Kärstna kool 245

Eessõna: Irma Tooming
[Kärstna : Kärstna Põhikool], 2012
167, [1] lk. : ill.

Kevadiselt roheliste kaante vahelt leiab lugeja nii praeguste õpilaste kui ka vilistlaste jut­te, luuletusi, meenutusi; fotosid kunstitöödest ja meisterdustest, imekaunist mõisapargist ja kooli­majast. Mahukas raamatus on ka juttu lasteaia tegemistest, kooli traditsioonidest, vahvatest välja­sõitudest, lõpetajate (alates 1924. aastast), endiste ja praeguste õpe­tajate ning kooli teenindava per­sonali nimekirjad.

Õpetaja Irma Tooming, kelle eestvedamisel raamatu ilmu­mine teoks sai, ütles tänusõnad abilistele ja vallavalitsusele, kel­leta üllitis ilmunud ei oleks. Ta rõhutas, et see on ajalooraamat, mis on osa meie Tarvastu valla, killuke Viljandimaa ja meie Ees­ti haridus- ja kultuurilugu. See raamatuke on jätkuks viie aasta eest ilmunule. Väga oluline on jäädvustada imelisi hetki tule­vastele põlvedele Kärstna mõisa härrastemajas tegutsenud rik­kalike traditsioonidega tegusa kooli elust, koolile ja piirkonnale olulistest inimestest - endistest ja praegustest õpetajatest, koolijuh­tidest ja töötajatest, endistest ja praegustest õpilastest.

 

Raamatu ilmumist toetas Eesti Kultuurka­pitali Viljandimaa ekspertgrupp ja põhirahastaja oli Tarvastu Val­lavalitsus.

Kärner, Siim. Umasuudu

V vihik mulgi murden Toimetanud Malle Allese Kujundanud Monika Hint Viljandi : M. Allese, 2012 56 lk. : ill. Siim Kärneri viimane teos, V vihik mulgi murden, sisaldab 44 mulgimurdelist luuletust, mõtiskledes ajast siin ja sealpool elu joont. Raamatus on ka sõnaseletused, loetelu autori varem ilmunud teostest ning omistatud tunnustustest.

Kõik on kokku aja lugu : 1908-2012 [DVD]

Viljandi C.R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium [Viljandi] : CRJG, 2012 1 DVD : [pildifailid] Plaadile on kokku kogutud Carl Robert Jakobsoni gümnaasiumi fotod läbi aja.Pildid on pärit kooli fotoarhiivist ja erakogudest ning Viljandi muuseumist.

Arhiivijuht IV

Isikud, perekonnad ja mõisad Ajalooarhiiv ; koostanud Lea Teedema Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2012 511, [1] lk. 1980. aastate lõpus kavatses Eesti NSV Arhiivide Peavalitsus välja anda Eesti arhiivides ja muuseumides säilitatavate isikufondide üldteatmiku. RAKA (Ajalooarhiiv) fonde käsitlev käsikiri valmis 1987. aastal. Kuna teiste mäluasutuste osa jäi valmimata, siis teatmik trükis ei ilmunud. Arhiivijuhi neljas osa on toona alustatud töö loogiline jätk ja põhineb osaliselt omaaegsel käsikirjal. Teatmik sisaldab 197 isiku- või perekonnafondi ja 117 mõisafondi ning mõisadokumentide kollektsiooni kirjeldust.

Ibipaio [CD]

Kago, pseud.
Esitab Kago
[Tallinn] : Õunaviks, 2012
1 CD (48'1'')

1. Magellani raadio kutsung
2. Puhas puulpäiv
3. Mallega
4. Ehitage uus maja
5. Vahekord
6. Kindakirjad
7. Lätsi läbi Vömmoroski
8. Mets
9. Vari
10. Helian 2
11. Sairon mairon
12. Noorekuu
13. Igal suvel
14. Tetermats
15. Meis on see viimne laul
16. Mõttetaust
17. Lõpetuse ingel
18. Vesi voolab
19. Liidiga yleval

Kago kassiepopöa jätkub

Neli aastat pärast “Mopskassi maja” on saanud valmis Kago neljas album, samuti kassiainelise nimega “Ibipaio”.

“Ibipaiol” kajastuvad ka elus toimunud muudatused: seni maa ja linna vahel pendeldanud Kago kolis 2009. aastal lõplikult oma vanavanemate Räestu tallu Võrumaal ning seal on valminud ka suurem osa albumi lugudest.

Paiksusele vaatamata on sellest kujunenud Kago kõige koostöörohkem plaat. Kõlapildi rikastamiseks toob ta loos “Ehitage uus maa” Võrumaa helimaastikele külla Barcelonas elava argentiina muusiku Fernando Moresi, loos “Vesi voolab” teeb kaasa tuntumaid soome jouhikkomängijaid Pekko Käppi, vokaaliga on samas loos esindatud Iduvigik. Lisaks on lugudes kuulda kassIivulat ja Mõhkjõge Kitse küla kandis.

Nelja aasta jooksul kogunenud materjalist aitasid albumi koostada lisaks Õunaviksi põhikoosseisule UK plaadifirma FatCat Recordsi eestvedaja Dave Howell ja Eesti muusik Juhan Vihterpal.

“Ibipaio” kõige omapärasemateks joonteks peab Kago ise kodust (mitte lo-fi) saundi ning tähenduseta sõnadest koostatud vanade lastelaulude, millel on võimalikke varasemaid seoseid loitsudega, viisistamist. See on ka kõige vanamuusikakõlalisem plaat, kus esindatud mh harmoonium ning kaevuvinna ja tulisele pliidile visatud veesahmaka sämplingud.

[..]

Plaadiga tutvumiseks on saadaval lood “Vari” ja “Vesi voolab”. Lisaks ilmub siin plaadilt välja jäänud 5 looga boonus EP. Plaadi puhul valmisid Zbanski Kinoolt ka videod lugudele “Vari” ning “Öiste vestluste vari”.

* LUGUSID LUGUDEST

Kago mõnest “Ibipaio” loost

 

Mul on tunne, et iga laul sellel plaadil on kujutis mõnest inimesest, nähtusest või ajast. Kirjutan paari sõnaga sellest, kuidas muusika praegusel ajal ka tekkida võib.

“Magellani raadio kutsung”. Mulle on alati saadete alguses olnud kutsungid meeldinud, eriti sellised vaiksemad, mis vana raadio eetrikahinas kõlasid ysna nagu kirikukellad. See lugu siin on seotud mu proosaga, temast on põgusalt juttu “Hilistes lemmelehtedes” ja pikemalt jutus “Kui avaneb raadio” (Sirp 9.08.2012).

“Ehitage uus maa” algas sellest, et sain Belgias Hasseltis Fat Cati festivalil tuttavaks argentiinlase Fernando Moresiga, kes oli seal koos mingi natuke kahtlase ameerika postrocki bändiga, vist kuidagi netitutvuse kaudu. Ta oli klassikaline latiino – tume, väike, liikuv ja tal oli kaasas imeilus girlfriend Marta, kes oskas väga huvitavalt oma maa kirjandusest rääkida. Nad kohtusid Fernandoga nii, et M. hakkas F. juures viiulit õppima. Aga pill jäi kähku kõrvale ja asemele tuli midagi muud. Väga soojad ja elavad kujud. Ja mina olin nende jaoks vist mingi põhja viiking, sest kui hiljem meilisime, siis imestas Fernando siinse miinus kahekymne kraadi kohta, et “how can human body survive such a temperature”? Niiet maailma eri otsade kohtumine. Tegime õhtul ja hommikul natuke proovi ja järgmisel päeval mängis Fer mulle kahes loos viiulit ja yhes loos mingit kõri peale asetatavat muundurit kaasa. Hiljem hakkasime netis lugusid vahetama. Ta mängis mu “Vigikatele” väga laheda viiuli peale ja saatis oma asju. Aga need olid enamuses sellised täiesti teise kultuuri asjandused, elava biidiga. Võtsin siis yhest loost esimese osa (pärast läks seal ka kargamiseks, mandoliin lendas sisse jne), tegin oma sõnad peale ja selline saigi. Mänguruumi oli vähe, sest mul oli terviklik fail, mida sai ainult lõikuda venitada või osasid sagedusi ära kustutada. Aga viiul on väga hea kõlaga pill, kahju, et Fer viimasel ajal ainult kitarret mängib.

Teine netikoostöö tuli sel suvel. Kui me Liskaga paari aasta eest siia maale elama kolisime, siis oli see esimene lugu, mis sai tehtud. Mul oli tänu Aare Pilvele kaasas yks umbes sajandi vanune ja järelromantiliselt nukrameelne antoloogia “Eesti luuleilm” ja sygise syvenedes sai seda loetud. Ja yhel õhtul pliidi ees hakkas Liska mu tykkaega kordund kidrakäigu peale sealt yhte teksti laulma. Pärast leidsime, et see on Lydia Koidula. Muidu oli nagu allergia selle liiga õhkava luule vastu, aga näe, millise kirjutas – “seda paika tundsime”. Suve lõpuks oli “Vesi voolab” plaadi viimase loona sisse mängitud ja Liska oli ka kyynis vokaalid sinna peale laulnud ja tundnud, et pimedast nagu vaatab keegi, kui ta laulab. Vaatab ja toetab. Aga lugu ise tundus ikka natuke tyhi. Yhel hetkel poolunes tuli pähe, et see puuduv osa on Soomes. Et peaks yles otsima Pekko Käppi ja tema selle maa hiiukandle sugulase jouhikko. Nägin tema laivi kusagil Turus vist viie aasta eest, kui Pastaca “koosseisus” veel trumme sai mängitud. Pekko oli väga hea, kirglik ja tehniline. Ega ta asjata mööda maailma ei tuurita, sest sel pillil on omad vasted olemas Tuvas ja Kesk-Aasiaski. Aga kalevala värsi õudusi ja ilu laulab sinna peale nii sõgedalt ikka ainult soomlane. Paari aasta eest Moostes hakkasime pikemalt juttu ajama ja selgus, et Pekkol oli kunagi olnud mingi “Kago periood”, kus ta mu muusikat kuulas. Ta oli kohe nõus koostööd tegema, lugu meeldis (“beautiful and scary”) ja õnnestus talle inglise keele kaudu isegi selgeks teha, mida heliliselt proovida võiks. Ta on väga paindlik mängija ja tabas loo meeleolu lennult. Lõppmiksis kasutasin lõike neljast lindistusest. Kidra ja jouhikko ehk ei olegi kunagi niiviisi koos mänginud.

 

Unest on ka vahel mõni viis tulnud. Yks oli “Noorekuu”. Ja teine oli kuidagi kadunud Vanaisaga seotud, unes lauldi seda vene keeles, mingi suur hulk mehi nagu tammus sõnnikus või ma ei mäleta. Igal juhul seal see laul aitas millestki raskest välja. Tykiks ajaks jäigi ta ainult diktoka peale, kuhu ta öösel laulsin, sest polnud teksti. Ja siis leidsin, et yks sellise natuke totaka ja kappava viisiga tekst“Lätsi läbi Võmmorski”, mida Liinatsurade raudvara Vahelaane Paali oli vist juba 40ndatel poisina kuulnud, on sisult hea, aga vääriks viisi poolest enamat. Mulle väga meeldivad koha- ja isikunimed rahvalauludes ja muidugi ka see reaalsus, millest tekst räägib. Eks võtsin suuremast ja esitustes muutuvast tekstist ainult oma lemmikvärsid, sest “takast paistu Vinne viir, taha veeti riigipiir” või “püksinöpse nöörätäüs, kaadsapaiku pangitäüs” polnud une viisi meeleoluga kooskõlas. Ja kuna meil oli mõne aja eest valminud uus vinnaga kaevupealis, siis sai seda taustaks vändatud, mp3-mängija klappidega peas, et rytmi hoida. Niiske ilmaga see vinn just nii kääksubki, aga kaev võiks muidugi olla sygavam. Saaks pange kauem yles vändata. Mõni aeg peale loo tegemist ilmus Postimehes artikkel, kus räägiti, et Võmmorski ja Matsuri piirikordonites on ärev olukord. Keegi tahtis sealt läbi marssida, aga tema mitukymmend kometit Eesti riigile ei meeldinud.

 

“Sairon Mairon”. Mõne aja eest sai hästi palju Juhan Jaigiga tegeldud. Leidsin yhest ta näidendist seto rõikamängu sõnad, mida ytleb väike Hööd’o (nii oli ka mu Vanaisa nimi). Selline glossolaalia, vene ja seto sõnad ära käänatud nii, et nad enam midagi selget ei tähenda, aga hoolimata sellest, et see on laste loetus, mõjusid need kuidagi maagiliselt. Viisi muidugi ei olnud, viis tuli siis, kui diktofon käes kassi söötsin. Meil on kõik suure nurruga kassid, hakkavad väga lihtsalt ja igalyhel on oma stiil. Iivula on siin praegu kõige vanem, ka kolme väikse ema. See pisike kass suutis lähedalt päris suure nurru tekitada ja sellest sai omakorda loop. Mõne aja pärast ilmus Siberi setode laulude plaat ja seal loeb sealne suurlaulik Semmeni Olli selle teksti lyhemat versiooni – see suulise traditsiooni tykike oli seal kaugel veel säilinud ja sai minu käes sellise kuju.

 

“Liidiga yleval”. Kaheksa kuu eest syndis meil tytar. Hetke tähendus on selline, et esialgu saab sellest rääkida ainult muusikas. Imiku elu juurde käib ka yleval valvamine, vahetused, mõne tunni tagant toidu andmine, temaga ringi jalutamine, et peale sööki krogik välja tuleks, liigutused ja pilgud, väsimus, lootus ja öö akna taga. Selles loos on madalamalt mängitud osa vanema ja kõrgemalt mängitud osa lapse oma. Liska ytles, et seal oleks isegi nagu need Liidi siputused sees.

Allikas: Sänna Kultuurimõis http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/muugil-lauri-sommeri-uus-cd-ibipaio/

Nimed marmortahvlil [DVD]

Režissöör Elmo Nüganen Stsenaristid: Elmo Nüganen ja Kristian Taska Operaator Sergei Astahhov Helilooja Margo Kõlar Produtsent Kristjan Taska Tallinn : Eesti Päevaleht : Hea Lugu : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012 1 DVD (1 tund ja 30 min) : värv. Sari Eesti filmiklassika ; 30 Aastal 1918 tekkis Euroopa kaardile uus riik – Eesti Vabariik. Filmi keskmes on tavalised koolipoisid, kes ei pidanud paljuks minna oma riigi iseseisvuse eest võitlema. Peaosaline Henn Ahas, kes alguses küll kahtleb koos kaaslastega sõdima minekus, otsustab siiski oma klassivendi ja riiki aidata. Koolipoistel tuleb lüüa raskeid lahinguid mitmel pool Eestis. Kas saadakse tasuks armastus, isamaa või jäävad neist poistest mälestuseks vaid nimed marmortahvlil?   Elmo Nüganeni vändatud film on iseseisvuse taastanud Eesti seni kõige suurejoonelisem linateos, mille tugev eepiline alatoon on võlunud väga paljusid vaatajaid. „Nimed marmortahvlil“ esilinastus Eesti kinodes 1. novembril 2002. aastal ja osutus äärmiselt populaarseks. Kokku kogus film kinodes 167 000 vaatajat, mis hoiab enda käes Eesti viimaste aegade kinokülastuse rekordit.   Skandinaavia suurima filmitootja Nordisk Film kaudu on film jõudnud välja ka Jaapani rahvustelevisiooni.

Varjus ja valguses

Vello Jaska [Tõrva] : V. Jaska, 2011 133, [2] lk. : ill. Näidendite raamatus "Varjus ja valguses" on 3 algupärast täispikka näidendit. Sobivad lavastamiseks nii vabaõhuetendustel kui ka teatrisaalides.

Viljandimaa looduskaitseobjektid

Koostaja: Reet Vaiksalu
Tekst: Hille Lapp, Reet Vaiksalu
[Tallinn] : Keskkonnaamet, 2012
44 lk. : ill.
 

Loodusväärtuste hoidmiseks on Viljandimaale loodud 26 kaitseala, 4 hoiuala ja 84 püsielupaika. Kaitse alla on võetud 14 parki, millele lisandub 5 parki kaitsealade koosseisus. Kaitstava looduse üksikobjektidena on Viljandimaal kaitse all 27 põlispuud, 11 puudegruppi, 24 rahnu, rändrahnu ja kivi ning 11 koobast, paljandit ja allikat.

Trükis annab ülevaate maakonna kaitstavatest loodusobjektidest, nende asukohast, väärtustest, külastamisvõimalustest ning kuuluvusest üle-euroopalise Natura 2000 alade võrgustikku. Kaardile on kantud kaitsealad, hoiualad, üksikobjektid, kaitsealused pargid ning õppe- ja matkaradade alguspunktid.

 

Trükis eesti keeles EST

 

 

In order to protect the values of nature, 26 protected areas, 4 limited-conservation areas and 84 species’ protection sites have been established in Viljandimaa. 14 parks have been placed under protection, added by five parks within the protected areas. 27 primeval trees, 11 groups of trees, 24 rocks, erratic boulders and stones, and 11 caves, outcrops and springs have been registered as individual protected natural objects.

The brochure gives a survey of the county’s protected natural objects, their locations, values, visiting conditions, and statuses as a part of the Natura 2000 network. The map shows the protected areas, limited-conservation areas, protected natural objects monuments and parks as well as the starting points of the study and hiking trails.

 

The brochure "Protected Natural Objects in VILJANDI COUNTY" in english ENG

 

 

Для сохранения ценных природных объектов на территории Вильяндиского уезда образованы 26 заповедников, 4 заказника и 84 места постоянного обитания охраняемых видов. Под защиту взято 14 парка, к которым добавляется 5 парков в составе заповедников. Из отдельных охраняемых природных объектов, а также объектов в составе заповедников в Вильяндиском уезде взяты под охрану 27 вековых деревьев, 11 групп деревьев, 24 валуна, ледниковых валуна и камня, а также 11 пещер, обнажений и источников.

Данное издание предоставляет обзор охраняемых природных объектов Вильяндиского уезда, их местоположения, природной ценности, возможностей посещения, а также принадлежности к европейской экологической сети Natura 2000. На карту нанесены заповедники, заказники, отдельные охраняемые объекты, охраняемые парки, а также стартовые точки учебных и походных троп.

 

 Брошюра "Охраняемые природные объекты ВИЛЬЯНДИCКОГО УЕЗДА" на русском языке RUS

Igal hetkel on uued värvid

Artur Runge [pildid] Helle Paldra tekstid Tallinn : Eesti Luuleliit, 2012 [60] lk. : ill. Kaunis Eestimaa looduspiltidega kinkeraamat. Helle Põldra tekstid.

Külakogukond läbi kooli silmade

Silvi Saar Kaaned kujundas Eevi Hulkko Kaarli (Viljandimaa) : Kaarli Naisselts, 2012 116 lk. Trükist on ilmunud ajalooraamat, mis heidab pilgu Kaarli-Ülemõisa külakogukonna tekkele läbi kohaliku kooli silmade. Elupõlise omaaegse Ülemõisa kooli õpetaja ja juhataja Silvi Saare koostatud raamat annab mitmete skeemide ja arvukate fotode kaudu ülevaate selle Mulgimaa paikkonna asustuse tekkest, ajanduslikust arengust ja hariduselust möödunud sajandil. Teiste seas on eraldi peatükis välja toodud kooli juhid alates Liisa Kuusist, õpetajad ja omaaegse looduskaitse rinnamärgi saajad, kes kujundasid Ülemõisa kooli näo. Endised õpilased on vaheldusena kirja pannud omaaegseid lõbusaid seiku koolielust.   Pehmekaanelise 116-leheküljelise raamatu toimetasid Silvi Saar ja Piret Holtsmann. Sisuka ja paljutähendusliku kaanekujunduse on teinud Halliste kooli õpetaja Evi Hulkko. Pildimaterjali annetasid lahkesti endised õpetajad ja õpilased, Kaarli naisselts, Halliste vald jt. Kaarli Naisseltsi projektina välja antud raamatu valmimist toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm Ja Halliste vallavalitsus. Projekti kirjutas ja juhtis naisseltsi esinaine Kai Kannistu.   Pooletuhandelise trükiarvuga raamatut „Külakogukond läbi kooli silmade“ jagavad soovijaile Tiina Kuusik Kaarli rahvamajas ja Virve Kivja Õisu raamatukogus tasuta, kuid igalt raamatu saajalt oodatakse annetust Ülemõisa kooli mälestustahvli valmistamise heaks.   Allikas: Meelis Sõerd. Valmis raamat Kaarli-Ülemõisa külakogukonna ja kooli tekkest // Lõuna-Mulgimaa (2012) nr. 5, lk. 3

Viktoriini Kultuurikonks detsembri küsimused

Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja „Sakala“ viktoriini „Kultuurikonks“ detsembrikuu küsimused:

1. Kui mitu korda annetati Viljandis taaraautomaatide abil? Mitu last on ettevõtmisest saadud annetustega käinud Ugalas? (3 punkti)
2. Tänavu novembris suri maailma ilmselt vanim helilooja Elliott Carter. Kui vanalt ta suri? (2 punkti)
3. Eestis haridus-ja teadusministeeriumi käskkirjaga nr 298 on teaduskirjastustused jagatud headeks ja tavapärasteks. Mitu Eesti kirjastust on selles käskkirjas nimetatud indikaatorraamatukogude valguses laialdase levikuga ja seega kuuluvad „heade kirjastuste“ nimekirja? (5 punkti)
4. Mikael Laidre käsitleb oma artiklis nelja ilmingut, mida tänapäev üritab alates Prantsuse revolutsioonist enda omaks kuulutada. Mis need on? (5 punkti)
5. Mis oli esimene Eesti suurem keskus, kus NSV Liidu režiim Saksa rinde ees kokku varises? (3 punkti)
6. Millised on märgatavad sarnasused Igor Stravinski teose „Kevadpühitsus“ ja NO99 lavastuse „Püha kevad“ vahel Kaia Otstaki arvates? (3 punkti)
7. USA-s välja antud antoloogia Best European Fiction 2013 sisaldab muuhulgas üht Kristiina Ehini juttu. Mis on selle jutu pealkiri ja kes on tõlkija? (5 punkti)
8. Kes oli Evald Saag? Milliseid teadusi ja valdkondi on E. Saag oma elu jooksul õppinud? (2 punkti + 1 punkt iga õige valdkonna eest)
9. Lugemist naudib PISA küsitluse järgi 61% Eesti noortest. Kui suur osakaal 15-aastastest õpilastest loeb Helin Puksandi väitel meelsasti ilukirjandust? (2 punkti)
10. Millisest tööd soovib Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tudeng Vallo Kirs pärast kooli lõpetamist teha? (3 punkti)
11. Karl Kello artiklis leiab väite, et ülikoolides on tehtud palju muudatusi. Mis on samas artiklis avaldatud Ülo Vooglaiu arvamuse kohaselt olnud nende muudatuste eesmärk? (5 punkti)
12. Valle-Sten Maiste hinnangul jäi Ugalas etenduva lavastus „Ladu“ oma rollivalikutes ja –lahendustes Mäkelä filmile alla. Kelle teatrilaval mängitud osatäitmisi teatrikriitik hindas? (4 punkti)

 

 

Vastused saata 16. jaanuariks e-posti aadressil kultuurikonks@gmail.com või Viljandi Linnaraamatukokku. Lisada nimi, vanus ja kontaktandmed. Viktoriini võitjaid selgitades lähtutakse vastuste eest saadud punktidest. Iga küsimuse eest on võimalik saada 1-5(+) punkti, kusjuures õige viide allikale tagab ühe punkti. Parimaid tunnustatakse iga kuu ning kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Auhinnafondi kuuluvad põnevad meened ning kohalike kultuuri- ja spordiasutuste priipääsmed.

 

 

Küsimused on koostatud ajalehe „Sakala“ ja kultuuriväljaannete „Akadeemia“, „Hea Laps“, „Keel ja Kirjandus“, „KesKus“, „Kunst“, „Looming“, „Muusika“, „Sirp“, „Teater. Muusika. Kino“, „Täheke“, „Tuna“, „Vikerkaar“ ja „Värske Rõhk“ numbrite põhjal.

 

 

Osalemise statuut on linnaraamatukogu stendil ja blogis.

Viktoriini Kultuurikonks novembrikuu vastused

Kogu maakonda hõlmava viktoriini „Kultuurikonks“ teine voor on lõppenud. Selles osales 24 inimest.

Teise vooru esinelikut eraldasid vaid poolepunktised vahed – vastajad olid väga tasavägised. Seekord vaid ühe vastusega keegi ei piirdunud ning vastajate arvu piiras kindlasti ka linnaraamatukogu kodulehega toimunud õnnetus. Nagu eelmiselgi korral paistsid rohke osavõtuga silma just gümnaasiumiealised noored, kuid esikümnesse mahtus neid vaid kolm.

Esimese koha saavutas teist korda järjest Ada Liber Adaverest, kellele pani auhinna välja kontserdikorraldaja Aivar Trallmann - kaks pääset Hennessey aastalõpukontserdile Pärimusmuusika Aidas 29. detsembril. Teisele kohale jäi pool punkti madalama tulemusega Diana Schmidt, keda rõõmustab Pärimusmuusika Keskus võimalusega valida kaks pääset kas 25. jaanuari Tantsumajja või 18. jaanuari kaminakontserdile. Napilt kolmandale kohale jäänud Marna Krabbi sai Viljandi Linnaraamatukogult 10-eurose RahvaRaamatu kinkekaardi.

Esimese hooga oli esikolmikusse vahesid raske leida ning oli päris keeruline auhindade jaotamise otsust teha. Lähemal uurimisel selgus siiski, et Marna jättis mainimata, et nii Jimi Hendrix kui Albert King mängisid parema käe kitarri teistpidi käes, ning Dianal jäi Ave Alavainu luuletuse juures märkimata, et inspireerinud fotol olnud nelja kodaraga ratas mererannal põles. Hetkel neljandale jäänud Monikatki vedas alt vaid eksimus Higgsi bosoni teooria arendaja nimega. Õnneks on kõigil vastajatel ees veel tervelt neli vooru, mille jooksul õhinal punkte koguda ja 3. mail 2013 märksa magusamaid auhindu võita.

Loosi tahtel saavad seekord „Kultuurikonksu“ logoga tassid Allar Anton ning Mari Kass. Viljandi
Gümnaasiumi küsimusekoostajatest jagavad sama loosiõnne ka Sander Põldveer ja Laura Mikk.

Lisaks linnaraamatukogu uuele kodulehele leiab teavet viktoriini „Kultuurikonks“ kohta meie lugemissaali blogist.

 

Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja „Sakala“ viktoriini „Kultuurikonks“ novembrikuu küsimuste vastused:

1) Küsimus: Kellega kohtumine sai Jimi Hendrixi elu oluliseks pöördepunktiks? Mis oli neil ühist? (5 punkti)
Vastus: Oluliseks pöördepunktiks Hendrixi elus sai kohtumine kitarrivirtuoosi Albert Kingiga.

King oli sarnaselt Jimmyga vasakukäeline ja mõlemad mängisid parema käe kitarri teistpidi käes.
Allikad:
- Salumets, Vello. Jimi Hendrix // Hea Laps (2012) nr. 11, lk. 40-41

- Salumets, Vello. JUKEBOX – seitsmekÜMNENDAD – jimi hendrix // Sirp (2008) 11.

jaan., URL: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=23:jukeboxseitsmek-mnendad-jimi-hendrix&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3188
Hindamine: Kaheosaline raskem küsimus, kumbki osa annab 2p, viide annab 1p.

