neljapäev, 12. november 2020

12. november - Ella Ilbak 125

Ella Ilbak

12.11.1895 Saksaveski talu, Pöögle vald, Karksi kihelkond – 8.08.1997 Pontiac, Michigani osariik, USA, maetud 1998 Tallinna
Tantsija ja kirjanik

 

Ella Ilbak oli esimesi elukutselisi eesti tantsijaid, kes esines oma impressionistlike sooloõhtutega paljudel Euroopa lavadel.

Sündinud talu- ja veskiomaniku perre. Ristiisaks talle ja kaksikõele Hildale sai August Kitzberg. Ema – väikest kasvu, tumedavereline, elav – oli Mulgimaa rikkast Jõgide sugukonnast. Isalt päris tantsijatar oma heledad kiharad ja filosoofilise maailmavaate.

Lõpetas Tartus Puškini-nimelise tütarlastegümnaasiumi, õppis 1915–1917 Petrogradis Klavdia Issatšenko plastika- ja teatrikunstikoolis ning Sergei Volkonski rütmikakursustel, 1918 Tartus Elmerice Partsi tantsustuudios.

Aastatel 1919-1920 Pariisis M. Rutkowska balletistuudios, R. Duncani tantsuakadeemias ja Herberti akrobaatikakoolis (esimese Konstantin Pätsi stipendiaadina). Alustas iseseisvate tantsuõhtutega 1918–1919 Tartus ja Tallinnas, aastast 1921 esines peamiselt Lääne-Euroopa riikides (pikemalt peatus Münchenis, Riias ja Pariisis).

Viljelnud omalavastatud plastilist tantsu ja impressionistlikke kompositsioone Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini, Johann Sebastian Bachi, Fryderyk Chopini, Richard Wagneri jmt muusikale („Leek”, „Kapriis”, „Palve”, „Visioon”, „Paaž”). Tema sisendusjõuline ja aateline tants tõstis eesti lavatantsu teiste professionaalsete kunstide tasemele.

1947 abiellus Ella Montpellier's Jean Eysseric'iga, kes töötas sel ajal Nimes'i munitsipaalraamatukogus. Ilbak oli siis 55, Eysseric 33aastane. See abielu oli fiktiivne ja naisele vajalik Prantsuse kodakondsuse saamiseks ning USAsse immigreerumiseks.

Aastast 1955 elas USA-s, kus püüdis ka läbi lüüa tantsulaval. Ta töötas kaks aastat haiglas. Tema teadaolevalt viimane esinemine oli 1967. aastal New Yorgis. Hiljem pidas loenguid Eesti Majades ilu tähtsusest. Ta reisis palju, elas mitmetes Ameerika linnades, leidmata endale sobivat kodupaika. Sama kirju kui Ilbaku elukohtade loetelu Ameerikas, oli tema seal peetud ametite nimestik: kirjanik, tantsijanna, lektor, tõlkija, toaneitsi, hooldusõde, majaabiline. Suuremalt jaolt elas ta siiski sotsiaalabist ja sõprade toetusest.

Avaldanud tantsufilosoofilisi kirjutisi, mälestusteraamatu „Otsekui hirv kisendab” (Lund, 1953, Henrik Visnapuu kirjandusauhind; Eestis 1990) ja romaane. 

Ella Ilbak suri Pontiaci hooldekodus. 1998. aastal sängitati Ella Ilbaku põrm Metsakalmistule.


Kuula Heidi Sarapuu kuuldemängu "Ella Ilbak" (1992): URL: https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuuldemang-ella-ilbak

Vaata Ella Ilbaku 100 sünnipäevaks valminud saadet: URL: https://arhiiv.err.ee/vaata/ella-ilbak-100

 

Allikad: 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar