Viktoriini Kultuurikonks oktoobri küsimused

1. Millal saatis pagulasena Soomes viibiv Johan Pitka president Risto Rytile märgukirja ettepanekuga luua Eesti-Soome liitriik? Kuidas vastati admirali ettepanekule? (5 punkti) 
2. Friedebert Tuglase „Popi ja Huhuu“ sarnaneb motiivide ja süžee pooles väga palju varem ajakirjas „Meelejahutaja“ ilmunud ajaviitejutule. Mis on selle pealkiri? Kui tõenäoline on, et Tuglas oli juttu lugenud? (5 punkti)
3. Näidend „Sajand“ tuleb Ugala teatris rahva ette järgmisel aastal. Kuidas vastas autor Tõnu Õnnepalu kultuuriajakirjas avaldatud intervjuus küsimusele, kas ta jäi selle näidendiga ise rahule? (3 punkti) 
4. Kellele otsustas Viljandi volikogu kinkida Männimäel tüki võsa? (3 punkti) 
5. Milline ansambel on esinenud kõigil Viljandi pärimusmuusika festivalidel ja mis oli selle ansambli esialgne nimi? (3 punkti) 
6. Mis seos on Riia palsamil ja Punsli õlil? (5 punkti)  
7. Kes ja millal asutas formaadina luguteatri? (4 punkti) 
8. Kuidas suhtus Hiie Tammani „Värskes Rõhus“ ilmunud loos lastesse Elo? (3 punkti) 
9. Kuidas on Veiko Märka arvates seotud küsilausete hulk ning unelmate seriaali tegemine? (3 punkti) 
10. Millised kaks Balti proosakirjanikku on ootamatult sattunud Vene kriitikute huviorbiiti? Milliseid Vene kirjandusauhindu on need kirjanikud saanud? (5 punkti) 
11. Kes või mis on AILA? (2 punkti) 
12. Mitu marki kleebiti Viljandi postkontoris maksikirjale? (3 punkti)

Vastused saata 14. novembriks e-posti aadressil kultuurikonks@gmail.com või tuua Viljandi linnaraamatukokku. Lisada nimi, vanus ja kontaktandmed. 

Viktoriini võitjaid selgitades lähtutakse vastuste eest saadud punktidest. Iga küsimuse eest on võimalik saada 1-5 punkti, kusjuures õige viide allikale tagab ühe punkti.

Parimaid tunnustatakse iga kuu ning kõigi osalejate vahel vahel loositakse samuti välja auhind. Auhinnafondi kuuluvad põnevad meened ning kohalike kultuuri- ning spordiasutuste priipääsmed.

Küsimused on koostatud ajalehe „Sakala“ ja kultuuriväljaannete „Akadeemia“, „Hea Laps“,  "Keel ja Kirjandus", „KesKus“, „Kunst“, „Looming“, „Muusika“, „Sirp“, „Teater. Muusika. Kino“, „Täheke“, „Tuna“ ja „Värske Rõhk“ põhjal.

Viktoriinis osalemise statuut

Viktoriinis osalemise statuut

• Viktoriin „Kultuurikonks“ kestab oktoobrist 2012 – märtsini 2013. Pidulik lõpuüritus koos auhinnatseremooniaga leiab aset rahvusvahelisel ajakirjanduspäeval 3. mail 2013
• Kord kuus, kuu viimasel täisnädalal, avaldatakse ajalehes Sakala 12 viktoriiniküsimust. Küsimused avaldatakse ka raamatukogu stendil, kodulehel, facebooki lehel ja teistes kanalites.
• Viktoriiniküsimused on koostatud kultuuriajakirjade värskete numbrite põhjal Viljandi Gümnaasiumi õpilaste ning linnaraamatukogu töötajate poolt. Lisaks kaks küsimust kohaliku ajalehe Sakala värskete numbrite põhjal. Küsimused on koostatud järgmiste kultuuriajakirjade põhjal: Akadeemia, Hea Laps, Keel ja Kirjandus, KesKus, Kunst, Looming, Muusika, Sirp, Teater. Muusika. Kino, Täheke, Tuna, Vikerkaar ja Värske Rõhk
• Vastuseid ootame kahe nädala jooksul alates küsimuste avaldamisest
• Vastata võivad kõik
• Vastustega koos palume märkida oma nimi, vanus ja kontaktandmed
• Vastused palume saata e-posti aadressile kultuurikonks@gmail.com või tuua Viljandi Linnaraamatukogu esimese korruse infoletti
• Viktoriini võitjate selgitamisel lähtutakse vastuste eest saadud punktiskoorist.
• Iga küsimuse eest on võimalik saada 1-5 punkti, kusjuures õige viide allikale moodustab 1 punkti. Parimaid tunnustatakse igakuiselt, kõigi osalejate vahel loositakse samuti auhind. Igakuiste auhindade hulka kuuluvad põnevad meened ja pääsmed Pärimusmuusika Keskuse korraldatavatele kontserditele.
• Vastused koos võitjate nimedega avalikustatakse raamatukogu kodulehel ja stendil samal päeval, kui avaldatakse järgmised küsimused. Ei arvestata küsimuste koostajate ning Viljandi Linnaraamatukogu töötajate esitatud vastuseid
• Võitjatega võetakse ühendust, et leppida kokku auhinna kättesaamine
• Kultuurikonksu toimumise ajal (oktoober 2012 – märts 2013) enim punkte saanud vastajatele auhinnafondi kuuluvad:

o ajaleht Sakala ühe kuu tellimus
o omal vabal valikul ühe kultuuriväljaande aastatellimus
o 2 pääset teater Ugala suvelavastusele
o Viljandi Pärimusmuusika Festivali pühapäevased päevapassid kahele
o Viljandi Vanamuusika festivali passid kahele
o Kinkekaart Männimäe Külalistemajalt väärtuses 30€
o Viljandi Spordikeskuselt kaks tundi paadisõitu Viljandi järvel ning 10x jõusaali pilet
o Auhind Viljandi Linnavalitsuselt

Õhinapõhine kultuurikonks alustab

Viljandi linnaraamatukogu avab Eesti raamatu päeval,

 

23. oktoobril kell 17.00 linnagaleriis

 

kultuuriväljaannetel ning maakonnalehel „Sakala“ põhineva viktoriini Kultuurikonks. Viktoriinis on oodatud osalema kõik huvilised olenemata nende elukohast või vanusest. Kõigi vastanute vahel loositakse toredaid meeneid ning parimad saavad auhinnaks pääsmeid kohalikele kultuuriüritustele.

Septembri alguses sündis ühel raamatukogusisesel koosolekul idee korraldada kogu maakonda hõlmav viktoriin, milles saaksid osaleda kõik huvilised olenemata oma vanusest ning mis tõmbaks rohkem tähelepanu kultuuriväljaannetele ning maakonnalehele. Mõte nakatas kohe ka Viljandi Gümnaasiumi emakeeleõpetajaid Irene Artmad ning Juta Klettenbergi ning ajalehte „Sakalat“, kes oli nõus eraldama viktoriini jaoks leheruumi. Küsimusmängu graafilise identiteedi eest hoolitses Viljandi Gümnaasiumi kunstiõpetaja Monika Mändmaa.

Eesmärk on lisaks kultuuriperioodika lugemuse tõstmisele tõmmata tähelepanu ka kohalikele kultuuri- ja spordielu korraldajatele. Väga meeldiv oli tõdeda, et kõik, kelle poole linnaraamatukogu pöördus, olid nõus viktoriini auhindadega toetama. Küsimusvõistluse kuuekuulise võistlusperioodi jooksul enim punkte kogunuile on auhinnad välja pannud teater Ugala, Pärimusmuusika Keskus ja Aivar Trallmann, Männimäe Külalistemaja premeerib kinkekaardiga, Spordikeskus jõusaali kasutamise pääsmega ning paadisõiduga, ajaleht Sakala oma väljaande kuutellimusega. Viljandi linnaraamatukogu paneb peaauhinnana välja vabalt valitud kultuurväljaande aastatellimuse. Viljandi Linnavalitsuse ja raamatukogu poolt loositakse iga kuu kõigi vastanute vahel põnevaid meeneid ning parimaid ootavad piletid Pärimusmuusika Keskuse korraldatavale kontserdile.

Koostöös Viljandi Gümnaasiumi õpilastega koostavad linnaraamatukogu töötajad käesoleva aasta oktoobrist tuleva aasta märtsini igakuiselt värskete kultuuriväljaannete ja ajaleht „Sakala“ põhjal 12 küsimust. Küsimused on koostatud järgmiste kultuuriajakirjade põhjal:

• Akadeemia
• Hea Laps
• Keel ja Kirjandus
• KesKus
• Kunst
• Looming
• Muusika
• Sirp
• Teater. Muusika. Kino
• Täheke
• Tuna
• Vikerkaar
• Värske Rõhk

Viktoriini võitjate selgitamisel lähtutakse vastuste eest saadud punktiskoorist. Iga küsimuse eest on võimalik saada 1-5 punkti, kusjuures õige viide allikale moodustab 1 punkti. Vastused ja võitjad avalikustatakse raamatukogu kodulehel ja stendil samal päeval, kui avaldatakse järgmised küsimused. Nii loosi teel kui parima tulemuse eest auhinna saanutega võetakse isiklikult ühendust.

Küsimused avaldatakse maakonnalehes „Sakala“ ja linnaraamatukogu kodulehel kuu viimasel täisnädalal. Vastuseid ootab linnaraamatukogu kahe nädala jooksul alates küsimuste avaldamisest e-posti aadressile kultuurikonks@gmail.com või esimese korruse infoletti. Vastuste juurde tuleb kindlasti märkida oma nimi, vanus ja kontaktandmed. Küsimuste ja ettepanekutega saab pöörduda eelmainitud e-posti aadressil ja Veronika Raudsepp Linnupuu poole telefonil 433 8687.

 

Kultuurikonksu toetavad (alfabeetilises järjekorras):

 

Viljandi Gümnaasium

Viljandi Linnavalitsus

 

Viljandi Spordikeskus

 

 

Mart Saar. Must lind [Helisalvestis]

