Heiki Raudla. VILJANDI LOOD JA LEGENDID II

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Kodulugu, Folkloor, Jutud, Ajalugu

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Heiki Raudla, 2025

Selles raamatus on huvitavaid legende ja lugusid Viljandi linna inimeste, sündmuste ja hoonete kohta. Huviline leiab põnevaid fakte ja lugusid, mis on kogutud vanadest ajalehtedest, arhiividest ja sündmustel osalenud asjaosalistelt – 18. sajandist kuni tänapäevani. Kindlasti leiab igaüks sealt miskit enda jaoks põnevat.

Näiteks saab lugeda:

• miks timukas kirjutas Liivimaa Rootsi kindralkubernerile,
• kuidas ja kelle kuludega sai Viljandi 1912. aastal esimese politseikoera,
• miks ei kanna Viljandimaa Sakalamaa nime,
• millise ringkäigu on teinud raekojas olev suuremõõtmeline Juhan Muksi maal,
• mida tähendab sõna „felliinerdama“,
• millal ja kuidas toimusid esimesed mootorrataste võistlused Viljandis,
• miks 2016. aastal lendas Kantrekülas bemar
• ja palju teisi tõsisemaid ja kelmikamaid lugusid.

Raamatut luges: Reet Lubi

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2525824

Rein Rannap. AGU SIHVKA ANNAB ARU

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Noortekirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

4. parand. juurdetr.
Pegasus, c2020, 2022, 2025

Rein Rannap „Agu Sihvka annab aru“ on humoorikas raamat koolielust. Tema kirjutamisstiil on vaimukas ja elav. Lühikesed ja iseseisvad lood on kergesti loetavad. Raamat sobib lugemiseks nii lapsele kui täiskasvanule ja samuti ettelugemiseks.

Raamatu on illustreerinud Edgar Valter. Tema joonistused lisavad tekstile visuaalset huumorit ja täiendavad lugemiselamust.

Igas loos selgitab Agu oma vaatenurgast, miks ta sattus järjekordsesse pahandusse — olgu selleks hilinemine, kooli vara rikkumine või mõni muu seiklus. Need „aruanded“ on täis huumorit, fantaasiat ja lapsemeelset loogikat, mis paljastavad nii tolle aja koolielu absurdsusi kui ka noorte leidlikkust. Agu seletused võivad kohati tunduda üle võlli, kuid neis peegeldub lapse siirus ja katset toime tulla – mis on tänagi väga aktuaalne.

Kuigi raamat on kirjutatud 1973. aastal, on see mõnus lugemine ka täna, pakkudes palju nalja ja tekitades hea tuju. Ja miks mitte ka äratundmisrõõmu.

NB! Jaan Rannap on sündinud Hallistes ja lõpetanud Abja keskkooli.

Raamatut luges: Ülle Rüütel

Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1962078

Leelo Tungal. SELTSIMEES LAPS

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Ajalugu
*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Tänapäev, 2018

„Seltsimees laps“ on liigutav, valus ja samas soojalt helge sisevaade 1950. aastate alguse Eesti ellu läbi väikese tüdruku silmade. Raamat põhineb autori enda lapsepõlvel ning kajastab ajastut, mil Eesti oli Nõukogude okupatsiooni all, inimesed elasid pideva hirmu ja kaotuse varjus, kuid säilitasid siiski inimlikkuse, huumori ja lootuse.

Loo keskmes on väike Leelo, kelle elu muutub traagiliselt, kui tema ema, koolidirektor, arreteeritakse ja saadetakse poliitilistel põhjustel Siberisse. Talle öeldakse, et kui ta on hea laps, tuleb ema ehk varsti tagasi. Sellest hetkest saab „hea lapseks olemine“ Leelo kinnisideeks – ta püüab meeleheitlikult hästi käituda, kõiki kuulata, käskudele alluda ja isegi mõista täiskasvanute kummalist, vastuolulist käitumist.

Lapse silmade kaudu esitatud kirjeldused on kohati naljakad, kohati sügavalt kurvad, kuid alati ausad ja siirad. Leelo mõtted, hirmud ja arusaamad peegeldavad tollast olukorda eriti võimsalt, sest laps ei oska veel valetada – tema küsimused ja tähelepanekud paljastavad ühiskonna valupunktid ilma filtrita.

