laupäev, 28. november 2020

28. november - Marie Sapas

Foto: Jaan Riet. Paremal Marie Sapas.
URL: http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=70895&_xr=5f018f106c1ab
Marie Sapas
 

28.11.1873 Liplapi talu, Vana-Kariste vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 2.03.1950 Valga
Aiandus­ ja majapidamisõpetaja, kutseharidus- ja seltsite­gelane

Isa Jüri Sapas ja ema Reet Sapas, talupidajad. 

Õppis Viljandis algkoolis ja kõrgemas tütarlaste­koolis, lõpetas 1892. aastal Tartus gümnaasiumi koduõpetaja kutsega. See oli amet, mis tol ajal naistele elatist andis, kuni peigmees leitud. Mariet viisid tööotsingud pikkadeks aastateks kodust kaugele. 1894-1899 oli ta bonneks Moskvas ja 1901–1906 Lõuna-Venemaal Sareptas, lühikest aega koduõpetajaks Lätis Pernigeli kirikumõisas ja Tartumaal Saduküla mõisas. Jätkas õpinguid 1908–1910 Soomes Järveenlinna aiatöö­- ja kodumajapidamiskoolis, praktiseeris 1913 Saksa­maal Marienfeldi ja Dahlemi aianduskoolis, tut­vus mitmesuguste majapidamiskoolidega. 

Marie Sapas on ise oma tee algusest rääkides öelnud: "Esimeseks ja suuremaks kihutajaks aiatöö kursuste asutamisel pean küll hra Oskar Kallast Tartus nimetama, kes mind esimesena Soome aiatöö koolide juurde juhatas ja ka edaspidi minu töö algamises mulle kõigiti nõuks oli. Ei olnud sugugi nalja-asi meie naisi töö juurde välja saada, millel veel mingit põhja ei olnud, millega mehedki siin veel palju tegemist ei teinud, mul oli seks julgustajaid tarvis. Isiklik huvitus ja armastus aiatöö kohta on mul alati olnud. Ise töötades jõudsin sellele äratundmisele, et aiatöö nimelt naesterahvale kohane on, et tema siin väga mitmekülgselt edasi jõuda võib. Majanduslist ja vaimlist külge meie rahva elus edendades, on ju aed see paik, kus inimene loodusega kõige ligemasse ühendusesse astub, kus mõlemad teine teise tegude ja tööde üle valvavad. Viimaks ei jää ka looduse ülistav mõju naesterahva hingeelu kohta tähtsusetaks." (Reinart, Heili. Marie Sapase võitlus selle nimel, et naised võiks juurvilja kasvatada, tõi talle mitmeid vaenlasi // Elu24.ee: Sõbranna (2020) 8. dets. URL: https://sobranna.elu24.ee/7128208/marie-sapase-voitlus-selle-nimel-et-naised-voiks-juurvilja-kasvatada-toi-talle-mitmeid-vaenlasi?_ga=2.218715609.1155591481.1607086867-481175239.1553627645) 

Tema 1910. aastal isatalus asutatud Liplapi põllutöökool oli üks esimesi koole, mis andis naistele aiandus- ja majapidamisoskusi. Marie Sapas oli ka üks eesti rahvarõivaste uuesti kasutusele võtmise propageerijaid. Ta kasutas selleks oskuslikult oma õpilaste abi. Vend Juhan Sapas oli toetanud nii Marie õpinguid Soomes, kui pani õla alla ka tema kooli asutamise plaanile. Juba 1910. aastal oli peremees alustanud häärberi ehitust, mis pidi rahuldama nii nende endi pere vajadusi kui mahutama ka kooli tulevad õpilased. Liplapi häärber kerkis kahekorruselisena 250 ruutmeetril, selles oli viisteist eluruumi. Ajastule omaselt ümbritsesid seda tervelt viis klaasitud verandat. Kohe pärast häärberi valmimist alustas Juhan spetsiaalse internaadi ehitusega. Juba 1910. aasta kevadel oli Marie taotlenud Bergmanni Abirahalt toetust oma kooli käima lükkamiseks ja oli sealt ka positiivse vastuse saanud – 200 rubla ilma protsendita laenu viie aasta peale. Järgmise aasta kevadel (1911) avaldas naine Postimehes esimese üleskutse oma kuuekuulistele kursustele tulla. Esimesel aastal julges end kirja panna vaid neli tütarlast. Liplapi aia- ja majapidamiskooli kursus algas 15. aprillil ja lõppes 15. oktoobril. Õppemaks oli 15 rubla kuus. Nelja õpilasega töötas Marie suvi läbi ja sügisel mindi koos õpilastega oma kooli tutvustama Tartusse põllumajandusnäitusele. Selle läbi sai kool rahva keskel tuttavamaks. Ajaleheski kirjutati kiitvalt, et Liplapi väljapanek ja nende "kuuseokstega ehitud kiosk" tähelepanu tõmbas ning väga huvitav ja maitsekas oli. Näitusel käimisest sai traditsioon. Teisel aastal oli Liplapil juba 25 õpilast, kolmandal tuli 42 sooviavaldust, neljandal 94. Vahel oli õpilasi õige kaugeltki, nagu näiteks Kaukaasiast. 