Rööppealkiri Der schwarze Vogel : Sololieder Esitavad Kaie Konrad (1-5), Urve Tauts (6-13), Ivo Kuusk (14-22), Mati Palm (23-27), Ivo Kuusk & Mati Palm (28), Vardo Rumessen, klaver, [koostaja, kommenteerija] Tallinn : Estonian Classics, 2012 1 CD (73'42''), 43 lk Tekstilisas ülevaade helilooja soololauludest, laulude sõnad ja laulude loomisloost eesti ja saksa keeles 1. Pilved sõudvad = Wolken segeln / sõn.: J. Liiv 2. Ta tuli... = Sie kam... / sõn.: E. Enno 3. Latvade kõne = Geflüster des Laubes / sõn.: E. Enno 4. Kui lillekene nurmel = Wie Blümlein auf der Aue / sõn.: H. Heine, A. Haava 5. Tuule hõlmas, luule hõlmas = Mütterlein, in Windesarmen / sõn.: K. E. Sööt 6. Mis see oli? = Was war es? / sõn.: K. E. Sööt 7. Kõrs kahiseb = Es rauscht die Ähre / sõn.: J. Tamm 8. Ilmud kui unistus = Über den Wäldern ist Mondenschein / sõn.: M. Saar 9. Oh kanarbik, oh lilleke = Oh Erika, oh Blümelein! / sõn.: J. Liiv 10. Üks ainus kord = Noch einmal / sõn.: A. Haava 11. Päike ja vari = Die Sonne und der Schatten / sõn.: E. Wöhrmann 12. Mu viimne laul = Mein letztes Lied / sõn.: J. Liiv 13. Lapse mõtted = Kindergedanken / M. Kampmann 14. Kadunud ingel = Entschwundener Engel / sõn.: K. E. Sööt 15. Must lind = Der Schwarze Vogel / sõn.: K. E. Sööt 16. Haiguse aegu = Zeit des Leidens / sõn.: V. Grünthal-Ridala 17. Ei viimsed = Nicht das Letzte / sõn.: K. E. Sööt 18. Aimdus = Die Vorahnung / sõn.: K. E. Sööt 19. Lauliku talveüksindus = Des Sängers Wintereinsamkeit / sõn.: J. Liiv 20. Neiule = Einer Maid / sõn.: J. Liiv 21. Nõel = Die Nadel / sõn.: K. E. Sööt 22. Üksi = Einsam / sõn.: P. Jakobson 23. Vaikus = Stille / sõn.: J. Kadastik 24. Sügismõtted = Herbsgedanken / G. Falke, K. E. Sööt 25. Lõputa teel = Endloser Weg / sõn.: M. Heiberg 26. Minu süda = Mein Herz / sõn.: M. Heiberg 27. Sügisene lill = Herbstblümlein / sõn.: J. Liiv 28. Sügis = Der Herbst / sõn.: J. Liiv Salvestatud 1979-1982 Tallinnas, Heliloojate Majas KUULA EMTA arvutivõrgus http://mp3.ema.edu.ee/3/CD13094_CD13095/ Loe ka Johannes Jürissoni ajakirjas Teater. Muusika. Kino 2/2006 avaldatud artiklit "Mart Saare tulek eesti muusikasse". http://www.temuki.ee/arhiiv/2006/02/lugu12.pdf

Strand...Rand II

Strand...Rand: Sofia Joons, laul, hiiukannel, viiul, poogen-gusli; Meelika Hainsoo, laul, viiul; Robert Jürjendal, kitarr; Mall Ney, harmoonium Kujundajad Kristjan Gabral, Agur Paesüld, fotod: Kaur Kenk, Sandra Urvak [Eesti] : Strand...Rand, 2012 1 CD (75') ; 2 voldikut Strand...Rand kutsub kaasa eesti-rootsi saartelt ja aladelt pärit rahvakoraalide, -laulude ja pillilugude maailma. Oleme piilunud minevikku ja leidnud sealt ootamatult ilusaid, rõõmsaid ja ka hirmsaid lugusid. Oleme neid uuele elule äratanud. Need on üheaegselt nii ilmalikud kui vaimulikud, nii pühalikud kui inimlikud ning, nagu maailma vägevatele muusikatraditsioonidele kohane, suudavad need meie igapäevaelu igavikuga kokku sulatada. Ikka ja jälle.   Strand...Rand invites you into the world of folk chorales, songs and tunes from the Estonian-Swedish islands and coastal areas in the west of Estonia. We have peered into the past and would like to share with you the unexpectedly beautiful, joyful, but also harrowing stories in song that we have found here and given new life to. They are at one and the same time secular as well as sacred, holy as well as human, as befits a powerful music tradition, they succeed in merging our everyday life with the eternal again and again.   1. FÖR SKEPPARE OCH BÅTSMÄN 2. DESSE ÄRO DE TIO BUD 3. MA OLEN MAA PEAL VÕÕRAS 4. SION KLAGAR 5. NEIL KÕRGUSTEL 6. MIG DAGEN FLYR / PÄEV LÕPEB NÜÜD 7. UUE AASTA KORAAL 8. DET GAMLA ÅR 9. ESAIE / JESAJA 10. MU SÜDA ÄRKA ÜLES 11. NU VILAR HELA JORDEN 12. VIIULILOOD GAMMALSVENSKBYST 13. NÄR SOLEN TÄNDER SINA STÅLAR 14. MÖLLARENS DOTTER 15. RENKVISTI LEIGID 16. SUSS-SUSSADI JA MUUD LAULULEIGID 17. EKORREN English text included Salvestatud mais 2011 Tuhalaanes (1-16), mais 2002 Arm Music Studio's, Tallinnas (17)

Vägilased. Väga ilusad

 

[Eesti] : Vägilased, 2012

3 CD-d

Sisaldab albumeid:
*Väga ilusad (2004)
*Ema õpetud (2006)
*Kes aias? (2010)

NB! Laenutatav alates 30.11.2012

Vägilased: Meelika Heinsoo, Cätlin Jaago, Toomas Valk, Tiit Kikas, Jan Viileberg, Krista Sildoja, Kristjan Priks, Marti Tärn, Reigo Ahven, Andre Maaker, Tõnu Laikre, Marek Rätsep, Päär Pärenson, Aapo Ilves

Väga ilusad: Tulge tuld hoidma Kolonntants Mere kosilased Räditants Kikulugu Härrad vahetavad piibud Halliste sarvelood Laadalugu Hobusemäng Pruuditants Kulla kutse Parmupillilugu Peremees võtab naise
	Ema õpetus: Vanaemamäng Ema õpetus Kuldmuna : reinlender Lind lohutamas Hobuse otsimine Klopandi Sokumäng Kalamees Nutust järv Valss vanaemale Laulude saamine
	Kes aias?: Väravamäng Kes aias? Linnamäng Pärliine Hää laulik : polka Venetantsud Nõelamäng Ätsemäng Tori kõrtsi tondilugu Parmupillilood Hanemäng Rikas puu Kaera põimimine Kargused Ilus lill Palju sõnu Kosjamäng

Mae Lender. Kui mäng on lõppenud

Kaane kujundanud Reet Eilsen

Toimetanud Milvi Teesalu

Tallinn : Eesti Raamat, 2012

207 lk.

Viljandis elava noore autori romaani peategelane Brett on poiss oma unistuste ja tulevikuplaanidega, millest enne armeesseminekut jõudsid mõned täituda, mõned mitte. Armeeteenistus viib ta Afganistani. Sealt naastes tunneb Brett, et sõjavägi oli tema elu murdepunkt – miski pole enam endine, tekkisid probleemid eraelus ja katkes suhe vanematega. Peagi leidis naine soomlasest elukaaslase ja lahkus koos tütrega, kooliõpetajast isa lootusi ei suuda poeg aga enam kungi täita. Mis siis Bretiga neil aastail tegelikult juhtus ja mida püüab ta nüüd avalikkuse eest varjata?

Sakala kalender 2013

Loomingulise kollektiivi Sakala Kalender väljaanne

Põltsamaa : Sakala Kalender, 2012

282 lk. : ill.

Koostanud Marge Liivakivi, Jaak Pihlak, Heiki Raudla, Olav Renno, Ülo Stöör ja Ain Vislapuu

Heiki Raudla. Pilistvere kihelkond – Eestimaa Taani

Ajaloolisi andmeid ja tekste Pilistvere kihelkonna kohta

Kogunud ja kirja pannud Heiki Raudla

Toimetaja Ain-Andris Vislapuu

Viljandi : Viljandi Muuseum, 2012

583 lk. : ill.

Raamat annab ülevaate kihelkonna majandusest, haridusest, mõisatest ning teistest valdkondadest ja isikutest, kes on olnud Pilistverega seotud.

Loe ka 15. sept. 2012 Sakalas ilmunud Olev Renno raamatuarvustust

Teose väljaandja on Viljandi muuseum, rahastasid Kõo, Võhma, Türi (endine Kabala) ja Imavere omavalitsused, Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, LEADER Eesti

 

Heiki Raudla on sündinud 20. mail 1949 Võhmas. Kooliteed alustas Suure-Jaani keskkoolis, seejärel õppis Kehtna 8-klassilises koolis ja lõpetas 1967. aastal Põltsamaa keskkooli. Samal aastal asus õppima Tartu ülikooli ja lõpetas selle 1972. aastal füüsiku-füüsikaõpetajana. Aastail 1972-1978 töötas füüsikaõpetajana Viljandi 1. keskkoolis, seejärel 1978-1985 Viljandi kaugõppekeskkoolis ning 1985-1991 Juri Gagarini nimelises näidissovhoostehnikumis. Oli aastail 1991-1992 Viljandi linnapea, 1992-1995 Riigikogu liige, 1995-1999ajalehe "Sakala" arvamustoimetaja, 1999-2002 siseministri nõunik ning 2002-2009 arendusjuht ja õpetaja Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis. On koostanud isiku- ja koduloolised raamatud "August Maramaa aeg", "Kilde Vana-Võidu ajaloost", "Edmund Valtman. Eestlane, kes võitis Pulitzeri" jt. Koostab ja annab välja 1990. aastast taas ilmuma hakanud kultuurilis-kirjanduslikku kogumikku "Sakala Kalender". (Allikas: raamatu tagakaas)

Leili Närska. Valuoja kool õhtuvalguses

Toimetanud ja kujundanud Ülo Alo Võsar Viljandi : L. Närska, 2012 115, [1] lk. : ill., portr. 1772. aasta oktoobris rajati Viljandisse esimene kool eestlastest linnaelanikele. Sellega algab kooli ajalugu. Oma pika eksisteerimise jooksul on kool läbi teinud mitmeid muutusi, samaks on jäänud ainult eesmärk olla tugevaks hüppelauaks edaspidisele. Tänavu saanuks see 240 täisl Üks aastaring jäigi puudu - Valuoja kool lõpetas tegevuse 3. juunil 2011. Raamatu väljaandmist on toetanud Viljandi Linnavalitsus, SA C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi Arengufond, C. R. Jakobsoni nim. Kool, Eesti Kultuurkapital 2007. aastal tähistas Valuoja kool 235. aastapäeva, siis ilmus raamat "Kool Valuoja kaldal 1772-2007". 2011. aasta kevadel valmis selle järg "Valuoja kooli lapsed", mis oli plaanis avaldada 240. aastapäevaks, seega detsembris 2012. [..] Otsustasin koostada kolmandagi raamatu: "Valuoja kool õhtuvalguses". See räägib kõigepealt viimastest tegevusaastatest. Oma mälestusi on kirja pnnud endised õpetajad. [..] Kolmandas osas on avaldatud katkendeid õpilaste kodu-uurimistöödest, milles on käsitletud endiste õpetajate ja koolijuhtide elu ja tegevust. Loodan, et olen nende kolme raamatuga jätnud jälgi tulevastele põlvedele Viljandi linna vanimast koolist Valuoja kaldal. Tänan Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi direktorit Eero Järvekülge, kes leidis võimaluse viimase raamatu trükkimiseks. Sellesse kooli läksid üle meie õpilased. Leili Närska (Katkendid eessõnast "Õhtuvalgus on mälestuste valgus", lk. 5-6)

 

Villem Reiman. Ajaloo veskid

Koostanud ja saatesõna: Hando Runnel Toimetanud Siiri Ombler Tartu : Ilmamaa, 2012 280 lk. See Villem Reimani kirjutiste raamat koosneb kahest osast. Esimeses on neli Villem Reimani kirjatükki Piibli eesti keelde ümberpanemisest. Teine jagu on Eesti Aleksandrikoolist ning selle ühest eestvõitlejast Jaan Adamsonist. Lisadena on J. Kunderi ja J. Adamsoni Aleksandri-kooli ajalugu ning J. Roosi „Eesti Aleksandri-kooli lõpp-päevad 1905. aasta revolutsioonis“. Raamatu väljaandmist on toetanud Riigikantselei Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal) Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/620496

August Rei - Eesti riigimees, poliitik, diplomaat

Jüri Ant Toimetanud: Helina Tamman Kujundanud Kalle Müller Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2012 359 lk. : ill. Sari Riigivanemad Tegemist on esimese raamatuga, mis ilmub Riigikantselei ja Rahvusarhiivi koostöös asutatud riigimeeste elulugude sarjas "Eesti riigijuhid 1918–1940/1944". Üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraate August Rei toetas juba 1917. aasta sügisest Eesti Vabariigi loomist, hiljem osales ta aktiivselt poliitikas, tõustes korra ka riigivanemaks. Rohkem sai ta tuntuks aga välisministri ja saadikuna. Ühena vähestest Eesti tipp-poliitikutest õnnestus tal vältida Nõukogude võimu kätte jäämist ning suures osas just tema soovitusel püüti 1944. aastal Eesti iseseisvust taastada. Hiljem sai temast Eesti peaminister presidendi ülesannetes ehk eksiilvalitsuse juht. August Rei sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas Kurla külas kooliõpetaja, hiljem Põltsamaa riigiviinapoe juhatajana tegutsenud Mihkel Rei ja Marie Rei peres. August Rei elust saab pikemalt lugeda postituses 22. märts - August Rei 125

Martin Klein

Koostaja Tiit Lääne Toimetaja Katrin Streimann Kujundaja Silver Vaher Tallinn : Eesti Olümpiakomitee, 2012 112 lk. : ill. Sari Spordikangelased Olümpiavõitjad 2012. aasta südasuvel möödub sada aastat maadleja Martin Kleini hõbemedalivõidust Stockholmi olümpiamängudel. Täitub sajand esimesest olümpiamedalist, mis võideti 11 tundi ja 40 minutit väldanud maratonmaadlusega. Maailma spordiajalugu ei tunne teist sellist kohtumist.

Mitte-Tartu

Koostanud, toimetanud ja eessõna: Sven Vabar Kujundanud Mari Ainso Pildistanud Kaja Pae Tartu : Topofon, 2012 303, [1] lk. : ill. Lugeja tutvub selle osaga Tartust, millele - olgu teadlikult või mitte - tavaliselt tähelepanu ei pöörata. Hiinalinna garaaživohang, Variku autoviadukt, Emajõe põhi, linna ümbritsevad võsad ja luhad. Grafiti sildade all. 17. sajandi lapse luukere Meltsiveski tiigis. Küütri tänava metroopeatus. Autorite hulgas on uuema põlvkonna tuntumad Tartu kirjanikud ja kunstnikud Anti Saar, Berk Vaher, Joanna Ellmann, Aare Pilv, Maarja Pärtna, Tanel Rander (ehk ChanelDior), Lauri Pilter, Meelis Friedenthal, Erkki Luuk, Kiwa, Mehis Heinsaar, Sven Vabar, Jaak Tomberg, andreas w ning Kaja Pae. Raamatut illustreerivad Kaja Pae arvukad fotod kõigist neist Tartu mitte-kohtadest. Kogumiku koostas Sven Vabar ideeidu põhjal, mille Berk Vaher talle pähe pistis.

Endel Priidel. Olümpiahõbe Martin Klein

Kaane kujundanud Kersti Tormis Eessõna: Jüri Tuulik Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2012 278, [1] lk. : ill. Eesti maadlejatest tõusid maailmameistriks 1897 Georg Lurich (1876–1920), 1898 Georg Hackenschmidt (1877–1968) ja 1901 Aleksander Aberg (1881–1920). V olümpiamängudel Stockholmis astus olümpiastaadionil matile suurel areenil tundmatu maadleja ja tegi seal 14. juulil 1912 imet. Martin Kleini ja Alpo Asikaineni vaheline matš, mis kestis 11 tundi 40 minutit on maailma maadlusajaloos ainulaadne. Võidu hinnaks oli hõbemedal – aga see on Eesti esimene olümpiamedal.   Martin Klein (12. september 1884 Tarvastu vald, Viljandimaa – 11. veebruar 1947 Tarvastu vald, Viljandimaa) oli eesti maadleja, esimene olümpiamedali võitnud eestlane (1912 kreeka-rooma maadluse keskkaalus). Ta on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige pikema maadlusmatši võitja olümpiamängudel (11:40). Klubi: Peterburi “Sanitas”. Ta võistles ainult kreeka-rooma maadluses.   Endel Priidel (sündinud 16. juulil 1932 Tarvastu vallas Viljandimaal) on Eesti kirjandusloolane, toim ja tõlkija. Lõpetas 1950 Viljandi 2. Keskkooli, 1956 TÜ eesti filoloogia erialal. Oli 1956–58 Eesti Riikliku Kirjastuse, 1958–98 kirjastuse Eesti Raamat toimetaja.

Karl August Hindrey. Õpetlikud lood

Pildid joonistanud Karl August Hindrey Toimetanud Eve Leete Tallinn : TEA Kirjastus, 2012 29, [2] lk. : ill. Sari Lapse oma raamatukogu   Raamat koosneb kahest Karl August Hindrey tuntud värssloost: „Seene-Mikk” ning „Nina-Jass ja Näpp-Mall”. „Seene-Mikust” saame teada, mis võib juhtuda lapsega, kes ennast ei pese, „Nina-Jass ja Näpp-Mall” räägib rumalate kommetega Jassist ja Mallest. Raamatu tekst ja autori originaalillustratsioonid pärinevad 1929. aasta väljaannetest. Vanamoelised pildid ja sõnakasutus teevad „Õpetlikud lood” põnevaks nii lastele kui nende vanematele-vanavanematele.

Ester Rusing. Kaubi

Autori illustratsioonid
Fotod: Pille Tipse

[Pällu (Harjumaa)] : E. Rusing, 2012

96 lk. : ill.

Raamat koosneb kolmest osast:
* Koduluule mulgi keeles,olemas sõnade lukk.
* Kuidas mulgimaal olid pühad ja nende ette valmistused 50-natel aastatel. Kuidas leiba tehti,kamajuhu, kuidas koolis käisime, jne.
* Eestikeelne luule ja lugemist kõikidele vanuse astmetele.

Notafe XX Presents

Erni Kask, Nancy Stark Smith, Ruth Zaporah, Andrew Morrish, Sten Rudström, Thomas Häntzschel

About Improvisation

Viljandi : Evestuudio, 2012

136 nummerdamata lk.

THE BOOK INFORMATION

interviews Erni KASK

photos Hedi JAANSOO, Thomas HÄNCTZSCHEL, Maarja NOORMETS, Ilja DOMANOV

design Anni VARM, Kadri NOORMETS, Taavi VARM

thanks to Triin LAAS, Madis KOLK, Charlie MORRISSEY, Peeter RÄSTAS, Andres NOORMETS

special thanks R. Paul FIRNHABER

© erni kask and mtü evestuudio 2012

print ECOPRINT

Interviews with the teachers of improvisation who have visited notafe in different years (2005-2012) during it's international summerschool.

Рожденные телевизором

Слава Тарощина
Москва : Астрель, 2012
440, [4] lk.

От производителя

"Последние лет двадцать Россия превратилась в страну телевизионную: существует только то, что существует в телевизоре. Экспериментальным путем кремлевские демиурги установили, что ТВ может все: переизбирать президентов, назначать преемников, обеспечивать им заоблачный рейтинг, форматировать выборы...

По кремлевской брусчатке, преодолевая непогоду, энергично идут к цели, то есть к эстраде, Путин с Медведевым. На сцене привычно братается рок с попсой, а два главных человека страны под Расторгуева поднимаются на сцену. Из их речи не вытащишь ни одной цитаты, так как речи не важны, важна картинка".

Sirje Kiin. Marie Underi Euroopa-reisid

Kuuskümmend üks kirja tütardele 17. X 1918 - 13. V 1930

Toimetaja Rutt Hinrikus

Kujundaja Endla Toots

Eesti Kirjandusmuuseum

Tallinn : GO Group, 2010

160 lk.

Sari Go reisiraamat

Konkurss „25 kaunimat raamatut“ auhinnatud tööd

Raamat “Marie Underi Euroopa-reisid” sündis arhiivileiust: seal on publitseeritud 61 Underi postkaarti toona teismelistele tütardele Dagmarile ja Heddale tema ühistest Euroopa reisidest koos Adsoniga. Need 1920. aastate postkaardid on stiilsed, kultuursed ja samas nii intiimsed: kõrvuti arhitektuuri-, teatri- ja kirjandusuudistega kirjutas ema tütardele, millised kübarad või kleidid ta neile on reisidel Pariisi või Berliini ostnud, jne.

Sirje Kiin. Marie Under

Elu ja luule

Toimetanud Janika Kronberg ja Brita Melts ; kujundanud Andres Tali

2., täiend. ja täpsust. tr.

Tallinn : Tammerraamat, 2011

671 lk. : ill., portr.

Marie Underi pikk dramaatiline elu ja vastuoluline loomingulugu tõestavad, kuivõrd tihedalt on ühe erakordse eesti naise elu seotud mitte ainult eesti kirjanduse ja ajalooga, vaid kogu Euroopa kultuuri ja maailmapoliitikaga.

Mis ikkagi tegi võimalikuks selle, et ühe väikese eesti tüdruku unistus luuletajaks saada saavutas säärase murranguliselt loova jõu?

Kuidas leidis Marie Underi luule tee eesti rahva südamesse, kuhu see on ka jäänud?

Mil moel õnnestus Underil täita ühekorraga nii individualistlikult romantilise kui klassikaliselt ühiskondliku luuletaja rolli?

Käesolev raamat avab ukse Marie Underi imetabase luule ja keerulise saatuse mõistmiseks.

Mulgikiilsid ütlemisi 2

Koostas Erna-Elise Neimann
Toimetas Kaupo Ilmet
Kunstiline kujundus: Silvi Väljal
Põltsamaa ; [Viljandi] : Mulkide Selts, 2012
39 lk. : ill.

Karu süda [DVD]

[Tallinn] : Faama Film : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012

1 DVD (2 tundi 4 min.) : värv.
Sari Eesti filmiklassika ; 10

Režissöör Arvo Iho

Produtsent Mati Sepping
Stsenaristid Nikolai Baturin, Arvo Iho, Rustam Ibragimbekov
Operaatorid: Arvo Vilju, Arvo Iho

Film on vene keeles, subtiitrid eesti keeles

Valmimisajal Eesti kalleima filmi (14,5 miljonit krooni) tiitlit kandnud romantiline draama räägib noore jahimehe Niika armuseiklustest ja ohtuderikkast kütielust Siberi ürglaantes. Esialgu kolmetunnise mängufilmina ja kuueosalise teleseriaalina planeeritud „Karu süda“ jõudis lõpuks ekraanile rohkem kui kahetunnise kinoversioonina. Filmivõtted toimusid aastatel 1999–2000 peamiselt Venemaal Tjumeni oblastis ja Komimaal. Operaator Rein Kotov esitati „Karu südamega“ parima operaatori Euroopa Filmiakadeemia auhinnale.

Nikolai Baturini samanimelisel romaanil põhineva filmi peategelane on taigasse saabunud Niika, kelle võtavad kiiresti omaks kohalikud elanikud evengid. Temast saab ka mitme naise ihaldusobjekt, seda koolitüdrukust libuni. Niika abiellub hapra poolatariga, kuid elab hiljem laanes kokku müstilise karu-naisega. Elu paneb noore küti tõsiselt proovile, kuid lõpuks leiab Niika pääsetee hingelisest kriisist sisemise harmoonia ja tasakaaluni. Peale värvikate inimsuhete on filmis ohtralt hingematvalt kaunist Siberi loodust. Ehedat taigakaru mängib filmis üsna vilunult taltsas karu Malõš.

Oort. Aeti mu mõtsa

Rööppealkiri I was sent to the forest

Akustiline kontsertsalvestus

Kõik seaded [ja esitaja ansambel] Oort

[S.l.] : Oort, 2012

1 CD (61') + 1 buklet

1. Tee ilu

2. Aeti mu mõtsa
3. Kurg kündmas
4. Ema haual
5. Saaremaa põlemine
6. Kallis kiik
7. Öised orjad
8. Laula!
9. Hukkaläinud laev
10. Memme vaev
11. Isa luigelugu

Paabel. Üle järve

Kõik lood seadnud ja esitab Paabel

[Viljandi] : Paabel, 2012

1 CD (57'29''), 7 lk.

NB! Laenutatav alates 30.07.2012

”Üle järve” on Paabli esimene stuudioalbum, millel kõlab pärimusmuusika julgete töötluste kõrval aina enam ka pärimusest ja bändiliikmete omavahelisest sünergiast inspireeritud omaloomingut.

Plaat koondab endas lugusid, mida Paabel on viimastel aastatel kontsertidel kõige suurema mõnuga mänginud. Kuulda võib nii progelikke arranžeeringuid, lihtsamaid laululugusid, instrumentaalpalu kui nö paabellikke seadeid, mille puhul on vabaimprovisatsiooniline lähenemine kasvanud välja tihedalt läbikomponeeritud muusikaks.

Plaadil ansamblist eesti ja inglise keeles, eestikeelsed laulusõnad ja laulude ingliskeelne sisuseletus

Paabel:

• Sandra Sillamaa, eesti torupill, sopransaksofon, eestlaul;
• Arno Tamm, akustiline kitarr, eestlaul;
• Erko Niit, elektrikitarr, akustiline kitarr, klassikaline kitarr;
• Tanel Kadalipp, kontrabass;
• Tõnu Tubli, trummid, löökpillid;
• Rainer Koik, helikujundaja.

Esitajad ka: Karoliina Kreintaal, Sänni Noormets, Merike Paberits, Tiina Tubli, Eva-Lotta Vunder, järellaul (11)

Salvestatud Tuhalaanes ja Viljandi Muusikakoolis

Albumil on 14 lugu pluss üks lisalugu:

1. Kosjalaul / trad.
2. Vot sihuke lugu / E. Niit.
3. Pojad, tütred : oratooriumist "Loomise lugu" / T. Aints ; sõn.: A. Barkalaja.
4. Pakri labajalad / trad.
5. Kõnnu kukk / trad.
6. Noor kukk / trad.
7. Kolmteist detsember / E. Niit.
8. Kohanuška / trad.
9. Siidile / trad.
10. Isa polka / trad.
11. Laul poistest / trad.
12. Üle järve jää / A. Tamm.
13. Polska meestele / S. Sillamaa.
14. Meeste laul / trad.

Kilde Viljandi meditsiini ajaloost

Koostaja Heiki Raudla

Toimetaja Krista Valdvee

Jämejala (Viljandimaa) : Viljandi Haigla, 2012

221 lk.

„Kilde Viljandi meditsiini ajaloost“ annab ülevaate siinse tervishoiuvaldkonna kujunemisest, keskendudes Viljandis juba 185 aastat tegutsenud üldhaiglale ning tänavu 115. aastapäeva tähistavale Jämejala vaimuhaiglale, mis ühise sihtasutusena tegutsenud juba 10 aastat.

Viljandi meditsiiniajalugu pole ainult ühe kandi lugu, selles on märke tervishoiu arengu kohta palju laiemalt. Vähe on piirkondi, mille ravilugu nii põhjalikku kajastust leidnud. Ajaloohuviline Heiki Raudla on kasutanud mitme arhiivi- ja muuseumimaterjale, töötanud läbi palju raamatuid ja vanu ajalehti.

Alustatakse 13. sajandist, mil Viljandi ordulinnuse rajamisel asutati selle juurde esimene pidalitõbila. Tervishoiuga on läbi sajandite siinmail tegelenud nii ordumeistrid, posijad kui apteekrid, kuid haigemaja tegevusest saab rääkida alates 1827. aasta jaanuarist, mil avati 20-kohaline Viljandi linna kaitseväe haigla valitsusele alluv linnahaigla, mis asus tänasel Järve tänaval ja kandis nime Das Fellinche Stadt-Militar Krankenhaus.

Aegade jooksul on haigemaja eri osakonnad asunud nii Väikesel, Mäe, Eha, Lossi, Tartu, Tallinna, Posti, Turu kui Uku tänaval ning Paala teel, olles tänapäevaks koondunud ühte suurde hoonesse ajaloolise Jämejala vaimuhaigemaja naabruses.

Nüüd juba 10 aastat SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku nime kandev asutus avati toonases Marienhofi mõisas 24. oktoobril 1897. aastal ning kuigi hooneid ja erialasid on aegade jooksul lisandunud, on põhiline tegevusala ja asukoht jäänud samaks.

Lisaks üldhaigla ja vaimuhaigla loole ning teenekatele arstidele on raamatus käsitamist leidnud ka Viljandis tegutsenud apteegid, haigekassa, meditsiiniline keskkool ja arstide liit.

Raamatut tutvustavat lõiku Eesti Rahvusringhäälingu uudistes saab vaadata SIIT.

Ühine teistsugusus : artikleid ja esseid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 60. aastapäevaks

Koostajad: Katre Koppel ja Liis Reha

Toimetajad: Liis Reha ... jt.

Kujundus: Kristjan Mändmaa

Viljandi : Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012

205, [1] lk. : ill.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Nefa Rühma koostööprojekti tulemusena on TÜ VKA juubeliks valminud kogumik "Ühine teistsugusus: artikleid ja esseid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 60. aastapäevaks". Raamat põhineb 2011. aastal TÜ VKA (ja selle institutsionaalsete eellaste) pärimuse kogumiseks korraldatud välitööde materjalidel. Artiklites ja esseedes leiavad käsitlemist välitöödest ja asutuse folkloorist inspireeritud teemad: TÜ VKA identiteediloome, rahvakalender, õppejõud, ühikaelu ning kooli roll nõukogudeaegses õpetustöös. Lisaks saab ülevaate välitööde läbiviimise korralduslikust poolest ning välitööliste "väljal" omandatud kogemustest ja muljetest. Artiklite ja esseede autoriteks on Tartu Nefa Rühma liikmed ja TÜ VKA tudengid. Kogumiku eesmärgiks on täita kas või mõningal määral senist tühimikku tudengipärimuse valdkonna põhjalikumal analüüsimisel eesti folkloristikas.

Projekti toetas Tartu Ülikool, väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Eesti kultuuriloo õppematerjal II, Viljandimaa

Kogumiku koostaja Mare Oja
Teabetekstide koostajad Liivi Vislapuu ja Ain-Andris Vislapuu
Tööülesannete autor Liivi Vislapuu
Tabetekstide toimetaja Mati Laur, tööülesannete toimetaja Mare Oja
Tallinn : Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, 2011
118 lk. : ill., kaart.

Õpilastele suunatud trükis valmis ajalooõpetajate koostööprojektina, millesse kaasati ka kohalikke kodu-uurjaid, muuseumitöötajaid. Raamat on üles ehitatud kronoloogiliselt ja Eesti ajaloo ainekava periodiseeringu alusel. Trükis võiks huvi pakkuda ka laiemale lugejaskonnale, kellele Viljandi maakonna aja- ning kultuurilugu huvi pakub.

Kevad : valikkogu

Marie Under

Koostanud Sirje Kiin

Kujundanud Angelika Schneider

Tallinn : Tammerraamat, 2012

142 lk. : ill.

Loodus oli Marie Underi suurima inspiratsiooni allikas. Seepärast on loodustsükli esimeses raamatus „Kevad“ läbilõige armastatud poetessi kevadluulest, mis tormiline, vabastav ning täis ahvatlusi, kirgi ja saladusi, hilisemas luules kohati ka neurasteenilisi toone.

Kuid tegemist ei ole ainult luuleraamatuga. Eri luuletsüklite vahel on Eesti kunstnike teosed kevadest, mis loodud samal ajajärgul, kui Under kevadest luuletas (Ants Laikmaa, Konrad Mägi jt). Mõnegi raamatus esitatud kunstnikuga oli Under hea tuttav ning tegi koostööd oma luulekogude kujundamisel.

Raamat ongi omamoodi sümbioos Eesti luulest ja kunstist, pakkudes ehedaid tundeid ja tugevaid emotsioone kaunis kujunduses. Väärt kingitus, väärt lugemine.

Kirjatud teekond

Kristi Jõeste

Teksti autor ja keeletoimetaja Kristiina Ehin

Rahvaluule toimetaja: Ly Ehin

Kujundus: Mariann Einmaa ; fotod: Kristi Jõeste, Grete Ojamaa, Anu Ansu,...,[jt.] ; joonised ja skeemid: Kristi Jõeste, Anu Pink

[Türi] : Saara, 2012

119, [1] lk. : ill.

Raamat „Kirjatud teekond“ pakub rikkalikku inspiratsiooni nii kudujale kui ka kirjasõna nautijale, kutsudes lugejat kaasa rändama Eesti kindakudumise värviküllastel radadel.

Kindaid kirjutatakse ja lugusid kirjutatakse – selles raamatus kohtuvad kunst ja kirjandus, kaks loojat, kellest üks kirjutab oma lood varrastega, teine sõnades. Kristi Jõeste mängud Eesti rahvakunstist pärit kirjadega, hoolega valitud värvid ja justkui sajanditetagune tihe kude on lummavad oma täiuslikkuses. Kristiina Ehini tundlikud ja fantaasiaküllased lood Eesti kudujanaistest kutsuvad mõtetes kaasa rändama aegadesse, mil pea iga talutare argipäevas loodi maagilist kindamustrite maailma.

Raamatu viimases osas on õpetused kinnaste kudumiseks Kristi moodi.