Eriline koht on keelel ja sõnadel – kuidas laps mõistab propagandat, kuidas ta tõlgendab täiskasvanute pooltoone ja vihjeid. Autor ei moraliseeri ega anna hinnanguid, vaid näitab elu nii, nagu see väikesele Leelole paistis – ja selles peitubki raamatu suurim jõud.

Raamatut luges: Valli Tammsalu

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1853394

Meelis Friedenthal. PUNKTI ÜMBER

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Ulme, Ajalugu
*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Varrak, 2023

Eesti ulmeauhind Stalker 2024 - parim eesti autori romaan

„Minu Dimitroula,

Täna õhtul tahan juua, sinuga, mu sõber.
Alustame nagu ikka.
Lähme siit Rafina juurde,
Seal on kala, retsinat ja kirge.“
- Smyrneika (e. Kreeka traditsionaali) viisil

Kas otsid, midagi teistsugust ja omalaadset? Kui jah, siis Meelis Friedenthal’i raamat „Punkti ümber“ on just see „miski“, mida otsid.

Raamat räägib läbi Verdi nimelise poisi silmade elust, olemisest, tunnetest ja kõigest jäävast ning kaduvast. Verdi on väikene poiss, keda elutormid ja maailma raputused liigutavad ühest paigast teise ning nagu eluski juhtub temaga kummalisi olukordi.

Läbi nende rullub lahti maagiline ja hästi loetav sisu, mis paneb lugeja mõtisklema erinevatel elulistel aspektidel jättes loetu pikaks ajaks kuhugile mälusoppi hõljuma.

See on huvitava lahendusega ja mõnus lugemine varahommikuse päikesetõusu ja loodushäälte keskele.

Raamatut luges: Ingel Vossmann-Treial

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2213010

HIIU LASTE RAAMAND

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Lastekirjandus, Murdekirjanudus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Koostanud Lili Käär ja Merike Heinsoo

MTÜ Hiiu Öko, 2020

Koostajad ja lugude kogujad on Kärdla Põhikooli õpetajad Lili Käär ja Merike Heinsoo. Toredad pildid on teinud Roberta Laas.

Raamat on kirjutatud mõnusa huumoriga. See on justkui ajarännak, mis tutvustab sulle, kuidas elasid Hiiumaa lapsed aegu tagasi. Saame teada milliseid mänge mängiti, mida söödi, mis töid tehti, mis laule lauldi ja milliseid pahandusi tehti.

Üks ütlemata õdus raamat (raamand)! Täiuslik oma lihtsuses.

Lisaks eesti keelele leiad raamatust ka hiiu keele pärleid: kuigulind on luik, naader on sipelgas, nilvamadu on vihmauss, pitsu on väike madal pink jne.

See raamat on kultuuripärand, mis ühendab põlvkondi. Raamatut võib laps iseseisvana lugeda. Veel parem kui koos vanavanematega, sest just nemad võivad lisada omi mälestusi ja nii saab see lugu veelgi isikupärasem.

Üki- kaki - kommi- nommi,

vanamees hüppas üle pommi.

Pommil käis üks kõva pauk,

vanamees vaatas, püksis auk.

Hiired kõdistasid naba,

sina oled mängust vaba.

Raamatut luges: Mare Kalda

Raamatuga saab tutvuda:  laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1956304

Meelis Kraft. VEEALUSED

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Ulme

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Sooroheline, 2021

2021. aastal Eesti Kirjanike liidu korraldatud romaanivõistluse 81 esitatud töö seas saavutas käsikiri “Veealused” 5-6. koha ehk staatuse “Esiletõstetud”. Tegu on ulmekirjanduse žanriga.

Tegevuse aega ei ole täpsemalt määratletud. On aeg enne nullsekundit ja aeg pärast nullsekundit. Raamatus on peatükid vastavalt enne ja pärast nullsekundi aega. Nullsekund ehk maailmalõpp, tsivilisatsioon hävineb ja vähesed jäävad ellu. Peategelane Calysta on ellujääja, kes igas olukorras kohaneb, arendab ennast, võitleb ja leiab keerulistest olukordadest väljapääsu.

Põnev maailm on loodud, milles näiteks ei eksisteeri alla 1200 meetri kõrguseid hooneid, liftiga liikudes on kiirendus nii tasandatud, et ei ole absoluutselt midagi tunda – hops ja 651-l korrusel. Olulised on üksik- ja ühisandmed. Andmed on ainus tegelikku väärtust omav vara. Toitutakse käsnast, mis kasvab spetsiaalses karbis, see tagab kõik vajaliku ja rohkemgi veel, mis inimese keha vajab, pesema ennast enam ei pea, keha puhastab ennast ise. Vett, mis on elusolemise alus, toodetakse vee kondenseerumisega õhuniiskusest. Selleks on loodud spetsiaalsed anumad.

Soovitan nii ulmesõpradele kui ka neile, kes ulmet väga ei loe. Usun, et hea lugemiselamuse saab nii üks kui teine.

Raamatut luges: Rene Vridolin

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2013225

Tõnu Õnnepalu. ÕHTUPÄIKE VÄIKESTEL MAJADEL

Tükk elust

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Päevaraamat

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Paradiis, 2024

Raamatu tegevus toimub väikeses Eesti linnakeses, kus kirjanik raamatu kirjutamise ajal elab. Raamat on päeviku vormis ja hõlmab peaaegu tervet aastaringi.

Kirjaniku igapäeva jalutuskäigud loodusesse väikelinna ümbruses on mõnus, aga ka mõtlemapanev retk lugejale.

Jalutaksid justkui kirjanikuga koos. Kuuled tema rahulikku maheda tämbriga häält kõrvus. Tunned, et saad osa kirjaniku tegemistest, mõtisklustest, arutluskäikudest ja tähele-panekutest. Need on kuidagi nii lihtsad, arusaadavad, inimlikud ja intiimsed.

Selline rahulik kulgemine (lugemine) aitab aja aeglasemaks muuta, süveneda endasse ja sinu ümber olevasse. Tekib rahulolu- ja tänutunne, et kirjanik jagab seda väärtuslikku aega sel hetkel justkui vaid sinuga.

Raamatut luges: Marju Tuoppi

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2399164

Liis Sein. MONA ERAKORDNE EMA

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Lastekirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Pegasus, 2024

Raamat räägib Mona perest, kus ema otsustab muuta igapäevaelu põnevaks, tähistades läbi aasta kõiki võimalike tähtpäevi.

Mona ema eestvedamisel algab tõeline pühade ja tähtpäevade ralli. Uhkelt ja suurelt saab tähistatud punkrokk emadepäev, isadepäeval korraldatakse suur üllatuspidu tippkoka ja mustkunstnikuga, jaanipäeval tehakse tiir peale tervele Eestile jne.

Peetakse halloweeni, sest see on pop, aga ei unustata ära ka mardi- ja kadripäeva. Leitakse veel mittemidagitegemise päev, lindude joonistamise päev, naerupäev, jäätisepäev, mobiilivabapäev, kadunud sokkide päev….

See on lõbus ja värvikas lugu, mis kutsub lapsi ja peresid avastama igapäevaelu erilisi hetki läbi pidupäevade tähistamise. See on suurepärane lugemine peredele, kes hindavad traditsioone ja koosolemis, olles samas ka meeldetuletus, et tasakaal on oluline – isegi pidude korraldamisel.

Lustakat lugemist!

Raamatut luges: Kalli Hendrikson

Raamatuga saab tutvuda:  laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2300006

Mudlum. ROOSIHULLU PÄEVARAAMAT

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Strata, 2024

Autor rajab Muhumaale esivanematelt päritud talu juurde uhket roosiaeda.

Maailm on tänapäeval ju aednikule lahti – istikuid saab tellida välismaalt, osta naabermaakonna aiandist ning kohalikust toidupoest. Nii võib kergesti tekkida sõltuvus, maania või hullus.

See omakorda viib selleni, et värske aednik leiab ennast tõtt vaatamas kahjurite ja taimehaiguste, põua ning paduvihmadega ja vales kohas kasvavate valet värvi vales mõõdus roosidega.

Kaosest korra loomise kõrval läheb mõte sageli uitama ja nii saab raamatust lugeda aia asemel ka üsna palju aiaaugust.

Olgu see raamat hoiatuseks kõigile, kel tühja maalappi nähes kevadel sõrmed sügelema hakkavad ja pilk aianduskeskuste e-poodides kõike ihaldama kipub.

Aga tegelikult – las minna.

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2383209

Mari Vallikivi. VILJANDI MOTIIV

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Kodulugu, Aimekirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Viljandi Muuseum ja Kondase Keskus, 2020

Aastaid hiljemgi, peale kunstiraamatu ilmumist, on mulle sügava mulje ja suurepärased emotsioonid jätnud Mari Vallikivi koostatud kunstialbum „Viljandi motiiv“. See on tõeline pärl nii tõsisele kunstiteadlikule huvilisele kui sellisele pühapäevasele kunstinautlejale nagu mina.

Albumis on üle 100 kunstiteose, millel on kujutatud Viljandile iseloomulikke motiive nagu järv, lossimäed, vanalinna majad ja katused, linna siluett, tänavavaated, võrratud maastikud järve ja linna silueti taustal. See on väike valik töid kunstnikelt, kes on Viljandist pärit, siin vahepeal elanud, töötanud või reisinud ning jäänud mõneks ajaks siia pidama. Kunstiteosed mahuvad ajaliselt kahte sajandisse. Suur osa Viljandit kujutavatest teostest on talletatud Viljandi muuseumi kunstikogus. Samuti leiab palju teoseid muuseumides ja erakollektsioonides. Raamatusse jõudis neist vaid osa.

Raamatus leiavad toredat kajastamist kunstnike omavahelised suhted, nende loomingutee kujunemine, suhestumine Viljandi linna ja eluoluga, samuti eri aegadel valitsenud kunstiarusaamad.

• Eesti kõigi aegade ühe tunnustatuima maalikunstniku Konrad Mägi esimene suurnäitus 100 teosega toimus 1913. aasta lõpus Koidu seltsimajas.

• Viljandimaal, Võisikul sündinud kunstnikku Peet Arenit on peetud 1920. aastatel üheks kõige huvitavamaks eesti maalijaks.

• Viljandis sündinud Lydia Nirk-Soosaar oli esimene naiskunstnik, kes linna kunstielule aastaid tooni andis. Ta oli üks Viljandi kunstiklubi asutajatest 1934. aastal.

Albumist leiab huvitavaid eluloolisi andmeid 49 kunstniku kohta. Viljandiga tihedamalt seotud kunstnikest on esindatud Johann Köler, Ants Murakin, Gustav Mootse, Eduard Timberman, Juhan Muks, Jaak Kangilaski, Erich Pehap, Lepo Mikko, Ilmar Andra, Osvald Raba, Endel, Lilian ja Hanno Härm, Siim Kärner, Raul Rajangu, Teet Lindma, Reet Talimaa ning Priit Pangsepp.

Toredat Viljandi kunsti avastamist!

Raamatut luges: Marge Liivakivi-Minina

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1946552

Voldemar Õun. UUS EVANGEELIUM

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Ajalugu

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Hea Lugu, 2019

Esmakordselt ilmus Rootsis eksiilis 1953. Eestis 2009 ja 2019, hetkel ka veel raamatukauplustes saadaval.

„Uus evangeelium” võiks olla üks lugeja suuri avastusi. See on ajalooliselt täpne ülevaade Eestist aastail 1939–1941, mis hõlmab teatavasti Nõukogude Liidu sõjalist sissetungi Eestisse ja iseseisva riigi hävitamist – Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning esimesi sovetlikke massirepressioone.

Peategelasteks on sõpruskonna perekonnad, kes nõukogude korra saabudes valivad erinevad pooled.

Lugesin seda raamatut aastaid tagasi ja sain unustamatu elamuse. Siiani imestan, kuidas pole see väärtteos jõudnud gümnasistide kohustusliku kirjanduse nimistusse? Raamat on väga köitev ja annab hea ülevaate inimeste tunnetest ja valikutest sel raskel ajajärgul.

Kuna ajad on heitlikud, siis palju mõtteainet on tänapäeva kodanikule- kuidas käituksid, kui riigikord muutub ja perekond on hädaohus?

Soovitan soojalt!

Raamatut luges: Ege Mücker

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1890626