Küsimuse koostajad: Elli Kõiv II HU ja Merje Sepp II KU

 

2) Küsimus: Kes kuulutasid välja joonistusvõistluse „Kui ma oleksin kuningas Macius“? (3 punkti)

Vastus: Kuna üle maailma tähistatakse tänavu Korzaki aastat, on Poola Vabariigi suursaatkond koostöös Tallinna keskraamatukoguga välja kuulutanud joonistusvõistluse „Kui ma oleksin kuningas Macius“
Allikad:

- Janusz Korczaki aasta Eestis // Täheke (2012) nr. 11, lk. 14

- Eesti Lastekirjanduse Keskus http://www.elk.ee/news_item.2012-10-10.2818486330/image/image_view_fullscreen
- Tiritamm http://www.tiritamm.ee/blogi/2012/10/kui-ma-oleksin-kuningas-macius/

Hindamine: Üheosaline küsimus annab 2p, viide annab 1p.

Küsimuse koostajad: Martin Mäemees 11 HU ja Denis Požarski 11 HU

 

3) Küsimus: Mis aastaks plaanib haridusminister koolivõrgu muutmisega valmis saada? Millist meetodit on riik otsustanud kasutada? (5 punkti)
Vastus: 2020. aastaks. Suurte koolide loomiseks on riik otsustanud kasutada meelitamist. Maakonnakeskustele pakutakse võimalust luua riigigümnaasium. Õigeks loen ka vastuse, kus meetodina põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine
Allikas: Suurmägi, Marko. Minister alustab gümnaasiumide kaotamist põhkoolde toetamsega //

Sakala (2012) 7. nov., lk. 7 (ka SakalaPluss online link)
Hindamine: Kaheosaline raskem küsimus, eeldab analüüsi. Esimene osa annab 1p, analüüs 3p.,

viide 1p.
Küsimuse koostajad: Cäroly Ott ja Johanna Kipp II KU

 

4) Küsimus: Kes arendas välja Higgsi bosoni teooria? Kui pikk on selle „otsimiseks“ Euroopa tuumauuringute keskuse CERNi juurde ehitatud kiirendi? (4 punkti)
Vastus: Teooria arendas 20. saj. teisel poolel Inglise füüsik Peter Higgs. Kiirendi on 27 km pikkune.
Allikad:

- Saar, Kad Liis. Milleks meile Higgsi boson? // Akadeemia (2012) nr. 11, lk. 1923-1935

- Hektor, Andi ja Kristjan Kannike. 2012 osakestefüüskas: Higgsi boson // Horisont (2012) nr. 5, lk. 32-37
- Pappel, Piret. Higgsi boson ei üllata // Novaator 16.11.2012 URL:
http://novaator.ee/ET/energia/higgsi_boson_ei_ullata/

Hindamine: Kaheosaline kergem küsimus. Kumbki osa annab 1,5p, viide annab 1p

Küsimuse koostaja: Juta Klettenberg

 

5) Küsimus: Kelle luuletusi meeldis kunagi Hanna Kangrol lugeda? (3 punkti)

Vastus: fs, Metro Luminal, Andres Aule ja Vennaskond. Lisaks õige ka Arvi Siig ja Artur Alliksaar. *Vikerraadio saates„Kultuurikaja“ tehtud intervjuus nimetab Jan Kausi ja fs-i
Allikad: - Kangro, Hanna. Less is more / intervjueerinud Kairi Kruus // Värske Rõhk (2012) nr. 31, lk. 56-60
- Kultuurikaja saade Vikerraadios // ERR URL:
http://kultuurikaja.tumblr.com/post/32510941048/29-septembri-saade ja
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1888331

Hindamine: vähemalt nelja õige luuletaja nimetamine annab 2p. viide annab 1p

Küsimuse koostajad: Kristin Pae ja Kadi Põder II KUHU

 

6) Küsimus: Mitmest liikmest koosneb Põhja- ja Baltimaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustik

KUNO? Kes ja mis kuupäeval valiti selle nõukogu esimeheks? (4 punkti)
Vastus: küsimuse esimeses osas loen õigeks vastused 16 liikmest või Juhtnõukogu koosneb 4 liikmest. 19. oktoobril EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Andres Tali. *Varem oli selleks
Maria Jürisson

Allikas: Varblane, Reet. Pealelend. Andres Tali // Sirp (2012) 2. nov., lk. 16 ja ka URL:
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16325:pealelend-andrestali&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3414
Hindamine: Kolmeosaline küsimus, iga osa annab 1p, viide annab 1p.

Küsimuse koostajad: Kadi Ruus ja Merily Bremet 11 Humanitaar

 

7) Küsimus: Viljandimaa neiud võistlesid novembri alguses Navarra ringrajal pitbike`idel. Nimetage

neidude ja võistluse nimed! (5 punkti)
Vastus: Mirell Põllumäe, Kristiina ja Kristel Raba. Indoor Acsi World Cup – Recetto Navara

Allikad:

- Koorep, Sigrid. Eesti neiud kihutavad mootorratastega Itaalias // Sakala (2012) 3. nov., lk. 5 (ka SakalaPluss link)
- Eesti meeskond tuli Itaalias Pitbike of Nations võitjaks // Delfi Sport 15. 11. 2012 URL:

http://sport.delfi.ee/news/auto/eesti/eesti-meeskond-tuli-itaalias-pitbike-of-nations-voitjaks.d?id=65268852
Hindamine: Iga nimi annab 1p, viide annab 1p

Küsimuse koostaja: Laura Mikk 11. kunst

 

8) Küsimus: Milline oli juulis Roomas toimunud rahvusvahelise muusikateaduse ühingu 19. kongressi teemade ring? Kui palju oli osalejaid? (4 punkti)
Vastus: Teema „Muusikad. Kultuurid. Identiteedid“. Osales üle üheksasaja muusikaloo uurijat kogu maailmast
Allikad:

- Veenre, Anu. Kultuuri- ja idenditeediuuringud muusikateaduses // Muusika (2012) nr. 11, lk. 20-21
- Lippus, Urve. Distsiplineerumisvaevustes muusikalugu // Sirp 26.10.2012 URL:

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16252:distsiplineerumisvaevustesmuusikalugu&ampcatid=5:muusika&Itemid=12&issue=3414
Hindamine: Kaheosaline kergem küsimus, kumbki osa annab 1,5p, viide annab 1p

Küsimuse koostajad: Myleen Tammoja ja Anne-Liis Pärna 11 HU/KU

 

9) Küsimus: Millest on inspireeritud Ave Alavainu luuletus „Laulud rattast“? (3 punkti)

Vastus: Luuletus inspireeritud Toomas Kokovkini fotost, millel üles võetud nelja kodaraga põlev ratas mererannal

Allikas: Alavainu, Ave. [Luuletused] // Looming (2012) nr. 10, lk. 1369

Hindamine: Üheosaline küsimus anab 2p, viide annab 1p.

Küsimuse koostaja: Kristiina Vunder II KU

 

10)Küsimus: Iida galeriis toimus kolm aastat tagasi näitus, kuhu kutsuti esinema paarkümmend Eesti

ehtekunstnikku, kellel kõigil oli palutud tuua üks ehe. Kellele pidi see ehe tehtud olema? (3 punkti)
Vastus: mehele. Sõdalasele, kaunishingele, vastasele või partnerile. Võitjale. Kaotajale. Lihtsalt mehele
Allikad:
- Viirpalu, Krista. Iida galerii // Kunst.ee (2012) nr. 3, lk. 57

- Kuraatornäitus „Male“ // Iida galerii 7.11.2009 URL: http://www.iidagallery.ee/w/archives/144

Hindamine: Üheosaline küsimus, viide moodustab skoorist 1 p.

Küsimuse koostajad: Merit Klettenberg ja Karina Babenjuk 11 HU

 

11)Küsimus: Mis aastanumbriga on dateeritud luulekogumiku „Krümitor 0671“ esimene luuletus? Kes on autor ja kui vana ta luuletuse kirjutamise ajal oli? (4 punkti)
Vastus: 1983. aasta. Autor Karl Martin Sinijärv oli siis 12-aastane

Allikad:
- Tintso, Margit. Surematust sõnast ja surelikust muust // Vikerkaar (2012) nr. 10-11, lk.171-174
- Parksepp, Tõnis. Sõnalemb ja tähetark // Sirp 23.09.2011 URL:
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13040:sonalemb-jataeheraehk-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3361
Hindamine: kolmeosaline kergem küsimus, iga osa annab 1p, viide annab 1p
Küsimuse koostajad: Sander Põldveer II HU ja Mikk Puhk II KU

 

12)Küsimus: Tallinna – Narva maantee ääres, Kõrkküla piirialadel kõrgub paekivist tahutud rist. Mis oli mehe nimi, kelle auks rist tahuti? Kelle leeris võideldes ta langes? (5 punkti)
Vastus: Vene bojaar Vassili Rosladin, kes oli Ivan Julma repressioonide eest pagenud ja langes rootslaste leeris võideldes.
Allikad:

- Ohmann., Valdur. Kõrkküla ehk vene bojaari Vassili Rosladini kivirist // Tuna (2012) nr. 3, lk. 53-59 ja URL: http://www.eesti.ca/tuna-56-summary-est-eng/article37593

- Kõrkküla kivirist // Vikipeedia URL: http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rkk%C3%BCla_kivirist
Hindamine: Kaheosaline raskem küsimus, kumbki osa annab 2p, viide annab 1p

Küsimuse koostaja: Juta Klettenberg

Kristiina Ehin. Vetelkõndimisest [CD]

 

Kõneleja Kristiina Ehin

Muusika: Sofia Joons

Kujundus: Mae Kivilo

Heli: Külli Tüli, Teet Kehlmann

Toimetaja Jaan Tootsen

Tallinn : Ööülikool, 2012

1 CD (55'16'')

Sari Raadio Ööülikool

Kuulatav: http://www.ylikool.ee/et/13/kristiina_ehin

Selles Ööülikooli loengus kehastub luuletaja Kristiina Ehin naiseks, kes oma 100-aasta juubelikõnes pajatab oma elu lemmikharrastusest - vete peal kõndmisest. Loengu ulmelisus või tõetruudus jäägu kuulajate kujutlusvõime hooleks, ööülikoolil jääb üle vaid nentida, et meie teadusseierid hakkasid selle peale pöörlema nagu kompassid bermuuda kolmnurga kohal ning Esna mõis ühes kuulajatega tegi paar tiiru ümber oma telje ning triivis juubilari jälgedes mööda maailmameresid kaasa.

Plaadi muusikaline kujundaja Sofia Joons:
"Kui ma esimest korda kuulasin Kristiina loengut ei osanud ma üldse lisada. Kõik oli seal olemas. Kuulasin veel ja sain aru, et mul on vaja otsida oma eestirootsi ehk siis veelähedasest repertuaarist ja hiiukandle kõlast seda, mis kannaks samasuguseid lugusid ja mõtteretke. Mis oleks tugev, kindel, kerge, habras ja avatud korraga. Ja sõna laiemas mõttes naiselikult julge".

Väljaandja ja levitaja: MTÜ Ööülikool

Jaak Kõdar. Homme on minevik

Tallinn : Steamark, 2012
78 lk. : ill.

Luuletusi inimesest ja tema olemusest, ajast ja selle vastuoludest, esitatakse luulevormis rahvatarkusi, riivamisi on riimitud õigust ja õiglust ning trükivalgust näevad autori 50 aasta eest kirjutatud luulekatsetused.

 

Raamatu motoks on luuletus:

Tulevik tuli ja juba on läinud,
olevik oli, kui polekski näinud,
kuid minevik tuli, oli ja jäi,
teda ma kummardan paljapäi.

Mulkide almanak 22

MTÜ Mulkide Selts
Materjali kogusid, süstematiseerisid, redigeerisid ja toimetasid: Kaupo Ilmet ja Anu Reiljan
Kaas: Axel Rosman
[Tartu] : Mulkide Selts, 2012

Libahunt [DVD]

Režissöör Leida Laius
Stsenaristid Leida Laius, Lembit Remmelgas
Operaator Algimantas Mockus
Helilooja Veljo Tormis
Tallinn : Eesti Päevaleht : Hea Lugu : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012
1 DVD (71 min) : must-valge
Sari Eesti filmiklassika ; 34

Film on tehtud eesti kirjandusklassiku August Kitzbergi (29.XII 1855 - 10.X 1927) samanimelise  näidendi alusel. Kirjanik kirjutas selle oma kõige küpsemal ja viljakamal loomeperioodil (1906-1915). Kogu Kitzbergi looming kuulub eesti kirjandusklassika õitsenguaega, mis algas kriitilise realismi võidust eesti kirjanduses 19. sajandi lõpus ja kestis 20. sajandi esimeste aastakümneteni. August Kitzberg oli tuntuim eesti dramaturg. Temale ja Eduard Vildele kuulub eesti näitekirjanduse rajajate au.

 "Libahundi" peategelane on tütarlaps Tiina. Kirjanik  kujutab Tiinat ühest küljest kui 19. sajandi lõpu tütarlapse idealistlikku tüüpkuju, teisest küljest aga kui rahva püüdluste kehastajat, kelle kaudu avaldub rahva vabadusiha, tahtmine vabaneda orjusest. Seetõttu on Tiina näidendis romantiline kuju, temas avaldub kirjaniku ideaal - uhke ja vabadust armastav inimene. Tiinas on harmooniliselt ühinenud romantilised ja realistlikud jooned, andes sellele kirjanduslikule kujule püsiväärtuse.
Konflikt on isiklikku laadi, kuid takistused, mis ei lase Tiinal õnnelikuks saada, on sotsiaalsed - seega omandab tüdruku võitlus ühiskondliku tähenduse. Film ei kopeeri näidendit, kuid siingi on loomulikult kesksel kohal peategelase karakter, tema protest patriarhaalse rutiini, mõttetardumuse, piiratuse ja ebausu vastu.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 430.

Viktoriini Kultuurikonks novembri küsimused

Hea uudis on see, et seekordsele parimale kingib Aivar Trallmann kaks pääset Hennessey aastalõpukontserdile KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA Pärimusmuusika Aidas 29. detsembril. Pärimusmuusika Keskus laseb silmapaistval vastajal valida 25. jaanuari Tantsumaja või 18. jaanuari kaminakontserdi vahel! 

Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja „Sakala“ viktoriini „Kultuurikonks“ novembrikuu küsimused: 

1.      Kellega kohtumine sai Jimi Hendrixi elu oluliseks pöördepunktiks? Mis oli neil ühist? (5 punkti)

2.      Kes kuulutasid välja joonistusvõistluse „Kui ma oleksin kuningas Macius“? (3 punkti)

3.      Mis aastaks plaanib haridusminister koolivõrgu muutmisega valmis saada? Millist meetodit on riik otsustanud kasutada? (5 punkti)

4.      Kes arendas välja Higgsi bosoni teooria? Kui pikk on selle „otsimiseks“ Euroopa tuumauuringute keskuse CERNi juurde ehitatud kiirendi? (4 punkti)

5.      Kelle luuletusi meeldis Hanna Kangrol lugeda? (3 punkti)

6.      Mitmest liikmest koosneb Põhja- ja Baltimaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustik KUNO? Kes ja mis kuupäeval valiti selle nõukogu esimeheks? (4 punkti)

7.      Viljandimaa neiud võistlesid novembri alguses Navarra ringrajal pitbike`idel. Nimetage neidude ja võistluse nimed! (5 punkti)

8.      Milline oli juulis Roomas toimunud rahvusvahelise muusikateaduse ühingu 19. kongressi teemade ring? Kui palju oli osalejaid? (4 punkti)

9.      Millest on inspireeritud Ave Alavainu luuletus „Laulud rattast“? (3 punkti)

10.  Iida galeriis toimus kolm aastat tagasi näitus, kuhu kutsuti esinema paarkümmend Eesti ehtekunstnikku, kellel kõigil oli palutud tuua üks ehe. Kellele pidi ehe tehtud olema? (3 punkti)

11.  Mis aastanumbriga on dateeritud luulekogumiku „Krümitor 0671“ esimene luuletus? Kes on autor ja kui vana ta luuletuse kirjutamise ajal oli? (4 punkti)

12.  Tallinna – Narva maantee ääres, Kõrkküla piirialadel kõrgub paekivist tahutud rist. Mis oli mehe nimi, kelle auks rist tahuti? Kelle leeris võideldes ta langes? (5 punkti)

Vastused saata 16. detsembriks e-posti aadressil kultuurikonks@gmail.com või Viljandi Linnaraamatukokku. Lisada nimi, vanus ja kontaktandmed.

Viktoriini võitjaid selgitades lähtutakse vastuste eest saadud punktidest. Iga Küsimuse eest on võimalik saada 1-5 punkti, kusjuures õige viide allikale tagab ühe punkti. Parimaid tunnustatakse iga kuu ning kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Auhinnafondi kuuluvad põnevad meened ning kohalike kultuuri- ja spordiasutuste priipääsmed.

Küsimused on koostatud ajalehe „Sakala“ ja kultuuriväljaannete „Akadeemia“, „Hea Laps“, „Keel ja Kirjandus“, „KesKus“, „Kunst“, „Looming“, „Muusika“, „Sirp“, „Teater. Muusika. Kino“, „Täheke“, „Tuna“, „Vikerkaar“ ja „Värske Rõhk“ numbrite põhjal.

Viktoriinis osalemise statuut

Viktoriini Kultuurikonks oktoobrikuu vastused

Kogu maakonda hõlmava viktoriini esimene voor on lõppenud. Selles osales 56 inimest, kellest kümme olid üle 21 aasta vanad. Enamik vastuseid tuli gümnasistidelt ja neist suur osa vastas vaid ühele küsimusele. Mängu avavoorust võttis osa kultuurihuvilisi mängureid ka teistest maakondadest.

 

Esimese vahekokkuvõtte parimatena võitsid kaks pääset pärimusmuusika aida kontsertile ja "Kultuurikonksu" logoga tassi Ada Liber Adaverest, kaks pääset aida kontsertile Marna Krabbi ning Viljandi postkaartide komplekti ja "kultuurikonksu" logoga tassi Kaie Väljak. Tassi saavad loosi tahtel ka Anneli Ustav ja Marili Markus.

 

Kuuekuulise võistlusperioodi jooksul enim punkte kogunud mängijatele on auhinnad välja pannud Ugala teater, Eesti pärimusmuusika keskus ja kontserdikorraldaja Aivar Trallmann. Männimäe külalistemaja premeerib kinkekaardiga, spordikeskus jõusaali kasutamise pääsme ja paadisõiduga ning "Sakala" ajalehe kuutellimusega. Raamatukogu paneb peaauhinnana välja vabalt valitud kultuuriväljaande aastatellimuse ning auhindu jagub veelgi.

 

1)     Küsimus: Millal saatis pagulasena Soomes viibiv Johan Pitka president Risto Rytile märgukirja ettepanekuga luua Eesti-Soome liitriik? Kuidas vastati admirali ettepanekule? (5 punkti)

Vastus: Kiri saadeti 29. novembril 1941. Ei saanud kunagi ametlikku vastust, kuigi Soome ja Saksa võimud teemat omavahel arutasid, mis kajastub ka artikli lõppu lisatud kirjavahetusse

 

Allikas: Hilpus, Arti. Eesti iseseisvuse taastamise küsimusest Soome ja Saksamaa suhetes 1942-1943 // Tuna (2012) nr. 2, lk. lk. 103-110

Hindamine: Kaheosaline küsimus, millest kumbki osa moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.  Need, kes vastasid, et Soome ei toetanud ettepanekut ja toovad välja põhjused, mis kajastusid ka artikli lõppu lisatud kirjavahetusest, saavad siiski teise küsimuse osa eest 1 punkti.

 

2)     Küsimus: Friedebert Tuglase „Popi ja Huhuu“ sarnaneb motiivide ja süžee pooles väga palju varem ajakirjas „Meelejahutaja“ ilmunud ajaviitejutule. Mis on selle pealkiri? Kui tõenäoline on, et Tuglas oli juttu lugenud? (5 punkti)

Vastus: „Ahvi armastus ja kättemaksmine“. See on artikli autori hinnangul väga tõenäoline

Allikad:

1)     Larm, Pille-Riin. “Popi ja Huhuu” ning tema eelkäija eesti kirjanduses //  Keel ja Kirjandus (2012) nr. 10, lk. 734-754;

2)     Nüpli suvekooli teesid URL: http://galerii.kirmus.ee/nypli/kevadkool/suvekoolid/suvekool-2011/teesid/;

3)     Larm, Pille-Riin. Suvekool 2011. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool.

Hindamine: Kaheosaline küsimus, millest kumbki osa moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.

 

3)     Küsimus: Näidend „Sajand“ tuleb Ugala teatris rahva ette järgmisel aastal. Kuidas vastas autor Tõnu Õnnepalu kultuuriajakirjas avaldatud intervjuus küsimusele, kas ta jäi selle näidendiga ise rahule? (3 punkti)

Vastus: „Jaa, sellega jäin ma rahule küll. Ma tunnen, et see tuli väga iseenesest, need stseenid olid kohe silme ees ja kõik tuli kuidagi väga loomulikult. Suure hooga.“

Allikas: Õnnepalu, Tõnu. Early morning ja every day / interv. Hedi Rosma // Looming (2012) nr. 9, lk. 1307

Hindamine: Õige vastus moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.

 

4)     Küsimus: Kellele otsustas Viljandi volikogu kinkida Männimäel tüki võsa? (3 punkti)

Vastus: Kaspar Taimsoole

Allikas:

1)     Linn kinkis Euroopa meistrile maad // Sakala (2012) 27. sept., lk. 4 : foto + samuti ajalehe veebiversioonis URL: http://www.sakala.ajaleht.ee/987052/linn-kinkis-euroopa-meistrile-maad/

2)     Nädala foto. Taimsoo mõisavalitsejaks? // Sakala (2012) 29. sept., lk. 2 : foto

Hindamine: Õige vastus moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.

 

5)     Küsimus: Milline ansambel on esinenud kõigil Viljandi pärimusmuusika festivalidel ja mis oli selle ansambli esialgne nimi? (3 punkti)

Vastus: Untsakad, esialgse nimega Rahvastepall

Allikas:

1) Haav, Margus. Eesti kroonid tulid ja läksid, Untsakad jäid // Muusika (2012) nr. 10, lk. 22-23

2) Haav, Margus. Untsakad naasis rohujuurte juurde // Sakala (2011) 28. juuli, lk. 5

3) Untsakad on korra ka striptiisitarile saatemuusikat mänginud // Linnaleht veebiväljaandes avaldatud 14. sept. 2012, URL: http://www.linnaleht.ee/3807 ,

4) Untsakad – Viljandi Pärimusmuusika Festivali koduleht URL: http://www.folk.ee/festival/et/Viljandi-parimusmuusika-festival-ava/Eelmised-festivalid/2012/Programm-2012/untsakad

Hindamine: Kaheosaline lihtsam küsimus, millest kumbki osa moodustab 1 punkti. Viide lisab 1 punkti.

 

6)     Küsimus: Mis seos on Riia palsamil ja Punsli õlil? (5 punkti)

Vastus: Riia palsamid, nende seas Punsli õli on välja kasvanud Kunze poolt kasutusele võetud haavaravimist.

Allikas:

1)     Raal, Ain. Punsli õli // Akadeemia (2012) nr. 10, lk. lk. 1792-1814(1813)

2)     Akadeemia nr 10 – poeetikast Punsli õlini. – Eesti Päevaleht Online URL: http://www.epl.ee/news/kultuur/akadeemia-nr-10-poeetikast-punsli-olini.d?id=65080326

3)     "Suvest" tuntud punsli õli valmistamiseks kulub kolm päeva. – Eesti Rashvusringhäälingu uudistepirtaal URL: http://uudised.err.ee/index.php?06264796

Hindamine: Õige vastus moodustab 4 punkti. Viide lisab 1 punkti.

 

7)     Küsimus: Kes ja millal asutas formaadina luguteatri? (4 punkti)

Vastus: Jonathan Fox 1975. aastal

Allikas:

1)     Heinsalu, Rein. Kohtumine – luguteater, Moreno ja spontaansus // Teater. Muusika. Kino (2012) nr.10, lk. 38-43

2)     Playback teatri ehk Luguteatri ajaluguHYPERLINK  \l "typ-back-to-top". - Luguteatri koduleht URL: http://www.luguteater.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=33&Itemid=45

Hindamine: Õige nimi annab 2 punkti, aastaarv 1 punkti. Viide lisab 1 punkti.

Kommentaar: Paljud said küsimusest valesti aru ning nimetasid asutajana A. Simmermanni, kes hakkas luguteatriga Eestis 2006. aastal tegelema. Siiski - ta polnud  formaadi asutaja, vaid võttis juba olemasoleva teatrivormi kasutusele.

 

8)     Küsimus: Kuidas suhtus Hiie Tammani „Värskes Rõhus“ ilmunud loos lastesse Elo? (3 punkti)

Vastus: Ta ei sallinud lapsi

Allikas: Varske Rõhk II/2012, lk. 59

Hindamine: Õige vastus moodustab 3 punkti, kuna viide on küsimuses juba toodud

9)     Küsimus: Kuidas on Veiko Märka arvates seotud küsilausete hulk ning unelmate seriaali tegemine? (3 punkti)

Vastus: Mida rohkem küsilauseid, seda pikema ja segasema (st kvaliteetsema) sarja saab

Allikas: Märka, Veiko. Kuidas teha unelmate seriaali? // Sirp (2012) 12. okt., lk, 19

Hindamine: Õige vastus moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.

 

10)  Küsimus: Millised kaks Balti proosakirjanikku on ootamatult sattunud Vene kriitikute huviorbiiti? Milliseid Vene kirjandusauhindu on need kirjanikud saanud? (5 punkti)

Vastus:

·        Lena Eltangi Leedust - Vene rahvusliku bestselleri ja Andrei Belõi auhinnad. Kirjandusauhind Nina (Нос)

·        Andrei Ivanov Eestist - Aldanovi ja Dolgoruki nim. kirjandusauhind, Vene Bookeri shortlist, Vene Auhinna nominent

Allikas: Laukkonen, Taisija. Baltivene kirjandus – kirjutisi eikusagilt? // Vikerkaar (2012) nr. 9, lk. 39-44

Hindamine: Kaheosaline küsimus, millest kumbki osa moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.

 

11)  Küsimus: Kes või mis on AILA? (2 punkti)

Vastusevariandid koos võimalike allikatega:

1) Akadeemiline Rakenduslingvistika Ühing ehk Association Internationale de Linguistique Appliquee. - Allikas: Keel ja Kirjandus (2012) nr. 8-9 + Eesti rakenduslingvistika koduleht URL: http://www.rakenduslingvistika.ee/

2) Aila Näpustuudio. – Allikas: Rahvakultuuri Keskuse koduleht URL: http://www.rahvakultuur.ee/?&v=183&o=579 

3) Abshire-Inamori Leadership Academy. – URL: http://csis.org/program/abshire-inamori-leadership-academy

4) AILA - American Immigration Lawyers Association. – URL: www.aila.org/

5) Alianca International do Animal. – URL: http://www.aila.org.br/

6) Australian Institute of Landscape Architects (AILA). – URL: www.aila.org.au/ 

7) Australian Insurance Law Association. – URL: www.aila.com.au/

8) Aila on küla Harjumaal. – Üldteada fakt, ei vaja viidet

jne.

 

Hindamine: Küsimus on koostatud küll kultuuriajakirja „Keel ja Kirjandus“ käesoleva aasta lingvistika erinumbri (nr 8-9) põhjal, kuid kuna seda oktoobrikuu küsimustelehe allikate loetelus polnud ning lühend/nimi ise võimaldab palju erinevaid vastuseid on tegemist viktoriini käesoleva vooru nn „musta hobusega“. Iga relevantne vastusevariant  (piiramatu hulk) annab 1 punkti ja viide allikale lisab veel 1 punkti.

 

12)  Küsimus: Mitu marki kleebiti Viljandi postkontoris maksikirjale? (3 punkti)

Vastus: 35 marki

Allikas: Aotäht, Aivar. Postitöötaja kleepis ümbriku marke täis // Sakala (2012) 28. sept., lk. 4 : foto + ajalehe veebiväljaanne URL: http://www.sakala.ajaleht.ee/992734/postitootaja-kleepis-umbriku-marke-tais/

Hindamine: Õige vastus moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.