1919. aastast hakkas kool kandma Liplapi Aia- ja Kodumajanduskooli nime.  1919. aastal oli koolis kaheksa õpetajat ja 18 õpilast, 20ndatel tõusis see arv jälle maksimumi peale. Õppemaksu ei tõstetud, muutus ainult vääring – 1500 marka õpilase kohta kuus. Koolil oli hea õppebaas (viljapuu-, marja-, köögivilja- ja lilleaed, mesila, park) ning asjatundlikud õpetajad, igal aastal õp­pis paarkümmend tütarlast. Marie Sapas juhatas kooli aastani 1926. 1926. aasta jäigi kooli tegevuses viimaseks. Kokku oli selle aja vältel seal õpetust saanud 568 õpilast. Väidetavalt oli lõpp tulnud majanduslike raskuste tõttu. Pärast kooli likvideerimist pühendusid neli õde talupidamisele. 

Marie Sapas asutas 1915 Hallis­te Maanaiste seltsi, oli 1915–1930 selle esinaine, seejärel auliige.

Liplapi neiud. Taha kirjutatud- enne vabadussõda. Foto Marianne Vallaste albumist (täisekraanvaade).
Halliste ja Karksi kihelkonna Facebookil leht URL: 
https://www.facebook.com/955787881102267/photos/liplapi-neiud-taha-kirjutatud-enne-vabaduss%C3%B5da-foto-marianne-vallaste-albumist-t/1906637296017316/


Marie Sapase surm


Kuidagi oli Marie küll välja jäänud 1941. aasta küüditamisnimekirjast, kuid uue võimu haare sulgus naise ümber 1949. aasta sügisel. 75-aastast Marie Sapast süüdistati selles, et märtsis, kui ta oli teada saanud eelseisvast küüditamisest, oli ta hakanud "ümberasustamisest ENSV-st NSVL sisemaale" kõrvale hoidma. Eesti Entsüklopeedia 2000. a. ilmunud elulugude köites on märgitud, et M. Sapas sai 1950. a. talus metsavendade tabamiseks korraldatud haarangus haavata ja suri Valga vanglas 2. märtsil. M. Sapase vanglatoimikust selguvad aga teised andmed. Marie Sapast peeti kinni Pärnu vanglas, kust ta 10. okt. viidi Kilingi-Nõmmele rahvakohtu istungile. Päev hiljem toimunud kohtuistungil mõisteti talle kaks aastat vabadusekaotust ja peale karistuse lõppu väljasaatmine määratud asumiskohta. Karistuse kandmiseks toimetati Marie Sapas tugevdatud/!/ konvoi saatel 26. okt. Valga vanglasse. 3. jaan. 1950 viidi ta gripidiagnoosiga vangla haiglasse, kus hiljem lisandus kopsupõletik. Marie Sapas suri 20. märtsil 1950 kopsupõletikku ja vanadusnõtrusse. Samal päeval maeti ta vangla kalmistule nimetusse hauda nr. Б 23 (ERAF 12SM, n.1, s.738) Uued andmed on pärit Riigiarhiivist, vangitoimikute kollektsioonist, mis oli seni korrastamata.

Liplapi talu pärand


Juba 1911. aasta sügisel alustas tööd ka Mari Raamoti kodumajanduskool Sahkapuul, Tartust kuue kilomeetri kaugusel.

Marie Sapas propageeris oma tegevusega mõtet, et naise tegevus aias ja köögis peab olema majanduslikult tulus. Sapas on kirjutanud: "Aed peab niipalju sissetulekut andma, et ta inimest täiesti ära võib elatada, ehk jälle talu kõrval peab ta talu sissetulekut suurendama. Niiviisi võib meie kodumaal naesterahvas aias tööd ja ülespidamist leida ning sellepärast täiesti iseseisvaks saada." Seepärast õpetas ta tüdrukutele ka raamatupidamist.

Ta andis kohe oma kooli tegevuse alguses välja raamatu "Taimetoidud ja nende valmistamine", sest  uskus siiralt, et taimetoit on inimese organismile loomulik ja tervisele kasulik. Ta kummutas ajast arust väite, nagu peaksid raske füüsilise töö tegijad ilmtingimata liha sööma: "Pigem vastupidi, liha just väsitab lihaseid ja muudab roidunuks, sest temas on valed soolad." Marie tõi esile ka majanduslikud argumendid: taimsed valgud tulid hinna mõttes odavamad kui loomsed. 

Kooli tegevuse likvideerimise järel tegutses sama suunitlusega õppeasutus Kamara koolis ning aastatel 1930-1946 Abja mõisahoones. Eesti Vabariigi ajal loodi hulgaliselt "pruutide koole". Lõpuks oli maal kokku seitse kodumajanduskooli, kümme kodutööstuskooli ja kaheksa kõrgema astme õppeasutust: Kehtna, Oru, Vinni jne. Tallinnas veel lisaks Kodumajanduse Instituut.

Pärast Teist maailmasõda kasutas Liplapi talu hooneid kohalik A. Ždanovi nimeline kolhoos ning lammutas 1954. aastal talu peahoone maha. Tänapäeval tähistab kunagise kuulsa Liplapi koolimaja aset suur raudkivi. Võsast ulatub välja kunagise triiphoone korsten. Alles on vaid tüdrukute internaat.
 

Töid

  • Tai­metoidud ja nende valmistamine (Tartu, 1911)

Märkus

Sünniaasta on SAAGA andmetel 1873, Eesti Entsüklopeedias 1875. Siin esitatud kirikuraamatute põhjal.

Loe ka

Allikad: 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar