele Hildale sai August Kitzberg. Ema – väikest kasvu, tumedavereline, elav – oli Mulgimaa rikkast Jõgide sugukonnast. Isalt päris tantsijatar oma heledad kiharad ja filosoofilise maailmavaate.
Lõpetas Tartus Puškini-nimelise tütarlastegümnaasiumi, õppis
1915–1917 Petrogradis Klavdia Issatšenko plastika- ja teatrikunstikoolis ning
Sergei Volkonski rütmikakursustel, 1918 Tartus Elmerice Partsi tantsustuudios.
Aastatel 1919-1920 Pariisis M. Rutkowska balletistuudios, R.
Duncani tantsuakadeemias ja Herberti akrobaatikakoolis (esimese Konstantin
Pätsi stipendiaadina). Alustas iseseisvate tantsuõhtutega 1918–1919 Tartus ja
Tallinnas, aastast 1921 esines peamiselt Lääne-Euroopa riikides (pikemalt
peatus Münchenis, Riias ja Pariisis).
Viljelnud omalavastatud plastilist tantsu ja
impressionistlikke kompositsioone Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini, Johann
Sebastian Bachi, Fryderyk Chopini, Richard Wagneri jmt muusikale („Leek”,
„Kapriis”, „Palve”, „Visioon”, „Paaž”). Tema sisendusjõuline ja aateline tants
tõstis eesti lavatantsu teiste professionaalsete kunstide tasemele.
1947 abiellus Ella Montpellier's Jean Eysseric'iga, kes
töötas sel ajal Nimes'i munitsipaalraamatukogus. Ilbak oli siis 55, Eysseric
33aastane. See abielu oli fiktiivne ja naisele vajalik Prantsuse kodakondsuse
saamiseks ning USAsse immigreerumiseks.
Aastast 1955 elas USA-s, kus püüdis ka läbi lüüa
tantsulaval. Ta töötas kaks aastat haiglas. Tema teadaolevalt viimane esinemine
oli 1967. aastal New Yorgis. Hiljem pidas loenguid Eesti Majades ilu
tähtsusest. Ta reisis palju, elas mitmetes Ameerika linnades, leidmata endale
sobivat kodupaika. Sama kirju kui Ilbaku elukohtade loetelu Ameerikas, oli tema
seal peetud ametite nimestik: kirjanik, tantsijanna, lektor, tõlkija,
toaneitsi, hooldusõde, majaabiline. Suuremalt jaolt elas ta siiski
sotsiaalabist ja sõprade toetusest.
Avaldanud tantsufilosoofilisi kirjutisi, mälestusteraamatu
„Otsekui hirv kisendab” (Lund, 1953, Henrik Visnapuu kirjandusauhind; Eestis
1990) ja romaane.
Ella Ilbak suri Pontiaci hooldekodus. 1998. aastal sängitati Ella Ilbaku põrm Metsakalmistule.
Kuula Heidi Sarapuu kuuldemängu "Ella Ilbak" (1992): URL: https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuuldemang-ella-ilbak
Vaata Ella Ilbaku 100 sünnipäevaks valminud saadet: URL: https://arhiiv.err.ee/vaata/ella-ilbak-100
Allikad:
- EE 14, 2000; ETBL, 2000 (K-A. Püüman); täiendatud 2017 URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ilbak_ella2
- Reinart, Heili. 125 aastat sünnist: Eesti publik mõistis Ella Ilbaku hukka kui kõlvatu enesereklaamija ja rahakerjaja // Elu24.ee (2020) 14. nov. URL: https://sobranna.elu24.ee/3974373/eesti-publik-moistis-imelise-tantsijatari-ella-ilbaku-hukka-kui-kolvatu-enesereklaamija-ja-rahakerjaja
- TLÜAR väliseesti isikud. URL: http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2477
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar